2-24-144334/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-144334

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D. D. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3463,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja P. M.

Kostja: D. D. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hagi, milles hageja palus kostjalt välja mõista IPF Digital AS ja

kostja vahel 08.02.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 5624718 ja 25.04.2023

sõlmitud lepingust nr 5668649 tulenev põhivõlgnevus 2577,81 eurot, intress 220,27

eurot, võla sissenõudmise kulu 35 euro ja viivis.

2. Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Jätta menetluskulud hagejalt kostja

kasuks välja mõistmata.

3. Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 06.02.2025 hagi ja 11.02.2025 täiendatud hagiavalduse Harju Maakohtule

kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja IPF Digital AS ja kostja vahel 08.02.2023 sõlmitud

krediidikonto lepingust nr 5624718 ja 25.04.2023 sõlmitud lepingust nr 5668649 tulenev

põhivõlgnevus 2577,81 eurot, intress 220,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 342,62

eurot ning võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulu 35 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude (2577,81 eurot) tasumata osalt kuni

selle kohase tasumiseni alates 07.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. 08.02.2023 esitas krediidikonto avamise taotluse limiidile 2500 eurot. Kostja sõlmis

08.02.2023 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikonto lepingu nr 5624718, limiidiga

2500 eurot.

Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel

www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni

1324. Taotluse kinnituse annab klient järgmised nõusolekud, enne seda ei saa edasi liikuda

lepingu kinnitamiseni: olen tutvunud lepingu tingimustega, Euroopa Tarbijakrediidi

teabelehega ja täiendavate selgituste ja hoiatustega veebilehel credit24.ee, nendest aru saanud

ning teadlik võimalusest küsida laenuandjalt lisainfot ja selgitusi.

Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. Lepingut ei allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks

pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Leping loetakse sõlmituks

krediidiotsusest teatamisega (üldtingimuste p 4.1).

Vastavalt lepingu üldtingimustele 18.1. krediidileping on sõlmitud määramata ajaks. Krediiti

on võimalik korduvkasutada.

Intressimäär oli 37,68 % aastas ja 0,10% päevas (fikseerimata), krediidi kulukuse määr 45,67

% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse

kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes

osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 37,68% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.

Intressi arvestus toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi

arvestatakse igapäevaselt kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale,

võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aastas.

Intressi arvutatakse üksnes kasutusele võetud krediidi limiidilt lepingus kokkulepitud määras.

Kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete

kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne

kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele

võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul.

2.2. 25.04.2023 esitas kostja krediidikontole suurendamise taotluse limiidile 2750 eurot.

Krediidikonto on kliendi kohta üksainus, mida siis vajadusel/võimalusel

suurendatakse/vähendataks. Lepingut muudeti 25.04.2023 krediidilepingu nr 5668649, limiiti

summani 2750 eurot. Intressimäär jäi samaks.

Krediidiandja tegi perioodil 08.02.2023 – 09.07.2024 kostjale väljamakseid krediidikonto

arvelduskontole nr EEXXX kokku 2920,19 eurot: 14.03.2023 – 14.03.2023 summas 500

eurot; 25.04.2023 – 25.04.2023 summas 339,40 eurot, 19.09.2023 – 19.09.2023 summas

80,79 eurot, 08.02.2023 – 08.02.2023 summas 2000 eurot.

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe

kogumiseks teeb krediidiandja alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse:

www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee ja pensioniregister.

Taotlus aktsepteeriti automaatprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti

aluseks pensioniregistri päring. Päring pensionikeskusesse toimub IT-süsteemide vahendusel

automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel arvutab süsteem välja pensionimaksete

alusel sellele vastava sissetuleku suuruse vastavalt krediidiandja sisereeglitele.

Pensionikeskuse andmetest nähtuvalt oli kostja keskmine netosissetulek 1019 eurot kuus.

Taotluse andmed olid: sissetulek 1050 eurot (krediidivõimelisuse arvutustes võttis

krediidiandja aluseks pensioniregistrist saadud sissetuleku), majapidamiskulud 150 eurot,

finantskohustused 0 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht X OÜ.

Limiidi suurendamisel olid taotluse andmed: sissetulek 1050 eurot, majapidamiskulud 150

eurot, finantskohustused 0 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht X OÜ. Pensionikeskuse andmetest

nähtuvalt oli kostja keskmine netosissetulek 1071 eurot kuus. Krediidivõimelisuse arvutustes

võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja pensionikeskuse andmete võrdluses neist

väiksema ehk 1050 eurot kuus.

Laenusumma väiksust arvestades olid kogutud andmed hageja hinnangul piisavad, et

veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

2.4. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1683,91 eurot, millest on

arvestatud põhiosa katteks 342,38 eurot, intressi katteks 1285,96 eurot, teenustasude katteks

50 eurot, viiviste katteks 5,57 eurot.

Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 07.08.2024; 07.09.2024 ja

07.10.2024. Krediidiandja saatis 10.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles andis

täiendava tähtaja kuni 30.09.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei teostanud

tagasimakseid, ütles krediidiandja lepingu alates 01.10.2024 üles. Antud olukorras

krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused

on loovutatud hagejale.

2.5. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 2577,81 eurot (2920,19 –

342,38). Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 2750 eurot, siis hageja arvutab intressi alates

kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast so 10.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so

30.09.2024 summas 220,27 eurot.

Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on

37,68% aastas (vt. lepingu punkt 1 „mõisted“ ja tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „maksetega

hilinemisega kaasnevad kulud“). Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 01.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 6.02.2025 intressiga võrdses

määras, kokku 342,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase

tasumiseni alates 31.01.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas.

Hageja saatis kostjale järgmised meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega –

04.10.2024 25 eurot, 22.10.2024 5 eurot, 19.11.2024 5 eurot, 26.11.2024. Lisaks sellele

tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja

töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Seega palub hageja kostjalt

välja mõista sissenõudmiskulu summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks

loetud 20.03.2025 ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise

määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei

ole.

Kohus täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl 166) ja veel

ka eraldi kirjaga (dtl 177) ning andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki §

404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu

kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja väitel esitas kostja 08.02.2023 esitas krediidikonto avamise taotluse. Hageja on

esitanud ekraani kuvatõmmise (dtl 179) logikirjetest, millest nähtub, et kostja on 08.02.2023

mingi taotluse esitanud. Hageja väitel esitas kostja 25.04.2023 krediidikonto limiidi

suurendamise taotluse. Hageja on esitanud ekraani kuvatõmmise (dtl 180) logikirjetest,

millest nähtub, et kostja on 25.04.2023 mingi taotluse esitanud.

Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis failid „Leping Nr 5624718“ (dtl 51) ja „Leping Nr

5668649“ (dtl 81). Failis on dokument pealkirjaga „krediidikonto personaalsed tingimused“.

Lepingutel ei ole kummagi poole allkirja. Lepingus nr 5624718 on kuupäev 08.02.2023,

kostja andmed ning krediidi limiit 2500 eurot, intressimäär 37,68% aastas 0,1% päevas, KKM

45,67% aastas, lepingutasu 0 eurot, väljamaksetasu 0%, minimaalse tagasimakse arvutamise

periood 60 kuud. Lepingus on märge, et krediidikonto personaalsetele tingimustele

kohalduvad krediidikonto üldtingimused, mis on samas failis.

Lepingus nr 5668649 on kuupäev 25.04.2023, kostja andmed, krediidi limiit 2750 eurot,

muud andmed samad, mis eelmises lepingus.

Hageja väitel saadeti lepingud kostja e-posti aadressile 26.02.2023 03:00 ja 9.02.2023 02:00.

Hageja väitel olid lepingud kättesaadavad ka iseteeninduses, kostja on käinud iseteeninduses

väljamakseid tegemas nii et hageja sõnul oli kostjal ligipääs sinna. Hageja on eeltoodu

tõendamiseks esitanud kaherealise ekraanikuvatõmmise (dtl 179), millest võib aru saada, et

neil kuupäevadel mingi e-kiri kostjale saadeti, kuid sellest ei nähtu, kas ja mis dokumendid

saadeti.

Seega saab öelda, et kostja tegi mingisuguse sisuga tahteavaldused 08.02.2023 ja 25.04.2023,

tahteavalduste sisu tõendatud ei ole. Samuti ei ole tõendatud, kas ja millised

lepingudokumendid failidena krediidiandja kostjale saatis.

4.3. Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtted laenu kostjale välja maksmise kohta:

08.02.2023 2000 eurot (dtl 114), 14.03.2023 500 eurot (dtl 111), 25.04.2023 339,40 eurot (dtl

112), 19.09.2023 80,79 eurot (dtl 113).

4.4. Hageja toob välja, et lepingus oli krediidi kulukuse määr 45,67%. Hageja ei ole esitanud

krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud tagasimaksete summasid ja kuupäevi,

mistõttu kohus sai krediidi kulukuse määra kontrollida üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga,

mis aga ei anna täpset tulemust. Kalkulaatori kohaselt lepingu sõlmimise ja muutmise ajal

kehtinud maksimaalset määra ei ületatud.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis

2.3. toodud väited. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et laenu andmisel kostja pangakonto(de)

väljavõtteid ei kogutud ning vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ühtegi

tõendit (ei laenutaotlust, väidetud päringute tõendeid) ei ole esitatud. Hageja väited on seega

tõendamata.

Kuid isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, on kostja rikkunud vastustundliku laenamise

kohustust, jättes kontrollimata kostja finantskohustused ja majandamiskulud.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on

hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.

Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud,

et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid majandamiskulusid

kontrollinud ega ka kogunud andmeid kostja ülalpeetavate kohta. Seega sisuliselt andis

krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud

asjaolud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto

väljavõtte küsimata jätmist.

6. Hageja nõuded

6.1. Kohus tegi hagejale 25.07.2025 ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7

kohaselt, ning arvestades, et leping oli tähtajatu, st ei ole tähtaegselt lõppenud, siis määrata ka

tagasimaksed uuesti. Seejuures selgitas kohus hagejale väga selgelt ja konkreetselt, et

tagasimaksete uuesti määramisel tuleb lähtuda lepingus olnud tingimustest (60 makset, mille

suurus määratakse vastavalt tingimuste p 11.2., 11.3.), andis hagejale selleks tähtaja ning

selgitas, et pärast seda teeb kohus otsuse.

Hageja esitas 11.08.2025 exceli faili (dtl 182), milles on ühes tulbas 26 kuupäeva

ajavahemikus 08.02.2023 -31.12.2024, teises tulbas laenu väljamaksed, kolmandas tulbas

kostja poolt tehtud tagasimaksed. Tabelis on hageja arvestanud põhiosa jääki tagasimaksete

alusel ning jäägilt intressi seadusjärgse määra alusel. Tabelist võib aru saada, et 31.12.2024

seisuga oleks põhiosa jääk 1 236,28 eurot ja intresse arvestatud kokku 131,91 eurot.

Rohkem mingeid selgitusi hageja esitanud ei ole.

6.2. Hagis on hageja tuginenud sellele, et krediidiandja ütles 01.10.2024 võlgnevuse tõttu

tähtajatu krediidilepingu üles.

Kohus selgitas 25.07 hagejale, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on üles

öeldud, tuleb tagasimaksete uuesti määramise ja ümberarvestuse järgselt hinnata, kas kostja

on ka nende kohaselt üles ütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse

tagasimaksega. Seejuures tuleb arvestada laenu väljamaksmiste ja tagasimaksete tegelike

kuupäevadega. Hageja esitas eeltoodud ümberarvestuse, kuid üles ütlemise kehtivuse kohta

ise mingit seisukohta ei võtnud.

Sellest, et kostja tegi viimase tagasimakse 09.07.2024 ei saa järeldada, et kostja oleks võlas ka

tagasimaksete uuesti määramise korral. VÕS § 4034 lg 7 ei muuda tühiseks kogu lepingut.

Seega tulnuks hagejal määrata tagasimaksed uuesti nii, nagu lepingu tingimused ette nägid,

üksnes intressimäära kokkulepe muutus VÕS § 4034 lg 7 toimel tühiseks ning asendus

seadusjärgse tingimusega, seadusjärgse intressimääraga.

Hageja on ise välja toonud, et kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel

igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud

tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes

sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul.

Lepingu üldtingimuste punktis 11.2. on sätestatud, et minimaalse kuumakse arvutamiseks

jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga,

kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu

perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei ole

siiski ühelgi juhul väiksem kui 10 eurot. Kogunenud intress kuulub tasumisele minimaalse

kuumakse koosseisus. Lepingu punkti 11.3. kohaselt arvutatakse minimaalne kuumakse

ümber iga kord krediidilimiidi kasutusse võtmisel, krediidilimiidi muutmisel.

Lepingu punktist 11.12 tuleneb, et tagasimakset ületavas osas laekumised loetakse makse

tegemise hetkeks kogunenud intressi ja seejärel krediidilimiidi katteks ning et sellist

ennetähtaegset krediidi tagastamist on kliendil õigus igal ajal teha ilma ajaliste piirangute ja

tasudeta. Punktis on sätestatud, et ennetähtaegsed tagasimaksed ei mõjuta tasumisele kuuluva

kuumakse suurust ega arvete esitamist. Ennetähtaegse tagasimakse tulemusel lüheneb tegelik

tagasimaksete periood ja väheneb tasumisele kuuluva intressi summa, kuid minimaalse

kuumakse suurus jääb samaks. See tähendab, et ennetähtaegne tagasimakse ei vähenda veel

väljastamata jooksva ega järgnevate perioodide arvete suuruseid.

Teisisõnu oleks pidanud hageja määrama uuesti 60 tagasimakset annuiteetmaksetena,

arvestades kasutuses olevat laenujääki ja seadusjärgset intressi. Ning pärast igakordset uut

krediidi kasutusse võtmist samuti uuesti määrama samamoodi 60 tagasimakset. Kostja poolt

tasutu oleks tulnud arvestada tasumise kuupäevadel seni sissenõutavaks muutunud

tagasimaksete katteks ning ülejäänud osas vastavalt lepingu punktile 11.12. Ehk uuesti

määratud tagasimaksetest enam laekunu oleks lühendanud tagasimaksete perioodi.

Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hageja esitatu põhjal ka

hinnata, kas kostja oleks üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse

kuumaksega. Seega on üles ütlemise kehtivuse hindamise eeldused esile toomata ning kohus

ei saa teha järeldust, et leping on kehtivalt üles öeldud.

Kuna tagasimakseid ei ole uuesti määratud, ei saa kohus ka hinnata, millises ulatuses on laenu

tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud intressiarvestus ei vasta

eelpooltoodud lepingutingimustele, seega ei saa hageja arvestuse alusel ka mitte intressinõuet

rahuldada. Kuivõrd pole võimalik tuvastada sissenõutavaks muutunud põhivõlga, ei saa ka

rahuldada viivisenõuet ega võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet (viimane eeldab, et

kulude tekkimise ajal oli võlgnevus).

Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.

Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet võla

sissenõudmiskulude hüvitamise määrade kohta ega alternatiivselt ka tõendanud, et kulud

tekkisid just sellises ulatuses.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut

kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

6.3. Kohus kohustas hagejat ka selgitama, mis põhjusel nõudis hageja maksekäsumenetluses

intressi 300,12 eurot (hagis 220,27 eurot) ning suurema intressimäära alusel, kui oli lepingus

kokku lepitud. Hageja vastas, et summad on MKKM-ile arvestatud vastavalt krediidiandjalt

edastatud andmetega ja hagimenetlusse üleminekul on hagejal õigus haginõuet vähendada

või suurendada TsMS § 206 lg 1 alusel.

Kohus märgib, et lepingus sätestatust kõrgemas määras intressi nõudmist ei saa kuidagi

käsitleda olukorrana, kus hageja oleks hagis oma nõuet vähendanud.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla

teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega.

Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist

eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi

sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud

andmed on õiged.

Kohus on seisukohal, et hageja on maksekäsuavalduses esitatud valeandmeid.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on välja

toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv 420 eurot.

TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd

kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud

menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/