2-25-101733/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr BL2919425 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 1607,66 eurot) järgmiselt:
Legislator headnote
AI generatedArt. 25 lg; 2-25-101733/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr BL2919425 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 1607,66 eurot) järgmiselt:
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.08.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-101733
Tsiviilasi
Bondora AS hagi S. K. (K.) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1813,43 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Bondora AS
(registrikood 11483929),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom
Kostja: S. K. (isikukood XXX)
Menetlusviis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr BL2919425 tulenevad
tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 1607,66 eurot) järgmiselt:
13.11.2025 33,70 eurot
15.12.2025 79,73 eurot
13.01.2026 80,85 eurot
13.02.2026 81,99 eurot
13.03.2026 83,15 eurot
13.04.2026 84,32 eurot
13.05.2026 85,50 eurot
15.06.2026 86,71 eurot
13.07.2026 87,93 eurot
13.08.2026 89,16 eurot
14.09.2026 90,42 eurot
13.10.2026 91,69 eurot
13.11.2026 92,98 eurot
14.12.2026 94,29 eurot
13.01.2027 95,62 eurot
15.02.2027 96,96 eurot
15.03.2027 98,33 eurot
13.04.2027 99,71 eurot
13.05.2027 54,62 eurot
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr BL2919425 tulenevatelt
tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast
kuni osamakse tasumiseni.
4. Jätta rahuldamata 12.03.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 26,52
eurot.
5. Jätta hageja menetluskulud 88,65% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud
11,35% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi
kanda.
6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 429,95 eurot. Jätta kostja kasuks
menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa
tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1. Hageja esitas 12.03.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud
laenulepingust nr BL2919425 tulenev tagastamata krediidisumma 1607,66 eurot, 12.03.2025
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 26,52 eurot ja viivis alates 13.03.2025 kuni
tagastamata krediidisumma (1607,66 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas;
alternatiivselt
1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud lepingust nr
BL2919425 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 1607,66 eurot,
vastavalt 10.04.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis
tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast
kuni põhinõude tasumiseni.
2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2022.a. tarbijakrediidilepingu BL2919425 (laenuleping,
maksegraafik, lepingueelne teave, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht), mille alusel
väljastas hageja samal päeval 4000 eurot. Laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled
kokku, et laenusumma on 4253 eurot, millest on lepingu üldtingimuste p.4.1 ja 8.3. alusel
arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu (eritingimuste p.1.22), kuid hageja ei nõua
lepingutasu tasumist.
Pooled sõlmisid lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas
(www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või
Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse.
Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtiseks), sisestades talle hageja poolt
edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses
olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning
kinnitamistoimingu aega (vt lisa 1_1, viimane lk). Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404
ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe (vt lisa 1) ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult
kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.
2.2. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud
maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
Kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 2392,34 eurot. Hageja edastas tekkinud
võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.
Seetõttu oli hageja sunnitud 17.01.2025 ütlema lepingu erakorraliselt üles. Üles ütlemise
avalduse saatis hageja kostja e-posti aadressile.
2.3. Olugi et hageja on seisukohal, et tarbijakrediidileping on sõlmitud kehtivalt, peab hageja
menetlusökonoomilistel kaalutlustel mõistlikuks esitada nõue viisil, kus ta loeb kõik senised
maksed tehtud lepingulise põhikohustuse (s.o üksnes ülekantud summa) katteks ega nõua
muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu).
Intressimääraks on hageja arvestanud 0%. Viivist on hageja arvestatud seadusjärgses määras
alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o 18.01.2025.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude
summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud
09.05.2025. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates
kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.
Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv
krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning
kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §
4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud
ületada maksimaalset lubatud määra.
4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud
4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub
andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub
krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste
võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata
anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on
jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista
tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu
sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival
andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408
lg 1.
4.2. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega. Hageja on kohtule
esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu. Hageja väitel on kostja lepingu elektroonilise
allkirjaga kinnitanud, et elektrooniline allkiri asub lepingu jaluses (dtl 43).
Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva
isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-
koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva
autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel
automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress.
Kohtule on selline fail esitatud pdf failina. Failil endal ei ole juures mingeid andmeid, mille
alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud.
Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja
elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist
elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida.
Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.
TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle
sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.
Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art
25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik
omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja,
mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest
tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on
üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.
TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on
eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.
Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu
puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul
lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval
viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt
allkirjastatud.
Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole
kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid
nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping
olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse
tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja
loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu
saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.
Hageja on selgitanud, et lepingudokumendid on peale lepingu sõlmimist tarbijale
kättesaadavad krediidiandja veebikeskkonnas bondora.ee, kuhu tarbija saab end sisse logida.
Hageja on ka tõendanud, et laen summas 4000 eurot on kostjale välja makstud (dtl 72).
Lepingu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra ei
ületanud.
Kuivõrd hageja esitas nõude VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, kohus
vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ei hinda.
5. Hageja nõuded
5.1. Kohtu ettepanekul esitas hageja ka alternatiivse nõude puhuks, kui kohus peaks leidma, et
lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda.
Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (13.07.2027) ei ole saabunud. Ent hageja väitel
on leping üles öeldud 17.01.2025. Kui laenu tagastamise lõpptähtaeg lepingu järgi ei ole
saabunud, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ka tagasimaksed uuesti määrata. Ning seejärel,
arvestades kostja poolt tasutu uuesti määratud tagasimaksete katteks, saab hinnata, kas ka sel
juhul oleks lepingu üles ütlemise eeldused (st võlgnevus vähemalt kolme järjestikuse
maksega) olnud täidetud lepingu üles ütlemise aja.
Hageja on ümberarvestuses lähtunud lepingu maksegraafiku põhiosamaksetest ning
arvestanud kõik kostja poolt tasutu nende katteks. Hageja on seda ise käsitlenud
tagasimaksete uuesti määramisena. Nii arvestades oleks kostjal tasutud põhiosamaksed
täielikult kuni 13.10.2025. osamakseni ning osaliselt 13.11.2025 osamakse (44,93 euro
ulatuses). Tasumata oleksid osaliselt 13.11.2025 osamakse ning edasised osamaksed kuni
13.07.2027, kokku 1607,66 eurot. Seda arvestades on selge, et 17.01.2025 ei oleks kostja
ümberarvestuse kohaselt võlgnevuses ühegi osamaksega. Nii on üles ütlemine toimetu ja kogu
tagastamata laenusumma ei ole sissenõutavaks muutunud.
Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et kostjal on põhjendatud alus arvata, et kostja ei tasu
makseid ka edaspidi. Seetõttu rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab
edasiulatuvalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed VÕS § 396 lg 1, § 101
lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMs § 369 alusel.
5.2. Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu
hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest
tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras,
tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära.
Lepingujärgne viivise määr oli 16,89% aastas, mis on kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär.
Alternatiivses nõudes nõuab hageja viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt
tagasimaksetelt. Kohus rahuldab selle nõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1
alusel.
6. Menetluskulud
Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud
menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1
teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1
kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab
menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel
tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude
vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses
(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja
õigusabikulud 1,5 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot, st 180 eurot). Hageja on menetluskulude
nimekirja esitanud hagis ning see on kostjale kätte toimetatud.
Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 315 eurot
vastavalt hagihinnale. Seega on riigilõiv 315 eurot vajalik menetluskulu.
Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS §
172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot,
põhjendatud ja vajalik.
Hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud, kas lepingulise esindaja
kulude summa on esitatud kohtule koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta. Maksu- ja
Tolliameti
andmetel
(maasikas.emta.ee/saqu/public/kmkrnr/query)
on
hageja
käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitatud, et ta ei ole
käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi
arvestada. Seega ei saaks menetluskulusid hüvitada koos käibemaksuga.
Hageja teatas kohtule 09.07.2025 lepingulise esindaja vahetumisest. Hagejat esindas
menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga
õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120
eurot tunnis.
Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57
märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud
60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on
pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu
andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et
advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest
tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate
puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel
käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii
mõnedki vandeadvokaadid.
Maakohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse
osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses
vastaspoole kanda. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja
lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu
hinnangul põhjendatud. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh
mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul,
sõltuvalt käibemaksu suurusest, 122-124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hagejale ei ole
võimalik menetluskulusid hüvitada koos käibemaksuga, on hageja põhjendatud tunnihind 100
eurot ilma käibemaksuta.
Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 1,5 tundi. Õigusabi osutamine
sisaldas hagiavalduse koostamist, selle lisade komplekteerimist, dokumentide esitamist ning
riigilõivu tasumist. Lähtudes lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinnast, on
hageja põhjendatud õigusabikulu 150 eurot ilma käibemaksuta (1,5 tundi x 100 eurot).
Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 485 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, 20
eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 150 eurot on lepingulise esindaja kulu.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Hagihind on 1813,43 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1607,66
eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1813,43 eurot) 88,65%.
Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163
lg 1 alusel hageja menetluskulud 88,65% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud
11,35% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi
kanda.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,65% hageja põhjendatud menetluskuludest
(485 eurot), millele vastab summa 429,95 eurot.
Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal
hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude
nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et
hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha
kohtunik