2-24-142659/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. august 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-142659

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi H.R-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2100,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Kostja: H.R (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi H.R-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista H.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja Creditstar Estonia AS-i

ja H.R-i vahel 1. detsembril 2020 sõlmitud kliendilepingu alusel põhinõue 1708,33

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 201,47 eurot ning viivis alates 8. veebruarist

2025 kuni põhinõude (1708,33 eurot) täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud H.R-i kanda.

4. Mõista H.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetluskulud 530

eurot.

5. Mõista H.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt

(530 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele. H.R-ile toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 22. novembril 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.R-ilt (kostja) 3600,44 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 17. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja

nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus esitati Viru

Maakohtule 7. veebruaril 2025.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista 1. detsembril 2020 sõlmitud lepingu alusel võlgnevus

1909,80 eurot, millest laenu põhiosa on 1708,33 eurot ja viivis 201,47 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista alates 8. veebruarist 2025 kuni põhinõude 1708,33 euro täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale loetud kätte

toimetatuks 20. aprillil 2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on

praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse

tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Creditstar Estonia AS 1. detsembril 2020

lepingu, millega võimaldati kostjale kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses.

Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale.

9. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb

eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

10. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

11. Leping sõlmiti 1. detsembril 2020. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud

krediidi kulukuse määr 20,52%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 56% on seega

väiksem, kui lepingu sõlmimise ja täiendavate laenuosade taotlemise ajal Eesti Panga avaldatud

kolmekordsed krediidikulukuse määrad ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

12. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Hageja märkis, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuid ei soovinud ärisaladuse ja pangasaladuse kaitse põhimõtte tõttu kõiki vajalikke

andmeid esitada. Seetõttu loobus hageja täielikult intressi nõude nõudmiselt kostjalt ja nõuab

tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Esialgne võlausaldaja on maksnud kostjale välja

kokku 2113 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid 404,67 eurot. Seega on põhivõlg

1708,33 eurot (2113-404,67). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. veebruarist 2024, s.o esialgse võlausaldajaga

sõlmitud laenulepingu järgsete kõigi osamaksete tagastamise tähtajale järgnevast päevast.

13. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg

1 ja § 113 lg 1 alusel.

14. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

17. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulu

180 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Hagiavalduse järgi kulus hageja lepingulisel esindajal maksekäsukiirmenetluse dokumentidega

tutvumisele, hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks

olevate tõendite komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 1,5

tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Kokku on õigusabikulu seega 180 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari

2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise

esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 530 eurot (350 + 180).

18. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

19. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

20. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

4. aprilli 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis

tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult

kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul

nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022,

2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)