3-25-2679/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2679

Haldusasi

X. X-i kaebus prokuratuuri 13.08.2025 kehtestatud

elektroonilise valve graafiku muutmine ilma nõuetekohase

haldusaktita

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X-i kaebus.

2. Jätta X. X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) peeti Ameerika Ühendriikide vahistamistaotluse alusel Eesti Vabariigis

kinni 28.03.2023. Harju Maakohtu 29.03.2023.a. määruse alusel kriminaalasjas nr x-xx-xxxx

kohaldati kaebaja suhtes väljaandmisvahistust. Harju Maakohtu 26.05.2023 määrusega

pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.03.2024. Harju Maakohtu

27.03.2024 määrusega pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.09.2024.

Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 määrusega asendati tõkend vahistamine kaebaja

elektroonilise valvega tähtajaga kuni 28.09.2024. Harju Maakohtu 25.09.2024 määrusega

pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.03.2025 ning jäeti

väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega. Harju Maakohtu 25.03.2025

määrusega pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.09.2025 ja jäeti

väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega.

2. Harju Maakohus kajastas 25.03.2025 määruses kriminaalasjas nr x-xx-xxxx (määruse p 42)

prokuröri taotlust, et kaebajal ei ole kohustust teavitada kriminaalhooldajat oma liikumistest

Harjumaa piires ja et kaebajalt ei nõuta alates kl 7.00 kuni 23.00 kodus viibimist. Maakohus

pidas elektroonilise järelevalve kohaldamisel väga oluliseks, et prokuratuur on juba võtnud

kasutusele meetmed, mis vähendasid oluliselt kaebaja õiguste riivamise intensiivsust

3-25-2679

asendustõkendi kohaldamisel (määruse p 43). Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2025

määrusega kaebaja määruskaebuse Harju Maakohtu 25.03.2025 määruse peale rahuldamata ja

väljaandmisvahistuse tähtaja pikendamise jõusse. Ringkonnakohus kordas oma määruse p-s

16, et kehtestatud elektroonilise valve tingimused võimaldavad kaebajal liikuda

(ajavahemikus kl 7.00-23.00) piiranguteta Harjumaa piires. Keeldu Harjumaalt lahkumiseks

ei ole, kuid selleks tuleb taotleda luba (vajalike tehniliste ettevalmistuste tõttu).

3. Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik teavitas kaebajat 12.08.2025 kodukülastuse

käigus, et alates 13.08.2025 on kaebajal lubatud liikuda ainult Tallinna linna piires.

4. Vastusena kaebaja 13.08.2025 päringule vastas Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik,

et piirang liikumisele väljaspool Tallinna tuleneb kaebaja elektroonilise valve ajakava

muutmisest. Kriminaalhooldusametnik lähtus elektroonilise valve ajakava muutmisel

riigiprokurör H. R seisukohast, mille kohaselt ei võimaldata kaebajale liikumist Haapsallu ja

Pärnusse. Elekroonilise valve ajakava muutmisel on tegemist haldusmenetlusliku otsusega,

mida on kaebajal võimalik vaidlustada kohtus.

5. Riigiprokurör H. R teavitas 13.08.2025 kaebajat elektronkirjaga, et kaebaja võib edaspidi

liikuda väljaspool Tallinna ainult siis, kui liikumiseks on olemas selge ja piisav põhjus.

Koolivaheaja sisustamine ei ole piisav põhjus. Kaebaja saab esitada kaebuse piirangule

HKMS-is sätestatud korras.

6. Kaebaja esitas 14.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et:

1)

tunnistatakse õigusvastaseks riigiprokuröri 13.08.2025 kehtestatud elektroonilise valve

graafiku muutmine ilma nõuetekohase haldusaktita;

2)

tunnistatakse õigusvastaseks riigiprokuröri tegevusetus haldusakti vormistamisel;

3)

kohustatakse prokuratuuri vormistama otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56-57

kohaselt või tühistama piirang.

6.1. Kaebaja elektroonilise valve kohaldamise ajakava on alates 13.08.2025 muudetud

selliselt, et liikumine Tallinna piiridest väljapoole on lubatud ainult selge põhjuse olemasolul

ja varasemalt lubatud sõidud lapsega koolivaheajal väljaspool Tallinna on keelatud.

13.08.2025 otsust ei ole vormistatud nõuetekohase haldusaktina ja prokuratuuri põhjendus on

vastuolus tema enda varasemate seisukohtadega maakohtus.

6.2. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras 13.08.2025

piirangu kehtivus kuni asja lõpliku lahendamiseni ja taastada Harju Maakohtu 25.03.2025

määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx kehtestatud elektroonilise valve graafik. Piirang

põhjustab kaebajale olulise ja pöördumatu kahju, piirates perekonnaelu ja liikumisvabadust.

7. Vastusena halduskohtu kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla 18.08.2025, et

kriminaalhooldaja muutis prokurörilt saadud sisendi alusel kaebaja elektroonilise valve

ajakava alates 13.08.2025. Kaebajat informeeriti liikumise piirangu kehtestamisest enne

piirangu jõustumist. Kriminaalhooldaja on kaebajat informeerinud, et kui kaebajal tekib

vajadus viibida väljaspool Tallinna, siis peab ta esitama liikumise ajakava mustandi soovitud

liikumisega ning liikumisvajaduse põhjenduse, võimalusel koos tõenditega.

Kriminaalhooldusametnik vaatab seejärel tema soovi üle, kontakteerub prokuröriga ning

võtab seisukoha, kas soovitud liikumine võimaldatakse või mitte. Kaebaja ei ole Tallinna

Vanglale kriminaalhooldusega seonduvaid pöördumisi esitanud.

8. Vastusena halduskohtu kohtunõudele selgitas riigiprokurör H. R 19.08.2025, et vastavalt

justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“

2(4)

3-25-2679

(määrus nr 15) § 8 lg-le 11 on kriminaalhooldaja kaasanud nii elektroonilise järelevalve

ajakava koostamisele kui ka selle muutmisele prokuröri. Prokurör on edastanud kaebajale

oma 13.08.2025 kirjaga põhjenduse, miks prokuratuuri varasem seisukoht kaebajale

elektroonilise järelevalve all lubatud liikumisala ulatuse suhtes on muutunud. Kirjale lisatud

info, et kaebuse elektroonilise järelevalve ajakava muutmisele saab esitada HKMS-is

sätestatud korras, ei olnud viide sellele, et prokuratuur on teinud haldusakti, vaid sellega püüti

suunata isikut õigesse menetlusliiki.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda. Praeguse vaidluse lahendamiseks ongi ette nähtud

teistsugune menetluskord.

10. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja kriminaalhooldusametniku ja prokuratuuri tegevust

kaebaja suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Harju Maakohus on pikendanud oma

25.03.2025 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx kaebaja suhtes kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 447 alusel juba varem kohaldatud väljaandmisvahistust ning asendanud

selle elektroonilise järelevalvega. Nimetatud kohtumäärusest tulenevalt ja määruse nr 15 § 8

lg-tele 1 ja 11

tuginedes on kriminaalhooldusametnik koostanud kaebajale koostöös

prokuröriga elektroonilise järelevalve ajakava. Kaebus on ajendatud sellest, et kaebaja peab

õigusvastaseks ajakavas 13.08.2025 tehtud muudatust, millega piirati kaebajale lubatud

liikumisruumi ulatust.

11. Riigikohus on märkinud, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks

halduskohus erandlikult sekkuma kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud mõne

üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik

(Riigikohtu erikogu 20.04.2018. a määrus nr 3-18-170/9, p 10; Riigikohtu halduskolleegiumi

20.06.2018 määrus nr 3-17-2024/21, p 9). Sellisel juhul on tegemist kohtulahendi täitmisel

tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Kuna sellise vaidluse lahendamiseks on seaduses

sätestatud teistsugune menetluskord, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

Kohtulahendi täitmisest tekkinud küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda

järgides maakohus (Riigikohtu määrus nr 3-18-170/9 p-d 11-12).

12. Kohtu hinnangul on samad järeldused kohaldatavad ka käesolevas asjas. Ka käesoleval

juhul on tegemist maakohtu lahendi (elektroonilise järelevalve kohaldamine) täitmisel

tekkinud küsimustega, mille lahendamise pädevus on KrMS §-dest 427 ja 431 tulenevalt

maakohtul. Tegemist on kriminaalhooldaja ülesannete täitmisel tekkinud küsimusega (vt

kriminaalhooldusseaduse § 2 p 4). Kohtu arvates viitab vaidlusaluse küsimuse kuulumisele

maakohtu pädevusse ka asjaolu, et kaebajale elektroonilise järelevalve kohaldamisel on nii

maakohus kui ringkonnakohus kohaldatavast meetmest tuleneva riive proportsionaalsust

hinnates sisuliselt juba arvesse võtnud ka seda, milline on (või saab olema) kaebajale valve all

lubatud liikumise ala (vt käesoleva määruse p 2). Kaebaja suhtes elektroonilise järelevalve

kohaldamisest tulenev põhiõiguste riive on tervik, mida ei ole otstarbekas jagada mitmeks

erinevaks ja erinevate kohtumenetluse liikide kaudu kontrollitavaks osaks. See tekitaks ka

vastandlike järelduste ja ebaülevaatlikkuse ohu.

13. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Määravaks ei saa pidada seda, et

kriminaalhooldusametnik ja prokurör on leidnud, et vaidlusalune ajakava muutmise otsus on

tehtud haldusmenetluses ning suunanud kaebajat halduskohtule kaebust esitama.

3(4)

3-25-2679

14. Kaebaja on esitanud koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab

kaebuse, ei saa ta jätta esitatud esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata, kuna määrus pole

kaebuse tagastamise osas jõustunud (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15;

Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-

581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Kohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse

taotlus jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 21.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1715, p 11). Kohus märgib siiski

täiendavalt, et kaebaja väited vaidlustatud piirangu ebaproportsionaalsuse ja tegelike

asjaoludega arvestamata jätmise kohta on üldsõnalised. Kaebaja suhtes elektroonilise valve

kohaldamise eesmärk, sh kaebajale valve all lubatud liikumisala määratlemise eesmärk on

tagada, et kaebaja ei põgeneks ega hoiaks kõrvale tema suhtes alustatud

väljaandmismenetlusest. Selle eesmärgi saavutamist õigustab väga tugev avalik huvi. Nii

kohus, kriminaalhooldaja kui prokurör lähtuvad elektroonilise järelevalve kohaldamisel

riskihinnangust, kaebajaga seotud riskid võivad ajas muutuda. Käesolevas asjas on kaebajale

põhjendatud, milliste asjaolude tõttu on riskihinnang muutunud ja kaebaja liikumisvabaduse

intensiivsem piiramine vajalik. Kaebuse väidetest ei nähtu, et vaidlustatud piirang oleks

selgelt põhjendamatu või ülemäärane.

15. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt ega esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud, ei

tõusetu küsimust riigilõivu tagastamisest.

16. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda sama kaebusega uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)