2-24-133164/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133164

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K. H. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5552,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: K. H. (isikukood XXX)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise

tõttu tühise lepingu (B OÜ ja kostja vahel 08.02.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX)

alusel:

2.1. 19.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1032,44 eurot ja intressid

219,28 eurot;

2.2. viivis põhivõlalt perioodi 10.07.2024 - 19.08.2025 eest 79,17 eurot ja viivis põhivõlalt

(s.o 1032,44 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras;

2.3. tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed:

Tähtaeg põhiosa intress kokku

10.09.2025 59,42 eurot 10,12 eurot 69,54 eurot

10.10.2025 59,64 eurot 9,90 eurot 69,54 eurot

10.11.2025 59,88 eurot 9,66 eurot 69,54 eurot

10.12.2025 60,09 eurot 9,45 eurot 69,54 eurot

10.01.2026 60,32 eurot 9,22 eurot 69,54 eurot

10.02.2026 60,54 eurot 9,00 eurot 69,54 eurot

10.03.2026 60,78 eurot 8,76 eurot 69,54 eurot

10.04.2026 61,00 eurot 8,54 eurot 69,54 eurot

10.05.2026 61,23 eurot 8,31 eurot 69,54 eurot

10.06.2026 61,45 eurot 8,09 eurot 69,54 eurot

10.07.2026 61,70 eurot 7,84 eurot 69,54 eurot

10.08.2026 61,92 eurot 7,62 eurot 69,54 eurot

10.09.2026 62,15 eurot 7,39 eurot 69,54 eurot

10.10.2026 62,38 eurot 7,16 eurot 69,54 eurot

10.11.2026 62,62 eurot 6,92 eurot 69,54 eurot

10.12.2026 62,85 eurot 6,69 eurot 69,54 eurot

10.01.2027 63,10 eurot 6,44 eurot 69,54 eurot

10.02.2027 63,32 eurot 6,22 eurot 69,54 eurot

10.03.2027 63,56 eurot 5,98 eurot 69,54 eurot

10.04.2027 63,81 eurot 5,73 eurot 69,54 eurot

10.05.2027 64,04 eurot 5,50 eurot 69,54 eurot

10.06.2027 64,28 eurot 5,26 eurot 69,54 eurot

10.07.2027 64,52 eurot 5,02 eurot 69,54 eurot

10.08.2027 64,77 eurot 4,77 eurot 69,54 eurot

10.09.2027 65,00 eurot 4,54 eurot 69,54 eurot

10.10.2027 65,26 eurot 4,28 eurot 69,54 eurot

10.11.2027 65,49 eurot 4,05 eurot 69,54 eurot

10.12.2027 65,75 eurot 3,79 eurot 69,54 eurot

10.01.2028 65,98 eurot 3,56 eurot 69,54 eurot

10.02.2028 66,24 eurot 3,30 eurot 69,54 eurot

10.03.2028 66,48 eurot 3,06 eurot 69,54 eurot

10.04.2028 66,74 eurot 2,80 eurot 69,54 eurot

10.05.2028 66,98 eurot 2,56 eurot 69,54 eurot

10.06.2028 67,23 eurot 2,31 eurot 69,54 eurot

10.07.2028 67,49 eurot 2,05 eurot 69,54 eurot

10.08.2028 67,75 eurot 1,79 eurot 69,54 eurot

10.09.2028 67,99 eurot 1,55 eurot 69,54 eurot

10.10.2028 68,25 eurot 1,29 eurot 69,54 eurot

10.11.2028 68,50 eurot 1,04 eurot 69,54 eurot

10.12.2028 68,76 eurot 0,78 eurot 69,54 eurot

10.01.2029 69,03 eurot 0,51 eurot 69,54 eurot

10.02.2029 69,27 eurot 0,26 eurot 69,53 eurot

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 261,1 euro ulatuses, intressinõue 143,13 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ning 23.12.2024 seisuga sissenõutavaks

arvestatud viivisenõue 414,34 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 77,44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

22,56% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 476,26 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 23.12.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja B OÜ ja kostja vahel 08.02.2024 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 3991,10 eurot, intress 585,52 eurot, viivis

437,06 eurot ning võla sissenõudmiskulud kokku 50 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhinõudelt (3991,10 eurot), alates 25.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.

1.3. Kohus võttis 24.03.2025 menetlusse alternatiivse nõude, mõista kostjalt hageja kasuks

välja B OÜ ja kostja vahel 08.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kokku 3730 eurot, intressimääraga 4,5%, igakuise

osamaksega 69,54 eurot, alates 10.03.2024 vastavalt 06.03.2025 esitatud uuesti määratud

tagasimaksetele.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja ja B OÜ (registrikood XXX, edaspidi krediidiandaja) sõlmisid 08.02.2024

laenulepingu nr XXX. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 „laenulepingu

põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 3991,10 eurot, intressimääras 44,70% aastas,

viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 52% aastas,

maksete kogusummaga 10 038,60 eurot.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (Krediidiga seotud kulud) tulenevalt

on krediidi kulukuse määr ja maksete kogusumma (krediidi kogukulu) arvutatud lepingu

sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 3991,10 eurot (sh lepingutasu

261,10 eurot), intressimäär 44,70% aastas, laenutähtpäev 10.03.2029 ning kogu laen võetakse

kohe kasutusse.

Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga XXX kliendikeskkonnas sisse ja

esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto.

Laenu taotledes pidi kostja esitama kõik laenuandja poolt nõutavad andmed ning

dokumendid. Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto, tuvastades enda

isikusamasuse 08.02.2024 ning esitades enda andmed. Lepingu üldtingimuste p 3.2. sätestab,

et enne laenu taotlemist kohustub laenusaaja tutvuma Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe, personaalsete tingimuste ja üldtingimustega. Kostja andis laenulepingu sõlmimise

tahte avaldamiseks kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida laenulepingu. Selle

kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja

kinnitused üldtingimuste p 5.1.11 alusel. Seega loeti laenuleping sõlmituks üldtingimuste

kohaselt pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist juhul, kui laenuandja teavitas kostjat

positiivsest laenuotsusest. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda

sidevahendi abil sõlmitud lepinguks.

VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu

personaalsetes tingimustes, üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Leping loeti poolte vahel sõlmituks

peale kostja poolt Kliendikeskkonnas lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist

ning peale krediidiandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Positiivne laenuotsus on

krediidiandaja poolt tehtud 08.02.2024 kell 15:30:34. Kõik lepingu dokumendid on kostjale

edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile XXX (vt. lisa 3

rida 08.02.2024 kell 15:31:44), mis on kostjale tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad

ning soovi korral ka alla laetavad.

Laen summas 3730 eurot on kostja arvelduskontole nr XXX välja makstud 08.02.2024.

2.2.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi

osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.04.2024, 10.05.2024,

10.06.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 24.06.2024 teatisega

võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas

kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 08.07.2024 ei likvideerinud,

olles täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütleski

krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles

09.07.2024 (lisa 12).

Laenutoote spetsiifikast tulenevalt kasutab Krediidiandja õiguslikke tagajärgi toovate teadete

edastamiseks lepingu sõlmimisel kostja poolt kinnitatud e-posti aadressi, kuniks kostja ei ole

teatanud oma kontaktandmete muutumisest kirjalikult või kirjalikku taaskasutamist

võimaldavas vormis (lepingu üldtingimuste punkt 23.2). Krediidiandja edastas kostjale

lepingu ülesütlemise teatise 24.06.2024 kell 9:23:27 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX

2.3. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 11.07.2024 kell 16:08:53 Kliendikeskkonna

kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise nõude

loovutamise kohta.

2.4. Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo tebelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) lepingu kehtivuse ajal tekkinud võla

sissenõudmiskulu 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt

edastatud läbi Kliendikeskkonna e-posti aadressile XXX 11.04.2024, 11.05.2024, 10.06.2024

meeldetuletuskirjad ning tasumata tasulised võlateatised 17.04.2024 (5 eurot), 17.05.2024 (5

eurot), 16.06.2024 (5 eurot).

Hageja palub Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud)

alusel kostjalt välja mõista peale lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale järgnevad tasulised nõudekirjad:

01.08.2024 (25 eurot), 21.08.2024 (5 eurot) ja 09.09.2024 (5 eurot).

3. Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest

nõudest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus määras 01.08.2025, et menetleb hagi kirjalikus menetluses ja teavitas sellest

menetlusosalisi (hagi nõude summa jäi kirjaliku menetluse lubatud nõude summa piiresse).

Kostjale on kättetoimetamisportaali kaudu hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte

toimetatud 17.02.2025 ja alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus 01.04.2025. Kostjale

oli antud tähtaeg vastamiseks, kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

5. Kas laenuleping kehtis ja kas laen on välja makstud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

5.2. Hageja on kohtule tõendina esitatud pdf formaadis laenulepingu nr XXX (dtl 225),

millele ei ole kostja ega krediidiandja allkirja.

Lepingu maksegraafikus on 60 osamakset, iga osamakse summa on 167,31 eurot, osamaksed

koosnesid põhiosamaksest ja intressist. Omaksete kogusumma maksegraafikus on 10 038,60

eurot, mis koosnes põhiosamaksete kogusummast 3991,1 eurot ja intressimaksete

kogusummast 6047,50 eurot. Laenusumma oli 3991,1 eurot, maksegraafikus põhiosamaksete

summa võrdub laenusumma. Ehk siis maksegraafiku kohaselt tuli kostjal tagasi maksta

laenusumma.

Lepingutasu oli 261,1 eurot, see loeti tasutuks laenu väljastamisel, st selle võrra maksti laenu

vähem välja. Siiski ei muutnud see asjaolu, et laenusumma oli 3991,1 eurot. Krediidi

kogukulu arvestamisel pidi seega kokku liitma laenu põhiosa tagasimaksed + lepingutasu +

intressimaksed (mis oleks 10 299,7 eurot). Krediidiandja krediidi kogukulu arvestamisel aga

lepingutasuga arvestanud ei ole.

Lepingusse ja kohtule esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehte (dtl 246) on krediidi

kulukuse määrana märgitud 52% aastas.

Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra hageja esitatud maksegraafiku ja lepingus toodud

tasude alusel ning tuvastas, et kui arvestada ka lepingutasuga, ületab krediidi kulukuse määr

lepingus toodud krediidi kulukuse määra ning ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis oli 52,08%). Kohus sai krediidi kulukuse määraks

57,65% aastas.

Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra ka minuraha.ee kalkulaatoriga hageja poolt välja

toodud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olevate andmete alusel (osamaksete arv

60, aastane intressimäär 44,7%, lepingutasu 261,10 eurot, laenusumma 3991,1 eurot),

minuraha.ee kalkulaator annab igakuise osamakse summaks 167,31 eurot (milline summa oli

ka lepingu maksegraafikus igakuise makse summa) ja krediidi kulukuse määraks 61,55%.

Krediidi kulukuse määra arvutamise kontroll-failid on lisatud toimikusse (296).

Kohus teavitas sellest ka hagejat ning andis võimaluse vastuväidete esitamiseks. Hageja

vastas 11.08, et Laen on kostjale väljastatud: 08.02.2024 kell 15.31. Krediidi kulukuse määra

arvutatakse taotluse esitamise hetkel eeldusega, et taotluse menetlemine ja väljamaksmine

võivad viibida, kuid peab toimuma 2 päeva jooksul. Seega arvestab krediidiandaja nagu laen

oleks välja antud 2 päeva hiljem so. 10.02.2024 (maksimum aeg taotlusest laenuni):

minimaalne periood esimese osamakseni: 30 päeva maksepäev: 10. esimene osamakse:

10.04.2024.

Kohus tegi krediidi kulukuse määra arvestuse lähtudes sellest, et laen maksti välja 08.02.2024

(dtl 306). Kui arvestada, et laen maksti välja 10.02.2024, ei annaks arvutus ikkagi krediidi

kulukuse määraks lepingusse märgitud 52% aastas (võrdlev arvestus lisatud toimikusse).

Kohus märgib, et on ka varasemalt tuvastanud B OÜ poolt antud laenude puhul krediidi

kulukuse määra ületamist ning see tuleneb B OÜ puhul sellest, et ei krediidi kulukuse määra

arvestamisel ei arvestata lepingutasuga; nii ka antud juhul. Seega on kohus ka peale hageja

vastuväidete ära kuulamist seisukohal, et nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr

ületas lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise korral leping

tühine. Kohus ei kontrolli seetõttu muid tehingu tühisuse aluseid (lepingu vorminõue, lepingu

intressimäära kokkuleppe tühisus vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu).

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt maksab sel juhul tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi

saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Krediidiandja peab tagasimaksed ja

tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on uuesti määratud tagasimaksete

tasumise nõude menetlusse võtnud ja kostjale kätte toimetanud.

6.2. Hageja väitel maksis krediidiandjale lepingu alusel laenu välja 3730 eurot. Lepingu järgi

tuli laen tagastada igakuiste osamaksetega, viimase osamakse tasumise tähtaeg on 10.03.2029.

Hageja on tagasimaksed uuesti määranud (dtl 286), perioodile 10.03.2024-10.02.2029. Hageja

on tagasimaksed uuesti määranud annuiteetmaksetena, st ühesuuruste maksetena (69,54 eurot

kuus, 60 makset) ning arvestanud viivist lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse

intressimäära alusel. Maksegraafiku põhiosamaksete summa võrdub kostjale tegelikult välja

makstud laenusummaga. Kohus märgib, et muutuva seadusjärgse intressimäära alusel

tagasimakseid kuni laenu tagastamise lõpp-tähtajani määrata poleks võimalik, sest teadmata

on tuleviku seadusjärgne intressimäär. Sel juhul ei oleks võimalik kohtul ka neid makseid

edasiulatuvalt välja mõista. Lepingus oli ette nähtud fikseeritud intressimäär ning lepingu

sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär oli 4,5%. Kuivõrd seadus ei sätesta täpsemaid

reegleid tagasimaksete uuesti määramise kohta, on kohus seisukohal, et hageja võis

tagasimaksed selliselt määrata.

Hageja väitel kostja tagasimakseid teinud ei ole. Kuivõrd leping on tühine, ei ole ka

laenusumma muutunud sissenõutavaks üles ütlemise tõttu. Tühist lepingut ei saa üles öelda.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt VÕS § 4062 lg 3 alusel välja kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, perioodi 10.03.2024-10.08.2025 eest

kokku 1032,44 eurot. Ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad igakuised osamaksed,

69,54 eurot kuus (v.a viimane summas 69,53) alates 10.09.2025 kuni 10.02.2029, kokku

2920,67 eurot.

6.3. Algses hagis nõuab hageja viivist põhivõlalt (3991,1 eurolt) 24% aastas, päevamääraga

0,067%, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja nõuab alternatiivses nõudes viivist põhivõlalt (3730 eurolt) alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast so. 10.07.2024 kuni täpsustuse esitamiseni so. 06.03.2025

VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras.

Kuigi lepingu üles ütlemine on toimetu lepingu enda tühisuse tõttu, on ka uuesti määratud

tagasimaksete alusel kostjal 10.07.2024 seisuga võlg, seega saab kohus sellest kuupäevast

alates välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud võlalt.

Ka krediidi kulukuse määra ületamise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent

seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest viivisemäärast.

Seega mõistab kohus VÕS 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt alates 10.07.2024 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

10.07.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud 4 uuesti määratud põhiosamakset, kokku

223,45 eurot. Viivis sellelt summalt perioodi 10.07-11.07.2024 eest on 0,15 eurot.

11.07.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 5 põhiosamakset, kokku 279,85 eurot.

Viivis sellest summalt perioodi 11.07.2024-10.08.2024 eest on 2,90 eurot.

11.08.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 6 põhiosamakset, kokku 336,45 eurot.

Viivis sellest summalt perioodi 11.08.2024-10.09.2024 eest on 3,49 eurot.

11.09.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 7 põhiosamakset, kokku 393,26

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.09.2024-10.10.2024 eest on 3,95 eurot.

11.10.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 8 põhiosamakset, kokku 450,28

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.10.2024-10.11.2024 eest on 4,67 eurot.

11.11.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 9 põhiosamakset, kokku 507,53 eurot.

Viivis sellest summalt perioodi 11.11.2024-10.12.2024 eest on 5,10 eurot.

11.12.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 10 põhiosamakset, kokku 564,98

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.12.2024-10.01.2025 eest on 5,70 eurot.

11.01.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 11 põhiosamakset, kokku 622,65

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.01.2025-10.02.2025 eest on 5,90 eurot.

11.02.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 12 põhiosamakset, kokku 680,53

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.02.2025-10.03.2025 eest on 5,82 eurot.

11.03.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 13 põhiosamakset, kokku 738,64

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.03.2025-10.04.2025 eest on 6,99 eurot.

11.04.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 14 põhiosamakset, kokku 796,96

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.04.2025-10.05.2025 eest on 7,30 eurot.

11.05.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 15 põhiosamakset, kokku 855,50

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.05.2025-10.06.2025 eest on 8,10 eurot.

11.06.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 16 põhiosamakset, kokku 914,26

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.06.2025-10.07.2025 eest on 8,13 eurot.

11.07.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 17 põhiosamakset, kokku 973,24

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.07.2025-10.08.2025 eest on 8,39 eurot.

11.08.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 18 põhiosamakset, kokku 1032,44

eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.08.2025-19.08.2025 eest on 2,58 eurot.

Arvestatud viivis perioodi 10.07.2024 – 19.08.2025 eest on 79,17 eurot.

Alates 20.08.2025 mõistab kohus välja viivise põhivõlalt, s.o 1032,44 eurolt, kuni põhivõla

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras.

Edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt viivise väljamõistmise nõuet

hageja esitanud ei ole.

Hagiavalduses palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodi

10.07.2024 – 23.12.2024 eest 437,06 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude sama

perioodi eest summas 22,72 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata 23.12.2024 seisuga

sissenõutavaks arvestatud viivisenõude summas 414,34 eurot.

6.4. Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist tekkinud võla

sissenõudmiskulude hüvitamist.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut

kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Kuivõrd leping on tühine, on tühised ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrasid

puudutavad kokkulepped. Hageja ei ole alternatiivselt esile toonud ega tõendanud, et kulud

tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

7.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Menetluskulude nimekiri

on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Hageja palub mõista kostjalt välja

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja riigilõivu 595 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 595 eurot

vastavalt hagihinnale, seega on riigilõiv vajalik menetluskulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS §

172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetlustes summas 20 eurot,

põhjendatud ja vajalik.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja

20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind on 5552,59 eurot. Kohus rahuldas hageja

põhinõude 3730 euro ulatuses, intressinõude 442,39 euro ulatuses, hagi esitamise ajaks

(23.12.2024) sissenõutavaks muutunud viivisenõude 22,72 eurot ja viivisenõude põhivõlalt

(1032,44 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on

104,79 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 4299,90 euro ulatuses, mis on

hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5552,59 eurot) 77,44%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 77,44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

22,56% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77,44% hageja põhjendatud menetluskuludest

(615 eurot), millele vastab summa 476,26 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik