2-24-142606/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142606

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi J S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

214,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588),

lepinguline esindaja I V

Kostja: J S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 10.04.2019 sõlmitud lepingust

nr xxx tulenev põhivõlgnevus 192,64 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 01.02.2025 kuni põhinõude (192,64 eurot)

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. xxx OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 10.04.2019.a kliendilepingu

nr xxx. Kostja on tuvastanud enda digitaalselt (Lisa nr 2- Isikuandmete tuvastuse ankeet).

Lepingu sõlmimisel võimaldas krediidiandja kostjale taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava

laenuosa saamiseks kostjale lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 10.04.2019 – 09.08.2019 on

kostja taotlenud laenu ja 8 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks:

10.04.2019- laen 400 eurot; perioodil 10.04.2019– 01.06.2019 tagasi makstud kokku 40 eurot,

millest põhiosa katteks 400 eurot. Põhisumma jääk 360 eurot;

01.06.2019 - täiendav laenuosa 150 eurot; uus põhisumma 510 eurot. Perioodil 01.06.2019–

14.07.2019 tagasi makstud kokku 72,20 eurot, millest põhiosa katteks 72,20 eurot. Põhisumma

jääk 437,80 eurot;

14.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 487,80 eurot. Perioodil 14.07.2019–

16.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 487,80 eurot;

16.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 537,80 eurot. Perioodil 16.07.2019–

18.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 537,80 eurot;

18.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 587,80 eurot. Perioodil 18.07.2019–

20.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 587,80 eurot;

20.07.2019- täiendav laenuosa summas 500 eurot; uus põhisumma 637,80 eurot. Perioodil

20.07.2019– 23.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 637,80 eurot;

23.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 687,80 eurot. Perioodil 23.07.2019–

25.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 687,80 eurot;

25.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 737,80 eurot. Perioodil 25.07.2019–

09.08.2019 tagasi makstud kokku 106,32 eurot, millest põhiosa katteks 106,32 eurot. Põhisumma

jääk 631,48 eurot.

09.08.2019 esitas kostja kliendilepingu nr xxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa

80 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja

uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taodeldud

laenuosale lisandus ka 10.04.2019-25.07.2019 taodeldud ja krediidiandja poolt kostjale üle

kantud laenu põhiosa jääk 631,48 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (631,48+80 =

711,48) 711,48 eurot. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist

krediidiandja rahuldas Kostja poolt esitatud taotluse ja krediidiandja kandis 09.08.2019.a Kostja

poolt märgitud pangakontole täiendava laenusumma 80 eurot.

Perioodil 09.08.2019 - 30.05.2020 (ülesütlemine) on kostja tasunud 5 osamakset (10.10.2019 –

98,23 eurot; 07.11.2019 – 90,98 eurot; 10.12.2019 – 80 eurot; 08.01.2020 – 80 eurot; 10.02.2020

– 139,63 eurot) kogusummas 488,84 eurot, millest 488,84 eurot põhiosa katteks.

2.2. Kostja jäi krediidiandjale osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu krediidiandja

30.05.2020.a ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu punkti 16.3 alusel kostjaga

sõlmitud laenulepingu üles.

xxx OÜ otsustas 04.06.2020 loovutada nõude hagejale. Hageja omandas nõude kostja vastu.

Nõude loovutamise aluseks on krediidiandja ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping

nr 011210.

Peale nõude loovutamist on kostja tasunud hagejale 1 osamakse (15.02.2022 – 30 eurot), mida

hageja arvestab põhisumma katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 31.01.2025.a

tagastamata laenupõhiosa eest on 711,48-488,84-30= 192,64 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

27.02.2025. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja

hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks

07.08.2025 ning teatatud, et peale seda teeb kohus otsuse.

4. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

5. Hageja on kohtule tõendina esitanud lepingu (dtl 38), millel ei ole krediidiandja ega kostja

allkirju. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses üksikasjalikult sidevahendite teel sõlmitud

lepingu vorminõudeid ning juhtis veel ka eraldi kirjaga (dtl 124) hageja tähelepanu sellele, et

hageja ei ole hagis välja toonud anud mitte midagi selle kohta, millal, millisel viisil ja mis sisuga

tahteavalduse kostja tegi, kas ja millisel viisil lepingudokumendid kostjale peale lepingu

sõlmimist viivitamatult püsival andmekandjal esitati ega neid asjaolusid tõendanud. Hageja

kohtule ei vastanud.

Kohus ei saa seega teha järeldust, et kostja on tahteavalduse teinud ega ka järeldust, et leping

oleks olnud kehtiv (st vorminõude kohane). Esile on toomata ka lepingulise kokkuleppe olulised

asjaolud, nt laenu tagastamise tähtaeg ja osamaksete asjaolud (millal mis summa tuli tagasi

maksta ning kus see kokku lepitud oli). Seega ei saaks kohus ka teha järeldust laenu tagastamise

nõude sissenõutavaks muutumise kohta.

Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada laenu kostjale välja maksmist, kuid hageja kohtule ei

vastanud.

Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud ega tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid

asjaolusid ning seetõttu jääb hagi rahuldamata.

6. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

6.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja

ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

6.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/