2-24-133307/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-133307

Tsiviilasja hind

3758,90 eurot

Tsiviilasi

B2 Impact hagi XX vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja MM

Kostja: XX (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust X tulenev

põhivõlgnevus 61,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 10,61 eurot.

3. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni

põhivõlgnevuse 61,93 euro täitmiseni.

4. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust y tulenev

põhivõlgnevus 419,33 eurot, intress 10,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 67,58

eurot.

5. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni

põhivõlgnevuse 419,33 euro täitmiseni.

6. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust q tulenev

põhivõlgnevus 1978,97 eurot, intress 63,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 358,63

eurot.

7. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni

põhivõlgnevuse 1978,97 euro täitmiseni.

8. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks sissenõudmiskulud 35 eurot.

9. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu.

10. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Jätta kõik menetluskulud XX kanda.

12. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu summas 475

eurot (riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

13. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi XX vastu võlgnevuse nõudes.

2. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 23.06.2023 järelmaksulepingu nr X, mille järgi kostja sai

järelmaksu 88,96 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 44,86% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev,

maksete tähtpäevad ja muid tasusid.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,90% aastas. Viivisemääraks on

intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8%, sõltuvalt sellest, kumb on

kõrgem.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates

01.04.2024.

Krediidiandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks

14.06.2024. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust

tulenevad õigused on loovutatud hagejale

Põhivõlgnevuse suurus on 69,01 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, millest 19,95 on

arvestatud põhiosa katteks.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 16.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 14.06.2024

kokku 7,68 eurot.

Järelmaksulepingu punkti II kohaselt lasub kostjal kohustus tasuda kontohaldustasu ning

perioodist 16.09.2023 kuni 14.06.2024 on tasumata haldustasu kokku 2 eurot (0,5x2).

Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.06.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 14.03.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja võlgneb

hagejale viivist 6,17 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase

tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas.

Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 88,96 eurot ning tegi tagasimakseid 27,03 eurot. Seega

põhivõlgnevus 61,93 eurot, millega on kaetud põhiosamaksed kuni 15.10.2023. Viivise

summa on 10,61 eurot ning see kujunes alates 16.10.2023-14.03.2025 põhivõlgnevuselt 61,93

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt alates 15.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 26.06.2023 järelmaksulepingu nr y, mille järgi kostja sai

järelmaksu 511,55 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,31% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev,

maksete tähtpäevad ja muid tasusid.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,30% aastas. Viivisemääraks on

intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8%, sõltuvalt sellest, kumb on

kõrgem.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates

01.04.2024.

Krediidiandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks

14.06.2024. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust

tulenevad õigused on loovutatud hagejale.

Põhivõlgnevuse suurus on 464,03 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, mida krediidiandja

arvestas põhiosa katteks kokku 47,52 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 16.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 14.06.2024

kokku 53,01 eurot.

Järelmaksulepingu punkti II kohaselt lasub kostjal kohustus tasuda kontohaldustasu ning

perioodist 16.09.2024 kuni 14.06.2024 on tasumata haldustasu kokku 11,60 eurot (2,9x4).

Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.06.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 14.03.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja võlgneb

hagejale viivist 41,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase

tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas.

Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 511,55 eurot ning tegi tagasimakseid 92,22 eurot. Seega

põhivõlgnevus on 419,33 eurot, millega on kaetud uue maksegraafiku alusel põhiosamaksed

kuni 15.11.2023. Perioodil 16.11.2023-14.06.2024 laenusummalt 419,33 on intress

seadusejärgses määras kokku 10,72 eurot. Viivise summa on 67,58 eurot ning see kujunes

alates 16.11.2023-14.03.2025 põhivõlgnevuselt 419,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 28.08.2023 krediidikontolepingu nr q, mille järgi on kostja

kasutanud limiiti 2000 eurot. Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni

krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole kokku 2016,67 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,22% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev,

maksete tähtpäevad ja muid tasusid.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,7% aastas. Viivisemääraks on

intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8%, sõltuvalt sellest, kumb on

kõrgem.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates

01.07.2024.

Krediidiandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks

14.06.2024. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust

tulenevad õigused on loovutatud hagejale

Põhivõlgnevuse suurus on 2000 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, mida arvestas

krediidiandja põhiosa katteks summas 16,67 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates ainukese tagasimaksele järgnevast päevast 16.09.2023

kuni lepingu ülesütlemiseni, so 13.06.2024 kokku 607,82 eurot.

Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.06.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 14.03.2025 lepingus sätestatud intressimääras. Kostja võlgneb

hagejale viivist 178,70 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase

tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas.

Sissenõudmiskulu on 35 eurot ja kohtutäituri tasu 48,80 eurot.

Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2016,67 eurot ning tegi tagasimakseid 37,70

eurot, ehk põhivõlgnevuse summa in 1978,97 eurot. VÕS § 94 sätestatud intressimäära

kohaselt laenusummalt 1978,97 eurot kogunes intress alates 16.09.2023 kuni laenulepingu

ülesütlemiseni kokku 63,84 eurot. Viivise summa on 358,63 eurot ning see kujunes alates

16.09.2023 kuni 14.03.2025 põhivõlgnevuselt 1978,97 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 15.03.2025

kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võla

sissenõudmiskulu on 35 eurot.

Kohtu seisukoht

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 09.05.2025 ja 26.06.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab

kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

6. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 23.06.2023 järelmaksulepingu

nr X, mille alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 88,96 eurot; 26.06.2023

järelmaksulepingu nr y, mille alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 511,55 eurot

ja 28.08.2023 krediidikontolepingu nr q, mille alusel võimaldas ESTO AS kostjale krediiti

2016,67 eurot. Kostja pidi tasuma krediidiandjale laenude eest intressi. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

Kohtu hinnangul vastavad lepingud nr X, y ja q tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408

sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

7. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk

hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu

loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ESTO AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis ESTO AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul ESTO AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et ESTO AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

8. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

9. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

10. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne

krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja:

Järelmaksuleping nr X

-

põhivõlgnevuse 61,93 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 10,61 eurot.

Järelmaksuleping nr X

-

põhivõlgnevuse 419,33 eurot;

- intressi 10,72 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 67,58 eurot.

Krediidikontoleping nr #45901095250

-

põhivõlgnevuse 1978,97 eurot;

-

intressi 63,84 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 358,63 eurot;

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt (61,93+419,33+1978,97) kuni sellekohase

tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas.

Sissenõudmiskulu on 35 eurot (nõudekiri 01.07.2024– 25 eurot; pretensioon 19.12.2024 – 5

eurot; hagihoiatus 09.08,2024 – 5 eurot).

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

11. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava

tähtaja määramine.

12. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu,

haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-

18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

13. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

14. Hagiavaldusest nähtub, et järelmaksulepingu nr X alusel andis ESTO AS kostjale

järelmaksu kokku 88,96 eurot, millest on tagasi makstud 27,03 eurot: järelmaksulepingu nr y

alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 511,55 eurot, milles on tagasi makstud

92,22 eurot ja krediidikontolepingu nr #45901095250 alusel võimaldas ESTO AS kostjale

krediiti 2016,67 eurot, millest on tagasi makstud 37,70 eurot. Seega on kostja põhivõlg

vastavalt 61,93 eurot, 419,33 eurot ja 1978,97 eurot.

15. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes laenusummalt 419,33 eurot intress

kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 10,72 eurot ja laenusummalt 1978,97 eurolt

63,84 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1 kohaselt põhjendatud.

16. Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt 61,93 eurot alates 16.10.2023 kuni

14.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 10,61 eurot; nõudelt 419,33 eurolt

alates 16.11.2023 kuni 14.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 67,58 eurot

ja nõudelt 1978,97 eurot alates 16.09.2023 kuni 14.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras 358,63 eurot. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause

alusel põhjendatud.

17. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 15.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja

nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.

18. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud vastavalt VÕS 1132 lg 2 p 3.

19. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse

nõude

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise

tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu 475 eurot (riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja

põhjendatud menetluskulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik