3-23-2761/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2761

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Töötukassa 12.09.2023 otsuse nr

TVH/23/034020 ja 06.11.2023 vaideotsuse nr VO/23/2719

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. Xle võõrkeelsed tõendid (dtl 227–233).

2. Tagastada Eesti Töötukassale korduv dokument (dtl 203–209).

3. Rahuldada X. X kaebus osaliselt. Tühistada Eesti Töötukassa 12.09.2023 otsus nr

TVH/23/034020 ja 06.11.2023 vaideotsus nr VO/23/2719.

4. Jätta X. X kaebus muus osas rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2761

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 16.08.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse (dtl 5–12).

2. Vastustaja tuvastas 12.09.2023 otsusega nr TVH/23/034020 (dtl 19–21) kaebajal

osalise töövõime kestusega 5 aastat perioodil 21.08.2023–20.08.2028. Kaebajal esineb

mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mis on

põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest ning närvisüsteemihaigusest. Kaebajal esinevad

mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise

valdkondades, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest. Kaebaja kirjeldatud piiranguid

liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades on arvestatud õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi

hinnates. Kaebaja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud õppimise

ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Kaebajal on tahteaktiivsuse languse,

motivatsiooni alanemise, keskendumisraskuste, tähelepanuhäire, unehäirete, vaimse

energiataseme languse, pingetaluvuse languse, väsimuse, emotsioonide kontrollimise raskuste

ning sotsiaalsete normide tajumise, olukordade mõistmise ja õige käitumisviisi leidmise

raskuste tõttu piiratud keeruliste oskuste omandamine, tähelepanu koondamine, probleemide

lahendamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, keeruline inimestevaheline

lävimine ning võõrastega kontakteerumine. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on

tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.

3. Kaebaja esitas 12.09.2023 otsuse peale 08.10.2023 vaide (dtl 23).

4. Vastustaja jättis 06.11.2023 vaideotsusega nr VO/23/2719 (dtl 36–42) vaide rahulda-

mata.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 12.01.2024

määrusega menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 12.09.2023 otsus ja 06.11.2023 vaideotsus

ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja töövõime hindamise taotluse uuesti läbi. Kaebaja

ei nõustu vaidlusaluste otsustega, sest neis on kaebaja haiguslugusid valesti hinnatud ja

õigusnorme kaebaja kahjuks tõlgendatud. Lisaks on need vastuolus vastustaja 10.02.2022

otsusega (dtl 210–213), milles tuvastati, et kaebajal puudub töövõime. Kaebaja tervislik

seisund ei ole paranenud. Tema haigused on kroonilised ja lisaks pandi talle uus diagnoos

ATH1. Vastustaja otsused ei ole eelneva otsusega loogilises seoses ega vasta tegelikule

olukorrale. Samuti on vanusega seotud haiguste tõttu kaebaja üldine tervislik seisund

halvenenud. Ebaõige on põhjendada oma otsust Rootsi riigi otsustega. Kaebaja on need edasi

kaevanud ja paljud neist on muudetud. Vastustaja peab lähtuma kaebaja tegelikust seisundist

ja arstide uuringutest. Kaebajal puudub töövõime ja paljude haiguste tõttu ei saa ta hakkama

ka osalise tööajaga. Kaebaja on kõiki variante proovinud. Kaebaja on viimase 2 aasta jooksul

Rootsis olnud 75% ajast haiguspuhkusel ega ole palgalisel tööl osalenud. Kaebaja on elanud

vastustaja makstud toetusest ja Rootsi Kindlustuskassa poolt makstud haiguspuhkuse

kompensatsioonist. Kaebajal on ainult paar aktiivset tundi päevas. Sellega ei tule toime.

Midagi ei saa tehtud. Seda paari aktiivset tundi päevas soovib kaebaja kasutada isiklikuks

hügieeniks, poes käimiseks ja igapäevaste koduste toimingute tegemiseks, mitte

sunniviisiliselt töö juures viibimiseks. Töö tegemiseks selle paari tunni jooksul ei jätku

kaebajal suutlikkust. Lisaks kulub tööle minemiseks ja sealt tulekuks kokku paar tundi.

1 Kaebuses „AD/HD“.

2(5)

3-23-2761

Igasugused rehabilitatsioonid on läbi kukkunud. Vaidlusalused otsused halvendavad kaebaja

majanduslikku olukorda ega võimalda igapäevase eluga iseseisvalt toime tulla.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tagastab läbivaatamatult kaebaja 07.08.2024 esitatud võõrkeelsed tõendid (dtl

227–233). Kohus selgitas kaebajale 07.08.2024 kirjas (dtl 234), et võõrkeelsed tõendid peavad

olema varustatud eestikeelse tõlkega, ja andis tõlgete esitamiseks aega kuni 18.10.2024.

Kaebaja ei ole tõlkeid kuni praeguse otsuse tegemise esitanud, seetõttu ei saa kohus nendega

asja lahendamisel arvestada (HKMS § 81 lg 4). Kohus hoiatas kaebajat sellise tagajärje eest.

Kohus ei pea vajalikuks hoida toimikus tõendeid, millega ei saa asja lahendamisel arvestada.

Seepärast tagastab kohus võõrkeelsed tõendid kaebajale.

8. Kohus tagastab vastustajale 06.11.2023 vaideotsuse (dtl 203–209). Kaebaja esitas sama

vaideotsuse juba 14.01.2024 (dtl 36–42). Sama dokumendi korduvaks esitamiseks puudub

vajadus. Korduvad dokumendid koormavad põhjendamatult toimikut. Seepärast tuleb korduv

dokument vastustajale tagastada.

9. Kohus uuendas 25.11.2024 määrusega asja menetluse, sest kahtles kaebaja õiguses

taotleda Eesti õigusaktide alusel töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Kohtule jäi

arusaamatuks, kus on kaebaja püsiv elukoht ja kas vastustaja on haldusmenetluses kaebaja

tegelikule elukohale piisavalt tähelepanu pööranud. Vastustaja selgitas 10.12.2024 seisukohas

kohtule, et kaebaja elukoht on Rootsis, kuid Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt tuleb

töövõimet hinnata ka Eesti õigusaktide kohaselt.

10. Kohus leiab, et vastustaja 10.12.2024 esitatud seisukohad ja viidatud normid ei põhjenda

seda, miks menetleti kaebaja töövõime hindamise taotlust Eestis.

11. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 järgi on selles seaduses sätestatud töövõime

hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:

1) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel

Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis

elav välismaalane; 3) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või

rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul,

kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on

resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välis-

maalaste seaduse (VMS) tähenduses.

12. Rahvastikuregistri järgi (dtl 242–243) on kaebaja Eesti kodanik, kellel on Eesti olemas

elukoht. Samas ei ole praeguses asjas vaidluse all, et kaebajal on elukoht ka Rootsis. Seega on

kaebajal elukohad mitmes riigis ja tema suhtes kohaldub TVTS § 2 lg 2.

13. VMS reguleerib § 1 lg-st 1 nähtuvalt välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise

viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust selles seaduses sätestatud kohustuste

rikkumise eest. VMS § 3 järgi on välismaalane selle seaduse tähenduses isik, kes ei ole Eesti

kodanik. Kuna VMS reguleerib välismaalastega seotut, kaebaja on Eesti kodanik, siis see

seadus kaebaja suhtes ei kohaldu ja lähtuda tuleb TuMS-ist.

3(5)

3-23-2761

14. TuMS § 6 lg 1 sätestas redaktsioonis 01.07.-30.11.2023, et füüsiline isik on resident, kui

tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt

183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on

resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu

kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata

tuludelt.

15. Kohus küsis 25.11.2024 e-kirjas ja 25.11.2024 määruses kaebajalt, kus on tema püsiv

elukoht ja kuidas ta oma elu kahe riigi vahel jagab, eriti arvestades temal diagnoositud haigus-

tega. Peale solvanguid täis vastuse ei saanud kohus kaebajalt mingit vastust. Kaebaja väitis

Rootsis arstile, et asus Rootsi elama 2004. a-l (dtl 145). Seega on kaebaja elanud Rootsis juba

20 aastat. Kohtu arvates võib sellest, et kaebaja töötas pikaaegselt Rootsis ja maksis seal

ilmselt ka makse, elas seal oma abielu ja käis pidevalt arstide vahet (dtl 70–72, 84–156),

järeldada, et tema püsiv elukoht on Rootsis ja et ta on Rootsi resident. Ka vastustaja toob

10.12.2024 vastuses välja, et nii kaebaja kui Rootsi pädeva asutuse edastatud andmed

kinnitavad, et kaebaja tegelikuks ja püsivaks elukohaks on Rootsi. Kui kaebaja on Rootsi

resident, siis puudub tal TVTS § 2 lg 2 järgi õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele

Eesti õigusaktide kohaselt.

16. Töövõimetoetuse laadseid hüvitisi reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004

määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (määrus nr

883/2004) III jaotuse 4. peatükk „Invaliidsushüvitised“. Määruse nr 883/2004 art 44 lg 1

eristab A- ja B-tüüpi õigusakte. A-tüüpi õigusaktid on selliseid, mille alusel

invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustus- või elamisperioodide pikkusest ja mille pädev

liikmesriik on sõnaselgelt lisanud VI lisasse. B-tüüpi õigusaktid on muud õigusaktid, st

sellised õigusaktid, mille kohaselt sõltub invaliidsushüvitise saamine ja suurus kindlustus- või

elamisperioodi olemasolust ja pikkusest. Eestis kehtiv töövõimetoetust reguleeriv TVTS on

A-tüüpi õigusakt ja see on sellisena välja toodud ka määruse nr 883/2004 VI lisas. Sama

nähtub TVTS-st (§-d 2, 11 jj) – töövõimetoetuse maksmine või selle suurus ei sõltu

kindlustus- või elamisperioodide pikkusest, vaid residentsusest. Töövõime hindamise

seisukohalt ei ole oluline, kui kaua on isik Eestis elanud või töötanud, vaid kas ta elab

töövõime hindamise ajal püsivalt Eestis. Kindlustusperioodist sõltub nt pensioni,

töötuskindlustushüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine. Töövõimetoetust

makstakse kõigile osalise või puuduva töövõimega Eesti elanikele sõltumata sellest, kas ja kui

kaua nad on Eestis töötanud. Samuti ei sõltu töövõimetoetuse suurus Eestis elamise või

töötamise aja pikkusest.

17. Ka Rootsis kehtib invaliidsushüvitise osas A-tüüpi õigusakt2.

18. Kohus saab määruse 883/2004 art 44 lg-st 2 aru selliselt, et hüvitist maksab ainult see

riik, kus isik elas töövõimetuse tekkimise ajal. Kaebaja kaotas väidetavalt töövõime Rootsis

töötamise ja elamise ajal, seega kohalduvad üksnes Rootsi õigusaktid, st invaliidsushüvitise

määramise otsustamise õigus on üksnes Rootsi pädeval asutusel. Eestist on kaebajal määruse

nr 883/2004 art 44 lg 3 järgi õigus hüvitisi saada vaid juhul, kui sellise õiguse näeb ette Eesti

õigusakt. TVTS § 2 välistab Eestis mitte elavatele isikutele töövõimetoetuse maksmise ja ka

töövõime hindamise. Kuna A-tüüpi õigusaktide puhul on invaliidsushüvitise määramise päde-

vus vaid elukohajärgsel riigil, siis ei ole Eestil õigust ega kohustust hinnata kaebaja töövõimet

ega maksta talle töövõimetoetust ka juhul, kui Rootsi ei ole kaebajale töövõimetoetust

2 Vt https://employment-social-affairs.ec.europa.eu/policies-and-activities/moving-working-europe/eu-social-

security-coordination/what-are-your-rights/invalidity_et.

4(5)

3-23-2761

määranud (nt põhjusel, et kaebaja ei vasta õigusaktides ettenähtud tingimustele). Ei ole

oluline, et kaebaja on varasemal eluperioodil elanud ja töötanud Eestis3.

19. Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal õigus Eestis töövõime hindamist ja töövõime-

toetuse määramist taotleda. Vastustaja otsus kaebaja töövõime hindamise kohta on ainuüksi

sel põhjusel õigusvastane ja tuleb tühistada. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja töövõime

hindamise otsust sisuliselt hinnata, sest sellest ei sõltu asja lahendus. Tühistamisele kuulub ka

vaideotsus, mis haldusmenetluses tehtud viga ei kõrvaldanud. Kaebus tuleb tühistamisnõuetes

rahuldada, kuigi mitte kaebaja toodud põhjendustel.

20. Kaebus jääb kohustamisnõudes rahuldamata, sest kaebajal puudub õigus nõuda

vastustajalt töövõime hindamist.

21. Kuna kumbki pooltest ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud

kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud

nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

3 Vt https://employment-social-affairs.ec.europa.eu/policies-and-activities/moving-working-europe/eu-social-

security-coordination/what-are-your-rights/invalidity_et.

5(5)