2-25-7126/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

19. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7126

Tsiviilasi

U. Z. ja N. Z. hagi Skinest Arendus OÜ vastu

tahteavalduste andmiseks kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: U. Z. (isikukood XXX) ja N. Z. (isikukood XXX),

ühine lepinguline esindaja M. J.

Kostja: Skinest Arendus OÜ (registrikood 12661451),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Raiko Lipstok ja

advokaat Berta Kaleva

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagejate 08.08.2025 hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

2. Tühistada 14.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega

kanti hagejate kasuks korteriomandile registriosa numbriga XXX eelmärge ja

märkus.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada hagejate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata hagejate põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2326,85 eurot

ja mõista see summa Skinest Arendus OÜ-lt solidaarselt U. Z. ja N. Z. kasuks välja.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Rahuldada hagejate 08.08.2025 taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

Tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 1295 eurot U. Z. arveldusarvele nr EEXXX.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2-25-7126

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on U. Z. ja N. Z. (hagejad) hagi Skinest Arendus OÜ (kostja)

vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Kohus tagas hagejate taotlusel hagi

14.05.2025 määrusega ja määras kanda korteriomandile registriosa numbriga XXX eelmärke

ja märkuse.

2. Hagejad esitasid 08.08.2025 kohtule hagist loobumise avalduse, kuna kostja on menetluse

kestel hagejate nõude täitnud. Pärast hagi esitamist sõlmis kostja hagejatega 14.07.2025

asjaõiguslepingu ja N. Z. kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse 24.07.2025. Hagejad

paluvad tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu, kuid leiab, et menetluskulud tuleks jätta

hagejate kanda. Hagi esitamine oli ennatlik. Kostja ei keeldunud lepingu sõlmimisest ning

kutsus hagejad asjaõiguslepingut sõlmima enne hagidokumentide kättetoimetamist. Korteri

valmimine viibis, millest tulenevalt ei olnud võimalik asjaõiguslepingut varem sõlmida.

Hagejate menetluskuludele kostja vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus hagejate avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja

menetlus lõpetada.

5. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine

menetluse lõpetamise alus. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja

tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda,

et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 15.05.2013,

3-2-1-55-13, p 13). Praegusel juhul on hagejad saavutanud soovitud eesmärgi pärast

08.05.2025 hagiga kohtule poole pöördumist ja kinnistusraamatusse 19.05.2025 eelmärke

kandmist. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu pöördunuks hagejad kohtusse alusetult. Lepingu

kohaselt pidid pooled sõlmima asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks hiljemalt 31.07.2022

(dtl 18). Esitatud tõenditest ei nähtu, nagu olnuks kostjal plaanis lähitulevikus hagejate nõue

vabatahtlikult täita. Hageja kirjad kostja esindajale ja maaklerile olid jäänud pikema perioodi

jooksul vastuseta (dtl 30 jj). Kostja pakkus nõude täitmist esmakordselt alles 18.06.2025 (dtl

2 (4)

2-25-7126

150). Seega tuleb lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hagejate nõude täitnuks ning

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

hageja loobub hagist. Seega on hagejate taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Hagejad tasusid riigilõivu kokku 2590 eurot, sellest tagastamisele

kuulub 1295 eurot.

8. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad taotlevad

menetluskuludena 2436,65 euro hüvitamist, mis koosneb poolest menetluses tasutud

riigilõivust (1295 eurot) ning lepingulise esindaja kulust 1141,65 eurot 7,75 h õigusabi eest

tasumääraga 120 eurot/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab hagejate taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

9. Riigilõivu näol on tegemist vajaliku kohtukuluga (TsMS § 138 lg 2), mis 1295 euro

ulatuses tuleb hagejatele hüvitada.

10. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

11. Hagejate esindaja tunnitasu 120 eurot/h (lisandub käibemaks) on antud vaidluse

kontekstis hüvitatav, s.o mõistlik, vajalik ja ettenähtav. Kostja ei ole sellele ka vastuväiteid

esitanud.

12. Hagejate menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui

palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei

näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja

vajalikuks toiminguks, mille kulu vastaspool peaks kandma, ei loe kohus 09.05.2025/

13.05.2025 toiminguga (puuduste kõrvaldamine) seonduvat ajakulu (0,75 h). Ülejäänud

toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

13. Kohus määrab eelneva põhjal hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2326,85 eurot (lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest tasumääraga 120 eurot/h

(lisandub käibemaks) ning riigilõiv 1295 eurot) ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et

selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.

Hagejad kinnitasid, et ei ole käibemaksukohustuslased ega saa kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu tuleb kulud hüvitada käibemaksuga. Hagejad nõuavad kostjalt kulusid

solidaarselt kui solidaarvõlausaldajad.

14. Hagejate taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

15. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab 14.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega

kanti hagejate kasuks korteriomandile registriosa numbriga XXX eelmärge ja märkus.

Määruse täitmiseks tuleb pöörduda registripidaja poole.

3 (4)

2-25-7126

16. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas ei ole määrus vaidlustatav.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

4 (4)