Legislator Case Law & Legislation
2-25-100943/9 AI generated

2-25-100943/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-100943/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista X´lt Placet Group OÜ kasuks alates 14.04.2025 viivis põhinõude Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagiavaldus X vastu, põhiosa 300,71 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-25-100943/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista X´lt Placet Group OÜ kasuks alates 14.04.2025 viivis põhinõude Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagiavaldus X vastu, põhiosa 300,71 eurot,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100943

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi X vastu võlanõudes

Hagihind

2668,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja X (isikukood XXX, faktiline elukoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista X´lt Placet Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1639,14 eurot ja

intressid 28,92 eurot, kokku 1668,06 eurot.

3. Välja mõista X´lt Placet Group OÜ kasuks alates 14.04.2025 viivis põhinõude

1639,14 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagiavaldus X vastu, põhiosa 300,71 eurot,

intressi 286,86 euro, viivise 192,05 euro ja sissenõudmiskulu 5 euro nõudes.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr TL4074164 tulenev

võlgnevus põhiosas 1939,85 eurot, intressid 315,78 eurot, 13.04.2025 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgsed viivised 192,05 eurot (põhinõudelt 1939,85 eurot) ning 5

eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 2452,68 eurot. Edaspidi palub hageja nõuda

kostjalt viiviseid alates 14.04.2025 põhinõude 1939,85 eurot tasumata osalt kuni selle

kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja

mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud

150 eurot.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2024 laenulepingu nr TL4074164, mille kohaselt andis

kostja hageja kasutusse laenusumma 2000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu summas 100 eurot ning hageja teostas 04.04.2024

kostja Swedbank pangakontole EE062200221073926165 väljamakse summas 1900

eurot. Kostja kohustus tagastama saadud laenu 48 osamaksena osamakse suurusega

83,73 eurot.

3. Vastavalt laenulepingu nr TL4074164 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele

ja laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse

aastamäär 51,99%, intressimäär aastas 38,65%, viivisemäär päevas 0,11% ja kõigi

tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete summa 4118,07 eurot.

4. Laenulepingu TL4074164 sõlmimisel 03.04.2024 veendus hageja kostja

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete

kohustuste kohta. Teostati päringud 03.04.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee ning tuvastati,

et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 03.04.2024 teostati päring

Maksu- ja Tolliametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad

maksuvõlgnevused.

03.04.2024 Maksu- ja Tolliameti päringu alusel oli tuvastatud kostja nelja kuu

(12.2023 – 03.2024) keskmine sissetulek 1370,98 eurot. Samuti teostati päring

Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on 3 ülalpeetavat.

Lisaks teostati 03.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena

tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

5. Kostja on laenulepingu nr TL4074164 alusel teinud tagasimakseid kokku summas

360,86 eurot, millest hageja arvestas põhiosa katteks 60,15 eurot, intressid 274,77 euro

ulatuses, 0,94 eurot viivised ning 25 eurot sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt on

kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 2000 – 60,15 eurot ehk 1939,85

eurot. Laenulepingu nr TL4074164 alusel oli kostja viivituses septembri, oktoobri,

novembri, detsembri ja jaanuarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas

ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas

kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema

võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 10.11.2024 kostjale oli

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14

päeva) kuni 24.11.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud

ütles võlausaldaja lepingu 13.01.2025 üles. Kuna ülesütlemise hoiatus edastati kostjale

eposti teel 10.11.2024, siis vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1 on kostja saanud

ülesütlemise avalduse kätte 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 11.11.2024.

6. Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 28.04.2025 nõude alternatiivse ümberarvestuse.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 1639,14 eurot, intressid

28,92 eurot, kokku 1668,06 eurot. Edaspidi palub hageja mõista välja kostjalt viivised

alates 14.04.2025 põhinõude 1639,14 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

tasutud riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostjale on hagimaterjalid ning lahendi aja määrus kätte toimetatud avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded (menetlusse võtmise määrus 15.05.2025 ja lahendi

aja määrus 19.07.2025). Kostja ei ole kuni kohtuotsuse tegemiseni omapoolset vastust

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

9. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei

ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei

pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

10. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse

täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS

§ 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et

poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus

lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

11. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2024 laenulepingu nr TL4074164.

Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 100 eurot.

Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt andis hageja kostja kasutusse

laenusumma 1900 eurot. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise

graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 48 osamaksena osamakse

suurusega 83,73 eurot. Kostja tagasimakseid teostanud 360,86 euro ulatuses.

12. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti

majandustegevuses tegutsevalt krediidiandjalt, st vaidlusalune leping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg

1 mõttes. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt

VÕS § 410 lg 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist

sidevahendi abil. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele

§-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Kostja esitas 03.04.2024 hagejale taotluse elektrooniliselt

www.laen.ee vahendusel. Lepingu sõlmimiseks tuvastas kostja enda isiku 23.11.2023

Smart-ID vahendusel ning registreerus hageja kodulehel. Kostja logis 03.04.2024 sisse

www.laen.ee veebilehele Smart-ID kaudu.

13. Lepingu sõlmimisel oli krediidikulukuse määr 51,99% aastas. Eesti Panga veebilehe

kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimisel 17,36%.

Krediidikulukuse määr 51,99% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda, milleks on 52,08% (3x17,36%).

14. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub

lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48.

Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja

asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et

kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses

vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-

679/18, p-d 20-23).

15. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

16. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne

eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

17. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Hagiavalduse kohaselt veendus hageja 03.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

TL4074164 puhul kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute

ja regulaarsete kohustuste kohta. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et

kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 03.04.2024 teostati päring

Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad

maksuvõlgnevused. 03.04.2024 Maksu- ja Tolliameti päringu alusel oli tuvastatud

kostja nelja kuu (12.2023 – 03.2024) keskmine sissetulek 1370,98 eurot. Samuti

teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on 3

ülalpeetavat. Lisaks teostati 03.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1900 eurot,

finantskohustuseks 15 eurot, kulud ülalpeetavatele 450 eurot ja igakuised

majapidamiskulud 250 eurot (arvestati kehtiva minimaalse igakuise

majapidamiskuluga summas 340 eurot), taotleva laenu TL4074164 osamaksele 83,73

eurot arvestati ka kostja kuludeks. Kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 482,25

eurot arvestas hageja järgmiselt: 1370,98 (sissetulek) – 15 (finantskohustused) – 790

(majapidamiskulud + kulud ülalpeetavatele) – 83,73 (taotleva laenu TL4074164

osamakse).

19. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud

andmetest lähtumine, maksehäirete puudumise, Maksu-Tolliameti ja Rahvastikuregistri

andmete kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on

hagiavalduses küll märkinud, et hageja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 1370,98 eurot, kuid samas pole

hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Kohus selgitab, et

laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab

muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal.

Hageja lähtus üksnes kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustuste suurusest.

Kontoväljavõtet ei ole hageja kogunud. Seega ei ole tegelikult teada milline summa ja

kas üldse jäi kostjal igakuiselt reservi. Samuti ei ole hageja tõendanud, et muu teave oli

kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid,

ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei

tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on

krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi,

millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

20. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid

piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

21. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud.

22. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. TL4074164 laenusumma on 2000 eurot, mille väljamaksmisel peeti laenusummast

kinni lepingutasu summas 100 eurot. Kostja on teinud laenulepingu nr TL4074164

katteks tagasimakseid 360,86 euro ulatuses. Laenulepingu nr TL4074164 alusel oli

kostja viivituses septembri, oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuarikuu

osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Hageja edastas

10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale oli antud täiendav

tähtaeg (14 päeva) kuni 24.11.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust

ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 13.01.2025 üles. Vaatamata sellele, et kostja tegi

laenulepingu alusel tagasimakseid kokku summas 360,86 eurot, oli kostja lepingu

ülesütlemise ajal ikkagi viivituses kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega.

Seega oli kostja enne lepingu ülesütlemist viivituses kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud ning ülesütlemine

on kehtiv. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt

jäänud tagastamata laenuandjale laenu põhiosa 1639,14 eurot.

24. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit,

kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1). Hageja arvestab

intressi alates 11.08.2024 (alates võlgnevuse tekkimisele järgnevast päevast) arvestades

põhiosa 1639,14 eurot kuni laenulepingu TL4074164 ülesütlemiseni, so 12.01.2025.

Seisuga 12.01.2025 on sissenõutavaks muutunud intressisumma 28,92 eurot.

25. Viivisenõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel alates 14.04.2025 kuni

põhinõude 1639,14 euro tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 1639,14 euro, intressi 28,92 euro

ja viivise osas alates 14.04.2025 kuni põhinõude 1639,14 eurot tasumata osalt kuni

selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab

hagi rahuldamata laenu põhiosa 300,71 euro, intressi 286,86 euro, viivise 192,05 euro

ja sissenõudmiskulu 5 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See,

millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus.

Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on

põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise

proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval

arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed

vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo

28.09.2020, 2-16-8751, p 31).

29. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul

on selline jaotus õiglane arvestades käesoleva hagiavalduse asjaolusid. Kohus arvestab

asjaoluga, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (jättes

pangakonto väljavõtted küsimata ja analüüsimata) ning hageja esitas vaatamata

kohtupraktikale nõude ümberarvestuse alles kohtu nõudmisel.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

30. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 15.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine

avaliku e-toimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti

kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS

§ 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik