2-24-147222/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.08.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-147222

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

K. M. hagi K. M.-M. vastu elatise nõudes

367,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: K. M. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: K. M. (isikukood XXX; e-post

xxx)

Kostja: K. M.-M. (isikukood xxx; e-post xxx

Eelistung 02.06.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K. M.-M.lt elatis K. M. kasuks perioodi eest 01.12.2024 kuni

31.12.2024 summas 226,43 eurot.

3. Elatise summa kanda K. M. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „elatis K.

M.“.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

13.01.2025 esitatud ja 15.01.2024 ning 25.01.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on K. M.

(hageja) K. M. ja K. M.-M. (kostja) ühine laps. Perelepituse kokkuleppe alusel on vanematel

jagatud hooldus, aga hageja veetis terve detsembrikuu K. M.ga. Elatise saamiseks on korduvalt

kostjale kirjutatud Messengeri vestlusesse (14 detsember ja 26 detsember). Lastetoetus summas

80 eurot laekub kostja kontole.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise perioodi eest 01.12.2024 kuni

31.12.2024 miinimummääras.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses nõuet ei tunnistanud. Detsembris hoidis isa last enda juures ning takistas

kohtumast. Selle aja jooksul võttis kostja osa 6ndal detsembril klassijuhataja koosolekust, kuu

keskel vanemate jõulupeo koosolekust, jõululaadast, tegi ja maksis lapse jõulukingi koolis ning

klassijuhataja jõulukingi. Detsembris puudus laps koolist rohkem kui terve selle aasta peale

kokku. Kiirmenetluse korras tehtud elatisnõue on tahtlik pettus.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus selgitab, et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise

väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda

elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu

lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse

ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt

elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist

vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid

vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu

lahend 3-2-1-136-13, p 14).

4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on K. M. ja kostja (dtl

95-96). Vanemate vahel on Sotsiaalkindlustusametis sõlmitud vanemluskokkulepe, mille

kohaselt peaks hageja ühes kuus viibima poole ajast ema juures ja poole ajast isa juures

(dtl 97-101).

PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Riigikohus on oma lahendi 2-18-6491 p-s 13 märkinud, et kõnealuses

sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt

tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi

alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel

on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult

ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka

Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1).

Kohus selgitab, et elatise väljamõistmiseks olukorras, kus laps viibib mõlema vanema

juures võrdse aja, tuleb tuvastada, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu

hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate

vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu

ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab

lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et

vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste

katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate

kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet

ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi.

Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise

vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele

elatist (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 2-18-6491).

5. Puudub vaidlus, et hageja elas detsembris 2024 isa juures. Samas puuduvad tõendid, et

kostja oleks hagejale detsembris miinimumulatuses elatist tasunud. Kostja esitatud

tõenditest nähtub üksnes, et kostja on tasunud kulusid seoses hagejaga detsembris 2024

kokku 141,29 euro ulatuses (so toiduraha X OÜ-le 32,94 eurot, dtl 109; kunstiringi eest

91 eurot, dtl 115; õpetajate kink 15,20 eurot +2,15 eurot, dtl 117, 179). Arvestades, et

kahekordne elatise baassumma on 545,52 eurot, siis ei saa asuda kohtu hinnangul

seisukohale, et kostja oleks võrdväärselt hageja isaga ülalpidamist detsembris 2024

andnud. Kuna hageja on elanud detsembris isaga, seega on eluliselt usutav, et isa on kõik

muud eluliselt vajalikud hagejaga seotud kulud kandnud (s.h hagiavalduses märgitud

eluasemekulud, kodused toidukulud, transpordikulud, hügieenitarbed jms). Hagis

märgitud kulud on igakuiselt vajalikud ja mõistlikud. Kohtul puudub alus kahelda, et

hageja igakuised kulud ei oleks vastanud detsembris vähemalt seaduses sätestatud

kahekordsele baassummale. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine

tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja

areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Kohus asub seisukohale, et kuna kostjale laekub lastetoetus ning kostja on teinud

detsembris kulutusi seoses hagejaga, siis on hageja õigustatud nõudma elatist detsembri

2024 eest summas 226,43 eurot (miinimumelatise summa arvestades kostjale laekuva

lastetoetusega 367,72 eurot- kostja tehtud kulutused summas 141,29 eurot).

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus on kostjale 26.03.2025 kirjaga (dtl 168-171) selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei

ole majanduslikult suuteline elatist hagejale nõutud määras tasuma, siis tuleb kohtule

vastavaid asjaolusid tõendada, s.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute

(s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid kostja

varalise seisundi kohta (sh kostjale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid,

väärisesemed jms). Kostja on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 02.11.2024

võetud töötuna arvele (dtl 189) ning 16.01 2025 otsuse, mille kohaselt on töötuna

arvelolek 14.01.2025 lõpetatud, kuna kostja töötab alates 15.01.2025 ettevõttes AS X (dtl

191). Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole seega käesoleval juhul tõendanud, et elatise

väljamõistmisel jääks ta varaliselt vähemkindlustatuks või et ta ei oleks olnud suuteline

detsembris 2024 hagejale ülalpidamist vähemalt miinimumulatuses pakkuma.

Vahepealne töötuna arvelolek ei vabasta kostjat tema ülalpidamiskohustusest. Muid

aluseid elatise vähendamiseks ei ole kostja välja toonud. Kohus peab vajalikuks m.h

selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel

(vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on

Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh

hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis

Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb

säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise täiendavaks vähendamiseks PKS § 102 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis perioodi eest 01.12.2024 kuni 31.12.2024 summas 226,43 eurot.

8. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik