3-25-2075/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2075

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

N.M

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Ege- Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

N.M (sünd. xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov.

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 21.08.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada N.M

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauem kui 21.12.2025 (k.a).

2. Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused inglise keelde. Politsei- ja Piirivalveametil

tuleb määrust viivitamatult N.M-ile tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja

põhjenduste tõlge inglise keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.

3. Määrata Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi

poolt käesolevas haldusasjas osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 225,68 eurot (sh

käibemaks).

4. Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 22.06.2025 kell 15.37 Tallinna Lennujaamas kinni

Liibanoni päritolu isiku, kes soovis lahkuda Eestist Iirimaale ning esitas dokumentide

kontrollimisel ametnikule võltsitud Itaalia Vabariigi kodaniku passi, mis oli väljastatud W.R

nimele. Isik peeti kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel.

PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega. Menetluse raames läbi viidud

küsitluse käigus selgitas PPA isikule kohustust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki.

Isikuandmete ankeedi täitmisel kinnitas isik, et tema nimi on W.R, ta on sündinud yy.yy.yyyy

Liibanonis ja tal on Itaalias pagulase staatus. PPA andmebaasi SIS (sõrmejälgede ja

peopesade päring) vastusest ilmnes, et Soome Vabariigi Migratsiooniamet on teinud isikule

lahkumisettekirjutuse, mis on sisestatud andmebaasi 18.02.2025 ning tegemist on Maroko

Vabariigi kodaniku N.M-iga (sündinud xx.xx.xxxx). Isik avaldas kell 21.15 soovi taotleda

rahvusvahelist kaitset Eestis, kuna ta on esinenud poliitilistel põhjustel Facebookis Maroko

kuningapere vastaste sõnavõttudega. Isik peeti 22.06.2025 kell 21.23 kinni välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1˗6 alusel. PPA võttis

23.06.2025 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12506230002 vastu.

2. PPA esitas 23.06.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse N.M-i (puudutatud isik)

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg

1 ning VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.06.2025

määrusega PPA taotluse ning andis loa N.M-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni 24.08.2025 või kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni.

3. N.M esitas Tallinna Ringkonnakohtusse 01.07.2025 määruskaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.06.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-2075 muutmata.

4. 01.07.2025 esitas isik mobiilirakenduse WhatsApp vahendusel fotod N.M-i nimele

väljastatud Itaalia elamisloakaardist I04476977 kehtivusega 21.05.213-21.05.2015 ning Itaalia

isikutunnistusest AU4477305 kehtivusega 31.05.2013-14.10.2023. 09.07.2025 esitas PPA

Itaaliale kiireloomulise tagasivõtupalve Dublini III määruse art 12 (4) alusel (elamisluba

lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi). Taotlusesse oli lisatud nii isiku Itaalia isikutunnistus

ja elamisluba. 16.07.2025 teavitas Itaalia Dublini üksus, et ei võta vastutust antud isiku osas,

kuna PPA taotlus ei sisalda vajalikku tõendusmaterjali, kaudseid tõendeid ega taotleja

Eurodac vastust, mis vastaksid määruse 1560/2003/EÜ artiklike 1.1 ja 1.2. 17.07.2025

teavitas Soome Dublini üksus vastuseks PPA infopäringule, et isikul ei ole Soomes

elamisluba ja ta ei ole varem Soomes varjupaika taotlenud. Seoses varasemate protsessidega

Soomes anti talle 26. veebruaril 2016 elamisluba peresidemete alusel ajavahemikuks

26.02.2016–26.02.2017. Talle ei antud pikendust 31.08.2017. Ta kaebas otsuse edasi ning

halduskohus jättis selle 23. oktoobril 2019 ja kõrgeim halduskohus 27. jaanuaril 2020

rahuldamata. Ta taotles ettevõtlusluba 24.08.2018 ja sai elamisloa 25.10.2021 ajavahemikuks

25.10.2021–25.10.2022. Talle ei antud pikendust 2. detsembril 2022. Ta esitas

apellatsioonkaebuse ning halduskohus ja kõrgeim halduskohus jätsid apellatsioonkaebused

rahuldamata. Viimane kaebuse rahuldamata jätmine oli 31.01.2025. 18.07.2025 esitas PPA

Itaaliale korduva tagasivõtupalve sama direktiivi ja punkti alusel. PPA selgitas, et ainus

sõrmejälje vastse oli Eesti illegaalimenetluse oma nr EE31052289154. Samuti lisati kaasa

Soome Dublini üksuse vastus. 18.07.2025 Itaalia Dublini üksus vastas, et jäävad oma eelmise

keeldumise juurde. Itaalia ei ole andnud isikule pikaajalist elamisluba. Eesti esitatud

dokument on Itaalia isikutunnistus mitte elamisloakaart. 25.07.2025 pöördus PPA poole

Itaalia sideohvitser põhjusel, et 24.07.25 on N.M e-kirja teel pöördunud Eestis paikneva

Itaalia saatkonna poole, kus palub jätkata enda rahvusvahelise kaitse menetlust Itaalias. Isik

selgitas, et saabus Itaaliasse 2007, tal puuduvad kriminaalkaristused, ta on Itaalias ja Euroopas

elanud ligikaudu 20 aastat ja ta sooviks viibida Itaalias oma laste lähedal. Sideohvitser soovis

teada, kas selline isik eksisteerib, ning kas ta on endiselt kinni peetud. 04.08.2025 vastas PPA

e-kirja teel, kus selgitas lühidalt kinnipidamise asjaolusid ning teavitas, et Itaalia on juba

keeldunud isiku vastuvõtmisest. 21.08.2025 kell 13:30 on planeeritud isikuga läbi viia

rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus.

5. Tallinna Halduskohtus registreeriti 18.08.2025 PPA loataotlus N.M (sünd xx.xx.xxxx)

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni

neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361

lg 2 p 4 ja p 5 sätestatud kinnipidamise alused.

6. Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 21.08.2025

toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil selgitas isik vandeadvokaadist esindaja kaudu, et

taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Puudutatud isik ei ole ei Eestis ega teistes riikides

politsei eest põgenenud, puudutatud isiku liikumist erinevate riikide vahel ei saa pidada

põgenemiseks, puudutatud isiku käitumisele kinnipidamiskeskuses ei ole etteheiteid ja

puudutatud isik ei ole ka enda kohta andmeid varjanud. PPA ei ole kohtule esitanud ühtegi

fakti, mis puudutatud isiku põgenemisohtu tõendaks. Puudutatud isik on välja toonud, et

soovib naasta Itaaliasse. PPA peaks jätkama suhtlemist Itaalia politseiga, sest asjaolu, et PPA

ei ole esitanud Itaaliale vajalikke dokumente, ei tohiks kaasa tuua puudutatud isiku

kinnipidamist Eestis. Puudutatud isikul on algatatud rahvusvahelise kaitse menetlus Itaalias ja

puudutatud isikul oli kuni aastani 2023 kehtiv isikutunnistus ja seetõttu peaks olema Itaalia

see, kes puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust menetleks. Puudutatud isik tuleks

saata Itaaliasse. Puudutatud isik toob välja, et on Itaalias elanud juba aastast 2007 ja tal on

seal nii ettevõte kui ka kümne aastane laps. Puudutatud isik on enda sõnul töötanud neli ja

pool aastat põgenike vastuvõtukohas tõlgina ja teab, kuidas rahvusvahelise kaitse menetlus

käib, kuid Eestis pandi ta vangi, mis on ebaõiglane. Puudutatud isik tõi välja, et tal pole

seoseid Eestiga. Tema eest vastutav peab olema see Euroopa Liidu riik, kus ta esimest korda

registreeritakse. Samas puudutatud isikul puudub Itaalias elamisluba, sest ta ei maksnud seal

enda sõnul vajalikke makse ja ta pandi musta nimekirja. Soomes tal samuti elamisluba pole

seetõttu, et Soomes võimul olevad inimesed on puudutatud isiku sõnul migratsiooni vastu.

Eestist Iirimaale soovis ta minna puhkusele. Puudutatud isik on omal sõnul aastate jooksul

mitmel korral Marokot külastanud. Samas aastast 2011 on puudutatud isiku sõnul tema elu

Marokos ohustatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kuna antud juhul on tegemist loa taotlusega kinnipidamise pikendamiseks, juhindub kohus

ka varasemalt esitatud tõenditest ja esmakordselt kinnipidamiseks loa andmise määruses

kindlaks tehtud asjaoludest.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2

kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

VRKS § 362 lg 5 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 362 lg 2 sätestatud tähtaega kuni

nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg 2 sätestatud alus ja lg 1 sätestatud

põhimõte. VRKS § 362 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu

vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on

muu hulgas tagada, et isik oleks PPA-le vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh

ärakuulamiseks) kättesaadav ning ennetada isiku võimalikku edasiliikumist. Sama paragrahvi

lõige 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

Taotlusest selgub, et puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseni on vajalik, kuna puudutatud

isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on

pooleli. PPA on alates taotluse vastu võtmisest tegelenud asjaolude välja selgitamisega, sh kas

mõni teine liikmesriik vastutab isiku taotluse läbivaatamise eest. PPA-l on vaja läbi viia

vestlus, sellele vastav päritoluriigi analüüs ja neid on vaja omavahel võrrelda. Vestlus on

planeeritud 21.08.2025 kell 13.30. Rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2

kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid

ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. VRKS § 18 lg 2 kohaselt tuleb PPA-l

kontrollida esitatud tõendite ja teiste asjaolude, sh puudutatud isiku, väidete õigsust. Lisaks

VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui

välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus

arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA selgitas oma taotluses, et puudutatud

isik ei täitnud Soome koostatud lahkumisettekirjutust, ei esitanud Soomes rahvusvahelise

kaitse taotlust, oli end Eestis varjanud vähemalt 1 kuu ja üritas reisida Iirimaale turismi

eesmärgil, milles kasutas võltsitud reisidokumendi. Puudutatud isik peeti kinni kell 15:30

VSS § 15 lg 1 alusel illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse

raames. Kui puudutatud isikule selgitati, et Eestis on ta illegaal ja kuulub väljasaatmisele

Marokosse, tulenevalt Soome poolt koostatud tagasisaatmisotsusest, esitas puudutatud isik

kell 21:23 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Seega on ilmne, et puudutatud isik

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Ka Riigikohus on

mitmes lahendis selgitanud, et lahkumiskohustuse edasilükkamise või väljasaatmise vältimise

eesmärgile võib viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda

rahvusvahelist kaitset. Ajavahemiku pikkus piiril kinni pidamise ja rahvusvahelise kaitse

saamise vormikohase taotluse esitamise vahel võiks teatud juhtudel viidata sellele, et

varjupaigataotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks. Näiteks on kinnipidamine põhjendatud, kui isik peeti kinni kl 10.02 ning ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse samal päeval kl 15.30-17.21 korraldatud küsitluse käigus,

milles PPA asus teda ära kuulama lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja sissesõidukeelu

kohaldamiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-23-2232 p 23, nr 3-19-415 p 13). Märkimisväärne

on ka asjaolu, et puudutatud isik ise ei avaldanud oma õigeid isikuandmeid vaid need tulid

biomeetrilise päringu tulemusena vastuseks. Oluline on ka puudutatud isiku selgitus, et isik

kavatses taotleda rahvusvahelist kaitset pärast Dublini puhkust. VRKS § 181 lg 1 järgi

vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast

taotluse vastuvõtmist. Seaduses ettenähtud tähtaega ei ole isiku puhul ületatud.

9. Haldusasjas nr 3-25-2075 on varasemalt leidnud tõendamist, et puudutatud isiku puhul

esineb põgenemisoht ja asjaolud ei ole käesoleva taotluse esitamise ajaks muutunud selliselt,

et põgenemisohtu välistada. VSS § 68 p 1 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb,

kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu

liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaega. Puudutatud isik ei täitnud Soome koostatud

lahkumisettekirjutust, ei esitanud Soomes rahvusvahelise kaitse taotlust ja oli end Eestis

varjanud vähemalt 1 kuu. VSS § 68 p 6 kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb, kui

välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Puudutatud isik selgitas 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta Marokkosse, isik

on andnud vastuolulisi selgitusi, andnud valeütlusi ja pole teinud PPAga koostööd. Näiteks

tuvastas Tallinna Ringkonnakohus, et puudutatud isik hankis Itaalia võltspassi teadlikult ja

kasutas seda Euroopa Liidus liikumiseks, kuna ei soovinud oodata kaks aastat Soomes

lahkumisettekirjutuse osas tehtavat kohtuotsust. Puudutatud isiku käitumisest ja hoiakutest on

järeldatav, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides kehtivat õiguskorda. Samuti on ilmne, et

isikul on teadmised, oskused, kontaktid ja vahendid võltsdokumentide hankimiseks ja nende

abil soovi korral teistesse liikmesriikide edasi liikumiseks. Puudutatud isik selgitas, et soovis

tagasi minna Itaaliasse, kuid kinnipidamise hetkel soovis ta hoopis lennata Iirimaale. Lisaks

enne Eestis kinnipidamist elas isik Soomes, Itaalias puudutatud isikul elamisluba puudub.

VRKS § 29 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed, kui puudutatud isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine, kuid VRKS § 29 sätestatud järelevalvemeetmeid

(kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest

teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb

põgenemisoht. PPA hinnangul on isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse suurem, kui

soov teha PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Arvestades kõiki isikuga

seonduvaid asjaolusid, on põhjendatud PPA kahtlus, et olukorras, kus isik vabastatakse

kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et

takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja võimalikku väljasaatmist .

Puudutatud isik tõi ise kohtuistungil välja, et Eestiga tal seos puudub. Võimaliku

ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Puudutatud

isik tegi rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis eelduslikult olude sunnil, sest ta ei suutnud

planeeritud eesmärki täita ja Iirimaale minna. Kinnipidamiskeskusest vabanedes on oht, et isik

proovib siiski esialgset plaani täita ja vähemalt Iirimaale või mujale Kesk- Euroopa riiki

jõuda. Kuigi puudutatud isik toob välja, et soovib minna Itaaliasse, sest tal on seal ettevõte kui

ka laps, on seegi väheusutav. Puudutatud isik elas enne Eestis kinnipidamist hoopis Soomes ja

Itaalias tema elamisluba lõppes eeldatavalt aastal 2015.

10. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse pikendada N.M kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui

21.12.2025 (k.a). Kohus on veendunud, et põgenemisoht on jätkuvalt olemas ning isik võib

vabaduses olles ennast ametivõimude eest varjata ja Eestist edasi, mõnesse teise Schengeni

riiki liikuda. Puudutatud isik ei ole välja toonud selliseid uusi asjaolusid, mis põgenemisohu

välistaksid.

11. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult

kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 364 lg1).

12. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.07.2025 antud määrusega haldusasjas nr. 3-25-2075

rahuldanud isiku riigi õigusabi taotluse ja andnud isikule riigi õigusabi esindamiseks

halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu

24.06.2025 määruse peale kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Sama määruse punktis 8 on ringkonnakohus selgitanud, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17

lg 1 esimese lause järgi säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja

ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg 3 ette nähtud riigi õigusabi liigiks ning varem

nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud juhul. Selliselt hõlmab määruskaebemenetluse raames antav riigi õigusabi

isiku esindamist ka võimalikes järgnevates kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja

pikendamise menetlustes (RÕS § 4 lg 3 p 5). Seega tuleb riigi õigusabi korras määratud

esindajal vajadusel jätkata N.M esindamist ka pärast määruskaebemenetluse lõppu ning

võimalike järgnevate kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise menetluste korral

ei pea isik pöörduma täiendava riigi õigusabi taotlusega halduskohtu poole (RÕS § 10 lg 1).

Eeltoodu kohaselt on isikut esindanud käesolevas kinnipidamise pikendamise menetluses

samuti Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes esitas

21.08.2025 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 225, 68

eurot. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja teinud järgmisi toiminguid: 21.08.2025 PPA

taotlusega tutvumine ja istungiks ettevalmistamine 75 minutit ja 21.08.2025 kohtuistungil

isiku huvide esindamine 64 minutit.

13. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse

nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 5 ja § 11 lg 1

leiab kohus, et riigi õigusabile kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ning riigi

õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 225,68 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu

väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti

Advokatuur.

14. VRKS § 13 lg 1sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole

avalikud. Kuna nimetatud menetlused ei ole avalikud, tuleb ka muu hulgas kohtumääruses

tagada isiku anonüümsus. Kokkuvõtvalt asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel

avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga, et isikut poleks võimalik

identifitseerida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik