4-25-2094/19 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-2094

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Paide kohtumaja

Kohtuistungi aeg

29. juuli 2025

Väärteoasja number

4-25-2094

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Vahur Salu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

12.5.2025 otsusele väärteoasjas 2630,25,001380 LS §

227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Vahur Salu (ik 38305112724;

elukoht x x x, x x, x x, x x; e-post x)

Kaitsja Ain Laansalu (x

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet,

e-post: ppa@politsei.ee, esindaja Ragne Tõnts

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, LS § 227 lg 2, KarS § 2

lg 2, § 56 lg 1 kohus otsustas:

1. Jätta Vahur Salu kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti 12.5.2025

otsus väärteoasjas nr 2630,25,001380 muutmata.

2. Rahatrahv 600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220255032211). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

3. Edastada kohtuotsus Vahur Salule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

4-25-2094

Politsei- ja Piirivalveameti 12.5.2025 üldmenetluse otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT,

tlk 5-6) väärteoasjas nr 2630,25,001380 karistati Vahur Salu selle eest, et tema 16.4.2025

kella 14.23 ajal x x, x x, TALLINN - TARTU - VÕRU - LUHAMAA, x.km juhtis

mootorsõidukit kiirusega 122 km/h±4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90

km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1, väärteo

kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja

karistanud V. Salu LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o. 600 eurot.

Kaebus

27.5.2025 saabus Pärnu Maakohtusse V. Salu kaebus PPA 12.05.2025 otsusele väärteoasjas

nr 2630,25,001380 (kohtutoimik, edaspidi KT, tlk 2-4), milles taotletakse PPA otsuse

täielikku tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt otsuse tühistamist

karistuse osas. V. Salu leidis, et tema poolt väärteo toimepanemine ei ole usaldusväärselt

tõendatud, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt pole järgitud menetlusõigust

ning isegi, kui väärteo toimepanemine oleks tõendatud ning ilmsed menetlusõiguste

rikkumised oleksid käesoleval ajal kõrvaldatavad, siis ei vasta määratud karistus süüteo

asjaoludele sh. tema süüle.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis /KT, tlk 11/, et mõõteprotseduuri ei ole rikutud ning karistus

oleks pidanud olema karmim – lisa või põhikaristusena tulnuks V. Salult juhtimisõigus ära

võtta. Menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja

palutakse jätta Vahur Salu kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid,

mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT, tlk 2) ja

väärteootsuses olev teokirjeldus kattub.

Tegu

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V. Salu on toime

pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

3. Kaitsja leidis, et ei ole usaldusväärselt tõendatud, et seda sõidukit kiiruse ületamise

ajal juhtis V. Salu, kuna kiirust on mõõdetud vähemalt 3 km eemal peatamise kohast

ja silmsidet juhiga politseiametnikul ei olnud väidetavast rikkumisest peatumiskohani.

Maa-ameti kaardil (KT, tlk 28a) on märgitud sõiduki asukoht mõõtmise hetkel,

mõõtja asukoht ja sõiduki peatamise koht. Kiiruse mõõtmise ja V. Salu peatamise

vahemaa oli ca 3 kilomeetrit. Tunnistaja, politseiametnikust mõõtja V. Mõttuse

ütluste kohaselt peatumismärguande kaugus mõõtmiskohast ei ole reguleeritud ja see

valitakse vastavalt tee- ja liiklusoludele, et turvaliselt sõiduk peatada. Tunnistaja

möönis, et autot juhtinud isik fotolt ja salvestiselt äratuntavalt ei kajastu. Kohus leiab,

et asjaolu, et sõiduk peatatakse mõõtmiskohast eemal, s.t, et mõõtja ei näe konkreetset

isikut, kes sõidukit juhtis, ei välista sõiduki juhi kindlakstegemist muu(de)

tõendi(te)ga. Tunnistaja V. Mõttus selgitas, et kasutades LaserCam 4 mõõdab sõiduki

kiiruse, kui see on fikseeritud, siis teeb video, nii pika, et sõiduk jõuab nii lähedale, et

number on ekraanilt loetav, edastab numbri peatavatele patrullidele, kes selle siis

peatavad. Väärteotoimikus on tl 1 fotod salvestusest, kus on näha fikseeritud

sõidukiirus 122 km/h ja auto registreerimisnumber x. Kohus leiab, et tunnistaja poolt

kirjeldatud protseduur koos fotodega vastab Vabariigi Valitsuse 16.6.2011 määrusega

nr 78 kinnitatud korra

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi kord) § 9 lg 6

4-25-2094

sätestatud mõõtmistegevuse nõuetele. V. Salu kasutas õigust kohtuistungil mitte ütlusi

anda ja kohus avaldas kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel tema kohtueelses

menetluses antud ütlused. V. Salu on avaldanud kohapeal (VTT, tlk 2), et juhtis

sõidukit x liiklusvoolus ei tea, kuidas kiirus nii suur. Kohus leiab, et V. Salu ja V.

Mõttuse ütlustega ning fotodega (VTT, tlk 1) on tõendatud, et V. Salu väärteootsuses

näidatud ajal ja kohas sõidukit x reg.nr x juhtis.

4. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on asendatud kombineeritud videotõendiga

LaserCam4 LE0050 salvestisega (fotod salvestisest VTT, tlk 1, salvestis kohtule

4.6.2025 koos väärteotoimikuga esitatud). Kaitsja leidis, et mõõtmistulemus on

protokollitud ilmselgelt valesti, protokollist ega salvestusest ei nähtu, milline oli

kiirusmõõturi paigaldus. Vabariigi Valitsus poolt kehtestatud korra § 10 sätestab

nõuded mõõtetulemuse protokollimisele ja lõige 2 ei nõua mõõtetulemuse

protokollimist kui mõõtetulemuse saamisega seotud asjaolud on riikliku järelevalve

käigus videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad mõõtetulemuse saamise aeg, koht,

saamise viis, teo tehiolud. Tunnistaja V. Mõttus selgitas salvestisel olevaid andmeid.

Salvestis on tehtud 16.4.2025 kell 14.23, salvestise number REC: 098589. Kiiruse

mõõtmiseks kasutati seadet nr LE0050 (KT tlk 24-25 taatlustunnistus näitab, et

kiirusmõõtur LaserCam 4, number LE0050 oli taadeldud). Salvestisel on näha kasutaja

x, kes vastavalt KT tlk 22-23 olevale tõendile on politseiametnik Valdur Mõttus, kes

on läbinud pädevust tõendavad koolitused. Määruse § 10 lg 1 p 4 kohaselt

mõõteprotokolli kantakse kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal (käes hoitud, statiivil,

seisvas sõidukis, liikuvas sõidukis jm), kuid videosalvestiselt need andmed ei nähtu.

Tunnistaja V. Mõttus kinnitas, et mõõdeti statiivilt, 900 m pealt ilma statiivita mõõta

on võimatu ning kui inimene hoiaks seadet käes, siis tavaliselt väikse nurga all ja pilt

oleks viltune. Kohus leiab, et kuigi määruse § 10 lg 1 p 4 asjaolud salvestiselt ei nähtu,

ei ole see selline minetus, mis tingiks mõõtetulemuse tühisuse. Tunnistaja ütlustega on

tuvastatud, et kiirusmõõtur asus mõõtmise ajal statiivil. Kohtu hinnangul

kiirusmõõturiga LaserCam 4 LE0050 salvestatud video täidab VTMS § 31 lg 1¹ p-de

1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatav iseseisva tõendina. Kohus märgib, et

salvestise, tunnistaja ütlustega, taatlustunnistusega ja kasutaja 1661 andmetega

kogumis on mõõtmistulemus jälgitavalt ja usaldusväärselt protokollitud, mõõtmist on

teostanud pädev mõõtja ja mõõtmiseks kasutatud seade oli taadeldud.

5. Kaitsja leidis, et mõõtmist ei ole teostatud vastavalt kehtestatud korrale, mõõtmisalas

oli teisi sõidukeid ja signaal ei ole ühtlane. LaserCam4 salvestiselt LE0050 on näha

kiiruse mõõtmise kaugus sõidukist; hetkel kui fikseeriti sõiduki kiiruseks 122 km/h,

oli sõiduk kiirusmõõturist 918,5 meetri kaugusel (VTT, tlk 1, foto 1), seda selgitas ka

tunnistaja V. Mõttus. LaserCam4 kasutusjuhendis (KT, tlk 38-39) on näha, et

maksimaalne mõõtmiskaugus on kuni 1,8 km. Seega sõiduki kiirust mõõdeti

kiirusmõõturi kasutusjuhendis ette nähtud lubatud kauguselt. Korra § 9 lg 3 p 2

kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi

sõidukeid. Salvestiselt on näha, et sõõr, mis koosneb valgetest täppidest, asub

läheneval heledal sõiduautol, sõõrist üks täpp on mõõtmise hetkel valge auto kõrval

oleval sõidukil. Tunnistaja V. Mõttus selgitas, et kiirusmõõturil on HUD-sihik

(optiline sihik), mida kasutatakse kiiruse mõõtmisel. Seal sihikus on üks täpp ja selle

täpi suunab ta sõiduki peale, mille kiirust mõõdab. Ekraanil kuvatakse sõõr selle

eesmärgiga, et oleks hiljem aru saada, millist sõidukit sihiti. Salvestiselt on näha, et

laserkiirte vihu läbimõõt oli 92 cm. Tunnistaja selgitas, et kui isik on seda aparaati

kasutanud, siis saab ta väga hästi aru, millise auto kiirust mõõdab. Kohus leiab, et

tunnistaja ütlusi kinnitab LaserCam4 kasutusjuhend (KT, tlk 38, 40, 41), kus on kirjas,

et LaserCam4 on mitmekülgne seade, mis mõõdab objekti kiirust ja kaugust,

salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video; tänu LaserCam4 moodsale

tehnoloogiale on võimalik mõõdetavat objekti väga täpselt sihtida ning seega üksikut

4-25-2094

sõidukit grupist selgelt eristada. Kasutusjuhend kinnitab, et HUD võimaldab suunata

sihikut soovitud mõõteobjektile. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused, videosalvestis ja

kiirusmõõturi kasutusjuhend kogumis kinnitavad, et V. Mõttus mõõtis V. Salu poolt

juhitud sõiduki kiirust.

6. Kohus ei nõustu kaitsja poolt avaldatuga, et ajal kui on fikseeritud V. Salu poolt

juhitud sõiduki kiiruseks 122 km/h, ei olnud helisignaal ühtlane. Salvestiselt on

kuulda, et kiiruse 122 km/h fikseerimise ajal oli helisignaal ühtlane. Edaspidi, kui

esines takistus mõõturi ja mõõdetava objekti vahel (nt helkurpost), siis sel ajal

laserkiirusmõõtur ei mõõtnud, helisignaal oli katkendlik ning ka kiiruse näit oli

salvestisel 0 km/h. Salvestis on tehtud ajani kuni salvestiselt on näha sõiduki, mille

kiirust mõõdeti, number. Ei ole nõutav, et terve selle aja oleks helisignaal ühtlane.

Tegelikul korra § 9 lg 3, mis reguleerib laserkiirusmõõturi kasutamist, ei esita

mõõtmise ajal nõudeid helisignaalile (võrreldes radarkiirusmõõturi kasutamisega, kus

see on korra § 9 lg 2 p 3 eraldi ära märgitud). Kasutusjuhendi lk 64 on kirjas, et

optimaalne fokusseerimise distants on 10-500 m (KT, tlk 39). Salvestiselt on sõiduki

lähenedes näha sõiduki registreerimisnumber (pilt läheb teravamaks sõiduki

lähenedes), see on ka fikseeritud pildil 129 meetri kaugusel mõõtmiskohast (VTT, tlk

1, foto 2), registreerimisnumber on x. Seega on mõõtmisel täidetud korra § 9 lg 3 ja

kiirusmõõturi kasutusjuhendi nõuded.

7. Kiirusemõõturi videosalvestis, pildid salvestisest, tunnistaja V. Mõttuse ja

menetlusaluse isiku V. Salu ütlused kogumis tõendavad, et V. Salu poolt juhitud

sõiduki x registreerimismärgiga x sõidukiiruseks mõõdeti 16.4.2025 kella 14.23 ajal

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt x. km x (auto liikus x suunas), lubatud 90 km/h

alas oleval teelõigul lõplikuks kiiruseks 118 km/h. Seega ületas V. Salu lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Sellega V. Salu rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mis

sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

Sellise tegevusega täitis V. Salu LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse külje.

8. Kohus leiab, et V. Salu pani talle süüks arvatava väärteo toime otsese tahtlusega.

Videolt on näha, et V. Salu sooritab kiiruse ületamise ajal möödasõitu ees liikuvast

sõidukist, mitte ta ei liikunud liiklusvoolus nagu ta kohapeal avaldas. Sõiduki

liikumine näitab, et just möödasõidu sooritamiseks ületas ta kiirust; kui ta oli teisest

sõidukist möödunud, vähendas ta sõiduki kiirust. Kohus leiab, et V. Salu ületas

möödasõidul kiirust tahtlikult.

9. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

10. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et V. Salu poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

11. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

Menetlusnormide järgimine

12. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumisi

väärteoasja menetlemisel. Kaebuses märkis kaebuse esitaja, et soovis, et menetleja

teeks talle kättesaadavaks kiirusmõõturi kasutamise salvestuse koos LaserCam 4

seadme poolt loodud (meta-) andmetega (liiklusjärelevalve teostamise aruanne e

traffic enforcement report või jälgmisgraafikuga e tracking history graph), kuid ta ei

ole vastust taotlusele saanud. SharePoint teavitusest (VTT, tlk 4) nähtuvalt on

kiirusmõõturi salvestis edastatud V. Salule 29.4.2025 kell 13.46 aadressile x, millisele

V. Salu taotluses (VTT, tlk 3) soovis saatmist.

Karistus

13. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistus määrati selleks pädeva

kohtuvälise menetleja poolt (Liiklusseaduse § 263 lg 1).

4-25-2094

14. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on V. Salu

karistanud rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o. 600 eurot. Kohtuväline menetleja on

vastuses kohtule märkinud, et V. Salu karistus oleks pidanud olema rangem. Kohus

märgib, et tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 ei või menetlusaluse isiku kaebuse alusel asja

menetlev kohus oma otsusega kaebaja olukorda raskendada.

15. Kaebuse esitaja on kaebuses alternatiivina taotlenud karistuse vähendamist. Kohus

märgib, et karistust määrates ja mõistes tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud

karistuse mõistmise alustest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

16. Karistamise alus on isiku süü. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et V. Salu

ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras, ületades

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h (lg 2 näeb ette vastutuse suurima

lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). V. Salu on teo toime

pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus on seisukohal, et V. Salu süü on keskmine.

17. Karistusregistri teate (VTT, tlk 7) kohaselt on V. Salu karistatud 7.5.2024 otsusega LS

§ 227 lg 3 rikkumise eest (tegu 7.5.2024) rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot

(karistus täidetud 25.6.2024), käesolevaks ajaks on karistus kustunud. Kohtupraktika

kohaselt on karistuse kohaldamisel võimalik kustunud karistusi arvestada. Käesolev

kiiruse ületamine on toime pandud u aasta peale eelmist kiiruse ületamist, uue teo

toimepanemise ajal eelmine karistus ei olnud kustunud. Kohus leiab, et eelnev näitab,

et eelmise kiiruse ületamise eest määratud karistus ei mõjutanud V. Salu mitte uusi

liiklussüütegusid toime panema, mistõttu karistuse eripreventiivne eesmärgi

saavutamiseks tuleb süüst lähtuvat karistust karmistada. Karistuse üldpreventiivne

eesmärk tingib samuti karistuse karmistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kiiruse

ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute

jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele

kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19).

18. Kokkuvõtvalt leiab kohus leiab, et V. Salule kohtuvälise menetleja poolt määratud

karistus vastab KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele.

Kokkuvõte

19. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus V. Salu

kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 12.5.2025 otsuse väärteoasjas

nr 2630,25,001380 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik