2-25-5910/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Triin Saluorg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-5910

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagiavaldus XX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1243,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882),

lepinguline esindaja ZZ

Kostja: XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt Moneyzen OÜ kasuks välja võlgnevus kokku 1123,78 eurot, millest põhivõlg

on 960,10 eurot, intress 14,94 eurot, viivis 17.04.2025 seisuga 148,74 eurot.

3. Mõista XX-ilt Moneyzen OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 960,10 eurolt alates 18.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud jätta XX kanda.

7. Mõista XX-ilt Moneyzen OÜ kasuks välja menetluskulud kokku 280 eurot (riigilõiv).

8. Mõista XX-ilt Moneyzen OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Moneyzen OÜ hagi XX vastu võlgnevuse nõudes.

2. Kostja ja Moneyzen OÜ sõlmisid 27.06.2023 laenulepingu nr X, mille alusel anti kostjale

laenu 1000 eurot.

3. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 44,18%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete

tähtpäevad ja muid tasusid.

4. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääraks 30,36% aastas, viivise määras 0,06%

päevas.

5. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja

kontrollis kostja puhul laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu Maksu- ja

Tolliameti andmebaasist, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist, tegi

päringud Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja kohta 27.06.2023 Maksu- ja Tolliametist saadud

andmete põhjal kostja keskmine kuue kuu sissetulek oli 1043,61 eurot. Kostja poolt esitatud

Swedbanki pangakontoväljavõttest nähtuvalt oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek 1325,74

eurot, sh töötasu 1004,65 eurot, peretoetus 160 eurot, muud sotsiaalsed toetused 161,09 eurot.

Laenutaotlusesse märkis kostja, et tal puuduvad laenukohustused. Hageja tuvastas kostja esitatud

andmete põhjal, et kostjal oli kokku 6 laenukohustust, igakuise maksega 496,76 eurot.

Laenupakkumise tegemisel arvestas hageja kostja sissetulekuid (1325,74 eurot), igakuiseid

kohustusi (496,76 eurot), keskmiseid majapidamiskulusid. Keskmiselt kujunes kostja igakuine

vaba rahavoog laenu taotlemise hetkel 132,98 eurot, mis oli piisav positiivse laenuotsuse

tegemiseks.

6. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, mida

hageja luges laenulepingu ülesütlemise aluseks VÕS § 416 lg 1 sätestatud korras.

7. Tulenevalt lepinguliste kohustuste mittetäitmisest edastas hageja kostjale alates 05.08.2023

korduvalt meeldetuletusteateid tähtaegselt tasumata kohustuste kohta.

8. Laenuandja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles 23.11.2023, teavitades kostjat kirjalikult

tema elukoha aadressil, e-posti kui ka sms-i saatmise teel teate edastamisel kohustusest tasuda

laenulepingu järgne nõue hiljemalt 30.11.2023 summas 1147,90 eurot.

9. Põhivõlgnevuse suurus on 1000 eurot, kuivõrd kostja ei teinud ühtegi tagasimakset.

10. Kostjal on intressivõlgnevus alates 26.07.2023 kuni lepingu lõppemiseni 23.11.2023

kogusummas 119,65 eurot.

11. Lepingu punkti 3 „Kaasnevad kulud“ kohaselt kohustub kostja tasuma haldustasu vastavalt

krediidilepingule, 2 eurot kuus. Kokku on kostjal tasumata haldustasu perioodil 27.07.2023 kuni

23.11.2023 9,80 eurot.

12. Hageja esitab nõude võlamenetlustasudele 50 eurot, milles sisalduvad nii lepingu kehtivuse

ajal arvestatud võlamenetlustasud 15 eurot kui ka lepingu lõpetamise järgsed võlamenetlustasud

35 eurot.

13. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.11.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 17.04.2025. Kostja võlgneb hagejale viivist summas 302,40 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni alates 18.04.2025

lepingujärgselt 0,06% päevas, arvestusega et viivis ei ületaks põhivõla summat.

14. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.04.2025 määrusega, andis kostjale 14 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud

kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel 25.04.2025 kell 10:45. Täiendava

kättesaamiskinnituse saatis kostja 25.04.2025 kell 10:42 e-posti aadressilt x. Viimane päev

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli seega 09.05.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust

ega muul viisil hagile reageerinud.

15. Kohus andis 19.05.2025 hagejale täiendava tähtaja asjaolude täpsustamiseks ning

ümberarvestuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei järginud hageja laenu andmisel piisava

hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks arvestanud,

et kostjal on kaks ülalpeetavat. Lisaks nähtub, et hageja on võtnud kuue kuu jooksul kolmelt

laenuandjalt laenu ning tal olid juba eelnevalt laenukohustused.

16. Hageja esitas vastuse 19.05.2025, millega esitas ümberarvestuse vastavalt kohtu

ettepanekule. Ümberarvestusest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 1123,78 eurot, mis

koosneb laenu tasumata põhiosajäägist 960,10 eurot, laenu kasutamise eest tasumisele kuuluvast

intressist 14,94 eurot, laenusumma tasumisest arvestatud viivisest 148,74 eurot.

17. Kohtu 06.06.2025 kirjaga palus kohus hagejal esitada hiljemalt 20.06.2025 ümberarvestus,

s.o määrata tagasimaksed uuesti. Lisaks andis kohus hagejal võimaluse esitada samaks päevaks

seisukoht, kas kostjal oli 04.07.2025 krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu

kehtivalt üles öelda.

18. Hageja esitas vastuse 11.06.2025. Kuigi hageja esitas ümberarvestuse 19.05.2025, esitab

hageja ümberarvestuse uuesti ning loobub osaliselt hagist. Täiendavalt selgitas hageja, et kuni

hagiavalduse esitamiseni ei teinud kostja tagasimakseid. Laenulepingu ülesütlemine on kehtiv ka

uuesti määratud maksetest tulenevalt. Hageja ei nõua kostjalt laenu väljastamisega seotud

kõrvalkulusid, seega nõude arvestus algab kostja pangakontole kantud summast 960,10 eurot,

mis on tasumata põhiosa. Intressinõue on 14,94 eurot, viivisenõue 148,74 eurot. Hageja palub

välja mõista täiendav viivis seaduse järgsel viivisemääral alates 18.04.2025. Tulenevalt

eeltoodust vähendab hageja nõude suurust 361,51 euro võrra ning loobub hagist osaliselt TsMS §

429 mõttes.

19. Kohus lahendas hageja taotluse määrusega.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette,

et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamat.

21. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali

(KÄPO) vahendusel 25.04.2025 kell 10:45. Täiendava kättesaamiskinnituse saatis kostja

25.04.2025 kell 10:42 e-posti aadressilt x. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli

seega 09.05.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

22. Kohus asus hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et võlausaldaja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kuivõrd hageja loobus hagist

osaliselt, mille osas kohus võttis loobumise vastu, siis rahuldab hagi ülejäänud osas

tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

23. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

24. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Moneyzen OÜ ja kostja 27.06.2023 laenulepingu

nr X, mille alusel anti kostjale laenu 1000 eurot. Kostja pidi tasuma krediidiandjale laenu eest

intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt

oma majandus- ja kutsetegevusega.

25. Kohtu hinnangul vastab leping nr X tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes

ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet

anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida

(VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

26. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

27. VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403⁴ lg-d 2-4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS §403⁴ lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50

lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida

tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 403⁴ lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on

oma nõuded kostja vastu loovutanud.

28. Kohus asus hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.. VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata

teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja

küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 403⁴ lg-t 6.

29. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS §

403⁴ lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

30. VÕS § 403⁴ lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega

ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

31. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 403⁴ lg 7) ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole

kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet).

32. Hageja esitas kohtule osalise nõudest loobumise laenulepingu X osas ning palus kostjalt välja

mõista:

-

Laenu tasumata põhiosajääk summas 960,10 eurot;

-

Laenu kasutamise eest tasumisele kuuluv intress 14,94 eurot;

-

Laenusumma tasumisest arvestatud viivis summas 148,74 eurot.

33. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.04.2025

seadusjärgses viivisemääras.

34. Hagiavaldusest ning hageja täiendavatest selgitustest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise

eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise

hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

35. VÕS § 403⁴ lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu;

vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on

avaldanud seisukoha, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib

sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10;

TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

36. VÕS § 100 sätestab, et kohustuste rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

37. Hagiavaldusest nähtub, et laenulepingu nr X alusel andis Moneyzen OÜ kostjale laenu kokku

1000 eurot, kuhu hulka kuuluvad lepingutasu ning sh ZEN-tasu. Hageja kandis kostja kontole

960,10 eurot. Kostja laenu katteks ühtki osamakset ei teostanud. Seega on kostja põhivõlg

960,10 eurot.

38. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes laenusummalt 960,10 eurot intress kuni

laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 14,94 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1

kohaselt põhjendatud.

39. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt sisaldub viivisenõue kahest osast – laenulepingu

lõpetamise kuupäevaga arvestatud viivistest ja pärast lepingu lõpetamist arvestatud viivistest.

Viivise arvestus toimub lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata põhiosa

summadelt, kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni võlausaldaja poolt. Pärast laenulepingu

ülesütlemist arvestab võlausaldaja täiendavat viivist tasumata põhiosa summalt, ehk antud juhul

960,10 eurot. Seega on hageja viivisenõue kokku 148,74 eurot. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1

p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.

40. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 18.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõue on

TsMS § 367 alusel põhjendatud.

41. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi

nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

43. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

44. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu 280 eurot (riigilõiv) ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõivu kulu on

vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

45. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 280 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik