2-25-10670/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10670

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi N. A. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1550,15 eurot

Menetlusosalised

ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ

(registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin

Kostja: N. A. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi N. A. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-10670

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 04.07.2025 hagi N. A. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

2. Vastavalt 04.07.2025 (täiendatud 08.07.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS

(esialgne krediidiandja) ja kostja N. A. vahel 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingust nr XXX

tulenevat põhivõlgnevust 1178,99 eurot, intresse 163,47 eurot, sissenõutavaks muutunud

viiviseid 53,17 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt

alates 05.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kostja ja E AS sõlmisid 06.02.2021 krediidilepingu nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot.

Krediidi kulukuse määr oli 57,73% aastas: krediidilimiit 2000 eurot, intressimäär 39,90%

aastas, viivisemäär 39,90% aastas, maksetähtpäev iga kuu 15. päev, 60 tagasimakset.

4. Kostja sai perioodil 06.02.2021 kuni 16.10.2024 krediiti kokku 2840 eurot (laenusumma

ülekandmisel arvestati maha laenu väljavõtutasu 37,04 eurot). Kostja tegi lepingu kehtivuse

ajal tagasimakseid kokku 2888,41 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks

1369,89 eurot, intresside katteks 1454,67 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 30 eurot,

kaarditehingu tasu katteks 3,85 eurot, lepingu muutmistasu katteks 15 eurot ja

meeldetuletustasude katteks 15 eurot. Lisaks tegi kostja pärast lepingu lõppemist

tagasimakseid 291,12 eurot (3x97,04), mille hageja arvestas samuti põhiosa katteks.

5. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt krediidi

tagasimakseid vastavalt talle esitatud arvetele. Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja jättis tasumata järgmised arved: 01.07.2024, 01.08.2024,

01.09.2024 ja 01.10.2024. Krediidiandja saatis 01.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise

teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 15.10.2024.

Krediidiandja hoiatas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral

ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja võlgnevust määratud tähtajaks ei tasunud, mistõttu

luges krediidiandja lepingu ülesöelduks alates 16.10.2024.

6. Hageja teavitas 01.11.2024 kostjat, et E AS (esialgne võlausaldaja) loovutas kostja vastase

nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ).

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

7.1.

põhivõlg 1178,99 eurot (2840-1369,89-291,12), kuivõrd kostja sai lepingu alusel

krediiti kokku 2840 eurot, s.o kostjale kanti üle 2802,96 eurot, millele lisandus laenu

väljavõtutasu 37,04 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa

katteks 1369,89 eurot ja pärast lepingu lõppemist 291,12 eurot (3x97,04);

7.2.

intressid 163,47 eurot, s.o intressid nõudesummalt 1470,11 eurot perioodi

07.08.2024 kuni 16.11.2024 eest intressimääraga 39,90% aastas;

7.3.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 53,17 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1178,99

eurot alates 07.02.2025 kuni 04.07.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

7.4.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt 1178,99 eurot kuni selle kohase tasumiseni

alates 05.07.2025 seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

7.5.

võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 01.11.2024 kiri 25 eurot; 11.03.2025 kiri 5 eurot; 18.03.2025 kiri 5

eurot.

2-25-10670

8. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingu nr XXX puhul

kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 800 eurot,

finantskohustused 300 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, töökoht AS K), avalikes registrites

(creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid) ning Pensionikeskuses avaldatud

andmetest. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja märgitud sissetulekust 800

eurot, finantskohustustest 300 eurot ning majapidamiskuludena arvestati 300 eurot.

Eeltoodud andmete alusel (sh arvestades kostja sissetulekuid ja kohustusi) jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

9. Hageja selgitas 08.07.2025 seisukohas, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja tausta, maksehäireid

ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Hageja on seisukohal, et Pensionkeskusest

saadavad andmed on piisavad, et saada ülevaate kostja sissetulekust ja kostja poolt teatatud

andmed kohustuste kohta on piisavad analüüsimaks kostja kohustusi, kuivõrd kostjal kui

laenusaajal lasub kohustus esitada tõeseid andmeid enda kohustuste kohta. Krediidiinfost

saadavad andmed võimaldavad krediidiandjal kontrollida laenutaotleja maksekäitumist

reaalajal. Lisaks pangakonto analüüs ei ole ainus võimalus laenuvõtja krediidivõimelisuse

analüüsimiseks. Hageja märkis 08.07.2025 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus

tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

lugeda nõue tasutuks. Ühes seisukohaga esitas hageja taotluse kaasata menetlusse

Finantsinspektsioon iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

10. Harju Maakohus tegi 09.07.2025 määruse, millega jättis rahuldamata hageja B2 Impact OÜ

08.07.2025 esitatud taotluse kaasata tsiviilasja 2-25-110647 menetlusse Finantsinspektsioon

kolmanda isikuna. Sama määrusega kõrvaldas kohus tsiviilasja menetlusest asjatundmatuse

tõttu hageja lepingulise esindaja A. T. ning andis hagejale tähtaja uue esindaja nimetamiseks

hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus võttis 09.07.2025

kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

11. Hageja uuele lepingulisele esindajale jurist Pille Martinile on 09.07.2025 kohtumäärused

avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 28.07.2025.

12. Kostjale N. A.le on hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 09.07.2025, kuid

kostja tähtaegselt (s.o 23.07.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus

põhjendab otsust järgmiselt.

14. Vastavalt 04.07.2025 (täiendatud 08.07.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS

(esialgne krediidiandja) ja kostja N. A. vahel 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingust nr XXX

tulenevat põhivõlgnevust 1178,99 eurot, intresse 163,47 eurot, sissenõutavaks muutunud

viiviseid 53,17 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates

05.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Kohus tuvastab, et kostja N. A. ja E AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 06.02.2021

krediidilepingu nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 19 jj) ja kostja sai krediiti kokku 2840

eurot (dtl 25-33) ning tegi tagasimakseid kokku 3179,53 eurot (2888,41+291,12). Kostja ja E AS

vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et E AS (esialgne krediidiandja)

loovutas 01.11.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ) (dtl 46).

16. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

2-25-10670

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

20. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

21. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.

22. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

2-25-10670

23. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

24. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingu nr XXX

puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 800 eurot,

finantskohustused 300 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, töökoht AS K), avalikes registrites

(creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid) ning Pensionikeskuses avaldatud

andmetest. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja märgitud sissetulekust 800 eurot,

finantskohustustest 300 eurot ning majapidamiskuludena arvestati 300 eurot. Eeltoodud andmete

alusel (sh arvestades kostja sissetulekuid ja kohustusi) jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja

on krediidivõimeline.

25. Hageja selgitas 08.07.2025 seisukohas, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja tausta, maksehäireid

ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Hageja on seisukohal, et Pensionkeskusest saadavad

andmed on piisavad, et saada ülevaate kostja sissetulekust ja kostja poolt teatatud andmed

kohustuste kohta on piisavad analüüsimaks kostja kohustusi, kuivõrd kostjal kui laenusaajal

lasub kohustus esitada tõeseid andmeid enda kohustuste kohta. Krediidiinfost saadavad andmed

võimaldavad krediidiandjal kontrollida laenutaotleja maksekäitumist reaalajal. Lisaks

pangakonto analüüs ei ole ainus võimalus laenuvõtja krediidivõimelisuse analüüsimiseks.

26. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja

krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ning Pensionikeskuses

avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal tekkida

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses isegi märkinud, et kostja

märkis laenutaotluses sissetulekuks 800 eurot ning kohustusteks kokku 800 eurot

(finantskohustused 300 eurot, majapidamiskulud 500 eurot). Seega eeltoodud andmetel ei jäänud

kostjal sissetulekust midagi järele peale kohustuste täitmist, mistõttu kohtule jääb arusaamatuks,

kuidas said krediidiandja ja hageja jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Lisaks ei ole

hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel

võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule.

Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud

kostja pangakonto väljavõtet.

27. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla

suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

28. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

2-25-10670

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

30. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

31. Hageja on 08.07.2025 seisukohas (dtl 79) avaldanud, et juhul, kui kohus tuvastab, et

esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb lugeda nõue

tasutuks.

32. Kohus tutvunud hagiavalduses esitatud asjaoludega, et kostja on lepingu alusel saanud

krediiti 2840 eurot (sh laenu väljavõtutasu 37,04 eurot) ning teinud seejuures tagasimakseid

kokku 3179,53 eurot (s.o lepingu kehtivuse ajal 2888,41 eurot ja pärast lepingu lõppemist 291,12

eurot (dtl 71) ja hageja 08.07.2025 seisukohas (dtl 79) avaldatuga, leiab, et hagejal puudub

kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue, sest kostja on teinud

lepingu alusel tagasimakseid suuremas ulatuses kui talle võimaldatud krediidisumma, mistõttu

kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud hageja kanda.

34. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

35. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik