3-25-2651/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2651

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla vastusele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 12.08.2025 kaebuse, milles vaidlustab

Tallinna Vangla tegevust kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel. Kaebaja väitel kehtib

Tallinna Vanglas salajane käitumisjuhis, mille kohaselt ei paigutada samasse kambrisse kaht

seksuaalvähemuste hulka kuuluvat isikut. Kaebaja hinnangul on selline praktika

diskrimineeriv ja homoseksuaalsus ei saa olla asjaoluks, mille tõttu kinnipeetavaid samasse

kambrisse ei paigutata. Kaebaja hinnangul on Tallinna Vanglas 100-200 seksuaalvähemuste

hulka kuuluvat kinnipeetavat ja küsimus nende vanglasisesest paigutamisest vajab kohtus läbi

arutamist ning õigusselgust, sh tuleb hinnata kas sellega seotud keelud ja üksikvangistusse

paigutamine on asjakohased ja vastavad tänapäeva ühiskonna normidele. Homoseksuaalsetel

kinnipeetavatel on kaebaja hinnangul raske olla üksikvangistuses ja heteroseksuaalse

kambrikaaslasega võivad tekkida olmelised probleemid.

2. Kaebaja on oma homoseksuaalsust avalikult tunnistanud isik ja tal on tuvastatud ka vaimse

tervise probleemid, mis mõjutavad tema igapäevast elu ning võimet elada koos ühes kambris

heteroseksuaalse kinnipeetavaga. Kaebaja taotleb, et rahuldataks tema pöördumine Tallinna

Vangla poole ja tunnistataks õigusvastaseks heteroseksuaalse kinnipeetava paigutamine tema

kambrisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2651

3. Kohtu hinnangul tuleb kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu.

4. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja arvates on vangla rikkunud tema subjektiivseid

õigusi sellega, et paigutas tema kui avalikult oma homoseksuaalsust tunnistanud isikuga

samasse kambrisse heteroseksuaalse kinnipeetava. Kaebaja sooviks viibida samas kambris

homoseksuaalse orientatsiooniga kinnipeetavaga.

5. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda, et temaga samasse

kambrisse paigutataks üksnes talle sobiva seksuaalse sättumusega kinnipeetav.

6. Kohtu hinnangule ei saa erineva seksuaalse sättumusega isikute samasse kambrisse

paigutamisest järeldada kaebaja kui homoseksuaalse isiku diskrimineerimist.

Diskrimineerimisega põhiseaduse § 12 või rahvusvahelise õiguse aktide tähenduses võib olla

tegemist juhul kui sarnases olukorras olevaid isikud koheldakse ilma asjakohase põhjuseta

erinevalt. Käesoleval juhul ei ole võimalik aru saada, kellega võrreldes on kaebajat

põhjendamatult ebavõrdselt koheldud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaebaja ebavõrdset

kohtlemist saab järeldada juba sellest, kui vangla võtab kinnipeetava homoseksuaalsust tema

vanglasisesel paigutamisel või teise kinnipeetava temaga kokku paigutamisel arvesse.

Kinnipeetava seksuaalsus, sh seksuaalne orientatsioon mõjutab tema käitumist ja suhteid

kaaskinnipeetavatega ning vangla saab ja peab sellega (nt vanglasiseste seksuaal- ja

sõltuvussuhete tekkimise vältimiseks) arvestama nii homo- kui heteroseksuaalsete

kinnipeetavate puhul.

7. Kaebaja ei ole väitnud, et kinnipeetavate samasse kambrisse paigutamisega oleks seatud

ohtu tema elu, tervis või muud hüved. Üksnes üldised viited kaebajal juba pikka aega

esinenud vaimse tervise probleemidele ning võimalusele, et homoseksuaalse ja

heteroseksuaalse isiku samas vanglakambris viibimisel võivad tekkida olmeprobleemid, ei

näita, et vangla oleks riivanud vanglasisest paigutamist otsustades kaebaja subjektiivseid

õigusi.

8. Kaebaja saab pöörduda kohtusse üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitsmiseks (HKMS §

44 lg 1) ning kaebus eesmärk ei saa olla üldine õigusselguse loomine või

seksuaalvähemustesse kuuluvate kinnipeetavate õigustega seotud küsimuste läbi arutamine.

9. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, ei teki küsimust lõivu tagastamisest.

10. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)