3-24-2715/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

4. September 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2715

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.08.2024

otsuse nr 15.3-3.2/500-1 ja 20.09.2024 vaideotsuse nr

15.3-3.6/89 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X (Venemaa Föderatsiooni kodanik,

sündinud xx.xx.xxxx), volitatud esindaja Raivo Laus

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Marta Gromtsev

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada X. X kaebuse menetlus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20

eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X. X (edaspidi kaebaja) on Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik, kes

esitas Tallinna Halduskohtule 30.09.2024 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi

PPA) 14.08.2024 otsuse nr 15.3-3.2/500-1 ja 20.09.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/89

tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja tähtajalist elamisluba

pikendama. Kaebuse kohaselt vajab kaebaja tähtajalist elamisluba õppimiseks kuni

bakalaureuseõppe eeldatava kestuse lõpuni 30.06.2025.

2. Kohus jättis kaebuse 21.10.2025 käiguta ning palus kaebajal mh selgitada elamisloa

vajadust. Kaebaja selgitas, et ei jõua õpinguid lõpetada 2024. aasta jooksul ning soovib neid

pikendada aasta võtta. Lõputööde kaitsmine toimub juunis ning kogu selle aja peab kaebaja

saama ülikoolis viibida.

3. Kohus võttis kaebuse menetlusse 14.01.2025 ning PPA vastas sellele 18.02.2025. PPA

vastusest nähtus, et kaebuses jättis kaebaja mainimata, et talle on antud Läti Vabariigi

tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 30.10.2025. Schengeni konventsiooni liikmesriigi

pädeva asutuse antud elamisluba annab kaebajale õiguse Eestis viibida (VMS § 43 lg 1

punkt 6, § 44 lg 3). Sellest tulenevalt saab kaebaja Eestis viibida ka pärast 28.05.2025 Läti

elamisloa alusel ning (eeldusel, et kaebaja kaitsmisele lubatakse) lõputööd kaitsta.

Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik pidada kohtuvaidlust olukorras, kus kaebajal on

kaitsmise ajal õigus Eestis viibida ja seega ei ole kaebajal ülikooli lõpetamiseks Eesti

elamisluba vaja. Vastustaja leiab, et kaebaja võiks kaaluda kaebusest loobumist.

4. 20.02.2025 teavitas kaebaja esindaja, et on haiguslehel. Haiguslehe lõppemisest esindaja

kohut ei teavitanud ning vastavat infot ei olnud võimalik kohtul saada ka kaebaja esindaja

büroost.

5. PPA esitas 27.06.2025 kohtule teate, et Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel lõpetas

kaebaja Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe 20.06.2025. Lisaks tõi PPA välja, et kuivõrd

kaebaja taotles õppimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist, et õpingud lõpuni viia,

ning käesolevaks ajaks on ta ülikooli lõpetanud, ei oleks kaebuse rahuldamisega võimalik

saavutada kaebuse eesmärki.

6. PPA teavituse saamise järgselt küsis kohus 11.07.2025 kaebaja seisukohta menetluse

lõpetamise osas. Kaebaja vastas 16.07.2025, et on menetluse lõpetamisega nõus, kui

menetluskulu jääb PPA kanda. Seejärel selgitas kohus 22.07.2025 e-kirjas, et

halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda tingimusliku nõusoleku andmist. Seejärel esitas

kaebaja 23.07.2025 kinnituse, et on menetluse lõpetamisega nõus ning selgituse, et ta ei

olnud kaebust esitades teadlik, kas Läti pikendab tema elamisluba või mitte. Lisaks esitas

kaebaja kohtule ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1481,67 eurot.

Menetluse lõpetamine

7. Kohus leiab, et kaebuse menetlus tuleb lõpetada (HKMS § 152 lg 1 punkt 4), kuna

kaebaja saavutas eesmärgi kohtumenetluse väliselt ning seda tegelikult juba 2024. aasta

oktoobris, kui Läti pikendas tema elamisluba, mille kaebaja sai juba 2012. aastal

kinnisvarainvestori lapsena, kuni 30.10.2025. Nimelt oli kaebaja eesmärk kohtusse

pöördumisel uue elamisloa saamine Tartu Ülikooli õpingute lõpetamiseks, ent kuna tema

kuni 30.10.2024 kehtinud Läti elamisluba pikendati kuni 30.10.2025, siis ei olnud kaebajal

Tartu Ülikooli lõpetamiseks Eesti elamisloa pikendamine vajalik. Seega ei saanud PPA

tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus kaebaja õigusi riivata ega

ülikooliõpinguid takistada, kuna kaebajal oli võimalik viibida Eestis ja ülikooliõpinguid

lõpetada ka Läti elamisloa alusel.

8. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaebaja Läti elamisloaga seotud asjaolusid kaebust

esitades või ka kohtu käiguta jätmise määrusele vastates välja ei toonud ning kohut eksitas.

Kohus palus kaebust käiguta jättes kaebajal selgitada elamisloa vajadust ning vaidlust ei saa

olla, et kohtule vastamise ajal, st 2024. aasta novembris, oli kaebajale teada, et tal Eesti

elamisluba õpingute lõpetamiseks vaja ei ole. Vaatamata sellele pidas kaebaja vajalikuks

kohtumenetlusega jätkata.

9. Kuna kaebaja on õpingud lõpetanud, siis ei saa kohus kohustada PPA-d uuesti otsustama

kaebaja elamisloa pikendamise üle, kuna kaebaja õpingud on lõppenud. Samuti tuleks PPA-l

jätta kaebaja taotlus elamisloa pikendamiseks õpingute eesmärgil rahuldamata, kuna kaebaja

õpingud on lõppenud. Seega ei oleks isegi kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada kaebuse

eesmärki (HKMS § 121 lg 2 punkt 2) ning esineks aluseks ka kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks (HKMS § 151 lg 2 punkt 1).

10. Ehkki praegusel juhul võiks kohus jätta kaebuse ka läbi vaatamata, siis peab kohus

põhjendatuks siiski lõpetada kaebuse menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Sellisel

juhul on kohtul võimalik tagastada kaebajale tasutud riigilõiv. Kaebaja ei ole taotlenud

menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus selgitab, et halduskohtule

kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise

kohta (HKMS § 43 lg 1 punkt 2).

11. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (HKMS § 150 lg 5 punkt

4), kuid kaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg

6). Kohtu hinnangul ei ole menetluse lõpetamine seotud kaebuse esitamisega, vaid asjaolude

muutumisega.

(allkirjastatud digitaalselt)