1-24-6352/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-24-6352

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. aprillil 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-6352

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Prokurör

Kaspar Urmas Oja

Kriminaalasi

Alexander Pärtel süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 120 lg

1, § 121 lg 2 p 2, § 1573 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

Alexander Pärtel: isikukood: 39203104243; elukoht: xxx; Eesti

Vabariigi kodakondsusega; emakeel: eesti keel; xxxharidusega;

töökoht: XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus, Pärnu Maakohtu

13.12.2021 otsusega nr 1-21-8336 tunnistati süüdi KarS § 424 lg

1 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks KarS § 64 lg

1 alusel 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt jäeti

vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Alexander Pärtel

(endise nimega Sander Pärtel) ei pane 1 aasta ja 6-kuulise

katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1

p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2

ja 4 sätestatud kohustusi. Kahtlustatavana kinni peetud

19.06.2024–21.06.2024; 05.07.2024–06.07.2024. 21.06.2024

kohaldatud lähenemiskeeld Y suhtes kuni kohtuotsuse

jõustumiseni. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud

06.07.2024

RESOLUTSIOON

Õigeks mõista Alexander Pärtel süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

Süüdi tunnistada Alexander Pärtel KarS § 120 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6

kuud.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt vähendada Alexander Pärtelile

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4

kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 13.12.2021

otsusega nr 1-21-8336 mõistetud karistusega, s.o 6-kuulise vangistusega, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis

on käesolevaks ajaks kantud.

Süüdi tunnistada Alexander Pärtel KarS § 1573 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega

8 kuud.

Süüdi tunnistada Alexander Pärtel KarS § 424 lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega 3

aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel,

mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Alexander Pärtelile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2024–

21.06.2024, 05.07.2024–06.07.2024, s.o 5 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

Juhindudes KarS § 74 lg-test 1, 2, 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt

täitmisele. Kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.

Ülejäänud vangistuse osa (s.o 1 aasta, 9 kuud ja 25 päeva vangistust) jätta täitmisele

pööramata, kui Alexander Pärtel ei pane 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75

lg 2 p-des 2, 5, 8 sätestatud kohustusi. KarS § 75 lg 1 p 1–6 kohaselt on Alexander Pärtel

katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Alexander Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Alexander Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma

alkoholismi ravile. Alexander Pärtel on kohustatud arsti vastuvõtule registreerimisest ning

raviskeemi täitmisest teavitama kriminaalhooldajat.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Alexander Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema

sotsiaalprogrammis.

Määrata

Alexander

Pärtel

katseajaks

Tallinna

vangla

Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel lugeda Alexander Pärteli katseaja kulgemist alates kohtuotsuse

kuulutamise päevast, s.o 02. aprillist 2025. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid

kohaldatakse Alexander Pärteli suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest.

Koheselt ärakandmisele kuuluva, s.o 4-kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda

kohtuotsuse jõustumisel karistuse kandmisele asumise päev.

Lähenemiskeeld

1. 21.06.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega edasilükkamatul juhul kohaldatud

ajutine lähenemiskeeld Alexander Pärteli suhtes, mis tunnistati Harju Maakohtu poolt

05.07.2024 lubatavaks - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 310¹ lg 1 alusel kohaldada alates kohtuotsuse

jõustumisest kannatanu Y (isikukood: XXX) isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud

kuritegudes KarS § 120 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi Alexander Pärtelile lähenemiskeeld 3

aastaks, keelates tal:

1. läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit;

2. suhelda kannatanuga vahetult, võtta ühendust telefoni või muude

sidepidamisvahenditega, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel;

3. läheneda kannatanu elukohale xxx lähemale kui 100 meetrit;

4. läheneda kannatanu töökohale xxx lähemale kui 100 meetrit.

Menetluskulud

Välja mõista Alexander Pärtelilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 9; § 179 lg 1 p 2

ja § 180 lg 1, 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 146 eurot ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud

kokku summas 1475 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS §

180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 122,90

eurot ning 12. kuul 123,10 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse

tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-6352“ ning

viitenumbriks 99925700010350. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kannatanu teavitamine KrMS § 38 kohaselt

Kannatanu Y on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Alexander

Pärteli ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või

resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud või muul

alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava

kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse

terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav 03. juulil 2025.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju

Maakohtule.

SÜÜDISTUSE SISU

1. A. Pärtelit süüdistatakse § 121 lg 2 p 2, § 120 lg 1, § 1573 lg 1 ja§ 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Nii on talle esitatud süüdistus selles, et tema tungis 21.04.2020 kella 14.57 paiku xxx külas xxx

tänava läheduses kallale xxxle ja xxxle Yle, lüües teda ühe korra rusikaga lagipähe, tekitades

kannatanule selliselt valu.

Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise

kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud

lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema ähvardas samas kohas sama kannatanut peale kehalist

väärkohtlemist tapmisega, öeldes kannatanule nuga käes hoides, et kui kannatanu ei tapa nende

ühiseid lapsi ära, siis süüdistatav pussitab teda. Kuna süüdistatav oli kannatanu suhtes kasutanud

varem nii füüsilist kui vaimset vägivalda, siis oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist.

Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega

ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema, hoolimata sama kannatanu korduvatest palvetest teda

mitte häirida (sh 2024 aprilli palvest süüdistataval oma eluga edasi minna), sekkus 09.05-

19.06.2024 järjepidevalt kannatanu eraellu selliselt, et tagajärjena oli kannatanu oluliselt häiritud,

ja nimelt tema



käis korduvalt kannatanu kodu läheduses xxx sh aadressil xxx juures:

o

09.05, kannatanu kutsus politsei

o

10.05, laamendas ukse taga, kannatanu ei lasknud teda tuppa

o

24.05, lasi tühjaks kannatanu auto kaks rehvi

o

25.05 öösel vastu 26.05, lõhkus ja laamendas kannatanu ukse taga.

o

01.– 02.06 kell 01.11, joobes, laamendas ukse taga

o

02.06, tagus kõvasti vastu ust

o

06.06, oli maja ees

o

08.06 liikus ringi xxx, oli eelnevalt kannatanut sõnumi teel ähvardanud



saatis kannatanule töö juurde lilled 18.06



saatis kannatanule häirivaid, ähvardavaid ning eraelu sekkuva sisuga sõnumeid, sh

o

25.05: See [et mu lapsed on suva jorsiga koos] juhtubki ainult üle minu laiba. /---/

Politseile ma end kätte ei anna ja hakkan vastu nii et neil ei jää muud üle kui

mind maha lasta. /---/ See lõpebki lastele katastroofiga. /---/ polegi muud kui tuleb

lõpuni minna selliselt, et nad kaotavad päriselt oma isa. /---/ Minu pole enam

midagi kaotada. /---/ Sa võid politsei kutsuda /---/ hakkan vastu. /---/ kasvõi

viimast korda aga lapsi ma näen. Lõppegu see siis minu surmaga.

o

01.06: Ja jätatki lapsed järelvalveta. Mul ka midagi lastekaitsele. Emme paneb

pidu ja lapsed üksi kodus. Kõik fotodele jäädvustatud alates kell 8. Vaatame siis

kas lapsed ka sulle alles jäävad. /---/ tahtsid sõda saad sõda.

o

06.06: Me lähme nüüd lastega õue. Ei ole oluline [kuhu]. Ma ei pea sinusugusele

aru andma /---/ Nad isegi ei igatse sind /---/ homme mõtled, kui jaanituli kodus

o

07.06: Nüüd pole tagasiteed. Minul pole kaotada enam midagi. Võtsid ainsa mis

mul veel oli. Seega minul endast juba täiesti ükskõik. /---/ kinni minek on nii kui

nii. /---/ Eks näeb millega see lõppeb. /---/ Mina vangi ei lähe. /---/ siin polegi

head lõppu. /---/ kas on tore passida seal lasteaia juures /---/ naera-naera seal õe

juures praegu /---/ [sina] Polnud lastega kooski. /---/ Jah aga seal neid

polnud. /---/ xxx tn olite jah. /---/ Või xxx juures. /---/ xxx juures su autot

polnud. /---/ No siis sul mingi kolmas mees. /---/ Sest xxxs su autot polnud. /---/

Ilma sinuta ma ka ei kavatse elada. /---/ Õhtu on veel pikk. /---/ Tema vanuses on

infarkt kerge tulema. /---/ Kõik läheb ka meediasse. /---/ Las kollane ajakirjandus

teeb ka tööd. /---/ Kodus või. /---/ Hästi. /---/ Järjekordselt mingi mehe juures

lastega. /---/ Vaatame kui hea une öö toob. /---/ Öös juhtub asju. /---/ Eks näed.

o

08.06: See kui ma kuskil xxxs istun siis see pole jälitamine. /---/ Mul pole enam

mingit tegutsemistahetki. Parim mis sa teha saaksid oleks mulle 5 pakki

diasepeksi saata. Või eks leiab peale palgapäeva ka tallinnas kohti kus saab

aineid millega üledoos teha. Ma lihtsat ei jaksa enam. /---/ Jube palju ikka lobised

telefonis. /---/ Lastega ei peaks tegelema? . /---/ Või need ula peal ja sa teab kus

kohad. /---/ Aga vahet pole menetlus nii kui nii kiirelt ei käi seega näeme paari

päeva pärast. /---/ Alati paar kuud viivitus seega meil aega küll ja vele näha ja

asju teha. Heal juhul sept hakatakse liigutama. Suvepuhkused jne. /---/ Seega maa

ja ilm kui sa end peita võid. /---/ Ma ei jäta enne kui oleme kohtunud. /---/. saab

põnev nädal olema. /---/ Ega ma enne ei jäta kui sa vastu võtad. Vähemalt saan su

telf kinn hoida et keegi teine sinna helistada ei saa/---/ Ja ma xxxs. Kohe xxx

juures. Ja kui sealt sind ei leia siis edasi. Aga no teisip tean täpselt kus oled. Ma

võin varajsest hommikust nii xxxs kui xxx olla. /---/ No siis võin ka esmaspäevast

alates igapäev seal olla. Need lapsed lähevad lastekottu. Nad viiakse ära. /---/

Mul ongi elus vaid üks eesmärk nüüd. Sa võid mu nr blokkida aga sms tuleb ikka

läbi. Ja no xxx pole ka kaugel. Aga tuleva nädal näeme. Elulõpuni sa redus pole

ju. /---/ Miks ma siin terroriseeri ngi ongi see et ma ootan et see patrull tuleks ja

annad mu maha laseksid. Mul on alati mitu nuga kaasas. Ja ma tahan et nad mind

lihtsalt ära tapaksid. Ja ma teen kõik selleks nii kaua et ongi kiirreageerijad kohal

ja nad lihtsalt lasevad mu maha. Ükskõik mis ma selleks siis tegema pean aga nii

see läheb. /---/ Eks enne kui ma kinni lähen on palju aega , et sinu elu ka põrguks

muuta. Ja täna ongi see mu eesmärk, sest kaotada pole enam midagi. Võimalikult

palju kahju tekitada et sa nullist peaksid alustama. Ja kui Sul pole autot, ei kodu,

ega muud. Võetakse ka lapsed /---/ Lähen vangi istun aasta. Ja tulen ju taas. See

ei lõppegi enne kui ma surnud olen.

o

14.06: Polegi ju vahet kas olen surnukuuris vanglas või vabaduses /---/ No tulen

proovima? Vaatame mis saab /---/ Aga mul pole ka midagi kaotada /---/ Ma ei

lase ühtegi mees oma laste ellu. /---/ Ma röövin sinu ära /---/ Ma tahn sind. Njah

eks varsti kohtume. Ma juba peaaegu xxxs. Kohe kohe olen ukse taga. Ma xxxs.

Okei kuna sa ei suhtle liigun maja ette. /---/ Ma tapan su mehe ära. Leian ja

tapan. Kirjuta see nüüd ilusti politseile. Ehk saan kiiremini puhkama. Kui sellest

ei piisa siis mul terve su graafik, leian sind röövin ja vägistab. Sellest peaks ometi

piisama. /---/ Vähemalt saan sinuga seksida. Su autos on tracker nii et ma tean

täpselt kus oled. Ja ma enne ei jäta kui olen veel korragi sinuga seksida saanud.

Ma ei saa aru miks juba patrull ukse taga pole. Pean päriselt tegutsema

hakkama? Õnneks homme j ülehomme tööd ka pole, saan vaadata kuhu lähed kui

lapsed üksi jätad. Veel üks mis saad politseisse anda.

o

15.06: Vanglast saan ma nii kui nii ühel päeval välja. Ja kui sa praegu lastega

koos takistad olla, siis võid ette kujutada mis vihaga ma sealt tulen. Mul [pole]

tõesti midagi kaotada ja vaatame millega see lõppeb. Kui ei saa mina nendega

olla siis ei saa ka sina. Arvesta sellega. Ükski politsei sind aidata ei saa. Ühel

päeval me kohtume nii kui nii. Lapsi mul pole nüüd ongi ainult kättemaks. Nii

kaua kui ma vabaduses pead sa koguaeg üle õla vaatama. Ega kui sa mulle lapsi

näidata ei taha, siis peangi ju suvalistel aegadel käima et neid näha.

o

19.06: mees kes tahab minu laste kõrval olla sureb nii kui nii. Ja kui lähengi vangi

, siis varsti olen väljas ja kõik algab uuesti./---/ Nagu näha politsei ei tee sittagi ja

ma saan edasi tegutseda. /---/ Eks siis tuleb kodu kallale minna /---/ Täna need

aknad murduvad /--_/ Mina soovitaks su mehel sind kaitsma tulla täna. Tänane

päev lõppeb veel katastroofiga /---/ <süüdistatava poolt saadetud foto, millel on

näha püksivärvli vahel olev nuga> kõik tuleb. täna näevad lapsed oma isa

surma. /---/ Siin. Läheb veriseks /---/ Ma olen amfetamiis, kokaiinis, alkos

<süüdistatava saadetud foto suurtest autosalongis olevatest kivides> Kui ei vii om

olemas kivid. Mid akna lendavad. Aa su rehvid puutumata ei jää. /---/



sekkus kannatanu eraellu ühiste lastega suhtlemise ettekäändel, sh

o

06.06: võttis kannatanu lapsed endaga kaasa, ei vastanud kannatanu kõnedele ega

sõnumitele, sõitis 25 km kaugusele Rummu, kannatanu teadmata asukohta

o

19.06: ilmus alkoholijoobes olles kannatanu laste lasteaia juurde

Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime teise isikuga järjepideva kontakti

otsimise, kui selle tagajärg on isiku oluliselt häirimine, s.o KarS § 1573 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

A. Pärtelit süüdistatakse ka selles, et tema, omades kehtivat karistust KarS § 424 lg 1 järgi

(13.12.2021 Pärnu Maakohtu otsus /kd I tl 165/), juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo (XXX)

joobeseisundis, ja nimelt

05.07.2024 kella 22.40 ajal Harjumaal, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel 19. km suunaga

Hingu poole, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0,86 mg/l, +/-0.09 mg/l), st

alkoholi väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l.

23.07.2024 kella 03.07 ajal Paldiski mnt 75, Tallinn juures, olles joobeseisundis (alkoholi veres

2,72 mg/g, +/- 0,06, k=2), st alkoholi veres mitte vähem kui 2,66 mg/g.

Selliselt tema rikkus LS § 69 lg 1 ja LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid (juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta

või rohkem).

Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KOHTU SEISUKOHT

2. Esmalt hindab kohus süüdistuse tõendatust A. Pärtelile süüdistuses etteheidetud kuritegude osas

episoodide kaupa. Seejärel selgitab kohus mõistetud karistuse motiive, avaldab seisukoha

lähenemiskeelu kohaldamise, menetluskulude ja KrMS § 38 lg 5 p 2 kohase taotluse osas.

Kehaline väärkohtlemises (KarS § 121 lg 2 p 2) ja ähvardamine (KarS § 120 lg 1)

3. Süüdistuse kohaselt leidsid nii kannatanu Y kehaline väärkohtlemine kui ähvardamine aset

21.04.2020. Kohtuistungil antud ütlustes eitas süüdistatav oma süüd nii Yi noaga ähvardamises kui ka

kehalises väärkohtlemises ning selgitas, et ei ole Yit 21.04.2020 löönud ega ka noaga ähvardanud ja

kuigi tal oli tõepoolest käes nuga, ei tahtnud ta sellega midagi teha ei oma xxxle ega ka lastele, vaid

tahtis ennast ära tappa. Süüdistatava sõnul on ta korduvalt tahtnud sooritada enesetappu (II kd, tl 167

pöördel).

4. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et süüdistatav A. Pärtel ja kannatanu Y on

endised xxxd, koos asusid nad elama xxxx. aasta xxx. Kannatanu Yi sõnade kohaselt hakkas

süüdistatav juba sama aasta sügisel lapseootel kannatanu suhtes tarvitama vägivalda, kannatanut

alandama ning kodus lõhkuma-laamendama. Vägivald jätkus ka pärast esimese lapse sündi ning

süvenes veelgi pärast teise lapse sündi xxxx. aastal. Vihahoos kägistas süüdistatav kannatanut kõrist,

tõukas vannitoa põrandale pikali ja ähvardas 9. korruse rõdult alla visata (I kd tl 61-66). Aastatel 2018-

2020 kasutas A. Pärtel kannatanu suhtes füüsilist vägivalda; lõi, tõukas, lohistas juustest, tekitas valu ja

hirmu. Enamasti oli süüdistatav tegude ajal alkoholijoobes (I kd tl 56-60). Viimane füüsiline rünne oli

2020. aastal.

5. 21.04.2020 episoodi osas selgitas kannatanu kohtueelses menetluses (I kd tl 63), et tol päeval sõitis

ta koos laste ja süüdistatavaga autoga ringi. Süüdistatav tarvitas alkoholi ning autos tekkis sõnavahetus

seoses sellega, et süüdistatav oli kannatanut petnud. Yi sõnul haaras süüdistatav 90 km/h kiirusega

sõitva auto roolist, proovis seda kraavi pöörata. Kodu juurde jõudes nad autost ei väljunud, süüdistatav

lõi kannatanule rusikaga pähe, võttis auto pardatšokist noa, käskis kannatanul metsateele sõita ning

ütles seal kannatanule (samal ajal, kui lapsed olid tagaistmel), et kas tema või kannatanu tapab nüüd

lapsed ära ning kas tema lööb või pussitab lapseootel kannatanut kõhtu või kannatanu teeb aborti.

Kannatanu sõnul suutis ta ikkagi süüdistatava maha rahustada. Alexander võttis suitsupaki ja

kannatanu telefoni ning väljus autost. Kannatanu sõitis koju, viis lapsed samas majas elava sõbranna

juurde, pakkis kodus esmased laste asjad, kutsus politsei välja ja lahkus sõbranna juurde. Hiljem üüris

korteri xxx ja lahkus koos lastega. Kannatanu sõnul ei mäleta ta, kas ta Alexandri rusikalöögist

lagipähe valu tundis, kuid tal oli meeletu hirm laste ja enda elu pärast.

6. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes. KarS § 121 süüteokoosseisu

objektiivne külg sisaldab endas kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat

kehalist väärkohtlemist. Esimene alternatiiv näeb koosseisulise tagajärjena ette tervisekahjustuse, teine

aga valu.

7. Käesoleval juhul ei ole kohtu käsutuses dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava

tegevusest tingitud kehavigastust kannatanu Yi pealael. Ka ei ole kannatanu antud ütlustes viidanud

mingit liiki tervisekahjustuse tekkimisele. Veelgi enam, ta on enda ütlustes märkinud, et ei mäleta, kas

tundis rusikalöögist pähe valu või mitte.

8. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid A. Pärteli süüd Yi kehalises

väärkohtlemises 21.04.2020. Süüdistatav kannatanu löömist ei tunnista, kannatanu mainib küll

rusikaga pähe löömist, kuid ei suuda määratleda isegi seda, kas ta sellest tegevusest valu tundis. Arsti

poole ta ei pöördunud, vigastuste olemasolust ta rääkinud ei ole ja sündmusel puuduvad pealtnägijad.

Seega jäävad kohtu hinnangul õhku kõrvaldamata kahtlused, mis KrMS § 7 lõike 3 kohaselt

tõlgendatakse süüdistatava kasuks ning seega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos tuleb

süüdistatav kohtu hinnangul õigeks mõista.

9. Süüdistuse kohaselt, lisaks kannatanu Yi kehalisele väärkohtlemisele, ähvardas süüdistatav

21.04.2020 sündmuse raames kannatanut tapmisega, juhul kui kannatanu ei tapa nende ühiseid lapsi.

10. KarS § 120 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara

rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

11. Ähvardamise puhul kahjustatakse eelkõige vaimset heaolu ning tekitatakse kannatanus

emotsionaalselt kurnav hirmutunne. Ähvardamine peabki olema suunatud konkreetses kannatanus

hirmutunde tekitamisele ning olema seejuures veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse

täideviimist. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust ning see on täidetud, kui isik pani teo toime

vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab mh, et süüdlane teab kindlasti või peab

võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena (karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne,

2021, § 120 kommentaarid).

12. Ka Riigikohus on öelnud, et KarS § 120 lg 1 järgi on tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine

karistatav, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdlane saab täita kõnealuse koosseisu

objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast

muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses

kõrvalseisjas (RKKK 1-23-1176, p 10).

13. Süüdistatav ei eitanud, et 21.04.2020 sündmuse ajal võttis ta välja noa, kuid tema sõnul ei olnud

sellise tegevuse eesmärgiks mitte kannatanu hirmutamine ega ähvardamine, vaid enesetapp. Kannatanu

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt süüdistatav ähvardas teda autos pardatšokist võetud

noaga (vt. otsuse p 5). Seega on kannatanu ja süüdistatava versioonid ka tapmisega ähvardamise osas

erinevad. Kohtu hinnangul ei saa jätta aga tähelepanuta, et kannatanu on kohtueelses menetluses antud

ütlustes kirjeldanud varasemat kooselu süüdistatavaga, kuhu on mahtunud nii alandused, vägivald kui

ka ähvardused, sh 9. korruse aknast alla viskamisega ähvardamine. Et tegemist ei ole pelgalt

paljasõnaliste ütlustega, seda kinnitab ka Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsus, millega A. Pärtel (tollase

nimega Sander Pärtel) mõisteti süüdi KarS § 120 lg 1 järgi kannatanu Yi tapmise- ja

tervisekahjustusega ähvardamises.

14. Seega arvestades A. Pärteli varasemat käitumist kannatanu suhtes, oli kannatanul alust tunda hirmu

johtuvalt A. Pärteli käes olevast noast ja puudub ka alus kahelda selles, et A. Pärtel kannatanut

tapmisega ähvardas. Kohtu hinnangul on A. Pärteli sellekohane tegevus kooskõlas tema manipulatiivse

käitumisega, mis tuleneb kriminaalasjas kogutud tõenditest. Kohus leiab, et puudub alus kahelda

kannatanu ütlustes asetleidnud ähvarduste kohta. Subjektiivsest küljest on tegu kohtu hinnangul toime

pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Ahistav jälitamine (KarS § 1573 lg 1)

15. Süüdistuse kohaselt sekkus A. Pärtel, hoolimata kannatanu Yi palvetest teda mitte häirida,

järjepidevalt kannatanu eraellu perioodil 09.05.-19.06.2024. Sekkumine seisnes nii kannatanu kodu

ümbruses käimises, ukse taga laamendamises, lastega suhtlemise ettekäändel kontakti otsimises kui

kannatanule häirivate, ähvardavate ning eraellu sekkuvate sõnumite saatmises.

16. Süüdistatav A. Pärtel tunnistas enda süüd endise xxx Yi ahistavas jälitamises. Kohtuistungil ei

soovinud ta KarS § 1573 lg 1 süüdistuse osas pikemalt selgitusi anda (II kd, tl 167-168), kuid

kohtueelses menetluses antud ütlustes (I kd tl 133) selgitas ta, et kirjutas Yle oma alateadlikest

mõtetest. Tahtis, et Y tunneks sama valu, mida tema tundis, kui Y ta enda elust välja kirjutas. Tal ei ole

kunagi olnud kavatsust teha Yle viga või lõhkuda tema asju, kuid ta tahtis kannatanule võimalikult

palju hingevalu põhjustada. Yile koos ähvardustega saadetud fotode osas selgitas süüdistatav, et kivid

olid tal tol korral kaasas seetõttu, et ta tahtis neid objektil kasutada tasapinnana, kuid siis tuli mõte Yt

hirmutada, pinget kruttida. Noad olid kaasas päeva algusest saati, kasutab neid tööalaselt, kohe

hommikul pani püksivärvli vahele, nii on neid mugav kanda. Lootis, et kui Y on nii stressis

süüdistatava tegude pärast, ei suuda ta endale uut meest leida.

17. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et A. Pärtel ja Y on endised xxxd, kellel on kolm ühist last.

Kannatanu Yi ütlustest (I kd tl 62-66) nähtuvalt abiellusid tema ja A. Pärtel xxxx. aasta xxx, kuigi koos

elasid alates xxxx. aasta xxx. Nii süüdistatava kui kannatanu sõnade kohaselt on neil olnud palju

kokku-lahku kolimisi nende aastate jooksul. Kannatanu sõnul lõppes nende suhe xxxx. aasta xxxs kui

nad xxx. Samas nende suhtlus jätkus. Kannatanu ei eita, et tema jaoks oli oluline, et ühistel lastel oleks

olemas mõlemad vanemad. Jätkusid ka xxx süüdistatavaga kuni xxxx xxx lõpuni, mil kannatanu enda

sõnul ütles süüdistatavale, et ta ei soovi enam, et viimane tema juurde ööseks jääks, sest kannatanu

tahab oma eluga edasi minna.

18. Yi sõnade kohaselt hakkas A. Pärtel sellest hetkest käituma ebaadekvaatselt. Algas kannatanu

vaimne terroriseerimine SMS-ide, Messengeri teadete ja telefonikõnede teel ning pidev jälitamine. Nii

näiteks luges A. Pärtel laste juures viibimise ajal kannatanu FB Messangeri ja vestlusi ja e-maile, sh

kannatanu meestuttavatega.

19. Kriminaalasja materjalide kohaselt pöördus kannatanu Y avaldustega A. Pärteli ahistava tegevuse

osas korduvalt politsei poole (I kd tl 3, 18).

20. Süüdistuse kohaselt otsis A. Pärtel kannatanuga kontakti füüsiliselt üheksal erineval mai- ja

juunikuu päeval. Kuupäevaliselt on süüdistatava poolne käitumine leidnud kinnitust järgmiselt.

09.05.2024 -10.05.2024 episoodid

21. Tunnistaja Q ütlustest nähtuvalt tuli A. Pärtel 09.05.2024 xxxsse emadepäeva kontserdile, tõi

vabanduseks laste vaatamise aga tunnistaja hinnangul tahtis ta Y järele luurata. Tunnistaja kutsus talle

politsei, kes viis purjus A. Pärteli koju, kuid järgmisel päeval tuli ta esimese rongiga tagasi ja läks Y

korteriukse taha laamendama.

22. A. Pärteli viibimist xxxs 09.05 tõendab ka Häirekeskusele tehtud kõnesalvestiste kui asitõendite

vaatlusprotokoll (I kd tl 151-156) ja protokollile lisatud häirekeskuse kõnede kuvatõmmised (I kd 146-

150), mille kohaselt palub kannatanu 09.05.2024 kell 20.55 saata politsei xxxsse, xxx, sest süüdistatav

terroriseerib ümber maja. Kannatanu ei julge aknast välja vaatama minna, korteris magavad 3 last.

Kannatanu sõnul võib süüdistatav muutuda agressiivseks, laamendada. Tema soovib, et süüdistatav

lihtsalt minema läheks.

24.05.2024 ja 25.05.2024. öösel vastu 26.05.2024 episoodid

23. Tunnistaja W sõnade kohaselt (I kd tl 82) kirjutas A. Pärtel talle 23.05.2024 ja palus, et tunnistaja

tuleks kell 14.12 lapsi hoidma, sest ta ei taha Yt näha. Tunnistaja oli teadlik sellest, et süüdistataval ja

kannatanul oli sel päeval jälle vaidlus ja A. Pärtel saatis Yile jälle ähvardavaid ja manipuleerivaid

kirju. Ööl vastu 25.05 võttis tunnistaja Y koos lastega enda juurde ööbima, kuna kannatanu korteri uks

on vana ja tal ei olnud seal lastega turvaline olla. Kuna xxx kogukond on väike, oli õhtupoole kuulda,

et A. Pärtel sõidab xxx vahel. Alexandrit nägid ringi sõitmas ka tunnistaja lapsed. Y parkis oma auto

24.05 õhtul xxx parklasse, et Alexander ei saaks aru, et ta lastega kodus on. Tunnistaja palus enda

lastel veel 24.05. õhtul minna parklasse vaatama, kas Y auto on terve ning sai oma pojalt pildi, kus on

näha, et Y auto kaks rehvi on tühjad.

24. Tunnistaja Q ütlustest (I kd tl 78-79) nähtuvalt meenus talle ka juhtum, kuidas 24.05.2024 kell

23.10 saadeti Wle pilt, et Y autol on 2 autorehvi tühjad. 25.05 hommikul selgus, et rehvid olid läbi

torgatud. Tunnistaja Q sõnul aitas W 25. mai ööl vastu 26. maid tassida kannatanu Yil magavad

lapsed enda juurde, sest A. Pärtel lõhkus ja laamendas Y korteri ukse taga vahelduva eduga.

01.-02.06 episood

25. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 151-156) kohaselt palub kannatanu kell 23.33 Häirekeskusele

tehtud kõnes sosistades politseid xxxsse, xxx, kuna süüdistatav on alkoholijoobes ja laamendab

korteriukse taga. Korteris on 3 alaealist last. Kannatanu sõnul on uks nii katkine, et paari hoobi korral

tuleb eest ära. 02.06.2024 kell 00.22 ja kell 01.11 küsib kannatanu, et millal politsei jõuab, süüdistatav

sõitis ära, oli täiesti purjus, käis 3 korda ukse taga, teatab, et ohtu enam pole.

26. Ka tunnistaja W ütlustest (I kd tl 83) tulenevalt toimus 02.06 jälle kannatanu Yi terroriseerimine A.

Pärteli poolt kirjade teel. Ka nägi tunnistaja A. Pärtelit sel kuupäeval xxxs ringi liikumas. Õhtul kl 23

nägi tunnistaja süüdistatavat väljas pingi peal istumas ja õlut joomas. Mingi hetk hiljem helistas

kannatanu tunnistajale ja ütles, et süüdistatav on kannatanu ukse taga, taob kõvasti vastu ust.

Tunnistaja ütles, et kannatanu kutsuks politsei.

06.06.2024 episood

27. Kannatanu ütluste kohaselt (I kd tl 64) viis A. Pärtel 06.06.2024 lapsed ilma kannatanu

nõusolekuta nende elukohast minema ja kirjutas, et sellise litsi juures tema lapsed ei kasva. Kõnedele

süüdistatav ei vastanud, telefon oli välja lülitatud ja enne kui kannatanu helistas politseisse, tuli talle

süüdistatavalt sõnum „ Sa ei näe oma lapsi enam kunagi“. Lõpuks teatas SA Kadunud kannatanule, et

nad positsioneerisid laste telefoni ja asukohta ja keegi otsijatest nägi lapsi ja Alexandrit Rummus ja

kutsus politsei. Nähtuvalt kannatanu ütlustest sõitis A. Pärtel juba samal õhtul xxx vahel ja sellest

teavitas teda sõbranna W poeg. Kannatanu ei julgenud koju minna ja oli koos tütrega öösel sõbranna

juures. Kannatanu sõnul käib A. Pärtel süstemaatiliselt tema ukse taga xxxs, xxx, lõhub, laamendab,

ajab lapsi üles, külvab hirmu ja segadust, rikub öörahu ja kannatanu ja laste und.

28. Yi sõnu kinnitavad ka tunnistaja W ütlused (I kd tl 83), kelle sõnul helistas Y talle 06.06.2024 kell

11.43, nuttis ja palus minna kannatanu koju kontrollima, et kas lapsed on ikka seal koos

süüdistatavaga, kuna süüdistatav oli ähvardanud lapsed ära võtta ja mitte kunagi enam neid tagasi

anda. Tunnistaja läks kontrollima ja nägi, et lapsi kannatanu kodus polnud. Pärast seda kui SA

Kadunud abil positsioneeriti ühe lapse asukohta, leidis politsei lapsed ja süüdistatava. Lapsed olid

hüsteerias, süüdistatav oli purjus. Tunnistaja ja kannatanu võtsid lapsed ja sõitsid minema. Õhtul jäid

Yi pojad kannatanu tädi juurde ja tütar tunnistaja juurde koos kannatanuga. Süüdistatav saatis õhtul

ähvardavaid kirju: „Su korteris tuleb täna jaanituli, tapan ära kõik su lähedased“( I kd tl 102 foto

kuvatõmmisest), „Vaatame, mis sa teed siis, kui sul on kõik läinud“ jne. Tunnistaja sõnul oli

sõnumites kõike: alandamist, halvustamist, segamist. Lisaks süüdistatav helistas pidevalt kannatanule,

öeldes mh, et teeb seda selleks, et liini kinni hoida ja et kannatanule keegi teine helistada ei saaks.

Õhtul nägi tunnistaja uuesti süüdistatavat kannatanu maja ees. Süüdistatav sõitis tunnistajat nähes

minema.

29. Kannatanu ütlusi kinnitab ka Häirekeskusele tehtud kõnesalvestiste vaatlusprotokoll, millest

nähtuvalt helistas Y kell 11.47-12.14 kolm korda häirekeskusesse, teatades et süüdistatav, kes võib olla

alkoholijoobes, on lapsed kaasa võtnud ja lahkunud. kuhu. Kell 12.23 ja 15.08 helistab kannatanu ja

teatab, et sai süüdistatava kätte, küsis, kus lapsed on, süüdistatav vastas, et see pole tema asi ja pani

kõne kinni, kannatanu arvas süüdistatava hääle põhjal, et süüdistatav on alkoholijoobes. Kl 17.45

helistatakse häirekeskusest kannatanule tagasi, et xxx, Rummu juures on lapsed, kardavad patrulli,

süüdistatav on pretensioonikas. Kell 18.30 helistab kannatanu, et sai lapsed kätte, süüdistatav oli

hüpanud nende autole ette, tema ja lapsed sõidavad ära.

30. Häirekeskusele tegi kannatanu kõne ka 07.06.2024 kl 18.37, teatades, et kardab oma elu ja tervise

pärast, kuna süüdistatav saadab järjepidevalt ähvardavaid sõnumeid sisuga „tänane öö lõppeb

surmaga“, „kui lapsi ei näe, siis lõpetab nende mõlema elud ja lapsed lähevad lastekodusse“.

Kannatanul on kodus 3 väikest last, korteri uks on katkine ja ei pea ühte löökigi vastu.

08.06.2024 episood

31. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistas kannatanu 08.06.2024 kell 14.45 taas Häirekeskusele

ja teatas, et A. Pärtel luurab xxxs, kannatanu sai seda teada tuttavatelt. Luuramisele eelnes

ähvardamine. Kannatanu tunneb end nagu puuris, sest peab kodus olema ja ei saa lastega liikuda, õue

minna, sest süüdistatav on ettearvamatu ja ohtlik. Kohe pärast seda helistatakse kannatanule tagasi ja

antakse teada, et kannatanu helistaks ise 112, kui on oht elule ja tervisele.

19.06.2024 episood

32. Tunnistaja W sõnul (I kd tl 84-85) helistas talle 19.06.2024 tuttav, kes ütles, et süüdistatav on xxxs

oma lastele lasteaeda järgi tulnud. Tunnistaja helistas kannatanu Yile. Kannatanu rääkis tunnistajale, et

süüdistatav oli tulnud õiendama, et tahab lapsi näha, oli olnud joonud, ähvardanud, et võtab lapsed ära.

Politsei viis süüdistatava minema. Tunnistaja nägi kannatanule saadetud pilte noast süüdistatava

püksivärvli vahel ning autos olnud kividest, millega süüdistatav kannatanu aknaid sisse visata

ähvardas. Tunnistaja hinnangul ei ole süüdistatav stabiilne, lapsed on hea põhjus kannatanuga

manipuleerimiseks, süüdistatav on alkohoolik, joob väga tihti, sh üksinda. Terror ei lõpe enne, kui

süüdistatavat karistatakse või ta läheb sundravile.

33. Süüdistatava ilmumist joobes olekus xxx lasteaeda 19.06.2024 kinnitavad nii asitõendi

vaatlusprotokoll (I kd tl 151-156) kui ka politsei vormikaamera salvestise kui asitõendi

vaatlusprotokoll (I kd tl 157-159).

34. Nii nähtub Häirekeskusele tehtud kõnedest, et 19.06.2024 kell 17.05 helistas häirekeskusele Z xxx

lasteaiast (I kd tl 155) ja teatas, et A. Pärtel on tulnud lasteaeda, on purjus, kallistab oma lapsi, tahab

neid ära võtta. Helistaja ei tea, kas lapse ema ja süüdistatav saavad ise hakkama ja palub politseid.

35. 19.06.2024 sündmuskohale saabunud politseipatrulli vormikaamera esimeselt salvestiselt (P32152

[19.06.2024 17_30_07] (1)), kus politseinikud suhtlevad süüdistatavaga, nähtub, et süüdistatava sõnul

hoolib ta ainult oma lastest ja ütleb, et see mees, kes tema lastega on, peab hävima. Süüdistatav toob

mitmel korral välja, et on häiritud ja väljendab pettumust, et laste emal on uus kaaslane. Kui laste emal

on uus kaaslane ja tema lastel uus isa, siis mis tal ikka muud teha, kui sündmusi juurde toota, kinni

läheb nagunii.

36. 19.06.2024 kl 17.30 teisel salvestisel (P32152 [19.06.2024 17_30_07]) selgitab kannatanu, et

süüdistatav on tema endine xxx, tuntavas alkoholijoobes, saadab pidevalt talle ähvardavaid sõnumeid,

vaimne vägivald on pidev. Süüdistatav selgitab, et tema endisel xxxl on uus mees, kes läheb

süüdistatava laste juurde. Ütleb, et saab seda täna takistada, homme on vanglas, ülehomme on väljas ja

takistab uuesti. Politseinikud üritavad soovitada seaduslikke viise, kuidas olukorda parandada,

süüdistatav ei taha seda kuulda.

37. A. Pärtelile esitatud süüdistuse kohaselt seisnes Yi ahistav jälitamine lisaks kannatanuga füüsilise

kontakti otsimisele ka temale 18.06.2024 lillede saatmises töö juurde ning häiriva, ähvardava ja eraellu

sekkuva sisuga sõnumite saatmises.

Kannatanu Yi sõnade kohaselt ( I kd tl 64) allkirjastasid nad A. Pärteliga 17.06 laste jagamise graafiku

lastekaitse juures: Alexander oli algul nõus, hiljem saatis sõnumeid, et talle ikka ei sobi, „kuna siis

jääb kannatanule liiga palju aega litsi löömiseks“. Kannatanu vastus, et ta ei kavatse kogu oma vaba

aega pühendada süüdistatava seltskonnale, A. Pärtelile taas ei meeldinud. Vaatamata sellele saatis A.

Pärtel kannatanule 18.06.2024 töö juurde lilled, helistas, vabandas ja küsis, kas kannatanu sai lilled

kätte. Kohtu hinnangul kinnitab kogu selline äärmusest äärmusesse emotsioonidega kannatanu suhtes

käitumine A. Pärteli kinnisideed järjepidevalt kannatanuga kontakti saada. Kohus hindab need üheks

osaks A. Pärteli terviklikust ahistavast käitumisest kannatanuga suhtlemisel.

38. Süüdistuses märgitud sõnumid moodustavad kohtu hinnangul samuti ahistava jälitamise

koosseisu.

39. 25.05 saadetud sõnumis teatab süüdistatav kannatanule, et mingi suvalise jorsiga hakkavad tema

lapsed elama üksnes üle tema laiba. Süüdistataval ei ole midagi kaotada, politseile ta end kätte ei anna

ja neil ei jää üle muud kui süüdistatav maha lasta. Lapsed aga kaotavad oma isa.

- 01.06 sõnumis teeb kannatanule etteheiteid laste järelevalveta jätmises, kuna emme jaoks on tähtis

vaid pidu. Hoiatab, et pöördub lastekaitsesse – kui kannatanu tahtis sõda, siis selle ta ka saab.

- 06.06 sõnumis teatab kannatanule, et lapsed teda üldse ei igatse ja pole kannatanu asi, kuhu tema

nüüd lastega läheb. Ähvardab, et kannatanu mõtleb sellele homme, kui jaanituli kodus.

- 07.06 sõnumites teatab kannatanule, et nüüd pole tagasiteed. Temal pole kaotada enam midagi.

Kannatanu võttis ainsa, mis tal on ja seega on süüdistataval ükskõik. Teatab, et sel asjal pole head

lõppu, kinni minek on nii kui nii. Tema vangi ei lähe, seega polegi head lõppu. Sõnumist tuleneb, et

süüdistatav viibib lasteaia läheduses, näeb et kannatanu suhtleb seal õega. Pakub välja erinevaid

variante, kus kannatanu viibis, märkides kohti, kus kannatanu autot polnud ja teeb järelduse, et

kannatanu viibis mingi kolmanda mehe juures. Teatab kannatanule, et ilma temata elada ei kavatse,

süüdistab kannatanut järjekordselt lastega mingi mehe juures olemises. Ähvardab, et tema (kohtu

selgitus: kannatanu uue sõbra) vanuses on infarkt kerge tulema ja et öös juhtub asju.

- 08.06 sõnumites informeerib kannatanut, et tal ei ole enam mingit tegutsemistahetki. Parim mis

kannatanu teha saaks on saata talle 5 pakki diasepeksi või mingeid muid aineid, millega üledoosi teha.

Märgib, et kannatanu jube palju ikka lobiseb telefonis, kas ei peaks lastega tegelema. Informeerib

kannatanut sellest, et menetlused käivad väga aeglaselt ja paar kuud alati viivitust, seega neil aega küll

ja veel näha ja asju teha. Ei lõpeta enne kui on kannatanuga kohtunud. Hoiatab, et ei lõpeta enne kui

kannatanu telefonile vastab ja teatab, et saab vähemalt kannatanu telefoni kinni hoida, et keegi teine

sinna helistada ei saa. Teatab, et need lapsed lähevad nüüd lastekodusse, nad viiakse ära. Tal elus veel

vaid üks eesmärk nüüd. Selgitab, et xxx pole kaugel, eluaeg kannatanu redus pole ju. Terroriseerib

seetõttu, et ootab, et see patrull tuleks ja nad ta maha laseksid. Tal on alati mitu nuga kaasas ja ta tahab

et nad ta lihtsalt ära tapaksid. Lubab teha kõik, et tuleks kiirreageerijad kohale ja ta lihtsalt maha

lasevad. Ükskõik, mis ta selleks siis tegema peab. Enne kinni minekut on palju aega, et kannatanu elu

ka põrguks muuta. Ja täna ongi see eesmärk, sest kaotada pole enam midagi. Võimalikult palju kahju

tekitada, et kannatanu nullist peaks alustama. Ja kui kannatanul pole autot, ei kodu, ega muud.

Võetakse ka lapsed. Süüdistatav läheb vangi istub aasta ja tuleb taas. See ei lõppegi enne kui ta surnud

on.

- 14.06 sõnumites ähvardab taas kannatanu uue kaaslase tapmisega ja kannatanu röövimisega. Teatab,

et tahab kannatanut: röövib ja vägistab kannatanu. Vähemalt saab seksida – enne ei jäta. Vahet pole,

kas ta on surnukuuris või vanglas.

- 15.06 sõnumis ähvardab taas kannatanut, et tal ei ole midagi kaotada, vanglast saab nagunii ühel

päeval välja. Ükski politsei ei saa kannatanut aidata ning ühel päeval nad kohtuvad nii kui nii.

Süüdistatav märgib, et lapsi tal pole ja nüüd ongi ainult kättemaks. Nii kaua kui süüdistatav on

vabaduses peab kannatanu kogu aeg üle õla vaatama.

- 19.06 sõnumites ähvardab taas kannatanut, et mees, kes tahab tema laste kõrval olla, sureb nii kui nii.

Soovitab kannatanu uuel mehel teda kaitsma tulla ja teatab, et tänane päev lõpeb katastroofiga. Lisab

foto, millel, millel on näha püksivärvli vahel olev nuga ja teatab, et täna näevad lapsed oma isa surma.

Läheb veriseks. Süüdistatav saadab ka foto suurtest autosalongis olevatest kividest ja teatab, et on

olemas kivid, mis aknasse lendavad ja ka kannatanu autorehvid ei jää puutumata.

40. Et eelkirjeldatud sõnumite saatjaks oli A. Pärtel, seda tõendab ka süüdistatava mobiiltelefoni

vaatlusprotokoll koos lisadega ehk ekraanitõmmistega kannatanu numbrile saadetud sõnumitest (I kd

tl 169-250, II kd tl 1-89).

41. Järgnevalt hindab kohus, kas sõnumid mida A. Pärtel kannatanule saatis, olid hirmutavad, häirivad

ja eraellu sekkuvad.

42. Kannatanu Yi kohtueelses menetluses antud ütlused räägivad sellest, et A. Pärtel on olnud tema

suhtes vägivaldne nii vaimselt kui füüsiliselt alates nende kooselu algusest. Ta on käitunud

kannatanuga viimast alandades. A. Pärteli käitumine on olnud ettearvamatu. Alates 2024. aasta

aprillist, kui kannatanu ellu ilmus uus kaaslane, muutus süüdistatava käitumine ebaadekvaatseks: ta

hakkas kannatanut erineval moel ahistama: kord ähvardades, siis paludes, ähvardades end tappa jne.

Kannatanu hinnangul on tal hirm enda ja laste pärast ja ka süüdistatava kirjad tekitavad temas hirmu

ega võimalda tal rahulikult elada. Kannatanu ütlustest nähtub kokkuvõtvalt, et vaatamata sellele, et

kannatanu ei soovi A. Pärteliga suhelda, saadab viimane talle sõnumeid, ka pilte. Sõnumite sisu on

väga erinev: küll ähvardab kannatanu auto lõhkuda, kividega korteriaknad sisse loopida, kannatanu

uue mehe ära tappa jne.

43. Yi sõnul jälitab süüdistatav teda konstantselt, teab kannatanu töögraafikut, millega viimane tööle

läheb, millega tagasi koju sõidab, teab kui kannatanu on oma xxx xxx juures jne. Saadab ähvardusi

erinevate suhtluskanalite kaudu, kus lubab, et kannatanu korteris tuleb jaanituli, et ta tapab kõik

kannatanu lähedased, ähvardab, et helistab tundide kaupa ja kui muud ei saa teha, siis vähemalt hoiab

kannatanu telefoniliini kinni. Kannatanu väljendas kohtueelses menetluses antud ütlustes oma hirmu

elu ja tervise aga ka laste turvalisuse pärast, kuna süüdistatava käitumine on ebastabiilne.

44. Kannatanu sõnu ähvardustega kaasnevate fotode saatmisest kinnitavad ka Messengeri vestluse

kuvatõmmised, mis on Yi poolt edastatud politseile e-kirjaga (I kd tl 103-106) Kuvatõmmiselt, kus on

nähtavad autoistmel asuvad kivid, tuleneb ka ähvardus autorehvide lõhkumise kohta, mida süüdistatav

kogutud tõendite kohaselt ka tegi. Seega on süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused sellest,

et tal ei olnud kavatsust lõhkuda Y vara, ta soovis vaid põhjustada talle hingevalu, paljasõnalised.

Kannatanu autorehvide lõhkumine oli selgelt Yi jaoks tõestus, et süüdistatav on võimeline talle või

tema varale kahju tegema ning sellest tulenevalt olid süüdistatava erineva sisuga saadetud ähvardused

tema jaoks realistlikud ja kahtlemata tekitasid kannatanus hirmutunnet.

45. Ka tunnistaja Q on kirjeldanud (I kd tl 78-79) A. Pärtelit manipulaatorina, kelle ees tema xxx Y

tunneb hirmu. Tunnistaja hinnangul on A. Pärtel olnud kogu aeg nartsissistlik ning tarvitanud alkoholi.

On viibinud psühhiaatriahaiglas, kust välja saades on olnud mõnda aega sõbralik, kuid siis jälle ära

keeranud ja jätkanud ähvardustega. Q ütluste kohaselt algasid Alexandri poolsed ähvardamised ja

jälitamised 2024. aasta mais, kui A. Pärtel sai teada, et Y suhtleb teiste meesterahvastega. Tunnistaja

sõnul on olnud ähvardusi nii palju, et midagi konkreetset välja tuua on raske. Vaimne terror Y suhtes

on kestnud juba 3-4 aastat.

46. Tunnistaja W on kohtueelses menetluses antud ütlustes (I kd tl 82-85) üksikasjalikult kirjeldanud,

kuidas A. Pärtel kasutab oma laste ema Yi suhtes vaimset vägivalda, terroriseerib Yt telefonikõnedega,

sõnumite ja Facebook Messengeri kirjadega. Kirjades ta ähvardab, manipuleerib, alandab, halvustab ja

sõimab Yt. Lisaks ta jälitab Yt ja lapsi ja selline terroriseerimine on tunnistaja sõnul tegelikult kestnud

aastaid. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt on üheks manipuleerimise viisiks olnud ka ähvardus teha

enesetapp poomise läbi. A. Pärtel saatis nii tunnistajale kui Yile 01.05.2025 kirju ja pildi köiest, mida

ta poomise jaoks punus. Tunnistaja sõnade kohaselt on Y A. Pärtelile täielik kinnisidee. 24.05 ja 25.05

kestis Y suhtes terror telefonikõnedes ja tunnistaja võttis kannatanu ööseks koos lastega enda juurde.

47. Ahistava jälitamise puhul ei tohiks olulise häirimise tuvastamisel lähtuda vaid kannatanu

subjektiivsest hinnangust, vaid lähtuda tuleks objektiivse kõrvalseisja seisukohast – kas kellegi tegevus

on ka keskmisele mõistlikule inimesele oluliselt häiriv (E. Sommer. Kuidas tõlgendada

karistusseadustiku §-i 1573. – Juridica 8/2018).

48. Hirm on tundmus, mis tekib isiku turvalisust ähvardava olukorra puhul ja on tugevalt subjektiivne

nähtus. Kuivõrd erinevatel inimestel on hirmulävi erinev, on kohus seisukohal, et ka hirmu tundmise

vaagimisel tuleks lähtuda keskmiselt mõistliku inimese kriteeriumist. Kannatanule saadetud sõnumites

räägib süüdistatav korduvalt nii enda, kui kannatanu ja tema uue kaaslase tapmisest, kannatanu

vägistamisest, vara hävitamisest, lastest ilmajätmisest. Kohtu arvates on teod, millega süüdistatav

saadetud sõnumites kannatanut hirmutab, juba oma olemuselt sedavõrd kohutavad, et tekitavad igas

keskmises kõrvalseisjas hirmu. Seega asub kohus seisukohale, et lähtudes kannatanu ütlustest,

toimikus kajastatud sõnumite kuvatõmmistest ning ka keskmise mõistliku isiku kriteeriumist on kõik

e-kirjad, millised A. Pärtel on süüdistuse kohaselt kannatanu Yile alates 25.05.2024 saatnud, sellised,

mis oluliselt tekitasid kannatanus hirmu, olid ähvardavad ja häirisid Yit. Seega sekkus süüdistatav oma

tegevusega kannatanu tahte vastaselt tema eraellu.

49. Ahistava jälitamise üheks koosseisutunnuseks on ka see, et teise isiku eraellu sekkumine peab

toimuma teise isiku tahte vastaselt. Nähtuvalt kannatanu ja ka tunnistajate ütlustest oli süüdistatav

teadlik sellest, et kannatanu ei soovi temaga suhelda. Seda asjaolu kinnitavad ka arvukad sõnumite

kuvatõmmised, millistest tulenevalt oli põhiliseks sõnumite saatjaks süüdistatav. Kannatanu reageeris

süüdistatava sõnumitele väga harva, pigem eiras neid.

50. Riigikohus on lahendis 1-24-1235 märkinud, et KarS § 1573 lg-s 1 on mitteammendav loetelu

olulise häirimise viisidest, mille korral on kannatanu eraellu sekkumine selle sätte järgi karistatav.

Nendena nimetab seadus kannatanu hirmutamist ja alandamist. Kolleegium leiab, et ka siis, kui

kannatanu eraellu sekkumise (sh temaga kontakti otsimise või tema jälgimise) eesmärk või tagajärg on

kannatanu oluline häirimine muul moel kui teda hirmutades või alandades, peab häiring olema

intensiivsuselt võrreldav hirmutamise või alandamisega.

51. Kõrvutades nimetatud Riigikohtu lahendit A. Pärteli kriminaalasjas tõenditega, võib kohtu

hinnangul järeldada, et just kannatanu hirmutamine ja ähvardamine oli A. Pärteli poolt edastatud

sõnumite peamiseks sisuks. Mõned näited: ähvardused kannatanu elu põrguks muuta, tekitada

võimalikult palju kahju, et kannatanu peaks alustama nullist, koduukse taga lõhkumised, lähen vangi

istun aasta ja tulen taas ja see ei lõppegi enne kui ma olen surnud jne jne. Süüdistatava tegevus

kannatanu suhtes, mis väljendus kannatanu füüsilises jälgimises/jälitamises ja järjepidevas sõnumite

saatmises, oli ilmselgelt ka kannatanu igapäevaelu oluliselt häiriv ja tema tahte vastane. Kohus märgib

ka, et kuigi kannatanul ja süüdistataval oli kolm ühist last, siis süüdistatava suhtluse sisuks ei olnud

mitte niivõrd laste käekäik, kui kannatanu isik ja tema uus suhe. Kuigi ahistav jälitamine kestis

võrdlemisi lühikese, so pooleteistkuulise ajaperioodi vältel (09.05-19.06.2024), ületasid süüdistatava

teod sotsiaalselt aktsepteeritava normaalse käitumise ning tema tegude iseloom ja intensiivsus viitavad

üheselt ahistavale jälitamisele. Seega on kohtu hinnangul täidetud KarS § 1573 lg-s 1 sätestatud

kuriteo objektiivne koosseis.

52. Subjektiivsest küljest nõuab teise isiku eraelu oluline häirimine eesmärgina kavatsetust. Kohtu

hinnangul oli A. Pärteli poolt saadetud sõnumite eesmärgiks kannatanu eraelu oluline häirimine ehk

teisisõnu pani A. Pärtel KarS § 1573 lg-s 1 kirjeldatud teod Yi suhtes toime kavatsetusega.

Mootorsõiduki joobes juhtimine (KarS § 424 lg 2)

53. Süüdistuse kohaselt juhtis A. Pärtel, olles karistatud KarS § 424 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu

13.12.2021 otsusega, 05.07.2024 Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel mootorsõidukit,

olles alkoholijoobes, alkoholi väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l. Samuti juhtis ta

mootorsõidukit alkoholijoobes 23.07.2024 Tallinnas, Paldiski mnt 75 juures. A. Pärteli veres oli

alkoholi mitte vähem kui 2,66 mg/l.

54. Puudub vaidlus selles, et A. Pärtel on toime pannud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Seda kinnitavad lisaks süü omaksvõtule ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid.

55. Süüdistatav selgitas 05. juulil 2024 asetleidnud sündmuse kohta kohtueelses menetluses antud

ütlustes (II kd tl 132-133), et 05.07.2024 käis ta kohtus seoses kannatanu lähenemiskeeluga, läks koju.

Jõi õhtu jooksul õlut, ei mäleta, kui palju, kuid „piisavalt“, midagi ei söönud. Kell 22 hakkas sõitma

autoga ringi, enesetunne oli hea, kuid teadis, et päris kaine ei ole. Sõites nägi politseiautot vilkuritega,

ei jõudnud nende peatumismärguandele kiiresti reageerida, kuna otsis parkimiskohta. Ta peatus,

tuvastati joove, täpset näitu ei mäleta, jaoskonnas puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplik näit

oli 0,77 mg/l.

56. Süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja KL ütlused (II kd tl 124-125), millest nähtuvalt

reageerisid tema ja patrullpolitseinik HH 05.07.2024 infole, et süüdistatav liigub sõidukiga Ford

Mondeo XXX ja võib olla joobeseisundis. xxx poole liikudes märkasid nad sõidukit Haapsalu-

Rohuküla tee 23. kilomeetri juures umbes kell 22.37. Sõiduki juht eiras nende punase-sinise

märgutulega antud peatumissignaali ning alustas mittepeatumist Ääsmäe poole. Sõiduk peatus kell

22.45 Mäekaldal, Vilumäe külas, Saue vallas Riisipere bussipeatuse juures, sõiduki juhina tuvastati

süüdistatav. Politseinik HH allutas süüdistatava indikaatorvahendi kontrollile, kell 22.49, mis tuvastas

süüdistatava esmase joobena 1,20 mg/l.

57. Joobe esinemist A. Pärtelil tõendab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (II kd tl 118),

millest nähtuvalt tuvastati süüdistataval 05.07.2024 kell 23.57 tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove

0,86 mg/l, laiendmäärusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus seega 0,77 mg/l.

58. A. Pärtel kõrvaldati 05.07.2024 sõiduki juhtimiselt (II kd tl 122) alkoholijoobe kahtlusega, sõiduk

teisaldati politsei hoiukohta, Rahumäe tee 6/1 (II kd tl 122) ning väljastati A. Pärtelile 08.07.2024.

59. 23. juulil 2024 toimunud sündmuse kohta selgitas A. Pärtel kohtueelses menetluses (II kd tl 93-94),

et sai 22.07.2024 sõbraga Õismäe kandis kokku ja nad sõitsid taksoga vanalinna, kus jõid alkoholi ja

kurtsid üksteisele oma muresid. Öösel kui nad taksoga tagasi Õismäele läksid, otsustas süüdistatav

kojumineku asemel enda Ford Mondeoga (XXX) sõita Pelgulinna sõbranna juurde. Sai aru, et on

alkoholijoobes ja ei tohiks autoga sõita, kuid tol hetkel ei mõelnud korralikult. Paldiski maanteel pidas

politsei teda kinni. Sel perioodil oli ta oma elu madalpunktis, kus oli kõigele käega löönud.

60. Lisaks süüdistatava enda ütlustele tõendavad tema poolt 23.07.2024 mootorsõiduki alkoholijoobes

juhtimist järgnevad tõendid:

61. Tunnistaja KLi ütlused (II kd II tl 95-96) selle kohta, et 23.07.2024 kellal 03 paiku koos

patrullpolitseinikuga MJ patrullteenistuses olles, möödus neist Tallinnas Paldiski mnt-l suunaga

kesklinna poole Ford Mondeo reg.nr XXX, mille sõidukiirus tundus olevat silma järgi lubatust oluliselt

kiirem, samuti ei põlenud sõidukil ükski tuli. Nad pidasid sõiduki kinni, sõiduk peatus Paldiski mnt 75

juures. Sõiduki juhiks oli süüdistatav, kes keeldus puhumast indikaatorvahendisse, kuna siis pannakse

ta kohe kinni, soovis minna haiglasse verd andma. Süüdistatav oli agressiivselt meelestatud, talle

paigaldati käerauad ja toimetati PERHi, kus ta andis vabatahtlikult vere- ja uriiniproovi. Süüdistatav

oli suitsiidne, üritas korduvalt end lõhkuda, puhus indikaatorvahendisse, näiduks 1,24 mg/l.

Kainestusmajas jäi kokkulepe, et peale kainenemist viiakse süüdistatav psühhiaatriakliinikusse, kuhu

isik ise soovis ning PERHi arst ta ka suunas.

62. Süüdistatava agressiivset käitumist politsei poolt kinnipidamise järgselt tõendab politseipatrulli

vormikaamera salvestust talletav optilise andmekandja vaatlusprotokoll (II kd tl 105-106). Salvestusel

on fikseeritud, kuidas süüdistatav keeldub indikaatorvahendisse puhumast, soovib vereproovi anda,

teeb sõidukis suitsu. Politsei annab talle korralduse sõidukist väljuda, korraldusele ta ei allu, misjärel

võetakse ta autost välja ja paigaldatakse käerauad.

63. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja lisade (II kd tl 97-100) kohaselt keeldus A. Pärtel algselt

uriiniproovist, lõpuks ikkagi andis. Tema pupillid olid laiad, sõrme-nina katse ebatäpne ja täpsemad

liigutused raskendatud.

64. Kohtuekspert-arst-toksikoloog Mailis Tõnissoni hinnangu (II kd tl 100) kohaselt esines A. Pärtelil

23.07.2024 ööl, kui politsei ta sõiduki Paldiski mnt-l peatas, alkoholijoove. Võetud prooviga tuvastati

etanooli sisalduseks veres 2,72 mg/g +/- 0,06.

65. 23.07.2024 kell 03.07 otsusega (II kd tl 101) kõrvaldati süüdistatav Paldiski mnt 75 juures sõiduki

juhtimiselt, kuna tema väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna. Sõiduk Ford Mondeo teisaldati

hoiukohta Rahumäe tee 6/1 (II kd tl 102) ning sõiduk väljastati süüdistatavale 15.10.2024 (tl 103).

66. A. Pärtel on oma tegevusega rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla

joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras.

67. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

68. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. A. Pärteli väljahingatavas õhus tuvastati 05.07.2024 alkoholi

mitte vähem kui 0,77 mg/l ja tema verest tuvastati 23.07.2024 etanooli mitte vähem kui 2,66 mg/g.

69. A. Pärtelit karistati Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki

joobes juhtimise eest. Võttes arvesse A. Pärtelil 2024. aasta juulis kahel korral tuvastatud joovet ja

joobeastmeid, on täidetud KarS § 424 lg 2 koosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest

eeldab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine tahtlust. Koosseis on realiseeritud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega. A. Pärtel on KarS § 424 lg-s 2 sätestatud teod toime pannud vähemalt

otsese tahtlusega. Tema enda ütlustest tulenevalt teadis ta nii 05.07.2024 kui ka 23.07.2024 autorooli

istudes, et ta ei ole kaine, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Arvestades A. Pärtelil

tuvastatud joovet, pidi ta ka mõlemal korral tajuma, et tegemist ei ole kerge joobega ja vähemalt

möönma, et selliselt sõidukit juhtides, võib ta toime panna kuriteo KarS § 424 lg 2 mõttes.

KARISTUS

70. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

71. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(RKKK 1-18-2232, p 71).

72. KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on

sanktsiooni keskmääraks 6 kuud vangistust. KarS § 1573 lg 1 näeb samuti karistusena ette rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmäär sama. KarS § 424 lg 2 alusel

on aga seadusandja sätestanud karistuseks kuni nelja-aastase vangistuse, mistõttu on keskmääraks 2-

aastane vangistus.

73. A. Pärteli süü suurusele hinnangut andes leiab kohus, et süü on keskmisest suurem ahistavas

jälitamises, kuna tegemist on korduvalt toimepandud tegudega. Ahistava jälitamise periood ajalises

mõttes ei ole küll kuigi pikk, kuid arvestades A. Pärteli tegude iseloomu ja intensiivsust, hindab kohus

süüdistatava süü KarS § 1573 lg-s 1 kirjeldatud tegudes keskmisest suuremaks. Samamoodi hindab

kohus süüdistatava süü keskmisest suuremaks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegudes.

Tegemist on kahe episoodiga, lisaks on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus 2021. aastast KarS §

424 lg 1 järgi. Süüdistatava süü KarS § 120 järgi kvalifitseeritud teos hindab kohus keskmiseks. Tegu

on toime pandud enne eelmist kohtuotsust ja pidanuks olema arutluse all koos eelmise kohtuasjaga.

74. Süüdistatav on küll kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust alkoholijoobes mootorsõiduki

juhtimises, samas ei ole ta kohtuistungil kordagi avaldanud kahetsust ei Yi suhtes toimepandud

kuritegudes ega ka joobes juhtimises. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga, et kogu süüdistatava

kohtus esitatud kaitsekõne kui ka viimane sõna koosnes põhiliselt õigustustest, miks peaks talle

karistusena määrama üldkasulikku tööd ja miks ei peaks talle määrama karistust, mis on seotud

süüdistatava isoleerimisega ühiskonnast. Süüdistatava poolt kohtus esitatud kaitsekõnest ei lugenud

kohus sarnaselt prokuratuuriga välja sügavat kahetsust toimepandus, vaid pigem põhjalikult esitatud

argumentatsiooni sellest, miks kohus ei peaks nõustuma prokuratuuri karistusettepanekuga vaid hoopis

süüdistatava enda ettepanekuga. Seega leiab kohus, et A. Pärteli süüd kergendavad asjaolud puuduvad,

vastutust raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda süüteo toimepanemine süüdlasest perekondlikus

sõltuvuses oleva isiku suhtes (KarS § 58 p 4) ja täisealise isiku poolt isikuvastase süüteo

toimepanemine alaealise juuresolekul (KarS § 58 p 13).

75. Süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

76. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvesse võtta eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti üldpreventiivseid kaalutlusi,

aga ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

77. A. Pärtel on toime pannud kolm erinevat süütegu, riivates sellega mitmeid erinevaid õigushüvesid.

Selliselt on ta rikkunud KarS §-ga 120 kaitstud õigushüve – inimese tervist, kehalist ja vaimset heaolu

ning KarS §-ga 1573 kaitstavat õigushüve, milleks on isiku- ja eraelu puutumatus. KarS § 424 lg 2 on

suunatud liiklusohutuse kaitsele, kuid oma õigushüvelt kaitseb see inimeste elu ja tervist, mida

A.Pärteli tegevus ohustas.

78. Eripreventiivsetel kaalutlustel peab A. Pärtelile kohaldatav karistus olema selline, mis paneb teda

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise.

Igasugune mõjutamine saab toimuda vaid tema hoiakute muutmise kaudu. Üldpreventiivsest

kaalutlusest lähtuvalt peab ühiskonnale olema tagatud õiglustunne, et selliste süütegude toimepanijad

saavad riigi poolt selge signaali mõistetava karistuse näol.

79. Karistuse mõistmisel arvestab kohus nii A. Pärteli vastutust raskendavate asjaoludega, kui ka

sellega, et A. Pärtelit on varem kriminaalkorras karistatud 13.12.2021 Pärnu Maakohtu otsusega KarS

§ 424 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi. Ka toona oli KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud episoodis kannatanuks

A. Pärteli endine xxx Y. Sisuliselt samasse ajaperioodi jääb ka käesolevas kriminaalasjas A. Pärtelile

KarS § 120 lg 1 järgi etteheidetud süütegu. Seega võib KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud karistus jääda

sanktsiooni keskmäära ehk 6 kuu pikkuse vangistuse juurde. Rahalise karistuse kohaldamist ei pea

kohus põhjendatuks juba seetõttu, et süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal

kohtuistungi päeva seisuga 5 alaealist last kahe erineva naisega ning kuues laps samuti peagi tulekul.

Tulenevalt sellest, et süüdistataval on palju lapsi, keda ta ka seadusest tulenevalt on kohustatud

rahaliselt toetama, ei ole kohtu arvates põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine ning kõne alla tuleb

teine karistuse alternatiiv – vangistus. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavast

karistusest arvestada maha 1/3 ning moodustada liitkaristust KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel eelmise,

so. Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis on käesolevaks ajaks kantud.

80. Ahistava jälitamise eest taotles prokurör kohtuvaidlustes A. Pärtelile karistuseks 8 kuud vangistust

ning KarS § 424 lg 2 järgi 2 aastat vangistust. Liitkaristuseks palus prokurör A. Pärtelile määrata 2

aastat ja 6 kuud vangistust, millest maha arvata 1/3. Samuti pidas prokurör põhjendatuks kohaldada A.

Pärtelile šokivangistust 8 kuud, ülejäänud karistuse võib prokuröri hinnangul jätta tingimisi 3-aastase

katseajaga. Süüdistatav A. Pärtel leidis kohtuvaidlustes, et talle mõjuks tõhusamalt üldkasuliku töö

tegemine kui vangistus.

81. Üldjoontes nõustub kohus prokuratuuri seisukohaga, et iga järgnev samaliigiline karistus eeldab

riigilt ka rangemat reageeringut. A. Pärtelit karistati 13.12.2021 KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki

joobes juhtimises ning § 120 lg 1 järgi ähvardamises. Kuigi eelmise kohtuotsusega mõisteti A. Pärtel

süüdi küll mitte Yi ahistavas jälitamises vaid kannatanu tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega

ähvardamises, on need teod oma olemuselt sarnased, sest ka käesolevas kriminaalasjas on A. Pärtel

saatnud kannatanu Yile sarnase sisuga ähvardavaid sõnumeid. Lisaks on süüdistatav vaatamata Pärnu

Maakohtu poolt süüdi mõistmisele jätkanud kuritegude toimepanemist nii Yi suhtes kui ka

mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. Kohus märgib, et karistuse eesmärk on suunata inimest

seaduskuulekale teele ja kui leebemad meetmed ei ole varasemalt andnud soovitud tulemust, tuleb

riigil reageerida jõulisemalt. A. Pärtelile oli eelmise kohtuotsusega määratud karistus jäetud

tingimuslikult kohaldamata koos KarS § 75 sätestatud kohustustega: läbida sotsiaalprogramm, mitte

tarvitada alkoholi, järgida kindlaksmääratud raviskeemi. Tõsi, A. Pärtel läbis küll katseaja, kuid

katseaja ja kohustuste määramise eesmärgiks ei ole üksnes see, et isik suudaks määratud katseaja

edukalt läbida, vaid edasiselt kuritegude toimepanemisest hoiduda. Seda eesmärki A. Pärtel eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistuse järgselt täita ei suutnud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks määrata

A. Pärtelile karistusena vangistuse nii ahistava jälitamise kui mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning

seda mõlema kuriteo eest sanktsiooni maksimummäära lähedases suuruses. A. Pärtelit tuleb karistada

KarS § 1573 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud ja KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat. Kuna

tegemist on eriliigiliste kuritegudega, peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust ehk liitkaristuseks tuleb A. Pärtelile

mõista vangistus 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat

karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 korras ehk lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 2 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2024–

21.06.2024, 05.07.2024–06.07.2024, s.o 5 päeva. Seega lugeda A. Pärteli poolt ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole varasema

kohtuotsusega A. Pärtelile määratud ja täies mahus tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistus

avaldanud piisavat mõju ja A. Pärtel on jätkanud kuritegude toimepanemist, tuleb temale määratud

karistusest osaliselt kohesele ärakandmisele kuuluvaks lugeda 4 kuud vangistust.

82. Ülejäänud vangistuse osa (s.o 1 aasta, 9 kuud ja 25 päeva vangistust) võib kohtu hinnangul jätta

täitmisele pööramata, kui A. Pärtel ei pane 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisaks nõustub kohus prokuröriga

selles, et süüdistatavale on katseajaks oluline määrata täiendavad kontrollnõuded: KarS § 75 lg 2 p 2

alusel alkoholi tarvitamise keeld, KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ning

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholismi ravile. Seejuures on A. Pärtel kohustatud

teavitama kriminaalhooldajat nii arsti vastuvõtule registreerimisest kui ka määratud raviskeemi

täitmisest. Siinkohal märgib kohus, et A. Pärtel tunnistas kohtuistungil oma sõltuvust alkoholist ning

andis ka kirjaliku nõusoleku alkoholismi raviks.

LÄHENEMISKEELD

83. Kannatanu Y esitas taotluse süüdistatavale lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu suhtes. Põhja

Ringkonnaprokuratuur rahuldas 21.06.2024 (edasilükkamatul juhul) kannatanu taotluse ning kohaldas

A. Pärteli suhtes lähenemiskeeldu nii kannatanule kui ka Yi ja A. Pärteli ühistele lastele, kes on

alaealised, kuni kohtuotsuse jõustumiseni (I kd tl 135-145). Eeluurimiskohtuniku poolt on

edasilükkamatul juhul kohaldatud lähenemiskeelud tunnistatud lubatavaks.

84. Lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus tuleneb VÕS § 1055 lg-st 1 ja see võimaldab kannatanul

taotleda lähenemiskeelu kohaldamist kriminaalmenetluse raames nii nagu käesoleval juhul kannatanu

Y on taotlenud. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 1055 lg 1 sätestatud lähenemiskeelu

materiaalõiguslikud eeldused, kannatanule tekitatud kahju on õigusvastane ning ta võib nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist, kuivõrd tema isikuõigusi on rikutud. Eelnimetatud asjaolud tulenevad

kannatanu isikuõiguste rikkumist kinnitavatest faktilistest asjaoludest, mis kattuvad süüdistuse

alusfaktidega. Ka on süüdistatava poolt Yi suhtes toime pandud kuritegude asjaolusid kogumina

hinnates põhjendatud lähenemiskeelu kohaldamine. Arvestades süütegusid, mida A. Pärtel on

kannatanu suhtes toime pannud, on süüdistatava edaspidiste rünnete eest vajalik teda kaitsta.

Menetlusliku abinõuna tuleb kohaldada süüdistatava suhtes pikaajalist lähenemiskeeldu, mis hakkab

kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest.

85. Ajutist lähenemiskeeldu kohaldas Põhja Ringkonnaprokuratuur ka L. ja A. Pärteli ühiste laste

suhtes, kuigi kannatanu Yi taotlus puudutas üksnes teda ennast. Prokuratuurile esitatud taotluses tõi

kannatanu välja ka erandi viisi osas, kuidas ta peab võimalikuks suhelda ja selleks oli suhtlus lapsi

puudutavates küsimustes e-maili või Viberi teel. Kohtu hinnangul puudub vajadus kohaldada

lähenemiskeeldu A. Pärteli ja Yi ühiste laste suhtes, kuivõrd süüdistust ei ole esitatud A. Pärtelile

alaealiste laste suhtes toime pandud kuritegudes. Harju Maakohtu 09.12.2024 määrusega on antud

alaealiste laste ainuhooldusõigus Yile, kuid A. Pärtelile on jäetud õigus oma lastega suhelda. A. Pärtel

ei ole laste suhtes toime pannud kuritegusid ning A. Pärteli poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt

on alates tsiviilkohtu lahendist toiminud süsteem, et Y on talle edastanud kuupäevad, mil ta saab

Teamsi vahendusel suhelda lastega. Antud suhtlemisvorm on olnud seni ainsaks lastega

suhtlemisviisiks kohtu hinnangul ainuüksi seetõttu, et käesolevas kriminaalasjas oli kohtumäärusega

kohaldatud A. Pärtelile lähenemiskeeld ka alaealistele lastele. Arvesse võttes laste õigust suhelda

mõlema vanemaga, vajadusel nö lastekaitse vahendusel, ei pea kohus põhjendatuks lähenemiskeelu

kohaldamist kannatanu ja süüdistatava ühistele lastele ja lisaks ei ole kannatanu Y seda ka taotlenud.

86. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tühistada 21.06.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri

määrustega edasilükkamatul juhul kohaldatud ajutised lähenemiskeelud kannatanu Yile ja tema ning

süüdistatava A. Pärteli ühistele lastele Ale, Ble ja Cle ning rahuldada taotlus lähenemiskeelu

kohaldamiseks Yi suhtes. Seega kohus kohaldab VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ lg 1 alusel alates

kohtuotsuse jõustumisest kannatanu Yi isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuritegudes

KarS § 120 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi A. Pärtelile lähenemiskeeldu 3 aastaks, keelates tal läheneda

kannatanu Yile isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; viibida Yi elukohale xxx ning

kannatanu töökohale xxx, lähemal kui 100 meetrit; suhelda Yiga vahetult, võtta ühendust telefoni või

muude sidepidamisvahenditega, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel.

MENETLUSKULUD

87. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks riiklikul

ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe

tuvastamisega tekkinud kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad

menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses.

88. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

89. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 146

eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud

kokku summas 1475 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3

alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 122,90 eurot ning 12. kuul

123,10 eurot.

90. Kuna märgitud kulud on tekkinud A.Pärteli õigusvastase käitumise tulemusena, on seetõttu

põhjendatud ka nende hüvitamine süüdistatava poolt.

TAOTLUS KrMS § 38 lg 5 p 2 KOHASEKS TEAVITAMISEKS

91. 29.10.2024 esitas kannatanu Y taotluse KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamiseks A. Pärteli

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

92. Kohtu hinnangul on kannatanu vastav taotlus, arvestades tema suhtes toime pandud kuriteo viisi ja

asjaolusid, igati mõistetav. Süüdistatava käitumine oli intensiivne ja tugevalt kannatanu igapäevaelu

häiriv. Kannatanu ütluste kohaselt ei julge ta lastega isegi õue minna, kui teab et A.Pärtel on xxxs

liikumas. Kohus mõistab kannatanu hirmu A.Pärteli ees ning seega on Yi taotlus põhjendatud. Kohus

määrab, et KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitataks kannatanut Yit A. Pärteli ennetähtaegsest

vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)