3-25-2471/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-2471

Otsuse kuupäev

19.8.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

OneMed OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.

juuli 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 144-25/295377

osaliselt tühistamiseks ja sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum kohustamiseks viia õigusaktidega kehtestatud

nõuetega vastavusse riigihanke nr 295377

(„Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste

endoproteesid“) alusdokumentide tingimused

Kaebaja (vaidlustaja) – OneMed OÜ, esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor

Saluveer

Vastustaja (hankija) – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. juuli 2025. a otsus vaidlustusasjas nr 144-25/295377 osaliselt

tühistamiseks muutmata.

2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o

hiljemalt 29.8.2025 vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg-le 1.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioon- või vastukassatsioonkaebust. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse võib hankeasjas vaadata

läbi lihtmenetluses, sõltumata käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Kui käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud

eeldused ei ole täidetud, ei tee ringkonnakohus hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioon-, kassatsioon- ja

määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama

tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel (HKMS § 278-279).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 19. mail 2025 avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Traumatoloogia

metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (nr 295377) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh

Tehniline kirjeldus (TK) ja Juhised pakkujale. Riigihange on jagatud 23 erinevaks osaks ning pakkumuste esitamise tähtpäev on 4. august 2025.

2.OneMed OÜ esitas 11. juunil 2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse RHAD-ile.

Vaidlustus põhines väidetel, et mitme riigihanke osa TK-d on koostatud ühe kindla toote järgi ja kõikides riigihanke osades kehtiv dokument

„Juhised pakkujale“ on ebaselge.

Kaebaja vaidlustas 36 hanketingimust ning palus kohustada vastustajat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla. Pärast

vastustaja vastuseid täpsustas kaebaja 26. juunil 2025, milliste RHAD punktide osas vaidlus jätkub.

3.Riigihangete vaidlustuskomisjon tegi 15. juulil 2025 otsuse nr 144-25/295377, millega jättis OneMed OÜ vaidlustuse osaliselt läbi vaatama,

lõpetas osaliselt vaidlustusmenetluse vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum poolt ja rahuldas osaliselt

vaidlustuse.

Vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega välja riigilõiv 640 eurot ning esindajate kulud 2240 eurot.

4. OneMed OÜ esitas 25. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. juuli 2025. a

otsus vaidlustusasjas nr 144-25/295377 osas, milles jäeti OneMed OÜ vaidlustus rahuldamata ja OneMed OÜ menetluskulud osaliselt enda

kanda.

Kaebaja palub kohustada sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum viima õigusaktidega kooskõlla järgmised riigihanke alusdokumentide tingimused:

1. riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 3;

2. riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 4.1;

3. riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 5.1;

4. riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.1;

5. riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.2;

6. riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“ punkt 2.5;

7. riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“ punkt 2.8;

8. riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.1; 9. riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11

osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.2;

10. riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.6; 11.

riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.7;

12. riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 2.4;

13. riigihanke osa 1 alusdokumendis „Lisa 1 osa 1 - tsemeneteeritav standardne puusaprotees (põhi)“ sätestatud nõuded;

14. riigihanke osa 2 alusdokumendis „Lisa 2 osa 2 - tsemeneteeritav standardne puusaprotees (alternatiiv)“ sätestatud nõuded;

15. riigihanke osa 3 alusdokumendis „Lisa 3 osa 3 - puusaliigese eriprotees“ sätestatud nõuded;

16. riigihanke osa 5 alusdokumendis „Lisa 5 osa 5 - Tsemeneteeritav põlveprotees tagumise ristatisideme stabiliseerimisega“ sätestatud nõuded; 17. riigihanke

osa 7 alusdokumendis „Lisa 7 osa 7 - Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded;

18. riigihanke osa 13 alusdokumendis „Lisa 13 osa 13 - Megaprotees“ sätestatud nõuded.

5.Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse peatada riigihanke „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste

endoproteesid“ (viitenumber 295377) menetlus riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13.

Kaebaja märgib, et riigihanke peatamine on põhjendatud, sest pakkumuste esitamise tähtpäev saabub enne otsuse tegemist (HKMS § 275 lg 2).

Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumised on esitatud. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD-is sätestatud

tingimused kohustuslikud nii hankijale kui pakkujatele, kellel tuleb edasises menetluses nendest tingimustest lähtuda.

Kohus ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist RHAD-i muutma. Lisaks palub kaebaja nõuda vastustajalt

välja asja lahendamiseks vajalikku teavet (s.o erinevad andmed ja uuringute tulemused).

6. Kohus jättis 28. juuli 2025. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse nendes esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta.

Kaebaja kõrvaldas puudused 29. juulil 2025.

7. Kohus võttis 29. juuli 2025. a määrusega OneMed OÜ kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjaliku vastuse

esitamiseks. Ühtlasi tuli vastustajal esitada kohtule seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.

8.Vastustaja teatas 31. juulil 2025 kohtule, et pikendas riigihanke nr 295377 „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste

endoproteesid“ pakkumuste esitamise tähtaega ja uus pakkumuste esitamise tähtpäev on 22. september 2025 kell 11.00. Eeltoodu tõttu puudub

vastustaja hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja vastustaja palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja selgitas,

tähtaja pikendamine ei ole riigihangete registris veel nähtav, kuid vastustaja kinnitab, et muudatus on tehtud. Selle kinnituseks edastas vastustaja

kohtule ekraanipildi, millelt nähtub eelmine pakkumuste esitamise kuupäev ja uus pakkumuste esitamise kuupäev.

9.Kaebaja soovis esialgse õiguskaitse taotluses, et kohus peataks riigihanke „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste

endoproteesid“ (viitenumber 295377) menetluse riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13, sest pakkumuste esitamise tähtpäev (s.o 4.

august 2025) saabub enne asjas otsuse tegemist. Ühtlasi on kaebaja viidanud sellele, et on nõus taotlusest loobuma, kui vastustaja soostub ise

pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkama nii, et tagatud oleks vähemalt kohtuotsuse tegemine ja 10-päevane kaebetähtaeg.

10.Tartu Halduskohtu 31.juuli 2025 määrusega jäeti OneMed OÜ esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määrus jõustus 6.8.2025.

11.Tartu Halduskohus määras määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja teatas menetlusosalistele kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aja. Menetlusosalised esitasid täiendavad seisukohad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12.Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

Vaidluse all ei ole enam need tingimused, mida kaebaja vaidlustas ebaselguse argumendil. Vaidluse all on vaid riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,

10, 11 ja 13 TK-d, mis on koostatud kindla toote järgi ja piiravad seetõttu õigusvastaselt konkurentsi.

Kaebaja esitab esimesena märkused VAKO n-ö üldistele kommentaaridele, millega VAKO otsust alustas (ptk A). Seejärel käsitleb kaebaja, miks

on õigusvastased riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d (ptk B) ja miks on õigusvastased riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK-d (ptk C).

Riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d on kogumis koostatud nii, et neile vastavad vaid ühe tootja tooted:

Osa 1 („tsementeeritav standardne puusaprotees (põhiproteesina)“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet

„Lubinus SPII“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. b.

Osa 2 („tsementeeritav standardne puusaprotees (alternatiivse proteesina)“) nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest poolt müüdavaid Smith &

Nephew tooteid „Polar Stem“ ja „Polar Cup“ kombinatsioonis veel mõne Smith & Nephew tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l

Ortolink Invest. c.

Osa 3 („puusaliigese eriprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „Link MP Reconstruction“

kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. d.

Osa 5 („tsemeneteeritav põlveprotees tagumise ristatisideme stabiliseerimisega“) nõuded kirjeldavad Johnson&Johnson AB Eesti filiaali poolt

müüdava DePuy Synthese toodet „Attune“. e.

Osa 7 („põlveliigese eriprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link põlveproteesi kombinatsioonis veel mõne

Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. f.

Osa 13 („megaprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link tooteid.

Riigikohus on selgitanud, et tingimuste kogum on õigusvastane, kui selle eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Asjaolus, et viidatud osade TK-d on koostatud nende eelnevalt mainitud konkreetsete tootjate konkreetsete toodete järgi (vt VAKO otsus, p

10.4.,RKHKo 3-20-718, p 18.), ei ole poolte vahel vaidlust.

Vaidlus on vaid selles, kas sellisel viisil TK koostamine on õiguspärane.

Riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 tehnilised kirjeldused on õigusvastased.

Ka riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK-d on koostatud nii, et neile vastavad vaid ühe tootja tooted:

a. Osa 4 („Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar

Link tooteid „SymphoKnee“ mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg.

b. Osa 6 („Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest poolt müüdavat Smith & Nephew toodet

Legion/Genesis

c. Osa 10 („Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“) nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest poolt müüdavaid Smith & Nephew

tooteid „SL+, SLR+, SLR+MIA“ ja „R3“ kombinatsioonis veel mõne Smith & Nephew tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Ortolink

Invest.

d. Osa 11 („Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „SP-CL“

kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg.

Kaebaja leiab, et tervishoiuvaldkonnas tuleb hankelepingu eset kirjeldada nii, et tagatud oleks konkurents ja võrdne kohtlemine. Kaebaja on

nõus, et hankijal on ulatuslik vabadus hanketingimuste koostamisel ning ta võib seda teha lähtuvalt oma vajadusest. Hankija vajadus peab aga

olema objektiivselt põhjendatud (RHS § 88 lg 7), seda hoolimata, millisesse valdkonda kuulub hankelepingu ese.

Asjaolu, et vastustaja on tervishoiuteenuse osutaja, ei vabasta teda kohustusest järgida seadust. Näiteks ei saa õigustada konkreetse toote järgi TK

koostamist lihtsalt seetõttu, et hankija tegutseb tervishoiuvaldkonnas. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtteks on konkurentsi efektiivne

ärakasutamine (RHS § 3 p 3). Seda põhimõtet silmas pidades ei tohi hankija seada põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva

konkurentsi või on mõistliku põhjenduseta piiravad. Hanketingimus ei tohi minna kaugemale, kui riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks

on mõistlikult vajalik. Piisava konkurentsi tagamine on ühtlasi kooskõlas kasutada avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 5).

Poolte vahel puudub põhimõtteliselt vaidlus, et TK-d on koostatud konkreetsete toodete järgi. Üldiselt ei tohi aga TK olla koostatud nii, et

tingimustele vastaks üksnes üks toode või pakkuja.

Tõsi: hankija ei pea tekitama konkurentsi kunstlikult ja kui tema objektiivselt põhjendatud vajadustele vastabki vaid üks toode, siis on selline TK

ilmselt vajalik.

VAKO on otsuse lahendamisel juhindunud ka vastustaja väitest, et talle on revisjonoperatsioonide kontekstis oluline soetatavate proteeside

ühildumine varem kasutatud proteesidega. Revisjon on selline operatsioon, milles on vaja välja vahetada juba paigaldatud proteesi komponente.

VAKO on seda vastustaja väidet arvestanud kõikide tingimuste õiguspärasuse jaatamisel.

Riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 puhul on olnud see väide lausa ainus põhjus, miks tingimused on õiguspärased – VAKO põhjendus on nendes

osades identne.

Kaebaja arvates ei ole vaidlust asjaolus, et TKd on koostatud kaebuses mainitud kindlate tootjate kindlate toodete järgi. Kaebaja on seda asjaolu

ka vaidlustuses tõendanud. Vaidlus on vaid selles, kas sellisel viisil TK koostamine on põhjendatud.

VAKO sõnul on ta „kõigile vaidlustatud punktidele hinnangu andmisel“ arvestanud vastustaja väidet, et kindlate toodete järgi TK koostamine on

vajalik osaliste revisjonide tarbeks.

Seda VAKO ebaõiget lähenemist selgitas kaebaja eelmises peatükis (vt ptk B). VAKO otsus on riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK-de puhul juba

tulenevalt sellest õigusvastane.

Riigihanke osades 4, 6, 10 ja 11 on kaebaja vaidlustanud ka konkreetseid TK tingimusi, mis konkurentsi põhjendamatult piiravad. Kaebaja on

koostanud tabeli, mis neid tingimusi kajastab, ja esitab selle loetavuse huvides eraldi lisana (lisa 1). Tabelis on vasakult poolt alates esitatud

tingimuse sisu, vastustaja põhjendus ja VAKO põhjendus. Parempoolses veerus selgitab kaebaja, miks ei ole tingimus siiski objektiivselt

põhjendatud ja seetõttu vastuolus RHS § 88 lõikega 7.

VAKO ei ole vaidlusaluste tingimuste õiguspärasuse analüüsimisel sisuliselt võtnud arvesse kaebaja väiteid.

Kaebaja teatas 30.7.2025 kohtule, et ta peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kaebaja eesmärk on, et vastustaja tagaks riigihankes

reaalse konkurentsi. Kaebaja on valmis leppima, et reaalses konkurentsiolukorras ei osutu ta edukaks, kuid ei pea õigeks riigihanke tingimuste

sellist sõnastust, mis võimaldab riigihanke erinevates osades osaleda vaid ühel konkreetselt ettevõtjatel. Kaebaja teab, et konkurentsi tagamisega

saaks vastustaja vähemalt samaväärsed kui mitte paremad tooted. Samuti tekiks ettevõtjate vahel hinnakonkurents, soodustades avalike vahendite

säästlikku kasutamist. Kaebaja on valmis vastustajaga arutama, millisel viisil peaks tingimusi muutma, et konkurents oleks tagatud. Kaebaja on

valmis arutama ka kokkulepet menetluskulude osas, kui vastustaja motiiv edasi vaidlemiseks seisneb soovis mitte kanda teise poole

menetluskulusid.

12.1. Kaebaja vaidles 14.8.2025 vastu vastustaja vastusele kaebusele, jäädes ka kõikide kaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kindlate toodete hankimiseks puudub objektiivne vajadus (ptk A, dtl 2378-2379). Revisjonoperatsioonide tegemise vajadus ei õigusta kindlate

toodete hankimist (ptk B,dtl 2379-2380). Vastustaja pole esitanud andmeid revisjonoperatsioonide mahu kohta (pk C,dtl 2380-2381).

Majanduslikud põhjendused ei õigusta kindlate toodete hankimist (ptk D,dtl 2381). Tervishoiuvaru nomenklatuur ei õigusta kindlate toodete

hankimist (ptk E,dtl 2382). Vastustaja vastuolulised väited seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse (ptk F,dtl 2382-2383). Konkreetsed

loetletud tingimused on õigusvastased (ptk G,dtl 2383-2384).

12.2.Tabel (vt dtl 2384-2394), menetluskulud (dtl 2396-2410), tabel nr 1 täiendav (vt dtl 2410-2419).

TK

tingimu

s

Kaebuse väide

Vastustaja vastus

Kaebaja täiendav

seisukoht

OSA 4: PÕLVELIIGESE KONDÜLAARNE PROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME

SÄILITAMISEGA

P 3:

Reieluu

ja

sääreluu

kompone

n

tide

suuruse

ühilduvu

s

vähemalt

+/- 2

suurust

Nõue on objektiivselt

põhjendamatu.

Antud osas ostab

vastustaja

primaarproteesi nii-öelda

igapäevaseks

kasutamiseks. Seda

kinnitab suur planeeritav

kogus – 500 tk aastas.

Osad 4—6 kirjeldavad

klassikalisi

primaarproteese. Osa 4

osakaal on 42% kogu

hankes kirjeldatud

primaarproteesidest.

Sääre

ja

reiekomponentide

ühilduvus

selliste

primaarproteeside

puhul on

erinevatel tootjatel

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime, et

esimene eelistus on

kasutada sama suurust,

kuid see ei ole alati

võimalik ja mõnikord

esineb vajadus erineva

suurusega komponente

omavahel kombineerida.

Üldprintsiip on, et mida

väiksema sammuga on

komponentide

omavaheline erinevus,

seda suurem on lubatud

+/- komponentide

erinevus, mis annab

kirurgile võimaluse

paremini (täpsemalt)

sobitada proteesi patsiendi

anatoomiaga. Palju

uuringud on näidanud, et

luu anatoomiast suuremate

või väiksemate proteeside

kasutamine on seotud

Seisukoht endine – sama

probleemi lahendavad

erinevad tootjad erineva

lahendusega. Antud osas ja

kombinatsioonis teiste

sama osa tehniliste

nõuetega on see

konkurentsi piirav.

Kui vaadata Linki

SymphoKnee kodulehte

www.linksymphoknee.com,

siis on kohe avalehel

toodud SymphoKnee

omadus, millega

tootja rõhutab, et reie ja

säärekomponentide

ühilduvus on kaks

üles/kaks alla

„(2up/2down): „„The

LinkSymphoKnee has a

wide range of implant sizes

with 14 femoral and 10

lahendatud erinevalt.

Tervikuna suudavad

need erinevad

ühilduvused lahendada

sama probleemi.

suurema tüsistuste arvuga.

Mõned teadusartiklid

proteesikomponentide

suurusest tingitud

tibial sizes and provides a

2up - 2down compatibility

between femoral and tibial

components.“

Antud osas ei kirjeldata

mingi kindla patoloogia,

mida võiks nimetada

harvikhaiguseks

ravimiseks disainitud

proteesitüüpi, vaid

tavapärast

primaarproteesi.

Viide harvikhaigustele ei

ole asjakohane. Kõik

Eesti

endoproteesimisega

tegelevad haiglad

ravivad väga varieeruva

anatoomiaga patsiente.

Vastustaja pole millegagi

tõendanud, et tema

poolt nõutud

proteesitüüp on

paremate kliiniliste

tulemustega kui sellest

erineva ühilduvusega

proteesitüübid. Rootsi

registri põhjal võib

pigem öelda vastupidist.

probleemidest: •

Mediolateral oversizing

influences pain, function,

and flexion after TKA.

Michel P Bonnin , Axel

Schmidt

, Luca Basiglini, Nadine

Bossard

, Emmanuelle Dantony.

2013

Knee Surg Sports Traumatol

Arthrosc. Feb 12;21(10):

2314– 2324. • Sub-optimal

femoral fit in total knee

arthroplasty, a systematic

review of human femoral

data vs off-the-shelf

contemporary femoral

components. Tommaso

Bonanzinga, Francesco

Manlio

Gambaro , Francesco

Iacono,

Maurilio Marcacci. 2023. J

Exp Orthop. Apr 10;10:41.

Suurema variatsiooni ehk

siis komponentide, mille

suuruste omavaheline

Vastustaja viited

teadusartiklitele, mis

kõnelevad „komponentide

suurusest tingitud

probleemidest“, ei

põhjenda tingimuse

õiguspärasust.

Teadusartiklites ei ole

väidetud, et erinevate

tootjate lahendused ei

saavuta sama tulemust.

See on analoogne

olukorraga, kus hankija

nõuab millimeetri

täpsusega kindlas

vahemikus reguleeritavat

lauda, ja viitab

teadusartiklile, mis ütleb,

et laua kõrgus on

ergonoomilisuse mõttes

oluline.

erinevus on väiksem,

annab kirurgile

operatsiooni ajal suurema

vabaduse sobitada protees

patsiendi anatoomiaga ja

võimaldab parandada

ravikvaliteeti. Üks

teadusartikkel vastaval

teemal:

• Effect of femoro-tibial

component size mismatch

on outcome in primary

total knee replacement.

Steven Heylen , Knud

Foubert , Annemieke Van

Haver , Paul Nicolai. Knee.

2016

Jun;23(3):532-4.

P 4.1

mobiilise

ja

toestatud

kande

kompone

n

did (p

4.1,

nagu kõik

p-i 4

nõuded

on

reieosa

Kaebaja seisukoht ei

olnud vastuoluline.

Punkti 4.1 nõue on

kehtestatud

reiekomponendile, nagu

kõik osa 4 punktis 4

toodud nõuded.

Reiekomponendil ei saa

olla ei mobiilset ega

toestatud kannet. Kanne

saab olla ainult

säärekomponendil.

Kui mobiilse ja toestatud

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime, et

mõlemal proteesitüübil on

oma näidustused ning ka

vastustaja on kasutatud

mõlemaid variante. Nende

proteeside võrdleval

uuringul ei ole kummalgi

teise ees olulisi eeliseid

ega puuduseid, kuid

olulised on õiged

patsientide valiku

kriteeriumid, kas valida

mobiilne või fikseeritud

Seisukoht on endine –

reiekomponendil ei saa olla

ei mobiilset ega toestatud

kannet. Kanne saab olla

ainult säärekomponendil.

Vastustaja viidatud

esimene teadusartikkel

seda ei väära. Teistel

teadusartiklitel, mis peavad

oluliseks kirurgi hinnangut,

ei ole vaidluses mingit

asjakohasust. Sellisel juhul

võiks hankija jätta kõik

riigihangete seadusest

kompone

n dile).

kande komponentide

nõue oleks sääreosa

komponentide kirjelduse

osas, siis oleks selline asi

vähemalt võimalik.

kanne ja see otsus põhineb

mitmetel teguritel,

sealhulgas patsiendi

vanus, aktiivsustase,

kehakaal, sidemete

seisund ja kirurgi kogemus.

Mobiilset kannet

soovitatakse patsientidele,

kes on nooremad,

normaalkaalus, hea

sidemete tasakaaluga ja

aktiivsemad. Kui protees

tulenevad nõuded

tähelepanuta ja öelda, et

tugineb enda kogemusele.

Nõuded peavad olema igal

juhul objektiivselt

põhjendatud.

võimaldab operatsiooni

käigus algse otsuse ümber

vaadata (ilma, et juba

paigaldatud komponente

eemaldada ja vahetada),

siis suurendab see kirurgi

vabadust ja parandab

ravikvaliteeti. Kui protees

võimaldab operatsiooni ajal

valida või algset plaani

muuta, siis see on oluliseks

eeliseks. Viide

teadusartiklile: •

Fixedbearing vs mobile-

bearing prostheses for total

knee arthroplasty after

approximately

10 years of follow-up: a

metaanalysis. Dongsheng

Hao, Junjie Wang. J Orthop

Surg Res. 2021 Jul

6;16(1):437. Olulisimad

rahvusvahelised juhised

rõhutavad samuti kirurgi

individuaalse kliinilise

hinnangu, patsiendist

lähtuva

hindamise ja just kirurgi

kogemuse (operatsioonide

maht) tähtsust: • American

Academy of Orthopaedic

Surgeons. Surgical

Management

of

Osteoarthritis of the Knee

EvidenceBased

Clinical Practice Guideline.

• Joint replacement

(primary): hip, knee and

shoulder. Evidence review

for total knee replacement

NICE guideline.

Intervention evidence

review underpinning

recommendation

1.7.1 in the NICE guideline

March 2020. ISBN 978- 1-

47313722-6 Ka vastus

küsimusele punktis 4.3.2.

P 5.1

mobiilne

kanne ja

fikseeritu

d kanne

(p 5.1,

nagu kõik

p 5-i

nõuded

on

sääreosa

kompone

n dile).

Nõue ei ole objektiivselt

põhjendatud. Kui

vastustaja viitab, et

proteesi mudel, kus on

võimalik kasutada nii

mobiilset kui ka

fikseeritud kannet, on

andnud vastustaja

ravipraktikas

kliiniliselt parimad

tulemused võrreldes

mudelitega, kus on

ainult mobiilne või ainult

fikseeritud kanne, siis

peaks ta selle väite

tõestamiseks esitama

vastavad uuringud, kus

on näha nii lühi-kui ka

Vt eelmist punkti, vastus

sama. Lisaks vastus seotud

küsimusele kaebuse

punktis

4.3.3: Registrit, milles

sisalduks küsitav teave, ei

peeta. Enamike

operatsioonide puhul läheb

kirurg patsienti opereerima

plaaniga, et kui plaan A

mingil põhjusel ei tööta, siis

on kirurg valmis sama

operatsiooni käigus

minema üle plaan B-le. See

ei kehti mitte ainult

proteeside, vaid ka kõikide

teiste ortopeediliste (nt

luumurru kirurgia)

operatsioonide puhul.

Kui hankija väidab, et

registrit ei peeta, tekib

küsimus, mille põhjal ta

väidab, et antud lahendus

on

just

Kliinikumi

ravipraktikas

andnud

kliiniliselt

parima

tulemuse. Põhjendus on

otsitud.

pikaajalised võrdlevad

tulemused.

Vastustaja ei saa ka

väita, et osas 4

kirjeldatav protees

(ainukesena sobib nende

nõuetega tootja

Waldemar Link toode

SymphoKnee) on

andnud Kliinikumi

ravipraktikas parimaid

tulemusi, sest kaebajale

teadaolevalt ei ole

vastustaja seda mudelit

kas üldse paigaldanud

või on kogused ja

kasutamise aeg liiga

lühike, et võimaldada

anda hinnangut

ravitulemustele.

Vastustaja põhjendus on

otsitud.

OSA 6: ERIKONSTRUKTSIOONIGA TSEMENTEERITAV PÕLVEPROTEES

P 8.1

plastikos

a igal

mõõdul

vähemalt

erinevat

kõrgust,

high flex

ja

constrain

e d

variandi

d

(p

8.1,

nagu

kõik p-i

nõuded

on

plastikpla

t oole).

High-flex (suurem

painduvus) on

funktsioon, mis

saavutatakse

põlveproteesi sääre- ja

reieosa

kombinatsioonina.

Mõnedel tootjatel

saavutatakse see läbi

plastikosa disaini, teistel

tootjatel läbi

reiekomponendi disaini.

Vastustajal ei ole

võimalik objektiivselt

väita, et proteesitüüp,

kus high-flex funktsioon

on saavutatud läbi

plastikosa disaini on

paremate tulemustega,

kui proteesitüüp, kus

high-flex funktsioon on

saavutatud läbi

reiekomponendi disaini.

Vastustaja viide

täiendavate

instrumentide

vajadusele ja

selle kallidusele on

asjakohatu.

Edukas pakkuja annab

High-flex (suurem

painduvus) on funktsioon,

mis saavutatakse

põlveproteesi sääre- ja

reieosa kombinatsioonina.

Mõnedel tootjatel

saavutatakse see läbi

plastikosa disaini, teistel

tootjatel läbi

reiekomponendi disaini.

Vastustajal ei ole võimalik

objektiivselt väita, et

proteesitüüp, kus high-flex

funktsioon on saavutatud

läbi plastikosa disaini on

paremate tulemustega, kui

proteesitüüp, kus high-flex

funktsioon on saavutatud

läbi reiekomponendi

disaini. Vastustaja viide

täiendavate instrumentide

vajadusele ja selle

kallidusele on asjakohatu.

Edukas pakkuja annab

hanketingimuste kohaselt

vastustajale nõutud hulga

instrumente tasuta

kasutamiseks.

Instrumentide hind on

arvestatud proteesi hinda.

Avatud konkurentsi korral

võidaks soodsama

proteesihinna pakkunud

Lisaks kaebuses märgitule

on selgunud veel üks

asjaolu, mis näitab, et

hankija soovib hankida

kindlat toodet selle asemel,

et keskenduda parima

hinna/kvaliteedi suhtega

lahenduse leidmisele.

Uuringud näitavad, et

hankija poolt seni

kasutuses olnud

Smith&Nephew Genesis II

HighFlex plastosa reaalsed

postoperatiivsed

tulemused – põlve painutus

kraadides – on madalamad,

kui näiteks kaebaja

esindatava ZimmerBiometi

Persona mudelil.

Painutusulatus oli Genesis

II High-Flex toote puhul 118

kraadi võrreldes Persona

tavamudeli 126,1 kraadiga

(vt allpool viide).

On oluline rõhutada, et

tegemist on niiöelda

Persona tavamudeliga.

Patsiendi põlve suurema

painduvuse saavutamiseks

ei ole Persona

hanketingimuste

kohaselt

vastustajale nõutud

hulga instrumente tasuta

kasutamiseks.

Instrumentide hind on

arvestatud proteesi

hinda.

Avatud konkurentsi

korral võidaks soodsama

proteesihinna pakkunud

pakkuja sõltumata

sellest, kui palju

maksavad tema proteesi

paigaldamiseks vajalikud

instrumendid.

pakkuja sõltumata sellest,

kui Vastustaja jääb kõigi

vaidlustusmenetluses

toodud selgituste juurde ja

ei soovi midagi uut lisada,

peale täpsustuste, et kui

tegemist on kahe erineva

tootega (mis küll

saavutavad sama

eesmärgi), siis eeldab see

ikkagi topelt implantaate

ning nende paigaldamiseks

vajalikke instrumente;

samuti proteesi hinna sees

olev instrumentide

komplektide arv oli

fikseeritud ning täiendavalt

vajaminevad instrumentide

komplektid tuleb juurde

osta, ning kaebaja

väljapakutud disaini korral

oleks instrumente vaja

suurem kogusl (kui proteesi

hinna sisse arvestatud

komplektide kogus). palju

maksavad tema proteesi

paigaldamiseks vajalikud

instrumendid.

puhul vaja täiendavaid

komponente.

Hankija on selle asemel, et

kirjeldada tehnilises

tingimuses tõestatud

painde ulatust, kirjeldanud

konkreetse toote omadust

vaatamata sellele, et selle

toote reaalsed kliinilised

tulemused on kehvemad.

Clinical evaluation of 292

Genesis II posterior

stabilized high-flexion total

knee arthroplasty: range of

motion and predictors.

Mathijs C H W Fuchs, Rob P

A Janssen Eur J

Orthop Surg Traumatol.

2015 Jan

Do the increment of

femoral condyle curvature

and change of tibia shape

improve clinical outcome in

total knee arthroplasty? A

prospensity score matching

analysis JongKeun Kim

Knee Surg Sports

Traumatol Arthrosc. 2020

Sept

Viide suurematele kuludele

seoses täiendavate vajalike

instrumentidega on

asjatundmatu. Hankijal on

võimalus nõuda, et hanke

võitja annab vajalikud

instrumendid tasuta

kasutamiseks ja tarnib

konsignatsioonilao.

P 8.2

vähemalt

erinevat

polüetüle

e

nist

liigestuva

pinna

suurust,

CCK

versioonil

paksuseg

a alates 9

mm (p

8.2,

nagu kõik

p-i 8

nõuded

on

Enamikul tootjatel

algavad plastikosad

suurusest 10mm. Nõue

9mm on valitud

konkreetse toote järgi.

Väide, et üks on teisest

kliiniliselt paremate

tulemustega, ei ole tõsi

ja on tõendamata.

Vastustaja viitab

mingitele uuringutele,

kuid ei ole neid

edastanud.

Vastustaja jääb kõigi

vaidlustusmenetluses

toodud selgituste juurde ja

ei soovi midagi uut lisada,

peale teabe vastuseks

punktile 4.3.4. Vastus

küsimusele punktis 4.3.4:

Vastustaja ei pea ega pole

kohustust pidada vastavate

andmete kohta registrit.

Viimase aasta

kättesaadavate andmete

järgi on kasutuses mitmete

firmade proteese, kellel

numeratsioonid veidi

erinevad, kuid nt 41

patsiendil kasutasime

platood kõrgusega 8 mm ja

9 mm 68 patsiendil, seega

ei saa väita, et neid vaja ei

ole

Hankija eksitab. Tehnilistes

nõuetes nõutakse 9mm

paksusega proteesi just

CCK versioonile. CCK on

versioon, mida kasutatakse

kas keerulisema primaarse

operatsiooni või revisjoni

puhul.

Hankija ei ole reaalselt

kasutatud 8mm ja 9mm

platoode kogust välja tuues

toonud välja, mitu 9mm

komponenti on kasutatud

just CCK versiooni puhul.

Kaebaja saab oma

kogemuse põhjal öelda, et

see arv on kas 0 või

marginaalne.

plastikpla

t oole).

OSA 10: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (PÕHIPROTEESINA)

P 2.5

napa

sisemine

vooder

saadaval

nii PE kui

XLPE

variandi

s

(p

2.6,

nagu

kõik p-i

nõuded

on napa

kompone

n

dile)

1. Kaebaja selgitas

vaidlustusmenetluses, et

enamik kaasaegseid

proteesitootjaid ei paku

enam PE vooderdust,

kuna selle tulemused ei

vasta kaasaegsetele

standarditele. Nõudes

vananenud tehnoloogiat

piirab vastustaja

samaväärsete või

paremate toodete

pakkumise võimalust

2. Vastustaja väide,

et PE vooderdus on

hinnalt oluliselt odavam,

on otsitud ja

asjatundmatu.

Vastustaja soovib

käesolevas hankes

hankida

tsementeeritavaid

puusaproteese ja

tsemendivabasid

puusaproteese.

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime,

ravimeetodite ja

implantaatide valimisel ei

ole esimeseks

valikukriteeriumiks

kindlasti kulutõhusus, vaid

kliinilised näidustused.

Kuluvate detailide

(plastikust vooderduse)

puhul on peamiseks valiku

langetamise kriteeriumiks

selle vastupidavus. Plastiku

vastupidavus sõltub

materjali tihedusest ja

patsiendi eeldatavast n.ö

sammude arvust (noorem

patsient liigub rohkem ning

võib harrastada suurema

koormusnõudlusega

sporti või muid tegevusi) ja

komponendile langevast

koormusest

(peamiselt

patsiendi

kehakaal).

Patsientide

profiil ja põhjused

endoproteesimisteks on

Hankija selgitustega on

võimatu nõustuda. Hankija

viitab uuringule, et

tõestada, et PE materjalist

sisemine vooder on

piisavalt hea.

Viidatud uuringus

võrreldakse crosslinked PE

(XLPE) materjali ultra high

molecular weight PEga

(UHMWPE).

See uuring ei tõesta midagi

tavalise PE kohta, mida

hankija tehnilistes

tingimustes nõuab.

Puusaproteesidel on napa

sisemise voodri

materjalidena nii PE, XLPE

kui ka UHMWPE.

Hankija on olnud kas

asjatundmatu hanke

tehniliste tingimuste

koostamisel või on ta

proovinud kohut eksitada

asjasse mitte puutuva

äärmiselt varieeruvad.

Vastustaja haiglas ulatuvad

need aktiivsetest ja

tippsporti harrastavatest

noortest

uuringu esitamisega oma

väidete tõestamiseks.

Tsementeeritav

puusaprotees on oluliselt

odavam, kui

mittetsementeeritav.

Vastustaja 2021. aasta

hankes viitenumbriga

238201 oli sama tootja

tsemendivaba

puusaprotees (osa 10)

üle kahe korra kallim,

kui tsemendiline

puusaprotees (osa 2).

Sarnane hinnavahe on

suurel osal tootjatest.

Kui vastustaja soovib

raha

säästa, siis on oluliselt

soodsam kasutada

vähemaktiivsetel

patsientidel

tsementeeritavat

puusaproteesi, mis on

üle kahe korra soodsam

ka

juhul, kui kasutatakse

napakomponendil XLPE

materjali kehvade

inimestest (seni noorim

endoproteesitud patsient

on olnud 14- aastane) kuni

eakate (seni vanim

patsient oli 102)

patsientideni, kellel

endoproteesimisi

teostatakse reieluukaela

murdude järgselt peamiselt

hoolduse eesmärgil,

kes võivad olla juba

voodihaiged ja kellel ei ole

eeldust

iseseisvaks

kõndimiseks.

Väheliikuvatel

patsientidele

on

PE

materjal igati piisava

vastupidavusega

ning

täidab

hooldusvajaduse

nõudeid. Viide teadus

artiklile, mis näitab, et PE

tulemused on võrreldavad

– • Comparable results

between

crosslinked

polyethyleneand

conventional

ultra-high

molecular

weight

polyethylene implantedin

Kui registrit ei peeta, ei saa

hankija väita, et on

saavutatud head

ravitulemused teatud

patsientide grupile. See on

paljasõnaline väide.

tulemustega PE asemel.

total knee arthroplasty:

systematic review and

meta-analysisof

randomised clinical trials.

Knee Surgery, Sports

Traumatology,

Arthroscopy (2022)

30:3120– 3130 Valiku

tsemendilise või

mittetsementeeritava tüübi

3. Vastustaja viide

kulude kokkuhoiule on

ebaloogiline ka järgneval

põhjusel.

Tsemendivaba

puusaprotees koosneb

enamikul juhtudel neljast

komponendist: vars

(reiekomponent), pea,

napa komponent ja napa

vooderdus. Napa

vooderduse hind

moodustab kogu

tsemendivaba

puusaproteesi hinnast

1015%, kui kasutatakse

kaasaegset materjali. PE

materjali kasutamisest

tulenev sääst on

marginaalse osakaaluga

kogu tsemendivaba

puusaproteesi hinnast.

vahel teeb opereeriv kirurg

sõltuvalt mitmetest

parameetritest (nii

patsiendi kui proteesi

spetsiilised) ning oma

senise kogemuse põhjal.

Ühes süsteemis erinevate

võimaluste olemasolu on

raviasutusele mõistlik

lahendus, mis tagab

patsientidele parima

ravikvaliteedi.

Ka vastus küsimusele

punktis 4.3.5. Lisaks, eraldi

registrit ei peeta

Nagu ülal mainitud,

säästaks vastustaja

kvaliteetset tsemendilist

puusaproteesi kasutades

märkimisväärselt

võrreldes juba pikka

aega tagasi

ebarahuldavaks

tunnistatud PE

materjalist vooderduse

kasutamisega

tsemendivabal

puusaproteesil.

Antud juhul on PE

materjali nõudmist

kasutatud teiste

pakkujate välistamiseks

ilma objektiivse

põhjenduseta.

4. Omaette küsimus, mis

peaks pälvima

meditsiinieetikaga

tegelevate inimeste

tähelepanu, on

vastustaja valmisolek

kasutada tõestatult

kehvemate kliiniliste

tulemustega

materjalist toodet

väiksema eeldatava

elueaga patsientidel.

Lühikese eeldatava

elueaga patsient võib

tegelikkuses elada

oluliselt kauem.

Kasutades sellisel

patsiendil materjali,

mille tulemused on

tõestatult kehvad,

kasvatab vastustaja

tõenäosust, et see

protees

tuleb kulumise tõttu

välja vahetada.

P 2.8

Pressfit

napaosa

suurused

40mm –

80 mm

millele

sobivad

XLPE

plastikos

a d 0° ja

20°

kõrgendu

s ega (p

2.8, nagu

kõik p-i 2

nõuded

on

napa

kompone

n dile).

Suuremal osal Eestis

kasutatavatest

tsemendivabadest

pressfit napaosade

mudelitel on suurim

kõrgendus 10°.

Kõrgendus 20° on valitud

konkreetse toote järgi.

Vastustaja ei ole

millegagi tõendanud, et

see mudel oleks

kliiniliste tulemuste

poolest parem.

Biomehhaaniliselt

kasvab pigem 20°

kõrgendusega mudelil

komponendi pitsumise

oht võrreldes 10°

kõrgendust kasutades.

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime, et

vastustaja ravitöö kohta

selliseid uuringuid eraldi

tehtud ei ole. Kõik

rahvusvaheliselt

publitseeritud tõendid

baseeruvad peamiselt

biomehaanilistel

modelleerimistel ja

intraoperatiivsetel katsetel.

Praegused andmed

toetavad seisukohta, et

kõrgema (20°) kõrgenduse

kasutamine annab

eeldatavalt suurema

stabiilsuse

kui 10°. Uuringutes on

leitud, et 20° kõrgendus

pakub ~47% paremat

tagumise

dislokatsiooni

vastupidavust. • Effect of

intraoperative treatment

options on hip joint stability

following total hip

arthroplasty. Casey A.

Myers, Daniel N. Huff, J.

Bohannon

Mason, Paul J. Rullkoetter. J

Hankija ei ole toonud

uuringut, mille põhjal saaks

väita, et 10kraadine

kõrgendus annab liiga

väikese stabiilsuse.

Matemaatilised analüüsid

ja simulatsioonid näitavad,

et 20 kraadise

kõrgendusega plastikosa

kasutades väheneb liigese

liikumisulatus (Range of

Motion, ROM).

Samuti toimub 20 kraadist

kõrgendust kasutades

kiiremini proteesi

reiekomponendi kaela osa

pitsumine plastkomponendi

kõrgendusega võrreldes 10

kraadise kõrgendusega.

Pitsumine tähendab seda,

et metallist kaelaosa

hõõrdub vastu

plastkomponendi

kõrgendust ja sellest tekib

praht (debris). Suurem

prahi hulk kiirendab

osteolüüsi ja viib

Orthopaedic Res. April

2021. • Defining the

kiirema proteesi

loksumiseni. Loksuv

optimal position of the

lipped liner in combination

with cup orientation and

stem versioon a kinematic

model analysis. Alessandro

Navacchia, Joseph

Pagkalos, Edward T Davis.

Bone Joint Res. 2023 Sep

20;12(9):571–579. Ka

vastus küsimusele punktis

4.3.6.

protees vajab

revideerimist.

Kuna vastustaja ei suuda

esitada uuringuid oma

ravitulemustest, pole

võimalik väita, et 20-

kraadise kõrgenduse

kasutamisel saavutatav

suurem dislokatsiooni

vastupidavus on

patsientide jaoks

ravitulemuste poolest

tõhusam, kui liigese

vähenenud

liikumisulatusest tulenev

madalam elukvaliteet ja

suuremast pitsumisriskist

tulenev varasema revisjoni

risk.

OSA 11: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (ALTERNATIIV)

P 1.1

bioloogili

s

elt/anato

o miliselt

sobilik,

mille

Skõverus

järgib

reieluu

loomulik

k u

anatoomi

li st kuju

(p 1.2,

nagu

kõik p-i 1

nõuded

on

reieosale

).

Vastustajal ei ole

võimalik väita, et on

patsiente, kellele sobib

ainult S-kõverusega

reieosa.

Vastustaja väidab, et see

disain on näidanud

suurepärast

vastupidavust nii

rahvusvaheliste

andmete kui ka

Kliinikumi kogemuse

põhjal.

Tervishoiuvaldkonnas on

heaks tavaks viidata

selliste väidete puhul

uuringutele, millele

tuginetakse. Kaebaja ei

leidnud uuringuid

teistest riikidest, mis

kinnitaksid antud osasse

ainukesena sobiva tootja

Waldemar Link toote SP-

CL suurepärast

vastupidavust. Samuti ei

leidnud kaebaja avalikest

allikatest uuringuid, mis

näitaks Kliinikumi

tulemusi antud

proteesiga.

Lisaks

vaidlustusmenetluses

välja toodule märgime, et

oluline on, et mõlemad

tüübid

annaksid

samaväärseid tulemusi ja

kirurgidel oleks võimalik

teha

valik

lähtuvalt

patsiendi anatoomilistest

iseärasustest.

Seetõttu

eelistame,

et

valikus

oleksid mõlema (sirge (osa

10)

ja

anatoomilise)

reiekomponendi variandid.

Valik lähtub patsiendi

anatoomiast,

aga

ka

kirurgi

kogemustest.

Vastustaja

ei

vali

patsiente, see eelis on

väiksemates

keskustes,

kus

on

võimalik

operatsioone planeerida

ainult teatud tervisliku

seisundi

või

muude

parameetrite alusel.

Keerulisemad haigusjuhud

ja paljud revisjonid

suunatakse ravile

vastustaja haiglasse, mis

on ainuke ülikoolihaigla

Eestis ja kõrgema etapi

raviasutuselt eeldatakse,

nemad patsienti ei vali ning

leiavad lahenduse ka

Kaebaja jääb kõigi oma

varasemate

seisukohtade

juurde.

Hankija poolt esitatud

raporti (The German

Arthroplasty Registry

(EPRD) Annual Report

2024) järgi on osas 11

kirjeldatud SP-CL

puusaproteesi

reiekomponendi

kumulatiivne

revisioonimäär 7 aasta järel

5,1, mis on oluliselt kõrgem

kui näiteks Zimmer Biometi

Avenir proteesi 3,9 või

Johnson&Johnsoni Corail

proteesi 3.0.

Sealjuures on nii Aveniri kui

ka Coraili tulemus

saavutatud oluliselt

suurema paigaldatud

proteeside koguse pealt.

SP-CL puhul 342 tk vs.

Corail 949 tk ja Aveniri

1961 tk.

Jääb arusaamatuks, miks

on pärast hankija poolt

viidatud põhjalikku analüüsi

muuhulgas ka Saksa

artroplastikaregistri

tulemusi arvestades valitud

kasutamiseks keskpäraste

Erinevates registrite

(Rootsi,

UK) info põhjal saab

öelda, et

keerulistes olukordades, st

et kõige keerulisema

profiiliga

tulemustega mudel.

Hankija väitele ei ole

objektiivselt

seda mudelit

kasutatakse

marginaalselt – Rootsi

artroplastikaregistri

2024. aasta aruande

põhjal on kirjeldatud

proteesimudeli osakaal

kõigest 0,58%

kõikidest

registrisse

kantud

tsemendivabade

reiekomponentide

hulgast.

Vastustaja väidab oma

vastuses VAKO-le, et

kasutatavaid

proteesitüüpe valides on

tuginetud ka

endoproteeside registrite

andmetele, sealhulgas

on eraldi mainitud Rootsi

register. Rootsi registris

on selle proteesi mudeli

kogused marginaalsed.

On põhjendamatu, et

vastustaja on välistanud

väga paljudes registrites

ja uuringutes tõestatult

juhtumid saabuvad

vastustaja juurde. Iga

proteesi tüübi jaoks on

oma näidustus ja igal

raviasutusel on õigus

valida oma vajadustest

sobivad proteese.

Anatoomilise fiksatsiooni

olemuse kohta saab lugeda

teadusartiklist – •

Rivière, C., Harman, C.,

Logishetty, K., Van Der

Straeten, C. (2020). Hip

Replacement: Its

Development and Future.

In: Rivière, C.,

Vendittoli, PA. (eds)

Personalized Hip and Knee

Joint Replacement.

Springer, Cham. Ka vastus

küsimustele punktides

4.3.8 ja 4.3.9.

mõistlikku põhjendust,

see

nõue

on

kehtestatud

kindla

toote järgi.

häid tulemusi näidanud

proteesimudelid ja selle

asemel on kirjeldatud

toodet, mida ei kasutata

teistes Eesti haiglates,

lähiriikide haiglates ja

kasutatakse

marginaalselt suurtes

riikides, mis peavad

registreid.

Ülalolevat arvestades

jääb mulje, et vastustaja

ei ole seda konkreetset

proteesimudelit

kirjeldades otsinud

võimalust saada

patsiendi jaoks parimat

toodet mõistliku

hinnaga, vaid on valinud

selle konkreetse mudeli,

et tagada Kliinikumi

Ortopeediakliiniku roll

selle proteesi tootja

Waldemar Linki

referentskliinikuna.

See ei ole objektiivselt

põhjendatud.

P 1.2

vasaku ja

See punkt dubleerib

punkti 1.1. Kõikidel

Vt eelmist punkti, vastus

sama.

Vt eelmist punkti, selgitus

sama.

parema

poole

versiooni

d (p 1.2,

nagu kõik

p-i 1

nõuded

on

reieosale)

teistel Eestis

saadaolevatel

tsemendivabade

puusaproteeside

reiekomponentidel ei ole

vasaku ja parema poole

versioone.

Vastustajal ei ole

võimalik objektiivselt

tõestada, et vasaku ja

parema poole

versioonide olemasolu

tagaks patsiendile

paremad tulemused

võrreldes teiste

tsemendivabade

proteesimudelitega.

P 1.6

kahe CCD

nurga

võimalus

– 126° ja

135° (p

1.6,

nagu

kõik p-i

nõuded

on

reieosale)

.

Vastustaja on kehtiva

nõude lihtsalt valinud

oma eelistatud toote

järgi (miks just 126° ja

135°). Sellise täpsusega

välistab sisulise

konkurentsi.

Vastustaja väidab, et

antud kaela nurkade

puhul on saavutatud

parimaid tulemusi.

Nagu

vaidlustusmenetluses

välja

toodud,

on

vastustaja lähtunud oma

senisest

kliinilisest

kogemusest, mille kohta

eraldiseisvaid uuringuid

ei ole koostatud

kuid

loomulikult me jälgime

oma

patsientide

ravitüsistusi ning oleme

ravitulemustega kursis.

Märgime, et nurki ei

kasutata

kombinatsioonina, vaid

ühel

Hankija tunnistab ise, et

uuringuid ei ole koostatud.

Seega on hankija

kujundanud põhjendused

oma eelistustele n-ö

kõhutunde pealt, mis ei ole

tervishoiuvaldkonnas

tõsiseltvõetav. Nõue on

kehtestatud konkreetse

toote järgi, sellel pole

mõistlikku põhjendust

(miks on vaja just 126° ja

135° nurka).

Tervishoiuvaldkonnas on

heaks tavaks viidata

selliste väidete puhul

uuringutele, millele

tuginetakse. Kaebaja ei

leidnud uuringuid, mille

tulemuste põhjal saaks

öelda, et just täpselt

selliste kaela nurkadega

tsemendivaba

puusaproteesi reieosadel

on parimad tulemused.

Vastustaja poolt enda

proteesivalikute

referentsina viidatud

Rootsi registris on

pikaajaliste tulemuste

referentsiks oleva

proteesimudeli ja mitme

enim kasutatud

suurepäraste pikaajaliste

tulemustega

proteesimudeli CCD

nurgad näiteks 125° ja

135°.

proteesil ikka üht varianti.

Küsitud erinevate nurkade

eesmärk on omada valikus

võimalikult laia valikut, mis

kataks paremini patsientide

anatoomilistest

iseärasustest tekkivad

vajadusi.

Vaidlustusmenetluses

oleme ka välja toonud

teadusartikli, mille järgi on

135 kraadi CCD nurk

maksimaalne soovituslik

nurk: • K.-H. Widmer, M.

Majewski. The impact of

the CCD-angle on range of

motion and cup positioning

in total hip arthroplasty.

Tulemuste tõlgendamisel

peab lisaks ühele

parameetrile arvesse

võtma ka kõiki teisi nii

patsiendi, tema tervisliku

seinudi kui tehnilisi

parameetreid. Ükski

register ei vaatle eraldi

ainult CCD nurka.

Ka vastus küsimusele

punktis 4.3.10

Sellest, et teadusartiklis

räägitakse 135 kraadist kui

maksimaalsest

soovituslikust nurgast, ei

saa tuletada, et alumine

nurk peab olema täpselt

126°. Kaebaja toode

vastab ka selle artikli

järeldustele, kuna on

nurkadega 125° ja 135°.

P 1.7

reieosal

vähemalt

erinevat

suurust

vasemale

ja

paremale

(p 1.7,

nagu

kõik p-i

nõuded

on

reieosale

)

See punkt dubleerib

punkti 1.1. ja 1.2.

Kõikidel teistel Eestis

saadaolevatel

tsemendivabade

puusaproteeside

reiekomponentidel peale

vastustaja poolt

kasutatava ei ole vasaku

ja parema poole

versioone.

Vastustajal ei ole

võimalik objektiivselt

tõestada, et vasaku ja

parema poole

versioonide olemasolu

tagaks patsiendile

paremad tulemused

võrreldes teiste

proteesimudelitega.

Vt vastust osa 11 TK p 1.1,

vastus sama.

Vastus sama.

P 2.4

napaosa

võimalik

modulaar

s

ete

kompone

n

tidega

10° ja

20°

serva

kõrgenda

Suuremal osal Eestis

kasutatavatest

tsemendivabadest

pressfit napaosade

mudelitel on suurim

kõrgendus 10°.

Vastustajal ei ole

võimalik väita, et

selliseid mudeleid

kasutavate kliinikute

tulemused oleksid

kehvemad, kui 20°

Vt vastust osa 10 TK p 2.8,

vastus sama. Ka vastus

küsimusele p 4.3.11

Vastus sama.

d

13.Vastustaja

palub jätta

kaebus

rahuldamata,

esitades

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.

Vastustaja hanke alusdokumendid

vastavad

vastustaja vajadustele ning

seatud

piirangud on riigihangete seaduse (RHS) § 88

lg 7 alusel proportsionaalsed ja objektiivsed.

Piirangute objektiivne

põhjendatus

on

tingitud vastustaja eesmärgist tagada

patsientide ohutus, kõrge ravikvaliteet ja vastustaja kui ülikoolihaigla õpetamise- ja kompetentsikeskuse kõrge tase. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja OneMed

OÜ kanda. Kaebaja viitab esmalt vaidlustuskomisjoni selgitusele, mille on rahvatervise valdkonna hangete kohta andnud Riigikohus (RK 3-20-718), toetudes

Euroopa Kohtu praktikale (Roche Lietuva, p 42; C-296/15 Medisanus, p 82). Nimelt, et rahvatervise valdkonnas tuleb proportsionaalsuse põhimõtet erilisel

moel kohaldada, st tuleb arvestada asjaoluga, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal.

Kaebaja leiab aga kokkuvõtlikult, et riigihankes vastustaja seatud piirangud ei ole objektiivselt põhjendatud.

Vastustaja sellega ei nõustu. Vaidlustusmenetluse raames on vastustaja andnud põhjalikud selgitused riigihanke ülesehitusele, tehnilise kirjelduse

sisulistele kaalutlustele ning põhimõtetele, mille abil oleme näidanud vastustaja vajaduste objektiivset põhjendatust ning seatud piirangute

proportsionaalsust.

Selgitame, et tehniliste tingimuste koostamine on toimunud väga kaalutletud otsusena, mis põhineb kogemusel ja järjepidevusel.

Hange on üles ehitatud põhimõttel, et hangitakse sama tüüpi (nt õla/puusa/põlveliigese jne) proteesile alternatiivseid variante hanke eri osade

kaudu (kuhu pakkujaid saavad pakkuda vastavalt sellele osale, millele neil on sobiv toode), mitte ei valita ühele proteesitüübile üht toodet (mis

dikteerib hankijale selle tootja etteantud lahendused).

See on strateegiline otsus eesmärgil, et hankijal oleks kasutada valikus alternatiivsed proteesid, mis erineksid üksteisest detailides, võimaldades

hankija ortopeedidel valida patsiendi eripärasid arvestades sobivaim protees.

Seega tuleb riigihanke eri osasid vaadata tervikuna, mis täidab vastustaja eesmärki tagada patsientide ohutus, kõrge ravikvaliteet ja vastustaja kui

ülikoolihaigla õpetamise- ja kompetentsikeskuse kõrge tase.

Hankijal on õigus lähtuvalt töö spetsiifika vajadusest ja erialastest kogemusest määratleda, millist liiki ja milliste tunnustele vastavaid tooteid või

teenuseid soetada (RK 3-3-1-65-11). Eri raviasutustel on väga erinev patsientide profiil ja sellest tulenevalt osutatakse ka erinevaid teenuseid ja

kasutatakse erinevaid vahendeid. Tervishoiu valdkonna eripäradega tuleb arvestada ja seda on kinnitanud ka Euroopa Kohus.

a (p 2.4,

nagu

kõik p-i 2

nõuded

on

napaosal

e

)

kõrgendusega mudelid

kasutavad.

Biomehhaaniliselt

kasvab pigem 20°

kõrgendusega mudelil

komponendi pitsumise

oht võrreldes 10°

kõrgendust kasutades.

Riigihanke eri osad, milles igas on erinevad parameetrid kirjeldatud, moodustavad terviku, et katta laia anatoomilist profiili. Kui eri osades on

kirjeldatud kaks erinevate kriteeriumitega alternatiivset toodet, aga parameetrites oleks lubatud suuremad variatsioonid, siis võib juhtuda, et

pakkumused tulevad lõpuks kahele sarnasele keskmisele tootele ja see ei täidaks enam seatud eesmärki katta laia patsientide profiili.

Tehniliste kirjelduste kokkupanemise üldise põhimõttena toome veel välja, et proteeside valiku puhul on oluline vastupidavus, mida hinnatakse

kliinilise kogemuse ja registrite andmete alusel. Peamised võrdlusregistrid on: • Saksa endoproteesiregister (EPRD) — üks Euroopa juhtivaid

registreid, mis kogub detailset infot proteeside kasutamise ja revideerimise kohta. • National Joint Registry (NJR) — üks maailma suurimaid

registreid, eriti usaldusväärne info Inglismaa ning Suurbritannia kohta. • Rootsi SKAR (Swedish Hip Arthroplasty Register) — üks vanemaid ja

põhjalikumaid registreid, mille andmed on tihti kasutatud rahvusvahelistes võrdlustes. Implantaatide omavahelise vastupidavuse võrdlemisel

tuleb arvestada väga paljude ravitulemust mõjutavate faktoritega ja hind ei ole kindlasti kõige olulisem. Lisaks tehnilistele parameetritele (disain

ja materjalid) on püsivuse hindamisel oluline arvestada ka patsientide spetsiifikat ning kirurgilist kogemust. Ehk siis patsientide puhul on olulised

vanus, sugu, kehakaal (täpsemalt kehamassi indeks), ASA skoor (kaasuvate haiguste ja nende kompensatsioonis oleku hinnang).

Kirurgilise poole pealt hinnatakse haiglate (ehk teostatavate operatsioonide arvu) mahtusid, sest haiglate ravitöö kvaliteet registrite järgi näitab, et

raviasutustes, kus tehakse rohkem samalaadseid operatsioone, on kvaliteet oluliselt kõrgem. Eestis teostatakse kõige enam operatsioone just

vastustaja haiglas ning lisaks primaarsetele ehk esmasproteesimistele ka enamik Eesti revideerimist (kordamist) vajavatest operatsioonidest. Ehk

siis implantaatide valikul tuleb arvestada kogu eelpool loetletud näitajatega kogumis.

Hinna osas on raviasutustel vajalik arvestada Tervisekassa piirhindadega, et vältida implantaatide soetamist, mille maksumus ületaks piirhinda.

Raviasutusel ei ole kohustust soetada kõige odavamaid implantaate ja teenida implantaatide ja patsientide ravikvaliteedi arvelt omale kasumit.

Eesmärgiks on alati olnud valida parim hind tingimustele vastavate toodete hulgast, mis on kooskõlas RHS § 3 p 5 sätestatud põhimõttega

sõlmida hankeleping parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

Ravikvaliteedi tagamisel ja implantaatide valikus on olulisel kohal kogemus, mida vastustajal on enam kui 30 aastat. Lisaks ravikogemusele on

vajalik arvestada kirurgilise kogemusega, tehnilisest vilumusest sõltub operatsioonide edukus. Senised vastustaja ravitulemused on võrreldavad

ELi registritega. Lisaks toimub kogu Eesti tüsistunud või komplitseeritud juhtude ravi vastustaja haiglas. Meil on nii kirurgilise kogemuse kui

implantaatide valiku osas teiste raviasutuste usaldus, mida ei tohi korraldatavate hangetega ohtu seada.

Riigihanke enamikes osades on võimalik teha pakkumine mitmel pakkujal. Olukord, kus pakkuja kõigile osadele pakkumust teha ei saa,

sest tema pakutav toode ei vasta ega saagi vastata korraga paljude eri osade tingimustele või ei vasta toode üleüldse hankija vajadustele,

ei kujuta veel hankija poolt riigihangete seaduse rikkumist.

Kaebuse p 3.6 märgitud „seik“ ei ole kindlasti asjakohane. Dr Mart Parv ei ole hankekomisjoni liige ega pole seda ka varasemate traumatoloogia

metallosteosünteesi vahendite ja liigeste endoproteeside hangetes olnud, mistõttu igasugused vihjed dr Parve ja tema abikaasa võimalikule huvide

konfliktile on alusetud. Seega nõustub vastustaja täielikult vaidlustuskomisjoni üldiste asjaoludena väljatoodud põhjendustega ning rõhutab, et

need asjaolud on vaidlustatud riigihanke tingimuste õiguspärasuse hindamisel äärmiselt olulised.

Seisukoht riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 (kaebuse peatükk B) tehniliste kirjelduste (TK) kohta ning riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK kohta

(kaebuse peatükk C)

Kaebaja väidab, et osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d on kogumis (täpsustame, et 17.07.2025. a riigihangete registris avaldatud muudatuse

järel on osad 7 ja 13 ühendatud üheks osaks numbriga 7) ja osade 4, 6, 10 ja 11 TK-d koostatud nii, et neile vastavad vaid ühe tootja tooted

ning isegi, et asjaolu üle, et viidatud osade TK-d on koostatud kaebaja poolt välja toodud konkreetsete tootjate konkreetsete toodete järgi, ei ole

poolte vahel ka vaidlust.

Vastustaja täpsustab, et osas 5 ei ole vastustaja kirjeldanud kaebaja väidetud DePuy Synthese toodet Attune.

Vastustajale teadaolevalt vastab mõni teise tootja toode kriteeriumitele. Samuti ei ole vastustaja kirjeldanud osas 7 Waldemar Link toodet

SymphoKnee.

Vastustaja informatsiooni kohaselt vastab mitmes vaidluse all olevas osas tehnilisele kirjeldusele mitu toodet (kuna pakkumuste esitamise tähtaeg

ei ole saabunud, ei ole seda hetkeseisuga võimalik kindlalt öelda, kuna pakkumuste vastavuse kontrolli pole vastustaja saanud läbi viia). Küll aga

möönab vastustaja, et mõnes osas võib olla sobiv vaid üks toode. Tehniliselt detailsed nõuded välistavad paratamatult mõned tootjad, kelle

pakutavate toodete parameetrid ei sobitu, kuid kui eesmärgiks on patsiendi ohutus ja ravikvaliteet, siis leiab vastustaja, et tehniliste nõuete

spetsiifilisus asjakohane.

Jääme vaidlustusmenetluses toodud seisukoha juurde, et kui hankijal on tingimusele objektiivne põhjendus, ei saa selle valguses tingimust pidada

ettevõtjate suhtes diskrimineerivaks, sõltumata sellest, mitu ettevõtjat nõuetekohaseid asju pakuvad (RK 3-20-718).

Nõustume täielikult vaidlustuskomisjoni otsuse p 15.1- 15.6 tooduga, mille järgi ei ole kaebaja tõendanud, et tehniliste kirjelduste eesmärk on

olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtete soosimine ning et vastustajal tegelikku vajadust komponente hankida ei ole. Tehniliste

tingimuste seadmisel on silmas peetud, et hangitakse tooteid nii esmasproteesimiste kui revisjonide tarbeks ehk eesmärk on hankida selliseid

proteese, mis võimaldaks katta nii primaarsete kui ka kordusoperatsioonide vajaduse.

Vaidlustusmenetluses oleme eraldi toonitanud just revisjonoperatsioone, et oleks selgelt arusaadav, et lisaks esmasoperatsioonidele peab sama

toode korraga rahuldama ka revisjonimplantaadi funktsiooni, mistõttu on toodete valik piiratum kui vaid esmasproteeside soetamisel. Selgitame,

et vastustaja haiglas tehakse aastas umbes 1000 esmast proteesimise operatsiooni ning seejuures tuleb arvestada umbes 20 000 varem

endoproteesitud patsiendi ravivajadustega, ehk revisjonidel (nii täielikel kui osalistel revisjonidel) pole vastustaja ravitöös erinevalt kaebaja

väidetust marginaalne roll.

Kui vahetada proteesikomplektides üksikuid komponente, siis peavad need sobituma nii tehnilistelt mõõtmetelt kui materjalidelt. Eri mõõtudega

komponentide vahel võivad esineda hõõrdumised või loksumised ning erinevate materjalide vahel reaktsioonid, mis võivad olla patsientidele

ohtlikud. Üksikute komponentide vahetamine võrreldes kogu komplekti vahetamisega on mahult oluliselt väiksem ning patsiendile oluliselt

kergemini talutav (väiksem kudede kahjustus, verekaotus, lühem narkoosiaeg jne) operatsioon. Revideerimist vajavate proteeside hulk kasvab iga

aastaga ning vastustaja ravitöös on olnud võimalik ~70% juhtudest teostada ainult osaline revisjon (mõne üksiku komponendi vahetus), seetõttu

on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Raviasutuse valikus eelistada patsiendi tervise ja ravikvaliteedi aspektist paremat

lahendust ei ole kindlasti midagi ebakohast.

Vastustaja operatsioonide kogumahu juures ei ole vastustajal mõistlik kasutusel olevate proteeside valikut põhjendamatult suureks ajada, sest

kõik uued patsiendid võivad vajada tulevikus kordusoperatsioonide jaoks tarvikuid. Paralleelselt väga paljude erinevate implantaatide kasutamine

ei ole vastustajale majanduslikult ega halduskoormuse mõttes mõistlik (st nt ühe hankega soetada esmasproteesid, mis ajas varieeruvad sõltuvalt

uute hangete tulemustest, ning arvukate teiste hangetega soetada kõigi varasemate hangetega soetatud implantaatide revisjoniks teised tooted),

see eeldaks ka ebamõistlikult suurt laovaru ning mis kõige tähtsam - väiksema kasutuskordade arvuga kannatab ka tehnilise soorituse tase ehk

ravikvaliteet. Seega, implantaatide hangete puhul peab alati arvestama juba varasemate hangete käigus hangitud proteesidega, sest aja jooksul

detailid kuluvad ning proteeside osad vajavad vahetamist. Üldine põhimõte proteeside hangete osas on see, et uute hangitavate proteeside

komponendid peavad sobituma varem kasutuses olnud proteesidega. Hinnanguliselt on vastustaja haiglas viimase 35 aasta jooksul proteesitud

ligikaudu 40 000 patsienti, kellest paljudel tekib elu jooksul vajadus mõne proteesikomponendi vahetuseks (neist umbes 20 000 on veel praegugi

potentsiaalsete kordus- ja revisjonoperatsioonide patsiendid).

Kaebaja on Tervisekassa andmete alusel teinud järeldusi vastustaja revisjonoperatsioonide mahu kohta. Tervisekassa andmed ei ole paraku väga

detailsed ja ei võimalda seega tegevuse sisu osas täpseid järeldusi teha. Märgime, et operatsioone saab kodeerida eri koodidega ja ei ole olemas

ainult ühte koodi, mida saaks ühe või teise operatsiooniga seostada. Nt revisjoni nimega koodi kasutatakse enamasti ainult täisrevisjonide puhul.

Kui on tegemist kordusoperatsiooniga, siis kasutatakse mõnda muud koodi. Võib ka olla, et operatsiooni teostamise eesmärk ei olnud üldse

proteesimine, vaid nt kui patsiendil on olemasoleva proteesi piirkonnas luumurd, mis vajab operatsiooni, siis lisaks luumurru operatsioonile

vahetatakse välja proteesidel liikuvad detailid (ka siis, kui neil midagi viga ei ole), aga operatsioon kodeeritakse esmase näidustusena ehk

luumurru operatsioonina. Nagu vaidlustusmenetluses välja toodud, on vastustaja aastate keskmine näitaja ca 20% (revisjonoperatsioone kõigist

proteesimistest). Üksikute osade vahetamiseks peavad sobituma nii materjalid kui mõõdud ning tootjad on ette kirjutanud kogu ühilduvuse, sh +/-

suuruste põhimõtted. Kui patsiendil on juba mingite parameetritega protees, siis ravitöö kvaliteedi seisukohalt tuleb vastustajal nende

tingimustega arvestada, sest teine variant (vahetada välja kogu protees) oleks patsiendile traumeeriv, lisaks kliiniliselt põhjendamatu. Osad

peavad sobima olemasolevasse süsteemi. Seega kahjustaks tehniliste kirjelduste oluline muutmine patsiente ja ravikvaliteeti.

Nagu vaidlustusmenetluses viidatud, siis osade osadega hangitakse ka riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri (2 aastat tagasi) lülitatud tooteid. Seega

on riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri kuulumine täiendav põhjus, mille tõttu ei ole toodete pidev vahetamine laias skaalas erinevate

parameetritega toodete vastu vastustajale töö korraldamisel võimalik. Riigi tervishoiuvaru haldaja kohustuseks on varu ettenähtud intervalli

tagant uuendada, mis tähendab, et varus olevad tooted kasutab vastustaja ise ära ja soetab asemele samad tooted, mis on ka Terviseametiga

kooskõlastatud. On mõeldamatu, et vastustaja peaks paralleelselt kasutama erinevaid tooteid, sõltuvalt, kas toode pärineb vastustaja enda

koheseks ravitööks soetatud laovarust või tervishoiuvaru laost. Hankelepingute perioodid ja uuendamise intervallid ei pruugi kattuda ning kui

pole tagatud toodete sortimendi järjepidevus, võiks tekkida olukord, kus tervishoiuvaru laost saabuvad tooted, mille asemel oleks vastustaja

igapäevatöös juba uue hankega soetatud uued ja teistsugused tooted, ning vanadele tervishoiuvaru toodetele poleks enam kõiki vajalikke

paigaldusinstrumente või vastustaja personal oleks minetanud kõrgeima pädevuse just nende parameetritega toodete paigaldamisega seotud

nüanssides. Seega kasutab vastustaja tervishoiuvaru laost ületulevaid tooteid lõppastmes ikkagi enda ravitöös ja need peavad vastustaja vajadusi

täiel määral rahuldama ehk olema seega samad tooted, mida ka igapäevaselt kasutatakse.

Lisaks, kõikide proteesiosade vahetus oleks hankijale ka oluliselt kallim, mis on vastuolus RHS § 2 lg 1 sätestatud eesmärgiga tagada hankija

rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. Vastustajal tuleb oma tegevuses arvestada mh Tervisekassa poolt määratud

hinnapoliitikaga, mille alusel toimub vastustajale tema poolt osutatud tervishoiuteenuse eest tasumine. Suurte ravimahtudega haiglad järgivad

seetõttu alati printsiipi, et uue hankega hangitavad tooted sobituksid varem kasutuses olnutega.

Kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida eset, mis ei ühildu juba olemasoleva tehnilise

lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise, mida muu tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks (TlnRKo 3-20-157).

Pikalt kasutuses olnud protees ei tähenda iseenesest seda, et selle peaks välja vahetama. Vastupidi, see on patsientide jaoks kõige turvalisem

valik, sest selle toote kohta on kõige pikem jälgimisperiood olemas ning endoproteeside puhul on pikaealise püsivuse info kõige olulisem

edukuse ja kvaliteedi näitaja. Vastustaja on kaalunud ka erinevaid alternatiivseid hankemenetluste lahendusi, kuid kuna on tootjaid, kes toodavad

nn geneerilisi tooteid (samade parameetritega koopiaid), siis vastustaja kasutatav avatud hankeprotsess avab ukse ka nendele pakkumistele.

Seeläbi konkurents pigem kasvab, mis toetab riigihangete põhimõtete teostumist.

Vastustaja hinnangul ei ole vaidlustatud hanke puhul analoogiat kaebaja viidatud Elektrilevi OÜ riigihankega, sest tolles hankes oli kaks erinevat

hanke objekti – nii kauba ost kui teenus ning sealses vaidlustusmenetluses vaidlustatigi eraldiseisvalt hanke osadeks jaotama jätmist. Vastustaja

valitud menetluse liik või osadeks jaotamise õiguspärasus ei ole käesolevas haldusasjas vaidluse all, mistõttu ei ole kaebaja viidatud

vaidlustuskomisjoni seisukohad hankemenetluse osadeks jaotamise põhimõtete kohta asjassepuutuvad. Vastustaja leiab, et vaidlustuskomisjon on

tehniliste kirjelduste õiguspärasuse hindamisel õigesti arvestanud asjaoluga, et hankijal on õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast

ja ning kliinilisest kogemusest.

Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest (RK 3-20-718). Iga eraldi vaidlustatud tingimuse kohta on

vastustaja vaidlustusmenetluses välja toonud tingimuse seadmise põhjenduse, mida vaidlustuskomisjon on lugenud piisavaks, et asuda

seisukohale, et vastustaja on tegutsenud RHS § 88 lg 7 kooskõlas.

Tingimuste kogumit on võimalik õigusvastaseks pidada vaid siis, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja

soosimine ning nagu ka vaidlustuskomisjon välja tõi, pole see tõendamist leidnud.

Kaebuse lisas 1 toodud TK punktide kohta esitatud väidetele anname oma vastuse käesoleva vastuse lisas 1, kus esitame ühe veeruga

täiendatud kaebaja tabeli.

TK tingimus

Vastustaja põhjendus

VAKO põhjendus Kaebaja väideVastustaja vastus

OSA 4: PÕLVELIIGESE KONDÜLAARNE PROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME SÄILITAMISEGA

P 3: Reieluu

ja sääreluu

komponentid

e suuruse

ühilduvus

vähemalt +/-

2 suurust

„Hankija

selgituse

kohaselt

tuleneb nõue

biomehhaanilis

test ja

anatoomilistest

printsiipidest.

Kõigil

inimestel pole

reie- ja

sääreluud

samade

mõõtudega

vaid üks võib

olla teisest

jämedam.

Kuna

Kliinikum on

Eesti

harvikhaigust

e ravi

kompetentsik

eskus, peab

ta tagama

ravi väga

Vaidlustuskomi

sjon peab

põhjendatuks

Hankija

seisukohta, et

Eestis

harvikhaiguste

ravi

kompetentsike

skusena on

Kliinikumise

vajalik

keskmisest

suurem

komponentide

sobivus.

Vaidlustaja ei

ole välja

toonud, milline

ühilduvuse

nõue ei oleks

tema arvates

konkurentsi

piirav.

Nõue on

objektiivselt

põhjendamatu.

Antud osas

ostab

vastustaja

primaarprotees

i

nii-öelda

igapäevaseks

kasutamiseks.

Seda kinnitab

suur

planeeritav

kogus – 500 tk

aastas. Osad 4

—6 kirjeldavad

klassikalisi

primaarprotees

e. Osa 4

osakaal on

42% kogu

hankes

kirjeldatud

primaarprotees

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et esimene eelistus on kasutada sama

suurust, kuid see ei ole alati võimalik ja mõnikord esineb vajadus erineva suurusega

komponente omavahel kombineerida. Üldprintsiip on, et mida väiksema sammuga on

komponentide omavaheline erinevus, seda suurem on lubatud +/- komponentide

erinevus, mis annab kirurgile võimaluse paremini (täpsemalt) sobitada proteesi

patsiendi anatoomiaga. Palju uuringud on näidanud, et luu anatoomiast suuremate või

väiksemate proteeside kasutamine on seotud suurema tüsistuste arvuga.

Mõned teadusartiklid proteesikomponentide suurusest tingitud probleemidest:

Mediolateral oversizing influences pain, function, and flexion after TKA. Michel P

Bonnin , Axel

varieeruva

anatoomiaga

patsientidele,

mistõttu on

vajalik

keskmisest

suurem

komponentide

sobivus.

Hankijal on

valikus eri

osade kaudu

mitu erinevate

parameetriteg

a

põlveproteesi

ja piisab, kui

ainult

üks

neist

on

suurema

variatsioonig

a.“

Eeltoodust

lähtuvalt on

vaidlustuskomi

sjon

seisukohal, et

TK Osa 4 p 3

on

õigusaktidega

kooskõlas.

idest. Sääre ja

reiekomponenti

de ühilduvus

selliste

primaarprotees

ide puhul on

erinevatel

tootjatel

lahendatud

erinevalt.

Tervikuna

suudavad need

erinevad

ühilduvused

lahendada

sama

probleemi.

Antud osas ei

kirjeldata mingi

kindla patoloogia,

mida võiks

nimetada

harvikhaiguseks

ravimiseks

disainitud

proteesitüüpi,

vaid tavapärast

primaarproteesi.

Viide

harvikhaigustele

ei ole

asjakohane. Kõik

Eesti

endoproteesimis

ega tegelevad

haiglad ravivad

väga varieeruva

anatoomiaga

patsiente.

Vastustaja pole

millegagi

tõendanud, et

tema poolt

nõutud

proteesitüüp on

paremate kliiniliste

tulemustega kui sellest erineva

ühilduvusega proteesitüübid.

Rootsi registri põhjal võib

pigem öelda vastupidist.

Schmidt , Luca

Basiglini, Nadine

Bossard , Emmanuelle

Dantony. 2013 Knee

Surg Sports Traumatol

Arthrosc. Feb

12;21(10): 2314–2324.

Sub-optimal femoral fit in

total knee arthroplasty,

a systematic review of

human femoral data vs

off-the-shelf

contemporary femoral

components. Tommaso

Bonanzinga,

Francesco

Manlio

Gambaro , Francesco

Iacono, Maurilio

Marcacci. 2023. J Exp

Orthop. Apr 10;10:41.

Suurema variatsiooni ehk

siis komponentide, mille

suuruste omavaheline

erinevus on väiksem, annab

kirurgile operatsiooni ajal

suurema vabaduse sobitada

protees patsiendi

anatoomiaga ja võimaldab

parandada ravikvaliteeti.

Üks teadusartikkel vastaval

teemal:

Effect of femoro-tibial

component size

mismatch on outcome

in primary total knee

replacement.

Steven

Heylen , Knud

Foubert , Annemieke

Van Haver , Paul

Nicolai. Knee. 2016

Jun;23(3):532-4.

Ka vastus punktile 4.3.1.

P 4.1 mobiilise ja toestatud

kande komponendid (p 4.1,

nagu kõik p-i 4 nõuded on

reieosa komponendile).

Hankija kinnitusel annab

see nõue kirurgile

operatsiooniaegseks

otsustamiseks võimaluse

sama reie komponenti

kasutades valida hiljem nii

mobiilse kui fikseeritud

platoo vahel. Sääre ja reie

komponent peavad

omavahel sobima.

Vaidlustuskomisjoni arvates

on Vaidlustaja seisukoht

vastuoluline. Kui nõue on

kehtestatud kindla toote

järgi, ei saa see olla

sisuliselt ebaõige, sest siis

ta ju eksisteerib praktikas.

Vaidlustuskomisjon leiab, et

Hankijal on õigus

kehtestada tingimus oma

objektiivsetest vajadusest

lähtuvalt, ka siis, kui sellele

ei vasta kõigi pakkujate

tooted. Eeltoodust lähtuvalt

on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 4 p

4.1 on õigusaktidega

kooskõlas.

Kaebaja seisukoht ei olnud

vastuoluline. Punkti 4.1 nõue

on kehtestatud

reiekomponendile, nagu kõik

osa 4 punktis 4 toodud

nõuded. Reiekomponendil ei

saa olla ei mobiilset ega

toestatud kannet. Kanne saab

olla ainult säärekomponendil.

Kui mobiilse ja toestatud kande

komponentide nõue oleks

sääreosa komponentide

kirjelduse osas, siis oleks

selline asi vähemalt võimalik.

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime, et

mõlemal proteesitüübil on

oma näidustused ning ka

vastustaja on kasutatud

mõlemaid variante. Nende

proteeside võrdleval uuringul

ei ole kummalgi teise ees

olulisi eeliseid ega

puuduseid, kuid olulised on

õiged patsientide valiku

kriteeriumid, kas valida

mobiilne või fikseeritud

kanne ja see otsus põhineb

mitmetel

teguritel,

sealhulgas patsiendi vanus,

aktiivsustase, kehakaal,

sidemete seisund ja kirurgi

kogemus. Mobiilset kannet

soovitatakse patsientidele,

kes

on

nooremad,

normaalkaalus,

hea

sidemete tasakaaluga ja

aktiivsemad. Kui protees

võimaldab operatsiooni

käigus algse otsuse

ümber vaadata (ilma, et

juba

paigaldatud

komponente eemaldada ja

vahetada), siis suurendab

see kirurgi vabadust ja

parandab ravikvaliteeti.

Kui protees võimaldab

operatsiooni ajal valida või

algset plaani muuta, siis

see on oluliseks eeliseks.

Viide teadusartiklile:

• Fixed-bearing vs mobile-

bearing prostheses for

total knee arthroplasty

after approximately 10

years of follow-up: a

metaanalysis.

Dongsheng

Hao

,

Junjie Wang. J Orthop

Surg Res. 2021 Jul

6;16(1):437.

Olulisimad rahvusvahelised

juhised rõhutavad samuti

kirurgi individuaalse kliinilise

hinnangu, patsiendist

lähtuva hindamise ja just

kirurgi kogemuse

(operatsioonide maht)

tähtsust:

•

American Academy of

Orthopaedic Surgeons.

Surgical Management

of Osteoarthritis of the

Knee EvidenceBased

Clinical Practice

Guideline.

•

Joint

replacement

(primary): hip, knee and

shoulder.

Evidence

review for total knee

replacement NICE

guideline. Intervention

evidence review

underpinning

recommendation 1.7.1

in the NICE guideline

March 2020. ISBN 978-

1-4731-3722-6

Ka vastus küsimusele

punktis 4.3.2.

P 5.1 mobiilne kanne ja

fikseeritud kanne (p 5.1,

nagu kõik p 5-i nõuded on

sääreosa komponendile).

Hankija selgituse kohaselt

on tegemist Kliinikumi

eelistatava biomehhaanilise

lahendusega, mis on

andnud ravipraktikas

kliiniliselt parima tulemuse.

Vaidlustuskomisjon leiab, et

patsientide huvides on

Hankijal õigus lähtuda

tehnilise kirjelduse

koostamisel oma parimast

praktikast ning kliinilisest

kogemusest, mistõttu

kõnealune nõue on

käsitletav objektiivselt

põhjendatud piiranguna

RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on

vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 4 p

5.1 on õigusaktidega

kooskõlas.

Nõue ei ole objektiivselt

põhjendatud. Kui vastustaja

viitab, et proteesi mudel, kus

on võimalik kasutada nii

mobiilset kui ka fikseeritud

kannet, on andnud vastustaja

ravipraktikas kliiniliselt parimad

tulemused võrreldes

mudelitega, kus on ainult

mobiilne või ainult fikseeritud

kanne, siis peaks ta selle väite

tõestamiseks esitama

vastavad uuringud, kus on

näha nii lühi-kui ka

pikaajalised võrdlevad

tulemused.

Vastustaja ei saa ka väita, et

osas 4 kirjeldatav protees

(ainukesena sobib nende

nõuetega tootja Waldemar Link

toode SymphoKnee) on

andnud Kliinikumi ravipraktikas

parimaid tulemusi, sest

kaebajale teadaolevalt ei ole

vastustaja seda mudelit kas

üldse paigaldanud või on

kogused ja kasutamise aeg

liiga lühike, et võimaldada

Vt eelmist punkti, vastus

sama.

Lisaks vastus seotud

küsimusele kaebuse

punktis 4.3.3:

Registrit, milles sisalduks

küsitav teave, ei peeta.

Enamike operatsioonide

puhul läheb kirurg patsienti

opereerima plaaniga, et kui

plaan A mingil põhjusel ei

tööta, siis on kirurg valmis

sama operatsiooni käigus

minema üle plaan B-le. See

ei kehti mitte ainult

proteeside, vaid ka kõikide

teiste ortopeediliste (nt

luumurru kirurgia)

operatsioonide puhul.

anda hinnangut

ravitulemustele.

Vastustaja

põhjendus on otsitud.

OSA 6: ERIKONSTRUKTSIOONIGA TSEMENTEERITAV PÕLVEPROTEES

P 8.1 plastikosa igal mõõdul

vähemalt 9 erinevat kõrgust,

high flex ja constrained

variandid (p 8.1, nagu kõik pi

8 nõuded on plastikplatoole).

Hankija selgituse kohaselt

pole High- flexion knee

prosthesis patenteeritud

termin ning suuremat

liikuvust lubavaid platoosid

toodavad mitmed tootjad.

Kui Hankija saab kasutada

samade metallist

komponentidega erinevat

tüüpi platoosid (nagu

tingimuses kirjeldatud), siis

on see lahendus oluliselt

mugavam ja soodsam.

Võttes erinevad metallist

komponendid kasutusele

samaaegselt (nagu on

Vaidlustaja ettepanek),

tähendab see täiendavat

proteesikomplekti koos

kallite instrumentidega.

Vaidlustuskomisjon nõustub

Hankija seisukohaga ning

leiab, et patsientide huvides

on Hankijal õigus lähtuda

TK koostamisel oma

parimast praktikast ning

kliinilisest kogemusest,

mistõttu on Lisa 6 p-is 8.1

kehtestatud nõue käsitletav

objektiivselt põhjendatud

piiranguna RHS § 88 lg 7

mõttes. Eeltoodust lähtuvalt

on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 6 p

8.1 on õigusaktidega

kooskõlas

High-flex (suurem painduvus)

on funktsioon, mis

saavutatakse põlveproteesi

sääre- ja reieosa

kombinatsioonina. Mõnedel

tootjatel saavutatakse see läbi

plastikosa disaini, teistel

tootjatel läbi reiekomponendi

disaini.

Vastustajal ei ole võimalik

objektiivselt väita, et

proteesitüüp, kus high-flex

funktsioon on saavutatud läbi

plastikosa disaini on paremate

tulemustega, kui proteesitüüp,

kus high-flex funktsioon on

saavutatud läbi

reiekomponendi disaini.

Vastustaja viide täiendavate

instrumentide vajadusele ja

selle kallidusele on

asjakohatu. Edukas pakkuja

annab hanketingimuste

kohaselt vastustajale nõutud

hulga instrumente tasuta

kasutamiseks. Instrumentide

hind on arvestatud proteesi

hinda.

Avatud konkurentsi korral

võidaks soodsama

proteesihinna pakkunud

pakkuja sõltumata sellest, kui

Vastustaja jääb kõigi

vaidlustusmenetluses

toodud selgituste juurde ja

ei soovi midagi uut lisada,

peale täpsustuste, et kui

tegemist on kahe erineva

tootega (mis küll

saavutavad sama

eesmärgi), siis eeldab see

ikkagi topelt implantaate

ning nende paigaldamiseks

vajalikke instrumente;

samuti proteesi hinna sees

olev instrumentide

komplektide arv oli

fikseeritud ning täiendavalt

vajaminevad instrumentide

komplektid tuleb juurde

osta, ning kaebaja

väljapakutud disaini korral

oleks instrumente vaja

suurem kogusl (kui proteesi

hinna sisse arvestatud

komplektide kogus).

palju maksavad tema proteesi

paigaldamiseks vajalikud

instrumendid.

P 8.2 vähemalt 6 erinevat

polüetüleenist liigestuva

Hankija eesmärk on parim

ravikvaliteet patsientidele.

Platoo paksus ja disain on

Vaidlustuskomisjon leiab, et

patsientide huvides on

Enamikul tootjatel algavad

plastikosad suurusest 10mm.

Vastustaja jääb kõigi

vaidlustusmenetluses

toodud selgituste juurde ja

pinna suurust, CCK

versioonil paksusega alates

9 mm (p 8.2, nagu kõik p-i 8

nõuded on plastikplatoole).

biomehhaniliselt, sh

femorotibiaalse rotatsiooni

osas, määrava tähtsusega

ja eelise annab õhem

platoo. Võrdlus-uuringute

alusel on soovituslik

miinimum 8 mm.

Kliinikumis

on kujunenud kliinilise

kogemuse alusel

miinimumpaksuseks 9 mm.

Hankijal õigus lähtuda TK

koostamisel oma parimast

praktikast ning kliinilisest

kogemusest, mistõttu on

Lisa 6 p-is 8.2 kehtestatud

nõue käsitletav objektiivselt

põhjendatud piiranguna

RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on

vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 6 p

8.2 on õigusaktidega

kooskõlas

Nõue 9mm on valitud

konkreetse toote järgi. Väide,

et üks on teisest kliiniliselt

paremate tulemustega, ei ole

tõsi ja on tõendamata.

Vastustaja viitab mingitele

uuringutele, kuid ei ole neid

edastanud.

ei soovi midagi uut lisada,

peale teabe vastuseks

punktile 4.3.4.

Vastus küsimusele punktis

4.3.4:

Vastustaja ei pea ega pole

kohustust

pidada

vastavate andmete kohta

registrit.

Viimase

aasta

kättesaadavate andmete

järgi on kasutuses mitmete

firmade

proteese,

kellel

numeratsioonid

veidi

erinevad,

kuid

nt

41 patsiendil

kasutasime platood

kõrgusega 8 mm ja 9 mm 68

patsiendil, seega ei saa

väita, et neid vaja ei ole.

OSA 10: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (PÕHIPROTEESINA)

P 2.5 napa sisemine vooder

saadaval nii PE kui XLPE

variandis (p 2.6, nagu kõik pi

2 nõuded on napa

komponendile)

Hankija selgituste kohaselt

on vajalik, et Kliinikumi

valikus oleks vähemalt 2

varianti: nii

minimaalsemate kui

maksimumi lähedaste

näitajatega, et võimaldada

parimat kulutõhusust

(piisav kvaliteet ja

Vaidlustuskomisjon nõustub

Hankija seisukohaga ning

leiab, et kehtestatud nõue

on objektiivselt põhjendatud

RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on

vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 10 p

1. Kaebaja selgitas

vaidlustusmenetluses, et

enamik kaasaegseid

proteesitootjaid ei paku enam

PE vooderdust, kuna selle

tulemused ei vasta

kaasaegsetele standarditele.

Nõudes vananenud

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime,

ravimeetodite ja

implantaatide valimisel ei

ole esimeseks

valikukriteeriumiks kindlasti

kulutõhusus, vaid kliinilised

optimaalne hinnastatus).

PE variandi näitajad on

teatud konkreetsele

patsientide grupile heade

ravitulemustega ning

soodsamast hinnast

tingituna kulutõhusam

lahendus. PE vooderdus

on hinnalt oluliselt odavam

ning selle kasutamine on

majanduslikult eelistatum

patsientidel, kelle eeldatav

eluiga või koormusvajadus

on väiksemad ning jäävad

allapoole XLPE (parandus)

vooderduse

vastupidavusnäitajatest.

2.5 on õigusaktidega

kooskõlas.

tehnoloogiat piirab vastustaja

samaväärsete või paremate

toodete pakkumise võimalust

2. Vastustaja väide, et PE

vooderdus on hinnalt oluliselt

odavam, on otsitud ja

asjatundmatu.

Vastustaja soovib käesolevas

hankes hankida

tsementeeritavaid

puusaproteese ja

tsemendivabasid

puusaproteese.

Tsementeeritav puusaprotees

on oluliselt odavam, kui

mittetsementeeritav.

Vastustaja 2021. aasta hankes

viitenumbriga

238201 oli

sama tootja tsemendivaba

puusaprotees (osa 10) üle

kahe korra kallim, kui

tsemendiline

puusaprotees

(osa 2). Sarnane hinnavahe

on suurel osal tootjatest. Kui

vastustaja soovib raha

säästa, siis on oluliselt

soodsam kasutada

vähemaktiivsetel patsientidel

tsementeeritavat

puusaproteesi, mis on üle

kahe korra soodsam ka juhul,

kui kasutatakse

napakomponendil XLPE

materjali kehvade tulemustega

PE asemel.

näidustused. Kuluvate

detailide (plastikust

vooderduse) puhul on

peamiseks valiku

langetamise kriteeriumiks

selle vastupidavus. Plastiku

vastupidavus sõltub

materjali tihedusest ja

patsiendi eeldatavast n.ö

sammude arvust (noorem

patsient liigub rohkem ning

võib harrastada suurema

koormusnõudlusega sporti

või muid tegevusi) ja

komponendile langevast

koormusest (peamiselt

patsiendi kehakaal).

Patsientide profiil ja

põhjused

endoproteesimisteks on

äärmiselt varieeruvad.

Vastustaja haiglas ulatuvad

need aktiivsetest ja

tippsporti harrastavatest

noortest inimestest (seni

noorim endoproteesitud

patsient on olnud 14-

aastane) kuni eakate (seni

vanim patsient oli 102)

patsientideni, kellel

endoproteesimisi

teostatakse reieluukaela

murdude järgselt peamiselt

hoolduse eesmärgil, kes

võivad olla juba

voodihaiged ja kellel ei ole

3. Vastustaja viide kulude

kokkuhoiule on ebaloogiline ka

eeldust

iseseisvaks

kõndimiseks.

Väheliikuvatel patsientidele

on PE materjal igati piisava

järgneval põhjusel.

Tsemendivaba puusaprotees

koosneb enamikul juhtudel

neljast komponendist: vars

(reiekomponent), pea, napa

komponent ja napa vooderdus.

Napa vooderduse hind

moodustab kogu

tsemendivaba puusaproteesi

hinnast 10-15%, kui

kasutatakse kaasaegset

materjali. PE materjali

kasutamisest tulenev sääst on

marginaalse osakaaluga kogu

tsemendivaba puusaproteesi

hinnast.

Nagu ülal mainitud, säästaks

vastustaja kvaliteetset

tsemendilist puusaproteesi

kasutades märkimisväärselt

võrreldes juba pikka aega

tagasi ebarahuldavaks

tunnistatud PE materjalist

vooderduse kasutamisega

tsemendivabal

puusaproteesil. Antud juhul on

PE materjali nõudmist

kasutatud teiste pakkujate

välistamiseks ilma objektiivse

põhjenduseta. 4. Omaette

küsimus, mis peaks pälvima

meditsiinieetikaga tegelevate

inimeste tähelepanu, on

vastustaja valmisolek

kasutada tõestatult

kehvemate kliiniliste

vastupidavusega ning

täidab hooldusvajaduse

nõudeid.

Viide teadus artiklile, mis

näitab, et PE tulemused on

võrreldavad –

Comparable results

between crosslinked

polyethyleneand

conventional ultra-high

molecular weight

polyethylene

implantedin total knee

arthroplasty:

systematic

review

and

meta-

analysisof randomised

clinical trials. Knee

Surgery,

Sports

Traumatology,

Arthroscopy (2022)

30:3120–3130

Valiku tsemendilise või

mittetsementeeritava tüübi

vahel teeb opereeriv kirurg

sõltuvalt mitmetest

parameetritest (nii patsiendi

kui proteesi spetsiilised)

ning oma senise kogemuse

põhjal. Ühes süsteemis

erinevate võimaluste

olemasolu on raviasutusele

mõistlik lahendus, mis tagab

patsientidele parima

ravikvaliteedi.

tulemustega materjalist

toodet väiksema eeldatava

Ka vastus küsimusele

elueaga patsientidel.

Lühikese eeldatava elueaga

patsient võib tegelikkuses

elada oluliselt kauem.

Kasutades sellisel patsiendil

materjali, mille tulemused on

tõestatult kehvad, kasvatab

vastustaja tõenäosust, et see

protees tuleb kulumise tõttu

välja vahetada.

punktis 4.3.5. Lisaks, eraldi

registrit ei peeta.

P 2.8 Pressfit napaosa

suurused 40mm – 80 mm

millele sobivad XLPE

plastikosad 0° ja 20°

kõrgendusega (p 2.8, nagu

kõik p-i 2 nõuded on napa

komponendile).

Hankija selgitab, et kliinilise

tulemuse saavutamiseks

on

20° kõrgenduse

optimaalseim lahendus,

kuna Kliinikumi kogemuste

kohaselt on 10°-ne

kõrgendus liiga väikese

stabiilsust lisava toimega

ning >20° kõrgenduse

puhul liigselt liiges-liikuvust

piirava ja komponentide

pitsumise ohuga

(reiekomponendi kael

hakkab kulutama plastikosa

kõrgendust).

Vaidlustuskomisjon leiab,

patsientide huvides on

Hankijal õigus lähtuda TK

koostamisel oma parimast

praktikast ning kliinilisest

kogemusest, mistõttu on

nõue käsitletav objektiivselt

põhjendatud piiranguna

RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on

vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 10 p

2.8 on õigusaktidega

kooskõlas

Suuremal osal Eestis

kasutatavatest

tsemendivabadest

pressfit

napaosade mudelitel on

suurim

kõrgendus

10°.

Kõrgendus 20° on valitud

konkreetse

toote

järgi.

Vastustaja ei ole millegagi

tõendanud, et see mudel

oleks kliiniliste tulemuste

poolest

parem.

Biomehhaaniliselt

kasvab

pigem 20° kõrgendusega

mudelil komponendi pitsumise

oht võrreldes 10° kõrgendust

kasutades.

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime, et

vastustaja ravitöö kohta

selliseid uuringuid eraldi

tehtud ei ole. Kõik

rahvusvaheliselt

publitseeritud tõendid

baseeruvad peamiselt

biomehaanilistel

modelleerimistel ja

intraoperatiivsetel katsetel.

Praegused andmed

toetavad seisukohta, et

kõrgema (20°) kõrgenduse

kasutamine annab

eeldatavalt suurema

stabiilsuse kui 10°.

Uuringutes on leitud, et 20°

kõrgendus pakub ~47%

paremat tagumise

dislokatsiooni

vastupidavust.

Effect of intraoperative

treatment options on

hip joint stability

following total hip

arthroplasty. Casey A.

Myers, Daniel N. Huff,

J. Bohannon Mason,

Paul J. Rullkoetter. J

Orthopaedic Res. April

2021.

Defining the optimal

position of the lipped

liner in combination

with cup orientation and

stem versioon a

kinematic model

analysis. Alessandro

Navacchia, Joseph

Pagkalos, Edward T

Davis. Bone Joint Res.

2023 Sep

20;12(9):571–579.

Ka vastus küsimusele

punktis 4.3.6.

OSA 11: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (ALTERNATIIV)

P 1.1

bioloogiliselt/anatoomiliselt

sobilik, mille S-kõverus järgib

reieluu loomulikku

anatoomilist kuju (p 1.2,

nagu kõik p-i 1 nõuded on

reieosale).

Hankija selgitab, et

anatoomiliste kõveruste

järgimine on vajalik ning

implantaatide

tootearendustes (sh ka

plaatide ja naelte puhul)

keskendutakse samuti

anatoomilistele disainidele.

See disain on näidanud

suurepärast vastupidavust

nii rahvusvaheliste

andmete kui ka Kliinikumi

kogemuse põhjal. Eri

Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankijal on

õigus hankida oma

vajaduste katteks eri tüüpi

puusaliigese proteese. Kui

Kliinikum on oma

kogemuste pinnalt leidnud,

et on patsiente, kelle puhul

annab parema tulemuse

anatoomilise disainiga

puusaliigeste kasutamine,

puudub mõistlik põhjus

asuda seisukohale, et

Vastustajal ei ole võimalik

väita, et on patsiente, kellele

sobib ainult S-kõverusega

reieosa.

Vastustaja väidab, et see

disain on näidanud

suurepärast vastupidavust nii

rahvusvaheliste andmete kui

ka Kliinikumi kogemuse põhjal.

Tervishoiuvaldkonnas on heaks

tavaks viidata selliste väidete

puhul uuringutele,

Lisaks

vaidlustusmenetluses välja

toodule märgime, et oluline

on, et mõlemad tüübid

annaksid samaväärseid

tulemusi ja kirurgidel oleks

võimalik teha valik lähtuvalt

patsiendi anatoomilistest

iseärasustest. Seetõttu

eelistame, et valikus oleksid

mõlema (sirge (osa 10) ja

anatoomilise)

reiekomponendi variandid.

haiguste ja anatoomia

variantide paremaks raviks

on vajalik erineval

põhimõttel fikseeruvate

implantaatide olemasolu

ning S-kõverus aitab

tagada parema „fit and fill“

tüüpi fiksatsiooni. Nõuded

on valitud täitmaks

teistsugust vajadust kui

Osas 10 hangitav

puusaprotees. Hankija

patsientide profiil ei ole

võrreldav teiste haiglatega

ning erineva disainiga

proteeside olemasolu

laiendab valikuid. Sirge

disainiga proteese saab

pakkuda teistes osades.

Hankija ei tohi neid soetada

ning vastavaid TK tingimusi

kehtestada. Asjaolu, et

paljud tootjad anatoomilist

kõverust järgivaid

puusaproteese ei tooda, ei

välista Hankija vajadust

nende järele ega õigust

nende hankimiseks. Nagu

varem välja toodud, on

kohtupraktika kohaselt

hankijal eriti suur

kaalutlusruum tingimuste

kehtestamisel rahvatervise

valdkonnas. Eeltoodust

lähtuvalt on

vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 11 p

1.1 on õigusaktidega

kooskõlas.

millele tuginetakse. Kaebaja ei

leidnud uuringuid teistest

riikidest, mis kinnitaksid antud

osasse ainukesena sobiva

tootja Waldemar Link toote SP-

CL suurepärast vastupidavust.

Samuti ei leidnud kaebaja

avalikest allikatest uuringuid,

mis näitaks Kliinikumi tulemusi

antud proteesiga.

Erinevates registrite (Rootsi,

UK) info põhjal saab öelda, et

seda mudelit kasutatakse

marginaalselt

–

Rootsi

artroplastikaregistri

2024.

aasta aruande põhjal on

kirjeldatud

proteesimudeli

osakaal kõigest 0,58%

kõikidest registrisse kantud

tsemendivabade

reiekomponentide hulgast.

Vastustaja väidab oma

vastuses

VAKO-le,

et

kasutatavaid proteesitüüpe

valides on tuginetud ka

endoproteeside

registrite

andmetele, sealhulgas on

eraldi

mainitud

Rootsi

register. Rootsi registris on

selle

proteesi

mudeli

kogused marginaalsed. On

põhjendamatu, et vastustaja

on välistanud väga paljudes

registrites ja uuringutes

tõestatult häid tulemusi

näidanud

Valik lähtub patsiendi

anatoomiast, aga ka kirurgi

kogemustest.

Vastustaja ei vali patsiente,

see eelis on väiksemates

keskustes, kus on võimalik

operatsioone planeerida

ainult teatud tervisliku

seisundi või muude

parameetrite alusel.

Keerulisemad haigusjuhud

ja paljud revisjonid

suunatakse ravile vastustaja

haiglasse, mis on ainuke

ülikoolihaigla Eestis ja

kõrgema etapi raviasutuselt

eeldatakse, nemad patsienti

ei vali ning leiavad

lahenduse ka keerulistes

olukordades, st et kõige

keerulisema profiiliga

juhtumid saabuvad

vastustaja juurde. Iga

proteesi tüübi jaoks on oma

näidustus ja igal

raviasutusel on õigus valida

oma vajadustest sobivad

proteese.

Anatoomilise fiksatsiooni

olemuse kohta saab lugeda

teadusartiklist –

Rivière, C., Harman, C.,

Logishetty, K., Van Der

Straeten, C.

(2020). Hip

Replacement: Its

proteesimudelid ja selle

asemel on kirjeldatud toodet,

Development and

mida ei kasutata teistes Eesti

haiglates, lähiriikide haiglates

ja kasutatakse marginaalselt

suurtes riikides, mis peavad

registreid.

Ülalolevat arvestades jääb

mulje, et vastustaja ei ole

seda konkreetset

proteesimudelit kirjeldades

otsinud võimalust saada

patsiendi jaoks parimat toodet

mõistliku hinnaga, vaid on

valinud selle konkreetse

mudeli, et tagada Kliinikumi

Ortopeediakliiniku roll selle

proteesi tootja Waldemar Linki

referentskliinikuna. See ei ole

objektiivselt põhjendatud.

Future. In: Rivière, C.,

Vendittoli, PA. (eds)

Personalized Hip and

Knee Joint

Replacement.

Springer, Cham.

Ka vastus küsimustele

punktides 4.3.8 ja 4.3.9.

P 1.2 vasaku ja parema

poole versioonid (p 1.2, nagu

kõik p-i 1 nõuded on

reieosale)

Hankija selgitab, et kuna

Osa 11 ongi koostatud

anatoomilise disainiga

proteeside hankimiseks,

siis eeldab see vasaku ja

parema poole versioonide

olemasolu.

Vaidlustuskomisjon märgib,

et poolte vahel puudub

vaidlus selles, et vasak ja

parem versioon on vajalikud

anatoomilise disainiga

proteeside puhul. Kuna

vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankijal on

õigus hankida eraldi

anatoomilise disainiga

puusaproteese (vt ka

käesoleva otsuse p 14.1) on

õigusaktidega kooskõlas ka

TK OSA 11 p 1.2

See punkt dubleerib punkti

1.1.

Kõikidel teistel Eestis

saadaolevatel

tsemendivabade

puusaproteeside

reiekomponentidel ei ole

vasaku ja parema poole

versioone.

Vastustajal ei ole võimalik

objektiivselt tõestada, et

vasaku ja parema poole

versioonide olemasolu tagaks

patsiendile paremad

tulemused võrreldes teiste

tsemendivabade

proteesimudelitega.

Vt eelmist punkti, vastus

sama.

P 1.6 kahe CCD nurga

võimalus – 126° ja 135° (p

1.6, nagu kõik p-i 1 nõuded

on reieosale).

Hankija selgitab, et on

lähtunud senisest kliinilisest

kogemusest. Antud tingimus

kombinatsioonis teiste

Vaidlustuskomisjon leiab, et

patsientide huvides on

Hankijal õigus lähtuda TK

koostamisel oma parimast

Vastustaja on kehtiva nõude

lihtsalt valinud oma eelistatud

toote järgi (miks just 126° ja

135°). Sellise täpsusega

Nagu vaidlustusmenetluses

välja toodud, on vastustaja

lähtunud oma senisest

kliinilisest kogemusest, mille

tingimustega

praktikast ning kliinilisest

välistab sisulise konkurentsi.

kohta eraldiseisvaid

(progresseeruv

lateralisatsioon), tagavad

piisava normaalse

anatoomia taastamise

võimekuse. Varasem

kliiniline praktika ja

rahvusvaheliste uuringute

tulemused näitavad antud

kaela nurkade puhul

parimaid tulemusi

kogemusest, mistõttu on

nõue käsitletav objektiivselt

põhjendatud piiranguna

RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on

vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 11 p

1.6 on õigusaktidega

kooskõlas

Vastustaja väidab, et antud

kaela nurkade puhul on

saavutatud parimaid tulemusi.

Tervishoiuvaldkonnas on

heaks tavaks viidata selliste

väidete puhul uuringutele,

millele tuginetakse. Kaebaja

ei leidnud uuringuid, mille

tulemuste põhjal saaks öelda,

et just täpselt selliste kaela

nurkadega tsemendivaba

puusaproteesi reieosadel on

parimad tulemused.

Vastustaja poolt enda

proteesivalikute referentsina

viidatud Rootsi registris on

pikaajaliste tulemuste

referentsiks oleva

proteesimudeli ja mitme enim

kasutatud suurepäraste

pikaajaliste tulemustega

proteesimudeli CCD nurgad

näiteks 125° ja 135°.

uuringuid ei ole koostatud,

kuid loomulikult me jälgime

oma patsientide ravitüsistusi

ning oleme ravitulemustega

kursis.

Märgime, et nurki ei

kasutata kombinatsioonina,

vaid ühel proteesil ikka üht

varianti. Küsitud erinevate

nurkade eesmärk on omada

valikus võimalikult laia

valikut, mis kataks paremini

patsientide anatoomilistest

iseärasustest tekkivad

vajadusi.

Vaidlustusmenetluses oleme

ka välja toonud teadusartikli,

mille järgi on 135 kraadi

CCD nurk maksimaalne

soovituslik nurk:

K.-H. Widmer, M.

Majewski. The impact

of the CCD-angle on

range of motion and

cup positioning in total

hip arthroplasty.

Tulemuste tõlgendamisel

peab lisaks ühele

parameetrile arvesse võtma

ka kõiki teisi nii patsiendi,

tema tervisliku seinudi kui

tehnilisi parameetreid. Ükski

register ei vaatle eraldi

ainult CCD nurka.

Ka vastus küsimusele

punktis 4.3.10.

P 1.7 reieosal vähemalt 18

erinevat suurust vasemale ja

paremale (p 1.7, nagu kõik p-

i 1 nõuded on reieosale)

Hankija selgitab, et kuna

Osa 11 on koostatud

anatoomilise disainiga

proteeside hankimiseks,

siis eeldab see vasaku ja

parema poole versioonide

olemasolu.

Vaidlustuskomisjon märgib,

et poolte vahel puudub

vaidlus selles, et vasak ja

parem versioon on vajalikud

anatoomilise disainiga

proteeside puhul. Kuna

vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankijal on

õigus hankida eraldi

anatoomilise disainiga

puusaproteese (vt ka

käesoleva otsuse p 14.1) on

õigusaktidega kooskõlas ka

TK OSA 11 p 1.7.

See punkt dubleerib punkti

1.1. ja 1.2.

Kõikidel teistel Eestis

saadaolevatel

tsemendivabade

puusaproteeside

reiekomponentidel peale

vastustaja poolt kasutatava ei

ole vasaku ja parema poole

versioone.

Vastustajal ei ole võimalik

objektiivselt tõestada, et

vasaku ja parema poole

versioonide olemasolu tagaks

patsiendile paremad

tulemused võrreldes teiste

proteesimudelitega.

Vt vastust osa 11 TK p 1.1,

vastus sama.

P 2.4 napaosa võimalik

modulaarsete

komponentidega 10° ja 20°

serva kõrgendada (p 2.4,

nagu kõik p-i 2 nõuded on

napaosale)

Hankija selgitab, et kliinilise

tulemuse saavutamiseks

on

20° kõrgenduse

optimaalseim lahendus,

kuna Kliinikumi kogemuste

kohaselt on 10°-ne

kõrgendus liiga väikese

stabiilsust lisava toimega

ning >20° kõrgenduse

puhul liigselt liiges-liikuvust

piirava ja komponentide

pitsumise ohuga

(reiekomponendi kael

hakkab kulutama plastikosa

kõrgendust).

Vaidlustuskomisjon leiab, et

patsientide huvides on

Hankijal õigus lähtuda TK

koostamisel oma parimast

praktikast ning kliinilisest

kogemusest, mistõttu on

kehtestatud nõue käsitletav

objektiivselt põhjendatud

piiranguna RHS § 88 lg 7

mõttes. Eeltoodust lähtuvalt

on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 11 p

2.4 on õigusaktidega

kooskõlas.

Suuremal osal Eestis

kasutatavatest

tsemendivabadest

pressfit

napaosade mudelitel on

suurim kõrgendus 10°.

Vastustajal ei ole võimalik

väita, et selliseid mudeleid

kasutavate

kliinikute

tulemused oleksid kehvemad,

kui

20°

kõrgendusega

mudelid

kasutavad.

Biomehhaaniliselt

kasvab

pigem 20° kõrgendusega

mudelil komponendi pitsumise

oht

Vt vastust osa 10 TK p 2.8,

vastus sama.

Ka vastus küsimusele p

4.3.11.

võrreldes 10° kõrgendust

kasutades.

Vastustaja esitas 18.8.2025 täiendava seisukoha, milles märgib, et jääb kõigi eelmises vastuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta

kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud riigihanke alusdokumentide ja neis toodud tehniliste kirjelduste õiguspärasuse hindamiseks on kõik

asjassepuutuvad hankija kaalutlused, vajadused ning põhimõtted, mille alusel tehnilised kirjeldused on paika pandud, välja toodud.

Hanketingimuste põhjused pole vaidlustus- ja haldusasja menetluse kestel muutunud.

Vaidlustuskomisjon on tehniliste kirjelduste õiguspärasuse hindamisel õigesti arvestanud asjaoluga, et hankijal on õigus lähtuda tehnilise

kirjelduse koostamisel oma parimast praktikast ja ning kliinilisest kogemusest. Kaebaja toob etteheitena välja, et vastustaja pole saanud esitada

täpselt kaebaja soovitud küsimusepüstitustele vastavaid uuringuid ja analüüse ning andmeid enda ravitulemuste kohta ja võrdluseid registrite või

teiste haiglate tulemustega. Märgime, et olukorras, kus vastustajal puudub õiguslikult siduv kohustus mingite andmete kohta registreid pidada,

läbi viia täpselt selliseid analüüse, uuringuid ja võrdlusi, siis on põhjendamatu seda vastustajale kui probleemi ette heita. Vastustaja korraldab

oma tööd ise ja kasutab oma vajaduste kindlaks tegemiseks võimalusi ja viise, mida erialaspetsialistid oma töös peavad asjakohaseks ning mida

ravikvaliteedi hindamisel igapäevatöös vajatakse. Kogu ravitöö kvaliteeti hinnatakse regulaarselt, samuti registreeritakse kõik tüsistused,

hinnatakse nii rehospitaliseerimisi kui reoperatsioonide osakaalu ning nende põhjuseid. Lisaks jälgitakse haiglate ravikvaliteedi tulemusi

koostöös Tervisekassaga. Kvaliteediindikaatorite alusel sõlmib Tervisekassa ka ravitöö (sh endoproteesimise) lepingud. Vastustaja

endoproteesimise lepingute maht on viimase 3 aastaga suurenenud ~30% ehk Tervisekassal ei ole vastustaja kvaliteedi osas etteheiteid, pigem

vastupidi, mistõttu kaebaja lähenemine, nagu vastustaja valikud hanketingimuste kokkupanekul oleks meelevaldsed ega poleks meditsiiniliselt

põhjendatud, ei ole õige.

Kaebaja seab kahtluse alla vastustaja heausksuse ja toob jätkuvalt välja, et väidetavalt: [../..] vastustaja tegelik põhjus kindlate toodete hankimisel

võib olla seotus dr Mart Parvega [../..]“. Kaebaja toob seejärel välja rea „mustreid“, mis olevat talle silma hakanud, kuid jõuab seejärel ka ise

järeldusele, et asjaolu, kas riigihanke taamal esineb huvide konflikt või mitte, ei ole vaidluse all.

Vastustaja tõi eelmises vastuses selgelt välja, et dr Parv ei ole kunagi osalenud antud toodete hankimise protsessides, puuduvad igasugused viited

sellele, et dr Parv ja tema abikaasa oleks mõjutanud vastustajat kindlat ettevõtet või tooteid valima, mistõttu on äärmiselt kohatu, et kaebaja selle

teema uuesti on üles võtnud. Pigem seab see vastustaja hinnangul hoopis kaebaja enda heausksuse kahtluse alla - kas kaebaja motiiv kaebuse

esitamisel on soov kindlaks teha tehnilise kirjelduse õiguspärasus või pigem laimata vastustajat ja riigihankemenetluse läbiviimist raskendada ja

viivitada, kuna vastustajale teadaolevalt puudub kaebajal endal senini tootja ZimmerBiomet toodete esindusõigus (kaebaja vastuse p 2.7 on

kaebaja esimest korda alates vaidlustusmenetlusest avaldanud, millise firma tooteid soovib pakkuda ja et selleks on ZimmerBiomet). OneMed

OÜ pole varasemalt ZimmerBiomet’i tooteid esindanud ja kuni esindusõigus puudub, neil pakkumust esitada poleks võimalik.

Kaebaja nimetatud (Smith & Nephew, DePuy) firmade ülemaailmsete turuosade kohta vastustajal täpne info puudub, aga mõlemad mainitud

firmad on ülisuured ja ühelgi neist ei ole teise ees olulisi eeliseid, valiku teeb iga raviasutus vastavalt oma vajadustele.

Kaebaja väidab, et vastustaja on igas osas lihtsalt valinud välja toote, mida ta soovib, ilma et seda õigustaks objektiivne vajadus. Jääme jätkuvalt

vastupidisele seisukohale, et objektiivsed vajadused on olemas. Iga eraldi vaidlustatud tingimuse kohta on vastustaja vaidlustusmenetluses välja

toonud tingimuse seadmise põhjenduse, mida ka vaidlustuskomisjon luges piisavaks, et asuda seisukohale, et vastustaja on tegutsenud

riigihangete seaduse § 88 lg 7 kooskõlas.

Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest (RK 3-20-718). Tingimuste kaupa lisaselgitused olid

toodud ka eelmise vastuse lisas.

Kaebaja täiendava seisukoha lisas välja toodud uued märkused ei muuda vastustaja varasemat käsitlust ning põhjendusi. Leiame, et varem toodud

selgitused on hankija kaalutlustegevusele hinnangu andmiseks piisavad ning kaebaja välja toodud uute aspektide üle jätkuv arutelu on täies

mahus meditsiiniline süvaanalüüs erinevatest ravimeetoditest ja -praktikatest, mille üle peab olema õigus otsustada konkreetset tervishoiuteenust

osutaval raviasutusel.

Ravistrateegiate, sh sobivate implantaatide, valimine on ortopeedias väga spetsiifiline ning erialateadmisi ja suurt kliinilist kogemust eeldav

tegevus. Eriti spetsiifilisi teadmisi eeldab endoproteesimine ning ka kõikidel ortopeedidel ei ole endoproteesimise pädevust. Valikuid nii

ravimeetodite kui kasutatavate implantaatide osas saavad langetada ainult pädevad isikud, kellel lasub ka vastutus ravitulemuste eest. Kaebajal

kliiniline kompetents puudub.

Tingimuste kogumit, mida kaebaja peab osade 1,2,3,5 ning osade 7 ja 13 (al. 17.07.2025. a koos) puhul õigusvastaseks, on võimalik

õigusvastaseks pidada, kui tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Nagu ka vaidlustuskomisjon välja tõi,

pole see tõendamist leidnud ning vastustaja leiab, et pole seda ka haldusasja menetluses. Vaidlustusmenetluse raames on vastustaja andnud

põhjalikud selgitused riigihanke ülesehitusele, tehnilise kirjelduse sisulistele kaalutlustele ning põhimõtetele, mille abil oleme näidanud

vastustaja vajaduste objektiivset põhjendatust ning seatud piirangute proportsionaalsust.

Kaebaja väidab ka, et kui vastustaja väitel on tehniline kirjeldus koostatud patsientide huvides, väidame me seeläbi, et oleme valinud

ravitulemuste poolest kõige paremad. Täpsustame, et meie valiku aluseks on parim valik meile, mille määravad nii tehnilised tingimused ning eri

osade erinevate millimeetrite, kraadide, materjalide jne tingimuste kogumina saavutatav valik, mis võimaldab teostada nii operatsioone eri

vanuses ja põhihaigustega patsientidele kui teostada sama valiku baasil kordusoperatsioone, ning meie kirurgiline kogemus. Erinevate vajalike

mudelite hulk sõltub nende spetsiifikast, et valik kataks just vastustaja haigla vajaduse, kuid ei oleks suurem kui on vajalik kirurgilise

kompetentsi säilimiseks. Kirurg, kes teeb aastas ühe operatsiooni, ei saa olla pädev, ja võrdlus teiste haiglatega ei ole oluline, sest vastustaja ei

vali proteese teistele.

Vastustaja ei leia, et ZimmerBiomet’i tooted oleks halvad või et neid ei tohiks Eestis kasutada. Iga haigla vajaduse defineerib kogum patsientide

ja operatsioonide profiilist, raviks vajalike kindlate tehniliste kriteeriumite ja materjalide vastavusest ning kirurgilisest kompetentsist. Ühelgi

haiglal ei ole kohustust omada oma valikus kõiki maailmas toodetavaid proteese.

Kaebuses väidab kaebaja, et pakkumuse saab vaidlustatud osades esitada vaid üks pakkuja. Hankijale teadaolevalt mitmes vaidlustatud osas on

võimalik pakkuda mitme eri tootja tooteid.

Revisjonoperatsioonide kohta märgime, et vastustaja hinnangul peab iga vastutustundlik raviasutus alati arvestama võimalusega, et tekib tüsistus

ning patsient vajab kordusoperatsiooni. Kordusoperatsioon ei tähenda enamasti täisrevisjoni (ehk kõikide komponentide vahetamist), vaid mõne

üksiku osa vahetust. Kui on võimalik valida operatsioon, mille maht on oluliselt väiksem ning patsiendi tervist vähem kahjustav või koormav, siis

oleks arstlikele printsiipidele täiesti vastuvõetamatu valida patsiendile suuremat traumat põhjustav ning suurema tüsistuste riskiga tegevus.

Tervikuna ja pikemas plaanis täidab kõige paremini nii vastustaja töö korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki strateegia, kui

soetatavad proteesid sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui revisjonoperatsioonideks.

Mis puudutab laovarude aspekti, siis konsignatsiooniladu peetakse vastustaja enda ruumides - selleks on kindla mahtuvusega laopind, kuhu

peavad ära mahtuma erinevate toodete eri numeratsiooniga kaubad. Konsignatsiooniladu haigla pinnal on vajalik, sest vajadus eri suurusega osa

järele võib selguda operatsiooni ajal. Veel rohkem variante samadest toodetest vajab suuremat pinda vastustaja juures, samuti lao pidamine ja

selle üle tervikliku kontrolli omamine muutub üha töömahukamaks ja suurendab vastutust haiglas ladustatava kauba järelevalve ja säilimise eest.

Riigivaru nomenklatuuri täiendamiseks uute toodetega saab ettepaneku teha küll varu hoidja, kuid selleks on vajalik Terviseameti poolt rahaliste

vahendite eraldamise otsus. Hetkel ei ole teada, millal tekib võimalus nomenklatuuri täiendada ning seega ei ole olemasoleva nomenklatuuri

muutmine kaugeltki operatiivne ja lihtne protsess.

Kaebaja on taas esitanud andmeid, viidates Tervisekassale. Kust täpsemalt kaebaja sellised andmed leidis, jääb selgusetuks, kuid toonitame

veelkord, et Tervisekassa andmed ei ole piisavalt detailsed ja ei võimalda tegevuste sisu osas täpseid järeldusi teha. Vastustaja ei ole keeldunud

oma (olemasolevaid) andmeid esitamast, kuid täpselt kaebaja küsitud andmeid haldusasja menetlemise tähtaegade raames esitada pole võimalik,

kuna endoproteesimise registrit Eestis ei peeta ning andmete kogumine, töötlemine ja analüüs on eraldi töömahukas .

KOHTU SEISUKOHT

14.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leiab halduskohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega.

Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus

esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud

väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus

järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Sellisel juhul saab

kohus viidata väite korduvusele ning sellele, et ta nõustub selle väite osas haldusmenetluses juba võetud seisukohaga.

Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik kaebuses toodud põhilised vastuväited juba VAKO-le esitatud vaidlustuses (dtl 86-458,483-496) ning

VAKO on neile oma 15. juuli 2025. a otsuses vaidlustusasjas nr 144-25/295377 (dtl 510-546) vastanud.

Käesoleval juhul ei ole enam vaidluse all need tingimused, mida kaebaja vaidlustas ebaselguse argumendil.

Asjaolus, et viidatud osade TK-d on koostatud nende eelnevalt mainitud konkreetsete tootjate konkreetsete toodete järgi (vt VAKO otsus, p

10.4.,RKHKo 3-20-718, p 18.), ei ole poolte vahel vaidlust.

Poolte vahel puudub põhimõtteliselt vaidlus, et TK-d on koostatud konkreetsete toodete järgi. Üldiselt ei tohi aga TK olla koostatud nii, et

tingimustele vastaks üksnes üks toode või pakkuja.

Otsuse põhjendava osa p-s 20 jj viitab halduskohus sellele, et ta nõustub VAKO seisukohtadega ning ei korda neid täies mahus.

15.Kaebuse võib hankeasjas esitada RHS § 185 lg 2-4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni

otsuse peale (HKMS § 267 lg 1). RHS § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib esitada vaidlustuse ja seejärel kaebuse halduskohtule ka riigihanke

alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse peale.

16.Vaidluse all on SA Tartu Ülikooli Kliinikum avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Traumatoloogia metallosteosünteesi

vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viitenumber 295377) riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 alusdokumentide tingimuste

õiguspärasus, mis on koostatud kindla toote järgi ja piiravad seetõttu õigusvastaselt konkurentsi. Vaidlus on vaid selles, kas sellisel viisil TK

koostamine on põhjendatud..

17.Kaebaja hinnangul on need TK punktid RHS-ga vastuolus ning takistavad vaba konkurentsi hankemenetluses. Punktid on

ebaproportsionaalsed ning ei võimalda kaebajal hankemenetluses pakkumust esitada.

Kaebaja palub tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. juuli 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 144-25/295377 osas, milles jäeti OneMed

OÜ vaidlustus rahuldamata ja OneMed OÜ menetluskulud osaliselt enda kanda. Kaebaja palub kohustada sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum

viima õigusaktidega kooskõlla järgmised riigihanke alusdokumentide tingimused: riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese

kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 3; riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees

tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 4.1; riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme

säilitamisega“ punkt 5.1; riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.1; riigihanke osa 6

alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.2; riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 -

Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“ punkt 2.5; riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(põhiproteesina)“ punkt 2.8; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.1; riigihanke osa 11

alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.2 ; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 -

Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.6; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(alternatiiv)“punkt 1.7; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 2.4; riigihanke osa 1

alusdokumendis „Lisa 1 osa 1 - tsemeneteeritav standardne puusaprotees (põhi)“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 2 alusdokumendis „Lisa 2 osa 2 -

tsemeneteeritav standardne puusaprotees (alternatiiv)“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 3 alusdokumendis „Lisa 3 osa 3 - puusaliigese eriprotees“ sätestatud

nõuded; riigihanke osa 5 alusdokumendis „Lisa 5 osa 5 - Tsemeneteeritav põlveprotees tagumise ristatisideme stabiliseerimisega“ sätestatud nõuded;

riigihanke osa 7 alusdokumendis „Lisa 7 osa 7 - Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 13 alusdokumendis „Lisa 13 osa 13 -

Megaprotees“ sätestatud nõuded.

18.Vastustaja on vastupidisel seisukohal ning leiab, et tingimused on vajalikud ega ole ebaproportsionaalsed.

19.Riigihanke alusdokumendiks olev tehniline ettepanek on RHS § 87 mõttes tehniline kirjeldus. Tehniline kirjeldus RHS tähenduses on

hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija

kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu (RHS § 87 lg 1 p

1).

Tehniline kirjeldus on eelkõige hankija vajaduste kirjeldus, mille eesmärgiks on piiritleda hankelepingu ese tunnustega, millele pakkumused

peavad vastama. Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt

põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7).

Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa siiski käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks

võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel, hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest.

Seega peab hankelepingu eseme tehniline kirjeldus andma pakkujale piisavalt täpse ülevaate hankija vajadustest ning selle põhjal peab

potentsiaalsel pakkujal olema võimalik hinnata, kas tal on võimalik hankija soovitud eset või teenust pakkuda, ja kalkuleerida pakkumuse

maksumus. Seejuures ei saa hankijalt nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, vaid tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne

ja arusaadav vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele, s.t see eeldab potentsiaalselt pakkujalt teatud eelteadmisi hankeeseme kohta (vt.

(05.10.2017, Tln RK 3-17-1414/34 ; 9.05.2016. a, Tln HK 3-16-608, p. 13).

Samuti ei pea hankija garanteerima, et kõik huvitatud isikud saaksid hankel osaleda. Hankija objektiivsetest vajadustest lähtuva lisatingimuse

seadmine ei ole konkurentsi kahjustav. Üksnes asjaolu, et kaebajal tuleb teha võimalikke lisakulutusi, ei muuda hanketingimust konkurentsi

piiravaks. Tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui nende põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus,

põhjendama (Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2012 otsus haldusasjas 3-11-1300, p 11).

Hankelepingu eseme kirjeldamise tingimus peab olema proportsionaalne, põhjendatud ja lähtuma asjakohastest argumentidest. Sealjuures on

hankijal selle kehtestamisel lai kaalutlusruum. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist mingil talle sobival

viisil olukorras, kus hankijale hankija arvates sobivam, selgem ja ilmselt otstarbekam tehnilise kirjelduse tingimus on proportsionaalne RHS § 88

lg 7 tähenduses. Oluline on, et tingimus oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda (mitte pakkuja)

arvates (Tallinna Ringkonnakohus 28.04.2020, 3-20-157 (p-d 13–14).

Kirjeldatu alusel ja proportsionaalsuse põhimõtte kaudu ei saa kaebaja nõuda, et hankija lähtuks asja soetamisel just pakkujale meelepärastest

tingimustest. Hankijal on hankelepingu tingimuste kindlaksmääramisel avar kaalutlusruum, millesse kohus saab sekkuda vaid juhul, kui hankija

sätestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-587, p 10).

Praegusel juhul see nii ei ole. „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viitenumber 295377) riigihanke osade 1,

2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 alusdokumentide tingimused on õiguspärased.

Proportsionaalsuse üldpõhimõte ei nõua, et hankelepingu tingimused oleksid igal juhul hankes osalemisest huvitatud ettevõtjale vastuvõetavad

või sõlmitavas hankelepingus oleksid hankija ning eduka pakkuja õigused ja kohustused igal juhul omavahel tasakaalus.

Proportsionaalsuse nõue tähendab seda, et hankija ei seaks hankeeset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja

läbipaistva konkurentsi või et tingimused oleks ilma mõistliku põhjenduseta piiravad. Teisisõnu ei tähenda pelk asjaolu, et hankelepingu tingimus

ei ole ettevõtjale meelepärane ja see saaks teoreetiliselt olla ettevõtja jaoks ka vähem töömahukam, seda, et tegemist on ebaproportsionaalse

tingimusega. Hankelepingu tingimuse ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal on

äärmuslikult ja ilma mõistliku põhjenduseta paigast ära.

Praegusel juhul ei saa öelda, et äririsk oleks tervikuna jäetud pakkuja kanda. Kõrge äririsk ei võta pakkujalt õigust pakkumust esitada. Pakkujal

on võimalik, kui ta ei soovi riske võtta, jätta pakkumus esitamata, või kui ta soovib hankes osaleda, siis pakkuda sellist hinda, mis kataks ära

tema äririskid või pakkuda mitme eri tootja tooteid mitmes hanke vaidlustatud osas. RHS ei kohusta hankijat arvestama kõikide pakkumuse

esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma.

RHS § 88 lg-s 7 sätestatu tugineb 26.02.2014 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 42 lõikele 2. Euroopa Kohus on

korduvalt selgitanud, et art 42 lõikes 2 nimetatud põhimõte konkretiseerib direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 esimeses lauses sätestatud võrdse

kohtlemise põhimõtet.

Art 18 lg 1 ls 1 kohaselt kohtlevad avaliku sektori hankijad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja

proportsionaalselt. Nimetatud nõuded sisalduvad ka riigihangete seaduses, täpsemalt selle 3. paragrahvis.

Samuti on Euroopa Kohus välja toonud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehnilise kirjelduse

koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu. Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda

suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt nt Euroopa Kohtu otsus eelotsusetaotluses C-413/17, p-d 29-33, 37 ja otsus asjas C-

368/10 p 62). Kohus saab hinnata seda, kas vaidlusalune tingimus takistab konkurentsi või mitte ja kas see tingimus on objektiivselt põhjendatud

RHS § 88 lg 7 mõistes.

Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa siiski käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks

võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel, hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest.

Samas tuleb Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt riigihanke alusdokumendiks olevad tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks

kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art 18 lg 1 teine lõik ja EKo C-413/17, p-d

35-36). Tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui nende põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus,

põhjendama (Tartu Ringkonnakohus 3-11-1300, p 11 ja Tallinna Halduskohus 3-17-1414, p 12.1). See tähendab, et vastustaja peab suutma

põhjendada, miks konkreetne tehnilise kirjelduse tingimus on hanke eesmärke arvestades vajalik. Kohus saab hinnata seda, kas vaidlusalune

tingimus takistab konkurentsi või mitte ja kas see tingimus on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõistes

RHS § 3 p-dest 1-3 tuleneb hankija kohustus tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, sh järgida, et

isikutele seatavad kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ka peab hankija tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.

RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada

objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Järgnevalt kontrollib kohus vaidlustatud TK punktide vastavust eeltoodud tingimustele. Halduskohus nõustub VAKO 15.7.2025 allpool toodud

põhjendustega;

20.VAKO 15.7.2025 otsuse põhjendused:

„Vaidlustaja vaidlustab TK peamiselt kahel põhjusel:

1)

Vaidlustaja hinnangul on Hankija TK Osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 koostatud nii, et neile vastab kindel toode, mistõttu Vaidlustaja

osalemine Riigihankes on takistatud;

2)

ülejäänud Osades on tingimused kohati ebaproportsionaalsed või ebaselged, mistõttu pole Vaidlustajal võimalik aru saada, kas tema

pakutavad tooted tingimustele vastavad või mitte.

Enne konkreetsete vaidlustatud punktide käsitlemist vastavalt Tabelis toodud järjekorrale toob vaidlustuskomisjon välja mõned üldised asjaolud,

mida vaidlustuskomisjon kõigile vaidlustatud punktidele hinnangu andmisel arvestab.

Hankijal on õigus koostada RHAD oma vajadustest lähtudes. Lähtuvalt töö spetsiifikast, vajadusest ja erialastest kogemusest on Hankijal õigus

määratleda, millist liiki ja milliste tunnustele vastavaid tooteid või teenuseid soetada (RK 3-3-1-65-11). Pakkumuse esitamisest huvitatud isikutel

ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Hankija telliks teistsuguse sisuga teenust (või kaupa), kui on Hankija vajadus (vt nt TlnRKo 3-15-809).

Hankija on Riigihanke üles ehitanud viisil, et selle eri osades hangitakse sama tüüpi (nt õla/puusa/põlveliigese jne) proteesile alternatiivseid

variante. Pakkujad saavad esitada pakkumuse selles osas, milles neil on sobiv toode, mitte ei valita ühele proteesitüübile üht toodet (mis dikteerib

Hankijale selle tootja etteantud lahendused). Kliinikumile on vajalik, et tal oleks valikus kasutada alternatiivsed proteesid, mis erineksid

üksteisest detailides, võimaldades Kliinikumi ortopeedidel valida patsiendi eripärasid arvestades sobivaim protees. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul on Riigihanke selline ülesehitus asjakohane ja Kliinikumi vajadusi järgiv. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija soov, et Kliinikumi

kasutuses oleksid proteeside alternatiivsed variandid, patsientide huvidega arvestav ning õiguspärane.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et rahvatervise valdkonnas on hankijal eriti suur kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamiseks (TlnHK

3-22-127). Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus nt 05.11.2020 otsuses nr 3-20-718, p 15.2, et [---] Rahvatervise valdkonnas kohaldatakse

proportsionaalsuse põhimõtet siiski erilisel moel, arvestades asjaolu, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud

hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning seda, et liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada ja

kuidas selline tase saavutatakse; sellega seoses tuleb tunnustada liikmesriikide kaalutlusruumi olemasolu (Roche Lietuva, p 42; C-296/15

Medisanus, p 82). Hankijal ei ole kohustust eelistada põhimõtteliselt kas meditsiiniseadmete individuaalsete omaduste olulisust või nende

seadmete kasutustulemuste olulisust (Roche Lietuva, p 45). 10.4. Vaidlustuskomisjoni arvates tuleb Hankija TK nõuete hindamisel ka arvestada,

et Hankijale on oluline soetatavate proteeside ühildumine varasematega. Oma praktika järgi suudab Kliinikum 70% revisjonoperatsioonidel välja

vahetada mõne komponendi proteesikomplektist ning ülejäänud juhtudel osutub vajalikuks kogu proteesi väljavahetamine. Patsiendile on kogu

proteesi väljavahetamine traumeerivam operatsioon ning Kliinikumi eesmärk on seda võimalusel igati vältida, mida saab saavutada järjepidevalt

kasutatavate ühetaoliste tingimustega. Pikalt kasutuses olnud protees ei tähenda, et selle peaks välja vahetama. Vastupidi, see on patsientide jaoks

kõige turvalisem valik, sest selle toote kohta on kõige pikem jälgimisperiood olemas ning endoproteeside puhul on pikaealise püsivuse info

kõige olulisem edukuse ja kvaliteedi näitaja.

Ka kohtupraktika kohaselt ei saa kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid tuua kaasa kohustust hankida eset, mis ei ühildu juba

olemasoleva tehnilise lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise, mida muu tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks

(TlnRKo 3-20-157).

Vaidlustuskomisjoni seisukoht TK punktide osas vastavalt tabelile.

20.1.Osa 4 (Lisa 4 osa 4) - PÕLVELIIGESE KONDÜLAARNE PROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME SÄILITAMISEGA (ja võimalusega

minna üle tagumise ristatisideme stabiliseerivale süsteemile) – 1500 kompl (500 aastas).

P 3 Reieluu ja sääreluu komponentide suuruse ühilduvus vähemalt +/- 2 suurust. Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA

4 p 3.

Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi. Kõigil tootjatel on kombineeritavuse tabelid, mis täidavad sama eesmärki. Hankija

selgituse kohaselt tuleneb nõue biomehhaanilistest ja anatoomilistest printsiipidest. Kõigil inimestel pole reie- ja sääreluud samade mõõtudega

vaid üks võib olla teisest jämedam. Kuna Kliinikum on Eesti harvikhaiguste ravi kompetentsikeskus, peab ta tagama ravi väga varieeruva

anatoomiaga patsientidele, mistõttu on vajalik keskmisest suurem komponentide sobivus. Hankijal on valikus eri osade kaudu mitu erinevate

parameetritega põlveproteesi ja piisab, kui ainult üks neist on suurema variatsiooniga.

Vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks Hankija seisukohta, et Eestis harvikhaiguste ravi kompetentsikeskusena on Kliinikumise vajalik

keskmisest suurem komponentide sobivus.

Vaidlustaja ei ole välja toonud, milline ühilduvuse nõue ei oleks tema arvates konkurentsi piirav. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 4 p 3 on õigusaktidega kooskõlas.

20.2.P 4.1 mobiilise ja toestatud kande komponendid (p 4.1, nagu kõik p-i 4 nõuded on reieosa komponendile). Vaidlustaja ja Hankija

põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 4.1. Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi ning kuna tegemist on reieosa

komponenti kirjeldavas osas, siis ka ebaõige, sest reiekomponendil ei saa olla mobiilse ja toetatud kande komponenti. Hankija kinnitusel annab

see nõue kirurgile operatsiooniaegseks otsustamiseks võimaluse sama reie komponenti kasutades valida hiljem nii mobiilse kui fikseeritud platoo

vahel. Sääre ja reie komponent peavad omavahel sobima. Vaidlustuskomisjoni arvates on Vaidlustaja seisukoht vastuoluline. Kui nõue on

kehtestatud kindla toote järgi, ei saa see olla sisuliselt ebaõige, sest siis ta ju eksisteerib praktikas. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal on õigus

kehtestada tingimus oma objektiivsetest vajadusest lähtuvalt, ka siis, kui sellele ei vasta kõigi pakkujate tooted.

Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 4.1 on õigusaktidega kooskõlas.

20.3.P 5.1 mobiilne kanne ja fikseeritud kanne (p 5.1, nagu kõik p 5-i nõuded on sääreosa komponendile). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on

esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 5.1. Vaidlustaja leiab, et nõue on põhjendamatu ning kehtestatud kindla toote alusel. Mobiilse kande nõude eesmärk

on füsioloogiline liigese rotatsioon, mida eri tootjad lahendavad erinevalt (nt mediaalselt roteeruv protees). Hankija selgituse kohaselt on

tegemist Kliinikumi eelistatava biomehhaanilise lahendusega, mis on andnud ravipraktikas kliiniliselt parima tulemuse. Vaidlustuskomisjon leiab,

et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda tehnilise kirjelduse koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu

kõnealune nõue on käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 5.1 on õigusaktidega kooskõlas….

20.4.P 8.1 plastikosa igal mõõdul vähemalt 9 erinevat kõrgust, high flex ja constrained variandid (p 8.1, nagu kõik p-i 8 nõuded on

plastikplatoole). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 6 p 8.1. Vaidlustaja leiab, et nimetust High flex insert kasutab

oma plastiosade kirjeldamiseks vaid üks tootja – Smith & Nephew. Teised tootjad võivad seda tingimust täita nt erilise disainiga reie

komponendiga. Ebaõige on kirjeldada High flex nõuet ainult plastikosale. High flex tulemus on saavutatav eri komponentide koosmõjus. Hankija

selgituse kohaselt pole High- flexion knee prosthesis patenteeritud termin ning suuremat liikuvust lubavaid platoosid toodavad mitmed tootjad.

Kui Hankija saab kasutada samade metallist komponentidega erinevat tüüpi platoosid (nagu tingimuses kirjeldatud), siis on see lahendus oluliselt

mugavam ja soodsam. Võttes erinevad metallist komponendid kasutusele samaaegselt (nagu on Vaidlustaja ettepanek), tähendab see täiendavat

proteesikomplekti koos kallite instrumentidega.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast

praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on Lisa 6 p-is 8.1 kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7

mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 6 p 8.1 on õigusaktidega kooskõlas.

20. 5..P 8.2 vähemalt 6 erinevat polüetüleenist liigestuva pinna suurust, CCK versioonil paksusega alates 9 mm (p 8.2, nagu kõik p-i 8 nõuded

on plastikplatoole). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 6 p 8.2. Vaidlustaja hinnangul on nõue kehtestatud kindla

toote järgi. Enamikul tootjatel algavad plastiosad suurusest 10 mm, mis täidab samaväärselt Hankija eesmärki. Nõue 9 mm kõrguse kohta on

konkurentsi piirav. Hankija eesmärk on parim ravikvaliteet patsientidele. Platoo paksus ja disain on biomehhaniliselt, sh femorotibiaalse

rotatsiooni osas, määrava tähtsusega ja eelise annab õhem platoo. Võrdlus-uuringute alusel on soovituslik miinimum 8 mm. Kliinikumis on

kujunenud kliinilise kogemuse alusel miinimumpaksuseks 9 mm.

20.6. Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest

kogemusest, mistõttu on Lisa 6 p-is 8.2 kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust

lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 6 p 8.2 on õigusaktidega kooskõlas….

20.7.Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 10 p 2.5. Vaidlustaja leiab, et nõue on objektiivselt põhjendamatu, kuna PE

vooder on vananenud tehnoloogia. Kuna PE voodriga implantaatide kliinilised tulemused on kehvemad kui XLPE versioonil, ei paku enamik

tootjad PE versiooni. Kuna Hankija nõuab nii üht kui teist, teeb ta võimatuks pakkuda XLPE variandis tooteid (mis ei täida Hankija eesmärki

üksnes samaväärselt, vaid paremini). Hankija selgituste kohaselt on vajalik, et Kliinikumi valikus oleks vähemalt 2 varianti: nii minimaalsemate

kui maksimumi lähedaste näitajatega, et võimaldada parimat kulutõhusust (piisav kvaliteet ja optimaalne hinnastatus). PE variandi näitajad on

teatud konkreetsele patsientide grupile heade ravitulemustega ning soodsamast hinnast tingituna kulutõhusam lahendus. PE vooderdus on hinnalt

oluliselt odavam ning selle kasutamine on majanduslikult eelistatum patsientidel, kelle eeldatav eluiga või koormusvajadus on väiksemad ning

jäävad allapoole XLPE (parandus) vooderduse vastupidavus-näitajatest.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et kehtestatud nõue on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust

lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 10 p 2.5 on õigusaktidega kooskõlas.

20. 8..P 2.8 Pressfit napaosa suurused 40mm – 80 mm millele sobivad XLPE plastikosad 0° ja 20° kõrgendusega (p 2.8, nagu kõik p-i 2

nõuded on napa komponendile). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 10 p 2.8. Vaidlustaja leiab, et nõue on valitud

kindla toote järgi, mitte Hankija eesmärgist lähtuvalt. 20°-lise kõrgenduse nõudmine piirab põhjendamatult konkurentsi. 0° ja 10° kõrgendusega

on saavutatav samaväärne tulemus kui 0° ja 20° kõrgendusega. Hankija selgitab, et kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse

optimaalseim lahendus, kuna Kliinikumi kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse

puhul liigselt liigesliikuvust piirava ja komponentide pitsumise ohuga (reiekomponendi kael hakkab kulutama plastikosa kõrgendust).

Vaidlustuskomisjon leiab, patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest,

mistõttu on nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 10 p 2.8 on õigusaktidega kooskõlas.

20.9. .Osa 11 (Lisa 11 osa 11) - MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (alternatiiv) – 1500 kompl (500 aastas).

P 1.1 bioloogiliselt/anatoomiliselt sobilik, mille S-kõverus järgib reieluu loomulikku anatoomilist kuju (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on

reieosale). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.1. Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi,

kuna Skõverus on ainult Waldemar Linki toodetele omane omadus. Enamik kaasaegseid puusaproteese ei järgi anatoomilist kõverust, kuid

näitavad samaväärseid või paremaid kliinilisi tulemusi. Eestis kasutab kirjeldatud puusaproteesi ainult Kliinikum. Hankija selgitab, et

anatoomiliste kõveruste järgimine on vajalik ning implantaatide tootearendustes (sh ka plaatide ja naelte puhul) keskendutakse samuti

anatoomilistele disainidele. See disain on näidanud suurepärast vastupidavust nii rahvusvaheliste andmete kui ka Kliinikumi kogemuse põhjal.

Eri haiguste ja anatoomia variantide paremaks raviks on vajalik erineval põhimõttel fikseeruvate implantaatide olemasolu ning S-kõverus aitab

tagada parema „fit and fill“ tüüpi fiksatsiooni. Nõuded on valitud täitmaks teistsugust vajadust kui Osas 10 hangitav puusaprotees. Hankija

patsientide profiil ei ole võrreldav teiste haiglatega ning erineva disainiga proteeside olemasolu laiendab valikuid. Sirge disainiga proteese saab

pakkuda teistes osades.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida oma vajaduste katteks eri tüüpi puusaliigese proteese. Kui Kliinikum on oma

kogemuste pinnalt leidnud, et on patsiente, kelle puhul annab parema tulemuse anatoomilise disainiga puusaliigeste kasutamine, puudub mõistlik

põhjus asuda seisukohale, et Hankija ei tohi neid soetada ning vastavaid TK tingimusi kehtestada. Asjaolu, et paljud tootjad anatoomilist kõverust

järgivaid puusaproteese ei tooda, ei välista Hankija vajadust nende järele ega õigust nende hankimiseks.

Nagu varem välja toodud, on kohtupraktika kohaselt hankijal eriti suur kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas.

Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.1 on õigusaktidega kooskõlas.

20.10.P 1.2 vasaku ja parema poole versioonid (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud

Tabelis, TK OSA 11 p 1.2.

Vaidlustaja leiab, et vasak- ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disaini puhul. Samaväärsete tulemustega teise disainiga vartel vasakut ja

paremat versiooni vaja ei ole. Hankija selgitab, et kuna Osa 11 ongi koostatud anatoomilise disainiga proteeside hankimiseks, siis eeldab see

vasaku ja parema poole versioonide olemasolu. Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem versioon on

vajalikud anatoomilise disainiga proteeside puhul.

Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese on õigusaktidega kooskõlas ka

TK OSA 11 p 1.2.

20.11..P 1.6 kahe CCD nurga võimalus - 126° ja 135° (p 1.6, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on

esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.6. Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote omaduste järgi. Hankija selgitab, et on lähtunud senisest

kliinilisest kogemusest. Antud tingimus kombinatsioonis teiste tingimustega (progresseeruv lateralisatsioon), tagavad piisava normaalse

anatoomia taastamise võimekuse. Varasem kliiniline praktika ja rahvusvaheliste uuringute tulemused näitavad antud kaela nurkade puhul

parimaid tulemusi. Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning

kliinilisest kogemusest, mistõttu on nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.

Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.6 on õigusaktidega kooskõlas.

20.12.P 1.7 reieosal vähemalt 18 erinevat suurust vasemale ja paremale (p 1.7, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale) Vaidlustaja ja Hankija

põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.7. Vaidlustaja leiab, et vasak- ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disaini puhul.

Samaväärsete tulemustega teise disainiga vartel vasakut ja paremat versiooni vaja ei ole, mistõttu on nõue konkurentsi piirav. Hankija selgitab, et

kuna Osa 11 on koostatud anatoomilise disainiga proteeside hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu.

Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disainiga proteeside

puhul.

Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese (vt ka käesoleva otsuse p 14.1)

on õigusaktidega kooskõlas ka TK OSA 11 p 1.7.

20.13..P 2.4 napaosa võimalik modulaarsete komponentidega 10° ja 20° serva kõrgendada (p 2.4, nagu kõik p-i 2 nõuded on napaosale)

Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 2.4. Vaidlustaja leiab, et nõue on valitud kindla toote järgi, mitte Hankija

eesmärgist lähtuvalt. 20°-ise kõrgenduse nõudmine piirab põhjendamatult konkurentsi. 0° ja 10° kõrgendusega on saavutatav samaväärne tulemus

kui 0° ja 20° kõrgendusega. Hankija selgitab, et kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim lahendus, kuna Kliinikumi

kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liiges-liikuvust piirava ja

komponentide pitsumise ohuga (reiekomponendi kael hakkab kulutama plastikosa kõrgendust).

Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest,

mistõttu on kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et TK Osa 11 p 2.4 on õigusaktidega kooskõlas.

21.Vaidlustaja leiab, et Osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 tehnilised kirjeldused on täies ulatuses õigusvastased seetõttu, et nendes esitatud nõuded

kirjeldavad ühe tootja seadet või seadmeid. Vaidlustaja viitab seejuures Riigikohtu 05.11.2020 otsusele 3-20-718, p 18, mille kohaselt tingimuste

kogum on õigusvastane, kui selle eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja

viidatud Riigikohtu 05.11.2020 otsuse 3-20-718 p 18 on asjasse puutuvas osas sõnastatud järgmiselt: [---] Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub

esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest. Teiste tingimuste hulk või õiguspärasus seda üldjuhul ei mõjuta. Tingimuste kogum võiks kaasa

tuua objektiivselt põhjendatud tingimuse õigusvastasuse, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Arvestades hankija suurt otsustusruumi, on kohtulik kontroll selles küsimuses piiratud. Kohus ei pea kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi.[---].

Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi kui vastab tõele Vaidlustaja väidetud asjaolu, et Osades 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 on Hankija võtnud TK aluseks mõne

konkreetse tootja toote, ei ole Vaidlustaja kuidagi tõendanud Riigikohtu poolt rõhutatud asjaolu, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud

ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

22.Osa 1 TK - TSEMENTEERITAV STANDARDNE PUUSAPROTEES (PÕHIPROTEESINA) – 1500 kompl (500 aastas) nõuded, sh p 4

„Muud täiendavad komponendid“. Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg müüdavat

Waldemar Link toodet „Lubinus SPII“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg.

Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 1. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt

põhjendanud vajadust kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile

revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on

ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel

eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine ja Hankijal tegelikku vajadust komponente hankida ei ole.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 1 TK ei ole õigusvastane.

23.Osa 2 TK - TSEMENTEERITAV STANDARDNE PUUSAPROTEES (ALTERNATIIVSE PROTEESINA) – 1500 kompl (500 aastas)

sätestatud nõuded. Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest müüdavaid Smith &

Nephew tooteid „Polar Stem“ ja „Polar Cup“ kombinatsioonis veel mõne Smith & Nephew tootega, mille edasimüügiõigus on OÜ-l Ortolink

Invest. Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 2. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt

põhjendanud vajadust kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile

revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on

ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega.

Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 2 TK ei ole õigusvastane.

24.Osa 3 TK – PUUSALIIGESE ERIPROTEES – 300 kompl (100 aastas) - puusaliigese eriprotees“ sätestatud nõuded. Vaidlustaja hinnangul on

kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „Link MP Reconstruction“

kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused

on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 3. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust toote kõnealuse toote järele, kuna

Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest

võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise

tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 3 TK ei ole õigusvastane.

25. Osa 5 TK – TSEMENTEERITAV PÕLVEPROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME STABILISEERIMISEGA – 600 kompl (200 aastas)

sätestatud nõuded. Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad Johnson&Johnson AB Eesti filiaali

poolt müüdava DePuy Synthese toodet „Attune“. Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 5.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente

juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne

üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et

tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 5 TK ei ole õigusvastane.

26. Osa 7 TK – LIIGEST JA LUUSEGMENTI ASENDAV PROTEES SUURE LUUKAO VÕI DEFORMATSIOONI KORRAL osas A

„Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded ; Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg

poolt müüdava Waldemar Link põlve-proteesi kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg

Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 7.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente

juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku

komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega.

Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 7 osa A TK ei ole õigusvastane.

27. Osa 13 TK – MEGAPROTEES (liigest ja luusegmenti asendav protees luukasvaja või suure luukao korral) – 90 kompl (30 aastas) sätestatud

nõuded; Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link

tooteid. Eriti avaldub see TK p-is 5, mille kohaselt toode peab olema kombineeritav põlveliigese Endo model põlveimplantaadi ning

puusaliigese MP rekonstruktsiooni proteesiga. Tegemist on Waldemar Link toodetega. Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on

esitatud Tabelis, TK punkt OSA 13.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente

juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku

komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste

kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 13 TK ei ole õigusvastane…“

28. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja väidab, et osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d on kogumis (17.07.2025. a riigihangete registris

avaldatud muudatuse järel on osad 7 ja 13 ühendatud üheks osaks numbriga 7) ja osade 4, 6, 10 ja 11 TK-d koostatud nii, et neile

vastavad vaid ühe tootja tooted ning isegi, et asjaolu üle, et viidatud osade TK-d on koostatud kaebaja poolt välja toodud konkreetsete

tootjate konkreetsete toodete järgi, ei ole poolte vahel ka vaidlust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et „Traumatoloogia

metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viitenumber 295377) riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13

alusdokumentide tingimused on RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas ja kaebaja õigusi ei riku. Kohtu hinnangul ei ole TK vaidlustatud punktid

kogumis ilmselgelt põhjendamatult konkurentsi piiravad.

Vaidlust ei ole selles, et hankelepingu tingimused on vaidlustatavad, kuid VAKO kontrollib vaid tingimuste RHS-le vastavust, mitte nende

otstarbekust, majanduslikku kaalutletust vms (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2019. Lk 442-443).

RHS § 3 sätestab järgmised riigihanke korraldamise üldpõhimõtted: hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt; hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; hankija tagab konkurentsi

efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine

riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib

riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Kokkuvõttes ei ole halduskohtu hinnangul vaidluse all olevad riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja

13 alusdokumentide tingimused kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Eelnevalt halduskohus märkis

otsuse p-s 14, et kohus nõustus VAKO seisukohtadega (vt käesoleva otsuse punkt 20 jj) ning ei korda neid täies mahus.

29.Kohtul ei ole siiski alust kahelda hankija kohtumenetluses antud selgitustes, (dtl.2420-2425), et tingimuste kogumit, mida kaebaja peab osade

1,2,3,5 ning osade 7 ja 13 (al. 17.07.2025. a koos) puhul õigusvastaseks, on võimalik õigusvastaseks pidada, kui tegelik eesmärk on ebakohastel

eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.

Vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses pole see tõendamist leidnud. Vaidlustusmenetluse raames on vastustaja andnud põhjalikud selgitused

riigihanke ülesehitusele, tehnilise kirjelduse sisulistele kaalutlustele ning põhimõtetele, mille abil oleme näidanud vastustaja vajaduste

objektiivset põhjendatust ning seatud piirangute proportsionaalsust. Kaebaja väidab ka, et kui vastustaja väitel on tehniline kirjeldus koostatud

patsientide huvides, siis vastustaja on valinud ravitulemuste poolest kõige paremad. Valiku aluseks on parim valik vastustajale, mille määravad

nii tehnilised tingimused ning eri osade erinevate millimeetrite, kraadide, materjalide jne tingimuste kogumina saavutatav valik, mis võimaldab

teostada nii operatsioone eri vanuses ja põhihaigustega patsientidele kui teostada sama valiku baasil kordusoperatsioone, ning vastustaja

kirurgiline kogemus. Erinevate vajalike mudelite hulk sõltub nende spetsiifikast, et valik kataks just vastustaja haigla vajaduse, kuid ei oleks

suurem kui on vajalik kirurgilise kompetentsi säilimiseks. Kirurg, kes teeb aastas ühe operatsiooni, ei saa olla pädev, ja võrdlus teiste haiglatega

ei ole oluline, sest vastustaja ei vali proteese teistele.

Kohus nõustub vastustaja arvamusega, et ZimmerBiomet’i tooted ei ole halvad või et neid ei tohiks Eestis kasutada. Iga haigla vajaduse

defineerib kogum patsientide ja operatsioonide profiilist, raviks vajalike kindlate tehniliste kriteeriumite ja materjalide vastavusest ning

kirurgilisest kompetentsist. Ühelgi haiglal ei ole kohustust omada oma valikus kõiki maailmas toodetavaid proteese.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et revisjonoperatsioonide osas peab iga vastutustundlik raviasutus alati arvestama võimalusega, et tekib

tüsistus ning patsient vajab kordusoperatsiooni. Kordusoperatsioon ei tähenda enamasti täisrevisjoni (ehk kõikide komponentide vahetamist),

vaid mõne üksiku osa vahetust. Kui on võimalik valida operatsioon, mille maht on oluliselt väiksem ning patsiendi tervist vähem kahjustav või

koormav, siis oleks arstlikele printsiipidele täiesti vastuvõetamatu valida patsiendile suuremat traumat põhjustav ning suurema tüsistuste riskiga

tegevus. Tervikuna ja pikemas plaanis täidab kõige paremini nii vastustaja töö korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki

strateegia, kui soetatavad proteesid sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui revisjonoperatsioonideks. Mis puudutab

laovarude aspekti, siis konsignatsiooniladu peetakse vastustaja enda ruumides - selleks on kindla mahtuvusega laopind, kuhu peavad ära

mahtuma erinevate toodete eri numeratsiooniga kaubad. Konsignatsiooniladu haigla pinnal on vajalik, sest vajadus eri suurusega osa järele võib

selguda operatsiooni ajal. Veel rohkem variante samadest toodetest vajab suuremat pinda vastustaja juures, samuti lao pidamine ja selle üle

tervikliku kontrolli omamine muutub üha töömahukamaks ja suurendab vastutust haiglas ladustatava kauba järelevalve ja säilimise eest.

Vastustaja täpsustas riigi tervishoiuvaru kohta, et riigivaru nomenklatuuri täiendamiseks uute toodetega saab ettepaneku teha küll varu hoidja,

kuid selleks on vajalik Terviseameti poolt rahaliste vahendite eraldamise otsus.

Hetkel ei ole teada, millal tekib võimalus nomenklatuuri täiendada ning seega ei ole olemasoleva nomenklatuuri muutmine kaugeltki operatiivne

ja lihtne protsess.

Kaebaja on kaebuses esitanud andmeid, viidates Tervisekassale. Kust täpsemalt kaebaja sellised andmed leidis, jääb selgusetuks, kuid vastustaja

on leidnud, et Tervisekassa andmed ei ole piisavalt detailsed ja ei võimalda tegevuste sisu osas täpseid järeldusi teha. Õige on vastustaja

seisukoht, et ta ei ole keeldunud oma (olemasolevaid) andmeid esitamast, kuid täpselt kaebaja küsitud andmeid haldusasja menetlemise

tähtaegade raames esitada pole võimalik, kuna endoproteesimise registrit Eestis ei peeta ning andmete kogumine, töötlemine ja analüüs on eraldi

töömahukas töö jj.

Kohtu hinnangul ei ole TK vaidlustatud punktid kogumis ilmselgelt põhjendamatult konkurentsi piiravad.

30. Menetluskulud

Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisele. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises

korras (s.o HKMS 11. ptk-s sätestatud). HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)