Legislator Case Law & Legislation
2-25-101733/10 AI generated

2-25-101733/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-101733/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr BL2919425 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 1607,66 eurot) järgmiselt:

Legislator headnote

AI generated

Art. 25 lg; 2-25-101733/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr BL2919425 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 1607,66 eurot) järgmiselt:

Keywords

AI generated
Art. 25 lg

Cited Legislation

AI generated
Art. 25 lg

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-101733

Tsiviilasi

Bondora AS hagi S. K. (K.) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1813,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS

(registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

Kostja: S. K. (isikukood XXX)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr BL2919425 tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 1607,66 eurot) järgmiselt:

13.11.2025 33,70 eurot

15.12.2025 79,73 eurot

13.01.2026 80,85 eurot

13.02.2026 81,99 eurot

13.03.2026 83,15 eurot

13.04.2026 84,32 eurot

13.05.2026 85,50 eurot

15.06.2026 86,71 eurot

13.07.2026 87,93 eurot

13.08.2026 89,16 eurot

14.09.2026 90,42 eurot

13.10.2026 91,69 eurot

13.11.2026 92,98 eurot

14.12.2026 94,29 eurot

13.01.2027 95,62 eurot

15.02.2027 96,96 eurot

15.03.2027 98,33 eurot

13.04.2027 99,71 eurot

13.05.2027 54,62 eurot

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr BL2919425 tulenevatelt

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni osamakse tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata 12.03.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 26,52

eurot.

5. Jätta hageja menetluskulud 88,65% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

11,35% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 429,95 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12.03.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud

laenulepingust nr BL2919425 tulenev tagastamata krediidisumma 1607,66 eurot, 12.03.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 26,52 eurot ja viivis alates 13.03.2025 kuni

tagastamata krediidisumma (1607,66 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas;

alternatiivselt

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr

BL2919425 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 1607,66 eurot,

vastavalt 10.04.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis

tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2022.a. tarbijakrediidilepingu BL2919425 (laenuleping,

maksegraafik, lepingueelne teave, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht), mille alusel

väljastas hageja samal päeval 4000 eurot. Laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled

kokku, et laenusumma on 4253 eurot, millest on lepingu üldtingimuste p.4.1 ja 8.3. alusel

arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu (eritingimuste p.1.22), kuid hageja ei nõua

lepingutasu tasumist.

Pooled sõlmisid lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas

(www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või

Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse.

Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtiseks), sisestades talle hageja poolt

edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses

olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning

kinnitamistoimingu aega (vt lisa 1_1, viimane lk). Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404

ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe (vt lisa 1) ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult

kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.

2.2. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 2392,34 eurot. Hageja edastas tekkinud

võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

Seetõttu oli hageja sunnitud 17.01.2025 ütlema lepingu erakorraliselt üles. Üles ütlemise

avalduse saatis hageja kostja e-posti aadressile.

2.3. Olugi et hageja on seisukohal, et tarbijakrediidileping on sõlmitud kehtivalt, peab hageja

menetlusökonoomilistel kaalutlustel mõistlikuks esitada nõue viisil, kus ta loeb kõik senised

maksed tehtud lepingulise põhikohustuse (s.o üksnes ülekantud summa) katteks ega nõua

muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu).

Intressimääraks on hageja arvestanud 0%. Viivist on hageja arvestatud seadusjärgses määras

alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o 18.01.2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

09.05.2025. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega. Hageja on kohtule

esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu. Hageja väitel on kostja lepingu elektroonilise

allkirjaga kinnitanud, et elektrooniline allkiri asub lepingu jaluses (dtl 43).

Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva

isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-

koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva

autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel

automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress.

Kohtule on selline fail esitatud pdf failina. Failil endal ei ole juures mingeid andmeid, mille

alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud.

Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja

elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist

elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida.

Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.

TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle

sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.

Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art

25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik

omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja,

mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest

tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on

üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.

TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on

eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.

Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu

puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul

lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt

allkirjastatud.

Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole

kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid

nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping

olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse

tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja

loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu

saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

Hageja on selgitanud, et lepingudokumendid on peale lepingu sõlmimist tarbijale

kättesaadavad krediidiandja veebikeskkonnas bondora.ee, kuhu tarbija saab end sisse logida.

Hageja on ka tõendanud, et laen summas 4000 eurot on kostjale välja makstud (dtl 72).

Lepingu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra ei

ületanud.

Kuivõrd hageja esitas nõude VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, kohus

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ei hinda.

5. Hageja nõuded

5.1. Kohtu ettepanekul esitas hageja ka alternatiivse nõude puhuks, kui kohus peaks leidma, et

lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda.

Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (13.07.2027) ei ole saabunud. Ent hageja väitel

on leping üles öeldud 17.01.2025. Kui laenu tagastamise lõpptähtaeg lepingu järgi ei ole

saabunud, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ka tagasimaksed uuesti määrata. Ning seejärel,

arvestades kostja poolt tasutu uuesti määratud tagasimaksete katteks, saab hinnata, kas ka sel

juhul oleks lepingu üles ütlemise eeldused (st võlgnevus vähemalt kolme järjestikuse

maksega) olnud täidetud lepingu üles ütlemise aja.

Hageja on ümberarvestuses lähtunud lepingu maksegraafiku põhiosamaksetest ning

arvestanud kõik kostja poolt tasutu nende katteks. Hageja on seda ise käsitlenud

tagasimaksete uuesti määramisena. Nii arvestades oleks kostjal tasutud põhiosamaksed

täielikult kuni 13.10.2025. osamakseni ning osaliselt 13.11.2025 osamakse (44,93 euro

ulatuses). Tasumata oleksid osaliselt 13.11.2025 osamakse ning edasised osamaksed kuni

13.07.2027, kokku 1607,66 eurot. Seda arvestades on selge, et 17.01.2025 ei oleks kostja

ümberarvestuse kohaselt võlgnevuses ühegi osamaksega. Nii on üles ütlemine toimetu ja kogu

tagastamata laenusumma ei ole sissenõutavaks muutunud.

Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et kostjal on põhjendatud alus arvata, et kostja ei tasu

makseid ka edaspidi. Seetõttu rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab

edasiulatuvalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed VÕS § 396 lg 1, § 101

lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMs § 369 alusel.

5.2. Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu

hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest

tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras,

tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära.

Lepingujärgne viivise määr oli 16,89% aastas, mis on kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär.

Alternatiivses nõudes nõuab hageja viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

tagasimaksetelt. Kohus rahuldab selle nõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1

alusel.

6. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 1,5 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot, st 180 eurot). Hageja on menetluskulude

nimekirja esitanud hagis ning see on kostjale kätte toimetatud.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 315 eurot

vastavalt hagihinnale. Seega on riigilõiv 315 eurot vajalik menetluskulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS §

172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot,

põhjendatud ja vajalik.

Hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud, kas lepingulise esindaja

kulude summa on esitatud kohtule koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta. Maksu- ja

Tolliameti

andmetel

(maasikas.emta.ee/saqu/public/kmkrnr/query)

on

hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitatud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seega ei saaks menetluskulusid hüvitada koos käibemaksuga.

Hageja teatas kohtule 09.07.2025 lepingulise esindaja vahetumisest. Hagejat esindas

menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga

õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120

eurot tunnis.

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Maakohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu

hinnangul põhjendatud. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh

mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul,

sõltuvalt käibemaksu suurusest, 122-124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hagejale ei ole

võimalik menetluskulusid hüvitada koos käibemaksuga, on hageja põhjendatud tunnihind 100

eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 1,5 tundi. Õigusabi osutamine

sisaldas hagiavalduse koostamist, selle lisade komplekteerimist, dokumentide esitamist ning

riigilõivu tasumist. Lähtudes lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinnast, on

hageja põhjendatud õigusabikulu 150 eurot ilma käibemaksuta (1,5 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 485 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 150 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagihind on 1813,43 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1607,66

eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1813,43 eurot) 88,65%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 88,65% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

11,35% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,65% hageja põhjendatud menetluskuludest

(485 eurot), millele vastab summa 429,95 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik