1-24-6411/91 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-6411

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-6411

Kohtukoosseis

Eesistuja Mairi Heinsalu, rahvakohtunikud Lanne

Varjula, Marika Meikar

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Tõlk

Vandetõlk Dita Lince

Kriminaalasi

Janis Ivulis süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 3 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Joonatan Hallik

Süüdistatav

Janis Ivulis, sünd: 28.09.1994; elukoht: vabaduses

kindel elukoht puudub; hetkel viibib vahistatuna

Tallinna Vanglas; xxx kodanik; xxx; emakeel: xxx keel;

töökoht: xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

üks kehtiv väärteo karistus

Tõkend

Kahtlustatavana kinni peetud 17.05.2024, vahistatud

alates 19.05.2024

Kaitsja

Leelo Viil (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Tunnistada Janis Ivulis süüdi KarS § 114 lg 1 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks

vangistus 18 (kaheksateist) aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Janis Ivulise karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja

karistuse kandmist lugeda alates Janis Ivulise kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

alates 17.05.2024.

1-24-6411

3. Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

4. Asitõendid:

4.1. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised esemed

:

4.1.1. 17.05.2024 xxx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud: tühi õlu

plekkpurk (pakend nr 4); kööginuga pinnases (pakend nr 5); tühi LD

suitsupakk (pakend nr 6); kondoomi pakk (2tk) (pakend nr 7); suitsukoni

kollaka värvusega filter, mille ees kirje FINELY D (pakend nr 8); valget

värvi suitsukoni, millel kirje DUCAT (pakend nr 9); käsisaag puu oksalt

(pakend nr 10); labidas (pakend nr 11); puuteproov labida plastikust

käepideme otsalt (pakend nr 11.1); puuteproov labida varre keskosalt

(pakend nr 11.2); koerakuudi katusel numeratsiooniga lukk (tabalukk)

(pakend nr 12); puuteproov numeratsiooniga luku (tabalukk) pinnalt

(pakend nr 12.1); kahvel laualt (pakend nr 13); puuteproov kahvli pinnalt

(pakend nr 13.1); nuga (võinuga) laualt (pakend nr 14); puuteproov noa

pinnalt (pakend nr 14.1); valget värvi Politsei- ja Piirivalve ameti kirjega

paber (V. R. nimel) (pakend nr 15.1); tühi viina pudel BELOFF (pakend nr

19); tühi viina pudel BELOFF (pakend nr 20); tühi paberist pakendikott

millel kirje VICTORIA HEAD ISU (pakend nr 21); tühi viina pudel EHE

VIIN (pakend nr 22); tühi viina pudel BELOFF (pakend nr 23); poekott pealt

punast värvi ja maasikate piltidega, milles erinvad prügist esemed (pakend

nr 24); kilekott milles tühjad erinevad alkohoolsed ja karastusjoogi pudelid

(pakend nr 25).

4.1.2. 17.05.2024 Tallinnas, xxx asuvas Vesse parkla bussipeatuses sündmuskoha

vaatluse käigus ära võetud: ostukäru „wanzl“ bussipeatuse lähedalt (pakend

nr 1); kilepakend „A. Le Coq; Alexander“ haljasalalt (pakend nr 2);

kilepakend „A. Le Coq; Alexander“ sõiduteel (pakend nr 3);

4.1.3. 17.05.2024 Tallinnas, xxx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud:

pinnaseproov (pakend nr 1); tualettpaber väljaheite määrdumisega (pakend

nr 3); steriilse linaga koos põlemise kahjustustega kott, milles erinevad

esemed ja objektid (pakend nr 15); põlemise kahjustusetega riidest esemed

(valge/punane) (pakend nr 16); osaliselt põlemiskahjustustega riidest ese

(pakend nr 17); tühi ja katkine klaasist pudel (pudeli kael puudub) (pakend

nr 18);

4.1.4. 17.05.2024 Tallinnas, xxx täiendava sündmuskoha vaatluse käigus ära

võetud roosat värvi põlemiskahjustustega kangas (pakend nr 1);

4.1.5. 18.05.2024 Tallinnas, xxx täiendava sündmuskoha vaatluse käigus ära

võetud oranži värvi plastikust ese (pakend nr 1); läbipaistev kanister kollast

värvi vedelikuga (pakend nr 2).

4.1.6. 17.05.2024 xxx teostatud A. V. isiku läbivaatuse käigus võetud:

põlevvedeliku proov parema käe pinnalt (pakend nr 2); põlevvedeliku proov

vasaku käe pinnalt (pakend nr 3); võrdluslapp ning Janis Ivulise isiku

1-24-6411

läbivaatuse käigus ära võetud: põlevvedeliku proov parema käe pinnalt

(pakend nr 2); põlevvedeliku proov vasaku käe pinnalt (pakend nr 3);

võrdluslapp.

4.2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutada kohtuotsuse jõustumisel teel

:

4.2.1. Turvakotis nr xxx oleva musta värvi mobiiltelefon „Redmi“ koopiafailid,

raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotod.

4.2.2. Turvakotis nr xxx oleva musta värvi mobiiltelefon „Google“ koopiafailid,

raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotod.

4.3. Tagastada Janis Ivulisele kohtuotsuse jõustumisel järgmised esemed

:

4.3.1. 17.05.2024 xxx, Tallinn teostatud Janis Ivulise isiku läbivaatuse käigus ära

võetud: musta värvi nahktagi (pakend nr 4); halli värvi jope (pakend nr 5);

halli värvi pusa kirjaga „YALE“ (pakend nr 6); musta ja valget värvi

parema jala jalanõu (pakend nr 7); musta ja valget värvi vasaku jala jalanõu

(pakend nr 8); pruunikat värvi teksapüksid (pakend nr 9); paremast jalast

võetud sokk (pakend nr 10); vasakust jalast võetud sokk (pakend nr 11);

4.3.2. 17.05.2024 aadressil xxx, Tallinn Janis Ivulise kinnipidamise käigus ära

võetud: musta värvi seljakott kirjaga „Londsdale“ (paberkott nr 1); valget

värvi nuputelefon „Nokia“ (turvakott nr LT8583466); musta värvi

mobiiltelefon „Redmi“ (turvakott nr xxx); musta värvi mobiiltelefon

„Google“ (turvakott nr xxx); rahakott (mille sees „Citadele“ pangakaart

isiku nimele, ühiskaart), telefonilaadija, 3 laadimisjuhet, telefoni laadimise

adapter, kollast värvi kantseleinuga (paberkott nr 2).

4.4. 13 DVD plaati ja 3 CD plaati jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja

materjalide juurde.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Janis

Ivuliselt riigituludesse menetluskuludena järgmised kulud:

5.1 esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga

alammäära, s.o 2215 eurot;

5.2 DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00513-01 teostamise kulu summas 2100 eurot;

5.3 DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00812-01 teostamise kulu summas 210 eurot;

5.4 DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00527-01 teostamise kulust osa, s.o 2100 eurot;

5.5 DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00604-01 teostamise kulu summas 2730 eurot;

5.6 tulekahjuekspertiisi nr 24E-TU00008-01 teostamise kulu summas 688 eurot;

5.7 hääleekspertiisi teostamise kulu summas 862 eurot;

5.8 surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-AOS00511-01/TLN231 teostamise kulu

summas 1319,23 eurot;

5.9 surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-AOS00512-01/TLN232 teostamise kulu

1-24-6411

summas 1346,72 eurot;

5.10

põlevvedelikuekspertiisi nr 24E-AP00007-01 teostamise kulust 50%, s.o

927 eurot;

5.11

põlevvedelikuekspertiisi nr 24E-AP00010-01 teostamise kulu summas 927

eurot;

5.12

Janis Ivulise riigi õigusabi korras määratud kaitsja Leelo Viili kaitsjatasu

kokku summas 5797,44 eurot

6. Ülejäänud, s.o DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00798-01 teostamise kulu 1260 eurot,

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00527-01 teostamise kulust 2940 eurot ja

põlevvedelikuekspertiisi nr 24E-AP00007-01 teostamise kulust 927 eurot jätta riigi

kanda.

7. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 21 222,39 tuleb

tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt järgmiselt:

esimesed 11 kuud kuulub igakuiselt tasumisele 1768,55 eurot ning 12. kuul 1768,34

eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makse tegemisel märkida

viitenumber 99925700018792 ja selgitus „Janis Ivulis, kriminaalasi 1-24-6411,

menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

8. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning edastada Tallinna

Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisest.

Vahistatud ja mitte eesti keelt valdava süüdistatava suhtes arvestatakse käesoleva otsuse peale

kaebamisel kaebetähtaega tõlgitud dokumendi saamisest arvates (KrMS § 10 lg 10).

SÜÜDISTUS

Janis Ivulist süüdistatakse selles, et tema viibides 17.05.2024 kella 11:30 paiku Harjumaal,

Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, xxx juures tühermaal asuvas haagiselamus koos A. V., V. R.

ja R. S. süütas kahe inimese tapmise eesmärgil kohtueelse menetluse käigus täpselt

tuvastamata vahenditega haagiselamu, olles teadlik, et haagiselamus magavad süütamise ajal

alkoholijoobes A. V., V. R. ja R. S.. Kui Janis Ivulis süütamise tagajärjel veendus, et

haagiselamus olevad esemed süttisid ja haagiselamu võttis tuld, äratas ta üles A. V. ning nad

1-24-6411

jooksid leekides põlevast haagiselamust välja. Janis Ivulis teadis, et põlevasse haagiselamusse

jäid magavad V. R. ja R. S., kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt ja lahkus koos A. V.ga

sündmuskohalt. V. R. ja R. S. surid tulekahju tõttu tekkinud tervisekahjustuste tagajärjel

sündmuskohal.

Oma eelkirjeldatud tegevusega põhjustas Janis Ivulis tahtlikult R. S.ile järgmised vigastused

ja tervisekahjustused: kogu keha nahapinna ja pehmete kudede põletuse-leekkahjustused ning

kudede osalise söestumise ja hävimise – ulatusliku pea ning kaela ees- ja külgpindade naha ja

pehmete kudede hävimise koos otsmikuluu ja mõlema kiiruluu välimise lestme murdude ning

ninaluude osalise hävimisega; rindkere ja kõhu eesseina naha ja pehmete kudede osalise

hävimine koos roiete luuliste ja kõhreliste osade põletus-leekkahjustuse ja defektidega (vasak

kopsukelmeõõs ja kõhuõõs on avatud, sooled ja suurrasvik osaliselt kõhuõõnest väljunud),

ulatuslikud üla- ja alajäsemete naha ja pehmete kudede põletus-leekkahjustused koos mõlema

küünarvarre luude alumiste otste murdude ja osalise hävimisega, parema reie- ja sääreluu

murdude ja osalise hävimisega ning mõlema labakäe osalise hävimisega, mõlemapoolsed

surmajärgsed kõvakelmepealsed verekogumid (kokku 75 ml) ning peaaju ja siseorganite

termilised kahjustused samuti tahma aspiratsiooni hingamisteedesse.

Oma eelkirjeldatud tegevusega põhjustas Janis Ivulis tahtlikult V. R.le järgmised vigastused

ja tervisekahjustused: kogu keha nahapinna ja pehmete kudede põletuse-leekkahjustused ning

kudede osalise söestumise ja hävimise – ulatusliku pea ja kaela piirkonna naha ja pehmete

kudede hävimise koos koljuluude põletus-leekkahjustusega ning koljuluude (peamiselt

otsmikuluu ja mõlema kiiruluu) välimise lestme killunenud murdude, kiiruluude sisemise

lestme murdude, ninaluude murdude ja mõlemapoolse ülemise 1.–2. hamba vigastusega,

rindkere ülaosa naha ja rindkere eesseina pehmete kudede osalise hävinemise koos roiete

luuliste ja kõhreliste osade ja rinnaku põletus-leekkahjustusega ning rinnakukeha murruga

paremal pool V roide kinnituskohas (vasak kopsukelmeõõs on avatud), vasaku küünarliigese

nihestuse ning vasaku küünarluu alumise otsa põletus-leekkahjustused ja murru koos laialdase

pehmete kudede hävinemisega vasaku küünarliigese piirkonnast, vasaku käe 2.–4. sõrme

osalise hävimise, mõlemapoolsed surmajärgsed kõvakelmepealsed verekogumid (kokku 200

ml) ning peaaju ja siseorganite termilised kahjustused. Samuti nina ja neelu limaskesta turse;

tahma aspiratsiooni hingamisteedesse.

Sellise tegevusega pani Janis Ivulis toime tapmise, mis on toime pandud kahe või enama

isiku suhtes, s.o KarS § 114 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 01.11.2024 Harju Maakohtule süüdistusakti

üldmenetluses, mille kohaselt süüdistatakse Janis Ivulist KarS § 114 lg 1 p 3 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos.

2.

12.11.2024 kohtumäärusega andis kohus Janis Ivulise talle esitatud süüdistuses kohtu

alla ning jättis esialgselt temale kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Samuti määras

kohus eelistungi kohtuistungite planeerimiseks, kohtumenetluse poolte taotluste

lahendamiseks, samuti tõkendi, s.o vahistuse jätkuva põhjendatuse kontrolliks.

1-24-6411

3.

06.12.2024 toimus käesolevas kriminaalasjas eelistung, kus lahendati kohtumenetluse

poolte taotlusi, kontrolliti süüdistatava vahistuse põhjendatust ning määrati põhiistungite ajad

(06.01.2025-21.04.2025). 10.12.2024 kohtumäärusega tunnistas kohus Janis Ivulise vahistuse

jätkuvalt põhjendatuks.

4. Kohtuvaidlused toimusid käesolevas asjas 21.04.2025.

5. Prokurör leidis, et Janis Ivulise süü on tõendamist leidnud ning taotles tema

süüditunnistamist KarS § 114 lg 1 p 3 järgi ja karistamist vangistusega 18 aastat.

6. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning palus süüdistatava õigeks

mõista. Alternatiivselt taotles kaitsja leebema karistuse mõistmist.

II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Käesolevas jaotises põhjendab kohus oma seisukohti kuriteo faktiliste asjaolude,

uuritud tõendite ja süüdistatava süü küsimuse osas, seejärel põhjendab kohus süüdistatavale

mõistetud karistust (III), võtab seisukoha asitõendite (IV) ning lõpuks menetluskulude osas

(V).

8. Kohtuistungi käigus kuulati tunnistajana üle A. V.. Tunnistajate A. A., I. V., H. L. ja

I.M. ning asjatundja A. A. ütlused avaldati poolte kokkuleppel KrMS § 2911 alusel. Lisaks

uuriti hulgaliselt kirjalikke tõendeid, mille kohus kõik vastu võttis ja lubatavaks tunnistas.

Süüdistatav Janis Ivulis keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldati prokuröri

taotlusel tema ütlused KrMS § 294 p 1 alusel.

9. Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab, et Janis Ivulise süü talle etteheidetava

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning ka õigesti kvalifitseeritud.

10. Janis Ivulisele heidetakse ette kahe inimese, s.o. V. R. ja R. S.i tapmist ehk mõrva

toimepanemist. Vaidlust ei ole ja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et 17.05.2024

kella 11.30 paiku viibisid Janis Ivulis, A. V., V. R. ja R. S. Tallinnas, Lasnamäel, XXX juures

tühermaal asuvas haagiselamus. Seda kinnitavad nii A. V. kui ka Janis Ivulise enda ütlused,

kui ka erinevad videosalvestised. Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud haagis süttis ja

kustutustööde järgselt leiti haagisest kaks surnukeha, kes on tuvastatud kui V. R. ja R. S..

Keskne vaidlus on selles, kuidas haagis süttis ning kas Janis Ivulis on vastutav haagissuvila

süütamises ja seeläbi V. R. ja R. S.i tapmises. Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et käesolevas

menetluses puuduvad otsesed tõendid, küll aga, nagu ka kaitsja ise kohtuvaidlustes möönis,

saab süüdimõistev otsus rajaneda ka kaudsetel tõenditel. Ja neid on käesolevas asjas

hulgaliselt.

11. Kohtuistungil kuulati ainsa tunnistajana vahetult üle A. V. (27.01.2025 kohtuistungi

protokoll, kT II kd tl 71-76 pöördel ), kes viibis 17.05.2024 koos Janis Ivulise ja V. R. ning

R. S. XXX asuvas haagissuvilas. Kohtus antud ütluste kohaselt tutvus ta V. ja R.iga, kes olid

ukrainlased, palju varem kui Janis Ivulisega. Janisega sai ta tuttavaks kevadel (2024 – kohtu

märkus) Musumäel, kus Janis tarbis kellegagi alkoholi. Peale tutvumist veetsid nad neljakesi

ühiselt aega iga päev, korjasid taarat ja jõid. Haagisuvilasse, mis asus Vessel, Bauhofi juures,

kolisid nad neljakesi kuu või poolteist enne juhtumit, mis leidis aset 17.05.2024.

1-24-6411

Haagissuvilat pakkus neile kasutada tema tuttav I. V., mida on kinnitanud ka I. V. ise oma

ütlustes (I.V.i tunnistaja ülekuulamise protokoll, kT II kd tl 52-56). Omavahel said nad läbi

üldiselt sõbralikult, kuid vahel oli Janisel ka tülisid R.iga V. pärast.

12. Ühist ajaveetmist ja haagisuvilasse kolimist kinnitavad ka Janis Ivulise telefonist

Xiaomi Redmi Note 11 leitud fotod ajavahemikul 02.05.2024 – 13.05.2024 (29.07.2024

asitõendi vaatlusprotokoll, kT I kd tl 229-240), kus on tuvastatavad nii fotod haagissuvilast,

selle sisemusest kui ka fotod Janis Ivulisest, A. V.st, V. R.st ja R. S.ist. Samuti nähtub seegi,

et A. V. on Janis Ivulisest pikem (foto nr IMG_20240503_160106.jpg, tl 237).

13. Juhtumist rääkides alustas A. V. eelmisest õhtust ehk 16.05.2024. Tema, Janis ja V.

viibisid pargis, kus Janis peeti kinni sest ta lõi V.. Mis põhjusel konflikt alguse sai, ta ei

mäleta. Peale V. löömist tikkus Janis kallale noortele, mille peale kutsuti politsei ja Janis viidi

ära. Tema koos V.ga lahkus sealt. Õhtul läks tema haagisuvilasse, kus viibis R., aga V. ei

tahtnud tulla. V. ja Janis tulid haagisuvilasse hommikul kordamööda, esimesena tuli V. ja siis

Janis.

14. Sellekohaseid tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Tallinna Kanuti aia linnakaamera

salvestis (16.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, kT II kd tl 10-14) ja politseiandmebaasist

juhtumi nr 2101,24,0080541 väljatrükk (kT II kd tl 25). Nendest nähtub, et Janis Ivulis, V.

R. ja A. V. istuvad rulapargis pinkidel, kui ühel hetkel tõuseb Janis Ivulis püsti ja teeb parema

käega löögi liigutuse V. R. pea suunas, mille tagajärjel V. R. enda pead eemale pöörab.

Seejärel ründab Janis Ivulis pargis olevat tundmatut isikut. Juhtumi nr 2101,24,0080541

väljatrüki kohaselt toimetati Janis Ivulis 16.05.2024 kell 21:42 kainenema ja vabastati

17.05.2024 kell 05:25.

15. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka AS Tallinna Linnatranspordi busside nr 54

kaamerasalvestised (15.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, kT I kd tl 104-109), millest

nähtub, et 17.05.2024 kell 06:07:35 sõidab tumedat värvi juustega naisterahvas, kes on

menetluse käigus tuvastatud kui V. R., linnaliini bussiga nr 54 ja väljub kell 06:07:58 bussist

peatuses „Vesse parkla“. Samal hommikul kell 07:09:14 sõidab Janis Ivulis linnaliinibussis nr

54 ja kell 07:09:39 väljub bussist.

16. Edasi selgitas A. V., et kui V. ja Janis saabusid, siis nad hakkasid suures toas jooma.

Nad tarvitasid alkoholi umbes poolteist tundi, kuniks tema jäi suurde tuppa magama, kus tema

ka ööbis (oli nö tema tuba – kohtu märkus) ja mis on kohe otse haagisesse sisenedes. Suurest

toast paremale (sissekäigust vaadates) jääb üks väike tuba, kus ööbis Janis ning Janise toa

kõrval oli R.i ja V. tuba. Kui tema magama jäi, jäid teised sinna samasse tuppa edasi alkoholi

tarvitama. Ta magas seni, kuni Janis teda üles äratas ning ütles, et jookseme, seal on

tulekahju. Janis oli riides (jope, püksid, seljakott), sh jalanõud jalas. Tulekahju oli mõlemas

ehk V. ja R.i ning Janise toas ja see oli ulatuslik. Tubade ees oli nagi, kuhu olid riputatud

asjad (vt ka 29.07.2024 asitõendi vaatlusprotokolli foto nr IMG_20240503_080227.jpg, kT I

kd tl 232). Tal ei olnud võimalik jõuda asjadeni ning tema asjad põlesid kõik sisse. Kaitsja

küsimusele vastates selgitas A. V., et sel hetkel kui tema ärkas, oli ka Janisel võimatu minna

V. ja R.i tuppa neid äratama ja päästma.

17. Tunnistaja ütlustest nähtub seegi, et Janis ei proovinud midagi teha, et kõrvaltoas

olevaid inimesi aidata, samuti ei andnud kuidagi märku, et ta nende pärast muretseks, tal

1-24-6411

oli tavaline meeleolu, ei närveerinud ega nutnud. Kui nad lahkusid, siis ta kuulis nagu mingi

balloon oleks plahvatanud, inimeste karjeid ta ei kuulnud. Treilerist liikusid nad üle tee, nad

istusid seal mõnda aega ja siis tulid päästjad ja politsei ning siis nad läksid bussi peale ning

sõitsid Majaka suunas. Ta ei tea, miks tema päästeametisse või politseisse ei helistanud,

võimalik et oli ehmatus. Janise seisundi kohta avaldas A. V., et ta ei ütleks, et Janis tol hetkel

oli purjus, kindlasti ei olnud ta raskes alkoholijoobes. Ta ei oska selgitada, miks Janis teda

äratas ning miks ei äratanud Janis V. ja R.i, vaid ootas kuni tulekahju on nii suur.

18. Prokurör näitas ristküsitluse käigus A. V.le ka fotot haagisuvila kõrval prügihunnikus

olevat roosast põlemisjälgedega riideesemest (17.05.2024 täiendav sündmuskoha

vaatlusprotokolli fototabeli foto nr 7, kt I kd tl 83) ja küsitles tunnistajat selle kohta. A. V.

avaldas (koos vastustega kaitsja ja kohtu küsimustele), et tegemist on varem sissepääsu ukse

kohal rippunud riideesemega (vt ka 29.07.2024 asitõendi vaatlusprotokolli foto nr

IMG_20240503_080203.jpg, kT I kd tl 231), mille Janis arusaamatul põhjusel mitte palju aega

enne 17.05.2024 tulemasinaga põlema pani, ise pärast naeratades. Nad hakkasid karjuma tema

peale, mille peale Janis kustutas selle ära, rebis küljest ja siis viskas selle prügihunnikusse.

Lisaks sellele pani Janis veel ükskord enda toas kardina põlema, kuid V. märkas seda. Veel

kirjeldas tunnistaja, et nendest varasematest Janise süütamistest/naljadest ei saanud keegi aru,

kuid normaalne see ei olnud. Janist kirjeldades avaldas tunnistaja, et tema jaoks on Janis

muidu normaalne, peaga on tal kõik korras ja konflikte neil ei olnud. Mingid konfliktid olid

Janisel R.iga, kuid nad ei peksnud teineteist.

19. Suitsetamise kohta avaldas A. V., et haagissuvilas olles suitsetati eranditult tema toas

ning R. ja V. ei suitsetanud kunagi enda toas, vaid tema toas. Elektrit haagisuvilas ühendatud

ei olnud ega olnud ka kütteseadmeid. Toitu tegid nad haagissuvilast väljas. Kui prokurör küsis

tunnistajalt, et kas haagissuvila võis süttida õnnetuse tagajärjel, vastas ta küsimusele

küsimusega – „millise?“

20. A. V. ütlusi kinnitavad ka järgmised tõendid. Häirekeskusesse tehtud kõnest

(17.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kT I kd tl 39-43) nähtub, kuidas

17.05.2024 kella 11:41 ja 11:52 ajal helistab meesterahvas Häirekeskusesse põlengu vastas

olevast kontorihoonest ja teatab, et Tala X juures on põleng ja et kaks kiilakat meest, kes selle

haagissuvila põlema panid vaatavad põlengu kustutamist pealt ja ühel hetkel hakkasid liikuma

Ülemiste poole. Samuti nähtub kõnest see, et just siis kui haagis hakkas põlema, tulid need

kaks meest sealt välja ja ühel on ka seljakott seljas. Helistaja teatab ka, et tal on olemas ka

videosalvestus sellest.

21. Helistajaks osutus tunnistaja I. M., kes on oma ütlustes (kT II kd tl 61-63)

kirjeldanud, et nägi, kuidas koheselt peale põlengu algust hakkasid kaks meest liikuma

haagissuvilast eemale. Nad liikusid aeglaselt ja vaatasid tagasi, mis tundus talle kahtlane.

Esimese video tegi ta kell 11:32 ja teise 11:34. Oma ütlustes ta kirjeldab veel, et üks meestest

oli pikem seljakotiga ja teine lühem, mõlemad olid kiilakad ja tundusid alkoholijoobes.

Tunnistaja kirjeldas ka seda, et pikem meesterahvas tegi ka palvetamise liigutusi (lõid risti

ette) ja vaatas ka sellel hetkel haagise poole. Lühem mees aga justkui kiirustas pikemat

takka, et ta kiiremini tuleks. Ühel hetkel nad istusid ühe puu alla, kus nad olid umbes 20

minutit. Tunnistajale tundus kahtlane, et nad on nii suure tulekahju puhul nii rahulikud. Peale

1-24-6411

puu alt ära minemist liikusid nad Coopi poole. Tunnistaja on näinud varasemalt selles

haagisuvilas liikumas vähemalt ühte naist.

22. Ka tunnistaja H. L. kirjeldab oma ülekuulamises (kT II kd tl 48-51) kuidas nägi

tulekahju ja seal lähedal puu all istumas kahte meest nägudega tulekahju poole ning mõlemal

olid käes Alexandri õllepurgid, millest nad jõid. Mehed naersid, irvitasid ja midagi arutasid

omavahel, kuid liiklusmüra tõttu ei olnud nende juttu kuulda. Tunnistaja kirjeldab ka meeste

välimust ning märkis, et talle jäi mulje, et mehed on alkoholilembesed inimesed, kellel oli

väga lõbus tulekahju jälgida. Tunnistaja selgitas veel, et esimese video tegemise ajal kell

11:33 ta kuulis põlemise käigus hästi väikest pauku nagu oleks aerosoolipurk plahvatanud,

kuid ta ei oska öelda, et pärast pauku oleks põlemine läinud intensiivsemaks.

23. Tunnistaja I. M. poolt menetlejale edastatud videosalvestistest (08.10.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, kT I kd tl 51-63) nähtub nii tunnistaja I. M. poolt Häirekeskusele ja oma

ülekuulamisel kui ka tunnistaja H. L. ülekuulamisel kirjeldatud isikute välimus, liikumine,

tegevus ja miimika, sh lõbus meeleolu (foto nr 10-11). Videosalvestistelt on tuvastatav lühem

meesterahvas tumeda pusaga ja kes hoiab käes tumedat jopet kui Janis Ivulis ning pikem

seljakotiga meesterahvas kui A. V.. Salvestiselt nähtub seegi, et A. V. jääb tee ääres seisma, et

enda pükse puhastada, kuid siis Janis Ivulis haarab temalt käest kinni ja hakkab teda kättpidi

üle sõidutee tõmbama nagu kirjeldas oma ütlustes ka I. M.. Samuti nähtub nimetatud videost,

et A. V. on selgelt rohkem segaduses, aeglasem ja vähem orienteeritud kui seda on Janis

Ivulis, mis kinnitab ka A. V. ütlusi selles, et ta äratati üles.

24. Vesse tn X, Tallinn asuva Cronimet OÜ-le kuuluva hoone turvakaamera salvestiselt

(14.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, kT I kd tl 44-50) on tuvastatav, et salvestisel oleva

kellaaja järgi (salvestisel olev kellaaeg on 5 min reaalajast ees) kell 11:34:00 hakkab tulema

haagisuvila tagaosa juurest ülevalt suitsu. Kell 11:34:16 on näha ukse juures inimese kuju

ning kell 11:34:19, vahetult enne haagissuvilast leekide väljapaiskumist väljub sellest esmalt

Janis Ivulis hoides käes jopet (vt kohtuotsuse p 23) ja tema järel A. V.. Hetkel, kui nad on

jõudnud haagissuvila sissepääsu ukse juurest kõndida mõne meetri, on haagissuvila vasakult

küljelt näha juba leeke (kell 11:34.28) ja seejärel koheselt ka juba teiselt poolt. Liikudes veel

mõned meetrid istub Janis Ivulis kell 11:34:48 maha ja A. V. liigub ühel hetkel põõsastesse.

Videosalvestisel oleva kellaaja järgi kulus haagisuvilast suitsu ilmnemisest kuni isikute

haagissuvilast eemaldumiseni ja leekide mõlemalt poolt väljaulatumiseni kokku 28 sekundit.

Kell 11:35:20 tõuseb Janis Ivulis püsti ja liigub A. V.le põõsastesse järele. Videosalvestiselt

on üheselt tuvastatav, et kumbki meestest ei ole paanikas ega ürita haagisesse tagasi minna,

vaid mõlemad liiguvad aeglaselt haagisuvilast eemale ja käituvad kogu selle aja rahulikult.

25. Tala X, Tallinn asuva hoone turvakaamera salvestistest (14.10.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, kT tl 64-68) nähtub Janis Ivulise ja A. V. liikumine ja muruplatsil istumine

(mida kirjeldasid ka tunnistajad I. M. ja H. L. oma ütlustes, vt kohtuotsuse p 21-22) ja jälgisid

kustutustöid ning ühel hetkel liikusid sealt ära väljudes kaamera vaateväljast.

26. Sündmuskohalt lahkudes liikusid Janis Ivulis ja A. V. linnaliini bussi peale. Tallinna

Linnatranspordi bussi nr 54 kaamerate salvestisest (15.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll,

kT I kd tl 110-114) nähtub, et Janis Ivulis ja A. V. seisavad 17.05.2024 ootepaviljonis ja bussi

saabudes sisenevad kell 12:14 bussi, hoides käes õllepurke ja suunduvad istuma bussi esiossa.

1-24-6411

Bussis olles Janis Ivulis ja A. V. joovad õlut, vestlevad omavahel ja naeravad.

27.

17.05.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis, mille fototabel on

digitaalselt salvestatud CD plaadile (kT I kd tl 69-76), on kajastatud Tallinnas Vesse tn X

asuva ümbruse sündmuskoha olustikku, haagiselamu paiknemist ning põlemiskahjustuste

ulatust, surnukehade asukohti sündmuskohal, surnukehade asendeid ja hukkunute väliseid

vigastusi. Haagise tagaosast, leiti kott, kus oli PPA poolt väljastatud kiri V. R. nimele (fotod

80, 81). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad ka sündmuskohalt kaasa võetud esemed ja

proovide võtmise kohad. Sündmuskoha vaatluse käigus võetud proovidest tuvastati nii Janis

Ivulise, A. V. kui ka tundmatu isiku bioloogilist materjali (22.05.2024 DNA-ekspertiisi akt

nr 24E-GE00513-01, kT, I kd tl 95-103). Teine surnukeha on menetluse käigus tuvastatud

kui R. S. (04.09.2024 DNA-ekspertiis akt nr 24E-GE00812-01, kT I kd tl 167-172).

28. Sündmuskohale oli kaastatud ka kohtuarst A. H., kes kirjeldas esmase vaatlusena

surnukehasid järgmiselt: „Surnukehad on käega katsumisel kuumad. Esimene surnukeha selili

lamavas asendis on meesterahva surnukeha ja on suuremas osas söestunud. Jäsemed ja luud

osaliselt hävinenud, ninast väljuvad punased vahutavad verekahtlase aine nired, koljul

nähtav üksik peenejooneline mõra. Suus on keel paiknemas hammaste vahel ja keele ots

osaliselt söestunud. Suu limaskestal esmasel vaatlusel tundub olevat musta tahmast ainet.

Kõhu katted suures osas hävinenud. Kõhuorganid osaliselt väljunud. Teine surnukeha on

paremal küljel ja käega katsumisel kuum. Pehmed koed jäsemel, kätel ning luudel suuremas

osas hävinenud. Surnukeha on tugevalt söestunud. Jäsemed kõverdatud. Surnukeha on

haagissuvila põhja küljes kinni. Surnukeha koljuluud on kihiti hävinenud. Mõlemad

surnukehad vähe hinnatavad“ (kT I kd tl 71 keskel).

29. Sündmuskoha vaatlusel osales ka päästemenetleja A. A., kes teostas aparaadiga VOC-

detektor PhoCheck Tiger mõõtmisi põlenud haagissuvila ümbruses põlemise kahjustustega

aladel ja haagissuvilas sees. Mujal põlevvedelike osakesi ei tuvastatud, kuid haagissuvila

tagaosas avastati põlevvedelike osakesi eelnevalt surnukehade asukoha juures ja selle ümber.

Eelnevalt asunud surnukehade asukohalt eemaldati pindmine põlemisräbu ja muud põlemise

tükid ning nähtavale tulid üksteisest erinevatel kaugustel riidest esemed (markeeringud 16 ja

17, fototabeli foto nr 144). Esemel markeeringuga 16 tuvastas A. A. aparaadiga VOC-detektor

PhoCheck Tiger mõõtetulemuseks 338,8ppm (fototabeli fotod 145,146) ning esemel

markeeringuga 17 mõõdeti tulemuseks 66,93ppm (fototabeli fotod nr 148,149) (kT I kd tl 72

keskel).

30. A. A. on käesolevas menetluses ka asjatundjana ülekuulatud (kT II kd tl 45-47),

millest nähtuvalt kasutas ta sündmuskohal töövahendina hooldatud VOC detektorit (ProCheck

Tiger), mis näitab võimalike lenduvate orgaaniliste ühenduste osakesi õhus. Vaikimisi on see

pandud isobutüleeni peale, kuigi see ei tähenda, et detektor näitab vaid isobutüleeni

olemasolu, vaid näitab seda, et mingi aine osakesed on õhus, aga täpselt, mis aine osakesed,

seda see ei näita. Ühik, millega detektor tulemust näitab on ppm ehk parts per million ehk

kui palju on osakesi miljoni kohta ja tulemust näitab numbrinäiduna. Number ei ole püsiv,

vaid see muutub vastavalt detektori asukohale ja detektori liigutamisele. Mida suurem on

number, seda suurem on tõenäosus mingi aine olemasolule. Aine nimetust nemad öelda ei saa,

sest detektor seda ei näita, et kas kasutati süütamiseks seda kindlat ainet või oli aine anum just

1-24-6411

antud kohas. Detektor annab viite, millisest kohast võib ainete proove võtta. Näitu hakkas

detektor näitama surnukehade asukohas haagise põrandal, kus olid riideesemete jäänused.

Riideesemete juures oli ka osaliselt purunenud alkoholi pudel, mille põhjas oli veel

vedelikku ning selle osakesed õhus võisid detektoril olevat näitu põhjustada.

31. Asjatundja ütluste kohaselt tulekahju kolde kohta põlemisalal kindlaks määrata ei

olnud võimalik, sest kõik oli hävinenud ja maha põlenud. Sündmuskohal ei tuvastanud nad

nähtavat ühendust ühegi elektriallikaga ning ka seda, et põlengu alalt leitud gaasipliit oleks

ühendatud gaasianumaga. Samuti ei tuvastatud ühtegi tahkekütte kütteseadet. Põlenud alalt

hukkunute asukohast leidsid nad kahjustusteta omavahel ühendatud laetavad patareid ning

kahjustusteta akupanga. Põlenud alalt nad suitsukonisid ei leidnud, kuid väljaspool

haagisuvilat neid leidus. Surnukehade juures, põlenud räbu alt leidsid nad ühe tikutopsi, millel

oli küll vee- ja suitsukahjustused, aga siiski säilinud.

32. Tulekahjuekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-TU00008-01, kT I kd tl 173-183)

kohaselt oli tulekahjukolle Vesse tn X lõunapoolse külje läheduses asuva haagissuvila sees,

kuid kahjustuste iseloomu ja ulatuse tõttu ei olnud võimalik tulekahjukolde asukohta ja

võimalike kollete arvu täpsustada. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks oli lahtise tule

allika termiline toime ning tule levikut soodustavaid asjaolusid ekspert ei tuvastanud.

33. Põlevvedeliku ekspertiiside (ekspertiisiakt nr 24E-AP00007-01 ja 24E-AP00010-01,

kT I kd tl 201-207) kohaselt Janis Ivuliselt ja A. V.lt võetud proovidelt ega ka sündmuskoha

vaatluse käigus markeeritud riideesemetel nr 16, 17 ja 18 (katkine alkoholi pudel)

põlevvedelikke ega nende jääke ei tuvastatud.

34. Selleks, et välja selgitada hukkunute isikute surma põhjus, surma saabumise aeg,

surnukehadel tuvastatud vigastuste tekkemehhanism ning muud menetluses tähtsust omavad

asjaolud, teostati mõlema hukkunu osas surnu kohtuarstlik ekspertiis.

35. R. S.i kohtuarstliku ekspertiisi aktist (23.07.2024 surnu kohtuarstliku ekspertiisi

aktis nr 24E-AOS00511-01/TLN231, kT I kd tl 135-150) nähtub, et surma põhjust ei ole

laiba ulatusliku söestumise, rindkere ja kõhu eesseina ning jäsemete osalise hävimise ja

peaaju ning siseorganite termiliste kahjustuste tõttu kohtumeditsiiniliste meetodietega

määratav. Mehhaaniliste faktorite toimel tekitatud vigastuste olemasolu või nende puudumise

määramine ei ole kõikides keha piirkondades laiba ulatusliku söestumise tõttu võimalik.

Säilinud kehaosadel lahangu käigus elupuhuseid vigastusi (sh selliseid, mis võisid olla surma

põhjuseks) ei sedastatud. Kogu keha nahapinna ja pehmete kudede põletus-leekkahjustused,

ulatuslik pea ning kaela ees- külgpindade naha ja pehmete kudede hävimine koos otsmikuluu

ja mõlema kiiruluu välimise lestme murdude ning ninaluude osalise hävimisega; rindkere ja

kõhu eesseina naha ja pehmete kudede osaline hävimine koos roiete luuliste ja kõhreliste

osade põletus-leekkahjustuse ja defektidega; ulatuslikud üla- ja alajäsemete naha ja pehmete

kudede põletus-leekkahjustused koos mõlema küünarvarre luude alumiste otste murdude ja

osalise hävimisega, parema reie- ja sääreluud murdude ja osalise hävimisega ning mõlema

labakäe osalise hävimisega, mõlemapoolsed surma järgsed kõvakelmepealsed verekogumid

ning peaaju ja siseorganite termilised kahjustused on tekkinud ümbritseva keskkonna kõrge

temperatuuri ja leekide toimel tulekahjukoldes, kuhu tundmatu mees sattus elavana, mida

tõestab ka tahma aspiratsioon hingamisteedesse ning karboksühemoglobiini

1-24-6411

kontsentratsioon laiba veres toksikoloogilisel uuringul 31%. Surma aeg ei ole laiba

ulatusliku söestumise tõttu määratav. Toksikoloogilisel uuringul leiti R. S.i laiba verest 4,19

mg/g ja uriinist 6,49mg/g etanooli.

36. V. R. kohtuarstliku ekspertiisi aktist (23.07.2024 surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt

nr 24E-AOS00512-01/TLN232, kT I kd tl 151-166) nähtub, et ka V. R. surmapõhjus ei ole

laiba ulatusliku söestumise ja peaaju ning siseorganite termiliste kahjustuste tõttu

kohtumeditsiiniliste meetoditega määratlevad. Vigastuste osas on aktis märgitud, et

kompuutertomograafilisel uuringul sedastati surnukehal vasakpoolne XII roide kahtlusega

paranev (vana) murd lülisamba kõrvaljoonel, mis ei ole eluohtlik. Mehhaaniliste faktorite

toimel tekitatud vigastuste olemasolu või nende puudumise määramine ei ole kõikides keha

piirkondades laiba ulatusliku söestumise tõttu võimalik. Säilinud kehaosadel lahangu käigus

elupuhuseid vigastusi (sh selliseid, mis võisid olla surma põhjuseks) ei sedastatud. Kogu keha

nahapinna ja pehmete kudede põletus-leekkahjustused, ulatuslik pea ja kaela piirkonna naha

ja pehmete kudede hävimine koos koljuluude põletus-leekkahjustusega ning koljuluude

välimise lestme killunenud murdude, kiiruluude sisemise lestme murdude, ninaluude murdude

ja mõlemapoolse ülemise 1.-2. hamba vigastustega; rindkere ülaosa naha ning rindkere

eesseina pehmete kudede osaline häviminemine koos roiete luuliste ja kõhreliste osade ja

rinnaku põletus-leekkahjustustega ning rinnakukeha murruga paremal pool V roide

kinnituskohas, vasaku küünarliigese nihestus ja vasaku küünarluu alumise otsa põletus-

leekkahjustused ja murd koos laialdase pehmete kudede häviminemisega vasaku

küünarliigese piirkonnast, vasaku käe 2.-4. sõrme osaline hävimine, mõlemapoolsed

surmajärgsed kõvakelmepealsed verekogumid ning peaaju ja siseorganite termilised

kahjustused on tekkinud ümbritse keskkonna kõrge temperatuuri ja leekide toimel

tulekahjukoldes vahetult enne surma, suremise protsessi käigus ja/või peale surma

saabumist tulekahjukoldes, kuhu tundmatu naine sattus elavana, mida tõestab ka tahma

aspiratsioon hingamisteedesse ning karboksühemoglobiini kontsentratsioon laiba veres

toksikoloogilisel uuringul 40%. Surma aeg ei ole laiba ulatusliku söestumise tõttu määratav.

Toksikoloogilisel uuringul leiti V. R. laiba verest 1,78 mg/g etanooli.

37. Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et ainsad, kes haagisuvilast enne leekide

väljaulatumist väljusid olid Janis Ivulis ning A. V.. V. R. ja R. S. põlesid haagisuvilasse sisse,

kuid olid põlengu tekkides elus. Arvestades nende surnukehade leidmise kohta ja haagissuvila

tubade asetust on selge, et nad magasid põlengu alguses oma toas. Samuti on üheselt

tuvastamist leidnud ka see, et haagisuvila ei saanud süttida õnnetusjuhtumi tagajärjel, vaid

üksnes lahtise tule allika termilise toime tulemusena. A. V. ütlustes pole mingil määral alust

kahelda, kuivõrd tema ütlusi kinnitavad hulgaliselt eelpool analüüsitud tõendid, mistõttu

viitavad kõik kogutud tõendid sellele, et haagisuvila süütas Janis Ivulis ja seda ajal kui kõik

teised magasid. Lisaks on käesolevas menetluses hulgaliselt erinevaid videosalvestisi, mille

pinnalt saab paika panna Janis Ivulise liikumistrajektoori ja käitumise nii enne kuriteo

toimepanemist kui ka pärast seda.

38. Lisaks eelpool kirjeldatule kinnitab Janis Ivulise süüd haagisuvila süütamises ja V. R.

ning R. S.i tapmises ka Janis Ivulise ja A. V. bussis nr 54 toimunud vestlus, kuhu nad

sisenesid peale haagissuvila juurest lahkumist. Selle vestluse helikvaliteeti on

hääleekspertiisiga parandatud (09.07.2024 koostatud hääleekspertiisi akt nr 24E-IF00009-

1-24-6411

01, kT tl 115-118) ja selle sisu kajastatud 19.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (kT I kd tl

119-134). Kuigi nende vestlus on kohati tehnilistel põhjustel siiski arusaamatu, on sellest

tuvastatav, et nad räägivad juhtunust ning mille käigus Janis Ivulis ütleb, et see on tema töö.

Ka A. V. kordab, et kaks laipa, see on sinu töö (ehk Janis Ivulise – kohtu märkus), mille

peale Janis Ivulis noogutab. Vestluses on Janis Ivulis kindel et neid ei võeta ealeski kinni.

Samuti viitab vestlus mingile konfliktile R. S.i ja Janis Ivulise vahel, kuivõrd Ivulis mainib, et

R. lõi nii, samal ajal näitab Janis Ivulis kätega mingeid liigutusi ning ütleb, et tal on käed. Ja

et tal oli vaja see ära lõpetada. Korduvalt mainitakse, et V.st on kahju, aga R. on ükskõik

ning lüüakse käesolevate õllepurkidega kokku V. terviseks. Veel arutleb Janis Ivulis selle üle,

et aga kui leiavad, siis palju talle siis, mis ilmselgelt viitab sellele, et Janis Ivulis arutleb selle

üle, et kui ta kinni peetakse, siis kui palju ta siis karistuseks saab.

39. Ka jälitustoimingu protokollis kajastatud Janis Ivulise vestlustest kambrikaaslastega

(20.09.2024 jälitustoimingu protokoll, kT I kd tl 250-263) kinnitab bussis toimunud Janis

Ivulise ja A. V. vahelise vestluse sisu ja Janis Ivulise süüd haagissuvila süütamises ning V. R.

ja R. S.i tapmises. Kuigi jälitustoimingu protokoll on ka raskesti arusaadav ja seda just

eelkõige Janis Ivulise keelebarjääri tõttu, on sealt samuti tuvastatavad fraasid nagu – ma

vastutan (tl 252); on mida mõelda, palju tuleb karistusaega – 15, võib olla 20 aastat. Kui

küsiti temalt „kelle tapmise eest ta istub“ vastas Ivulis kaks, maja, tulekahju. Samuti küsib

Janis Ivulis oma kambrikaaslaselt, et kas ta teab mis asi on välgumihkel (tl 253 pöördel) ning

26.07.2024 räägib ka sellest, et tuleb rääkida Janise versiooni, et R. oli S. (R. S.il ja A. V. –

kohtu märkus) konflikt ja kuidas S. peksis R. (tl 255).

40. Janis Ivulis keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu avaldati 24.03.2024 toimunud

kohtuistungil tema kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Teda on üle

kuulatud kahel korral - 18.05.2024 ja 31.07.2024. Oma 18.05.2024 ütlustes (kT II kd tl 220-

231) kirjeldab Janis Ivulis oma tutvust A. V., V. R. ja R. S., nende eluviisi, tegevusi, haagisse

kolimist ja seal elamist, samuti tubade asetust ja millises toas keegi elas. Janis Ivulis räägib ka

sellest, kuidas ta 16.05.2024 õhtul politseisse viidi, millal ta järgmine hommik haagisuvilasse

jõudis ning kuidas tema saabumisel hakkasid kõik ühiselt alkoholi tarvitama ning et mingi

hetk läksid R. ja V. oma tuppa magama.

41. Edasi kirjeldab Janis Ivulis, et tema ja A. istusid veel natukest aega ning 10-20 minuti

pärast jäid magama. A. jäi elutuppa diivani peale magama ja tema jäi treileri sissepääsust

vasakpoolse seina ääres olevale diivanile magama. Umbes tunni aja pärast avas ta silmad ja

nägi, et treileris olid leegid tema toa ning R.i ja V. toa ja tualeti piirkonnas. Ta äratas A.i üles

ja nad jooksid treilerist välja. Talle tundus, et kui ta ajas A.i üles, siis A. ei saanud aru, mis

toimub ja tema jaoks oli see nagu unenägu. A. jooksis uksest välja ja tema hüppas suurest

aknast välja, mis asus selle diivani juures kus ta magas. Kui nad treilerist väljusid, oli neil

paanika ja nad jooksid üle suure maantee ja jäid seisma treileri vastas üle tee. A.i ja R.i vahel

oli paar päeva enne tulekahju olnud konflikt. Seega ta ei välista, et selle treileri võis põlema

panna A. ja siis teeskles, et magab. Alguses ta mõtles abi kutsuda, aga ta nägi, kuidas A.

vaatab seda treilerit rahuloleva näoga. Kui ta oleks üksi olnud, siis ta oleks kindlasti läinud

politsei juurde ja uurinud, mis on saanud R.ist ja V.st. Tema hinnangul võis treiler põlema

minna, kuna A. pani selle põlema või R. jäi suitsuga magama.

1-24-6411

42.

31.07.2024 ülekuulamisel (kT II kd tl 232-248) täpsustas Janis Ivulis seda, mis juhtus

17.05.2024 hommikul, kui nad neljakesi alkoholi tarvitasid ja kuidas haagis põlema läks. R.i

ja V. vahel tekkis konflikt ja seda seetõttu, et V. ei tulnud eelmine õhtu koju. Umbes 5 minutit

pärast R. ja V. vahelise tüli algust A.ile see enam ei meeldinud. R. seisis tüli ajal püsti ning

Aleksander tõusis samuti püsti ja hakkas R. lööma, ta lõi R. vähemalt kümme korda

rinnapiirkonda. R. kukkus löökide tagajärjel pikali. Seejärel aitas V. R. üles tõsta ja nad

liikusid enda tuppa. Mingi hetk liikus A. nendele tuppa järgi ja palus Janisel vaadata, et Ivot

ei tuleks. A. tuli nende toast välja, võttis gaasipliidi juurest mustad kindad ja läks tagasi nende

tuppa. Janis kuulis, kuidas V. enda toas kisendas, R.ilt ei kuulnud ta ühtegi häält. Ta ei läinud

V.le appi, kuna kartis alkoholijoobes A.it. Ta on 95% kindel, et A. lämmatas R. ja V. ära. A.

oli seal toas umbes 5 minutit ja kui ta välja tuli, võttis magamiskoti ning pani selle

tulemasinaga põlema ning leek levis mööda magamiskotti üsna kiiresti. A. viskas põleva

magamiskoti R. ja V. tuppa ning pani ukse kinni. Janis uuris A. käest, miks ta põlema pani

ja A. vastas talle, et nii oli vaja. Samuti ütles A. talle, et nad istuksid ja nad umbes 8 minutit

istusidki. Nad väljusid A.iga treileri välisuksest ning läksid üle tee. Ta tahtis R. ja V.t

abistada, kuid A. ütles, et pole vaja. Veel lisas ta, et kuna tal ei tulnud pähe, et sellest

sündmusest on olemas mingi video, siis ta ei teadnud, millist versiooni ta peaks rääkima, sest

ta oli shokis ka selle pärast, et A. rääkis teist versiooni.

43. Nendest ütlustest nähtub, et Janis Ivulise versioonid põlengu osas on täiesti erinevad.

Esimesel ülekuulamisel avaldas ta, et ta äratas tulekahju avastades magava A. V.. Saades aga

teada videosalvestusest, hakkas Janis Ivulis teisel ülekuulamisel süüstama teo toimepanemises

hoopis A. V.t ja kirjeldas seejuures detailselt haagissuvila süütamise protsessi. 06.12.2024

eelistungil avaldas Janis Ivulis sootuks, et kõik tema poolt kohtueelses menetluses antud

ütlused olid väljamõeldis ja need ei vasta tõele, sest ta oli tugevas alkoholijoobes ja ta ei

mäleta sellest mitte midagi (06.12.2024 kohtuistungi protokoll, kT I kd tl 12 pöördel).

Kohus nõustub prokuröriga täielikult selles, et Janis Ivulise ütlused on teo toimepanemise

asjaolude osas ebausaldusväärsed, kuivõrd nad muutuvad ajas kardinaalselt. Lisaks ei kattu

tema ütlused teiste kogutud tõenditega, v.a see, et ta äratas A. V. üles. Pidades toimunu osas

täiesti usaldusväärseks A. V. ütlusi, saab möönda, et 31.07.2024 antud ütlustes Janis Ivulise

poolt kirjeldatu, kuidas A. V. süütas magamiskoti ja viskas selle V. R. ja R. S. tuppa võib

viidata just Janis Ivulise enda teokäitumisele ja see vastaks ka tulekahjuekspertiisi käigus

tuvastatule, mille kohaselt oli tulekahjukolle lõunapoolse külje läheduses asuva haagissuvila

sees ehk just seal, kus oli V. R. ja R. S. tuba. Ka ekspert ise on ekspertiisiakti punktis 6

märkinud, et tulekahju võis tekkida Janis Ivulise 31.07.2024 antud ütluste kohaselt. Seda

omakorda kinnitavad ka linnaliinibussis nr 54 toimunud vestluse sisu (vt kohtuotsuse p 38)

ning ka jälitustoimingu protokollis tuvastatu, kus Janis Ivulis ütleb 26.07.2024 ehk enne

31.07.2024 toimunud ülekuulamist, et tuleb rääkida Janise versiooni (vt kohtuotsuse p 39).

Kaudselt viitab Janis Ivulise süüle ka eelistungil avaldatu selles, et ta on osaliselt nõus vahi

alla jäämisega ning et saab aru, et ta peab veetma päris pika aja vanglas, kuid loodab, et ei

tule eluaegset vangistust, kuid see tuleb päris pikk (06.12.2024 kohtuistungi protokoll, kT I

kd tl 12 pöördel). Eelistungil antud Janis Ivulise selgituste osas tugineb kohus Riigikohtu

10.11.2022 otsuse nr 1-21-2039, punktidele 24-29.

44. Kokkuvõttes saab üheselt tuvastatuks lugeda, et haagisuvila süütas Janis Ivulis ja

1-24-6411

tappis seeläbi V. R. ja R. S.. Kuigi täpset tulekollet tuvastada ei olnud võimalik, on

tulekahjuekspertiisi ja asjatundja ütluste pinnalt võimalik järeldada, et Janis Ivulis süütas

haagissuvila V. R. ning R. S. toas või selle toa läheduses, teades et viimased seal magavad,

mille läbi V. R. ja R. S. hukkusid. Uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, millega

Janis Ivulis haagissuvila süütas, kuid nii tulekahjuekspertiisi kui ka asjatundja selgituste

kohaselt võis tulekahju põhjustada üksnes lahtise tule allika termiline toime, kuivõrd

süttimine muudest asjaoludest tulenevalt oli välistatud, sest sündmuskohal ei tuvastatud

ühendust ühegi elektriallikaga, samuti ei olnud gaasipliit ühendatud gaasiallikaga ega

tuvastatud ühtegi tahkekütte kütteseadet, samuti ei tuvastatud põlenud alalt ühtegi suitsukoni.

Samas aga tuvastati VOC detektoriga õhus lenduvaid orgaaniliste ühendite osakesi

surnukehade asukohas haagissuvila põrandal, kus olid riideesemete jäänused ja kus oli ka

osaliselt purunenud alkoholipudel, mille põhjas oli veel vedelikku. Kas see võis olla

süütamise vahendiks ja kas see tegi ka väikse paugu (vt H. L. ja A. Vdovitsenko ütlused,

kohtuotsuse p 17, 22) seda kindlalt väita ei saa. Küll aga saab võimalikuks pidada süütamist

viisil, mida kirjeldas Janis Ivulis oma 31.07.2024 ülekuulamisel ja mida on märkinud ka

tulekahju ekspert oma ekspertarvamuses.

45. Eeltoodust tulenevalt on objektiivselt tõendamist leidnud, et 17.05.2024 süütas Janis

Ivulis Tallinnas Vesse X asuva haagisuvila, kus magasid V. R. ja R. S. ning kes tulekahjus

hukkusid. Seega on Janis Ivulise poolt haagisuvila süütamine otseses põhjuslikus seoses V. R.

ja R. S.i surmaga.

46. Subjektiivse külje osas leidis prokurör, et Janis Ivulisel oli tapmistahtlus ning ta pani

tapmise toime kavatsetusega. Kohus nõustub täielikult prokuröri seisukohaga. Nagu ka

prokurör oma süüdistuskõnes viitas, on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma senises praktikas

korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema

kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse

puutuvad objektiivsed asjaolud (RKKK otsuse 3-1-1-142-05 p 20 jj). Seega tuleb tahtluse

tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste

arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid

tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Samuti

on Riigikohus märkinud (nt RKKK otsused nr 3-1-1-102-16 p 17; 3-1-1-111-16 p 13), et

välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija

tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad

löögid pähe); aga ka ühekordse teo äärmusliku ohtlikkuse korral.

47. Tapmine on toime pandud kavatsetusega, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk

ehk tapja peab kannatanu surma otseselt soovima. Janis Ivulis teadis, et V. R. ja R. S. olid

alkoholijoobes, kuna enne nende magamaminekut tarvitati alkoholi ja ka seda, et süütamise

ajal mõlemad hukkunud magasid oma toas. Seda, et hukkunud olid tugevas alkoholijoobes ja

ka põlengu ajal elus, kinnitavad ka surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktid. Samuti on asjatundja

ütluste ja tulekahju ekspertiisiga tuvastatud, et tulekahjukolle oli hukkunute toas või selle

läheduses. Seega teades, et V. R. ja R. S. magavad oma toas ja süüdates haagissuvila

hukkunute toas või selle läheduses, oli Janis Ivulisel eesmärk tappa nii V. R. kui ka R. S..

48. Tõendamist on leidnud seegi, et Janis Ivulis on üritanud haagissuvilat süüdata ka

1-24-6411

varem ja nimelt selle ukse ees rippuvat kardinat. Seda kinnitavad nii A. V. ütlused kui ka

täiendava sündmuskohavaatluse käigus haagisuvila kõrvalt prügi seest leitud

põlemisjälgedega kardin. See asjaolu kinnitab, et tahtlik süütamine on Janis Ivulisele

iseloomulik käitumisviis.

49. Ka sündmuste järgsest käitumisest saab omakorda järeldada Janis Ivulise süüd ja

tapmistahtlust etteheidetava kuriteo toimepanemises. A. V. on avaldanud, et Janis Ivulis oli

süütamise järgselt rahulik ja tavalise meeleoluga, ta ei proovinud midagi teha, et kõrvaltoas

olevaid inimesi aidata, samuti ei andnud kuidagi märku, et ta nende pärast muretseks, ei

närveerinud ega nutnud. Ka videosalvestistelt nähtub, et Janis Ivulise käitumises puudub

sündmuse järgselt igasugune paanika ega paista mingit muret toimuva pärast, vaid hoopis

vastupidi – ta ka naerab juhtunu järgselt ja on lõbusas meeleolus. Ka ei nähtu

videosalvestiselt, et Janis Ivulis ja A. V. oleksid haagissuvilast paanikas välja jooksnud nagu

kirjeldas Janis Ivulis oma ütlustes, vaid vastupidi – kõnnak on rahulik ja meeleolu pigem

lõbus. Lisaks ei nähtu ka videosalvestistelt, et Janis Ivulis oleks nii tugevas alkoholijoobes, et

ümbritsevast aru ei saaks või võiks mõjutada kuidagi tema reaktsioone. Sellele viitab ka tema

kinnipidamise järgselt tuvastatud alkoholijoove, mis oli 0,98mg/l, kuigi ta peeti ligi 7h peale

haagissuvila süütamist kahtlustatavana kinni (17.05.2024 kahtlustatavana kinnipidamise

protokoll, kT I kd tl 184-195, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kT I kd tl 196).

Samas nähtub videosalvestistelt, et Janis Ivulis jätkas alkoholi tarvitamist ka pärast süütamist,

aga alkoholi tarvitati nii A. V. ja ka Janis Ivulise enda ütluste kohaselt ka enne põlengut.

50. Eelneval päeval on Kanuti aias tuvastatud füüsiline konflikt Janis Ivulise ja V. R.

vahel, mille järgselt viidi Janis Ivulis ka kainenema. Linnaliinibussis toimunud Janis Ivulise ja

A. V. vahelisest vestlusest tuleneb samuti, et millalgi enne põlengut oli Janis Ivulisel konflikt

ka R. S.. Ka A. V. avaldas oma ütlustes, et Janisel olid R.iga konfliktid V. pärast. Need

konfliktid võisid olla ka motiiviks kuriteo toimepanemisel. Haagissuvila süttis väga kiiresti,

põles väga intensiivselt ning pärast kustutustöid jäi praktiliselt alles ainult haagissuvila

karkass. Ka Janis Ivulis kirjeldas oma 31.07.2024 ütlustes, et „kui A. magamiskoti süütas, siis

leek levis mööda magamiskotti üsna kiiresti“.

51. V. R. ja R. S. surnukehad leiti nende toast nende voodist. See tähendab, et ohvrid ei

saanud või ei üritanud tulekahju ajal enda toast väljuda. Janis Ivulis teadis, et kinnise ja

kergesti süttiva haagiselamu süütamine, milles viibivad kaks alkoholijoobes magavat inimest,

seab nad tõsisesse ohtu, kuna nende väljumine on joobe ja ruumi suletuse tõttu raskendatud

või isegi välistatud ning samal ajal hingavad nad sisse põlemisel tekkivaid mürgiseid gaase.

52. Seega saab Janis Ivulise poolt haagissuvila süütamist käsitada elu ohustava teona ning

on selge, et süüdistatav tegutses ka tagajärje ehk kahe inimese tapmise suhtes tahtlikult, mida

näitab ka väline teopilt, mistõttu on tapmine V. R. ja R. S. suhtes toime pandud kavatsetusega.

53. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus käesolevas asjas ei tuvastanud.

Seega pani Janis Ivulis toime tapmise, mis on toime pandud kahe või enama isiku suhtes,

s.o KarS § 114 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III KARISTUS

1-24-6411

54. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustega,

milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse

mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika

(Riigikohtu otsused nr 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

55. KarS § 114 lg 1 p 3 näeb karistusena ette vangistuse 8-20 aastat või eluaegse

vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmine määr 14 aastat. Prokurör taotles Janis Ivulise

karistamist 18 aastase vangistusega, millise karistusettepanekuga kohus täielikult nõustub.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.h ka süüdistatava

käitumist ja ka tema varasemat tausta.

56. Karistusregistri andmetel (kT II kd tl 15) Janis Ivulisel kehtivaid karistusi ei ole,

kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on tal kalduvus kasutada vägivalda. Nimelt on Janis

Ivulist varasemalt karistatud röövimise ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest.

Interpol Manchesteri vastuse (kT II kd tl 21-24) kohaselt on ta Ühendkuningriigis karistatud

erinevate vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest 2023 aastal. Ka juhtumi nr

2101,24,0080541 väljatrükk (kT II kd tl 25) koos Tallinnas Kanuti aias videosalvestisega

(16.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, kT II kd tl 10-14) tõendab Janis Ivulise igapäevast

elustiili, aga samuti näitab ka seda, et Janis Ivulisel on kalduvus sattuda konfliktsetesse

olukordadesse ja talle on omane käituda impulsiivselt ja vägivaldselt.

57. Elu on tähtsaim individuaalne õigushüve ning kellelgi ei ole õigust võtta meelevaldselt

teiselt inimeselt elu (Põhiseaduse § 16). Samuti ei ole inimelul hinda, mida saaks kuidagi

heastada. Kohtul tuleb nõustuda prokuröriga, et Janis Ivulise süü on keskmisest suurem, mida

kinnitab ka Janis Ivulise teojärgne käitumine. Pärast põlevast haagiselamust väljumist ei

teinud ta ühtegi kõnet Häirekeskusesse, ei kutsunud kedagi kõrvalist appi ega üritanud

panustada ohvrite päästmisesse, kuigi ta teadis, et kannatanud viibivad seal sees. Selle asemel

kõndis ta koos A. V.ga rahulikult haagissuvilast eemale, seejärel üle tee ning vaatas paarisaja

meetri kauguselt haagissuvila põlemist ning V. R. ja R. S. hukkumist pealt. Tegemist oli

kavatsetult toime pandud teoga ja seda olukorras, kus ohvrid magasid eraldi ruumis oma toas

ning kellel puudus mis tahes võimalus ennast kaitsta. Seetõttu peab kohus Janis Ivulise

süüd keskmisest oluliselt suuremaks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus

ei tuvastanud.

58. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et ühiskond ei saa jätta karmilt

reageerimata sellistele tegudele ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse pikaajalise

vangistusega, tagab ühiskonna õiglus- ja turvatunde.

59. Kokkuvõttes tuleb nõustuda prokuröriga, et kuivõrd Janis Ivulis pani teo toime

kavatsetusega, mis on tahtluse kõige raskem vorm ja iseloomustab kõrgendatud süüd, tuleb

Janis Ivulis talle esitatud süüdistuses süüdi mõista ja karistada vangistusega 18 aastat, mille

alguseks lugeda 17.05.2024 ehk Janis Ivulise kinnipidamise aeg.

1-24-6411

IV ASITÕENDID

60. Prokurör on süüdistusaktis välja toonud asitõendite ja menetluses ära võetud esemete

ning objektide loetelu ning avaldas ka nende osas kohtuvaidluste käigus oma seisukoha.

Kuivõrd kaitsja selles osas mingeid vastuväiteid või oma seisukohti ei esitanud, peab kohus

asitõenditega vajalikuks toimida järgnevalt.

61. Kohtuotsuse jõustumisel kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele järgmised

esemed:

-

17.05.2024 Tallinnas, Vesse tn X sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud: tühi õlu

plekkpurk (pakend nr 4); kööginuga pinnases (pakend nr 5); tühi LD suitsupakk (pakend nr

6); kondoomi pakk (2tk) (pakend nr 7); suitsukoni kollaka värvusega filter, mille ees kirje

FINELY D (pakend nr 8); valget värvi suitsukoni, millel kirje DUCAT (pakend nr 9);

käsisaag puu oksalt (pakend nr 10); labidas (pakend nr 11); puuteproov labida plastikust

käepideme otsalt (pakend nr 11.1); puuteproov labida varre keskosalt (pakend nr 11.2);

koerakuudi katusel numeratsiooniga lukk (tabalukk) (pakend nr 12); puuteproov

numeratsiooniga luku (tabalukk) pinnalt (pakend nr 12.1); kahvel laualt (pakend nr 13);

puuteproov kahvli pinnalt (pakend nr 13.1); nuga (võinuga) laualt (pakend nr 14); puuteproov

noa pinnalt (pakend nr 14.1); valget värvi Politsei- ja Piirivalve ameti kirjega paber (V. R.

nimel) (pakend nr 15.1); tühi viina pudel BELOFF (pakend nr 19); tühi viina pudel BELOFF

(pakend nr 20); tühi paberist pakendikott millel kirje VICTORIA HEAD ISU (pakend nr 21);

tühi viina pudel EHE VIIN (pakend nr 22); tühi viina pudel BELOFF (pakend nr 23); poekott

pealt punast värvi ja maasikate piltidega, milles erinvad prügist esemed (pakend nr 24);

kilekott milles tühjad erinevad alkohoolsed ja karastusjoogi pudelid (pakend nr 25).

-

17.05.2024 Tallinnas, Peterburi tee X asuvas Vesse parkla bussipeatuses sündmuskoha

vaatluse käigus ära võetud: ostukäru „wanzl“ bussipeatuse lähedalt (pakend nr 1); kilepakend

„A. Le Coq; Alexander“ haljasalalt (pakend nr 2); kilepakend „A. Le Coq; Alexander“

sõiduteel (pakend nr 3);

-

17.05.2024 Tallinnas, Vesse tn X sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud:

pinnaseproov (pakend nr 1); tualettpaber väljaheite määrdumisega (pakend nr 3); steriilse

linaga koos põlemise kahjustustega kott, milles erinevad esemed ja objektid (pakend nr 15);

põlemise kahjustusetega riidest esemed (valge/punane) (pakend nr 16); osaliselt

põlemiskahjustustega riidest ese (pakend nr 17); tühi ja katkine klaasist pudel (pudeli kael

puudub) (pakend nr 18);

-

17.05.2024 Tallinnas, Vesse X täiendava sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud

roosat värvi põlemiskahjustustega kangas (pakend nr 1);

-

18.05.2024 Tallinnas, Vesse X täiendava sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud

oranži värvi plastikust ese (pakend nr 1); läbipaistev kanister kollast värvi vedelikuga (pakend

nr 2).

-

17.05.2024 Pärnu mnt X, Tallinn teostatud A. V. isiku läbivaatuse käigus võetud:

põlevvedeliku proov parema käe pinnalt (pakend nr 2); põlevvedeliku proov vasaku käe

pinnalt (pakend nr 3); võrdluslapp ning Janis Ivulise isiku läbivaatuse käigus ära võetud:

põlevvedeliku proov parema käe pinnalt (pakend nr 2); põlevvedeliku proov vasaku käe

1-24-6411

pinnalt (pakend nr 3); võrdluslapp.

62. Kohtuotsuse jõustumisel kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutamisele

turvakotis nr xxx oleva musta värvi mobiiltelefon „Redmi“ koopiafailid, raportfail, andmestik

ja jäädvustatud fotod ning turvakotis nr xxx oleva musta värvi mobiiltelefon „Google“

koopiafailid, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotod.

63. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Janis Ivulisele järgmised esemed:

-

17.05.2024 Pärnu mnt X, Tallinn teostatud Janis Ivulise isiku läbivaatuse käigus ära

võetud: musta värvi nahktagi (pakend nr 4); halli värvi jope (pakend nr 5); halli värvi pusa

kirjaga „YALE“ (pakend nr 6); musta ja valget värvi parema jala jalanõu (pakend nr 7); musta

ja valget värvi vasaku jala jalanõu (pakend nr 8); pruunikat värvi teksapüksid (pakend nr 9);

paremast jalast võetud sokk (pakend nr 10); vasakust jalast võetud sokk (pakend nr 11);

-

17.05.2024 aadressil Pärnu mnt X, Tallinn Janis Ivulise kinnipidamise käigus ära

võetud: musta värvi seljakott kirjaga „Londsdale“ (paberkott nr 1); valget värvi nuputelefon

„Nokia“ (turvakott nr LT8583466); musta värvi mobiiltelefon „Redmi“ (turvakott nr xxx);

musta värvi mobiiltelefon „Google“ (turvakott nr xxx); rahakott (mille sees „Citadele“

pangakaart isiku nimele, ühiskaart), telefonilaadija, 3 laadimisjuhet, telefoni laadimise

adapter, kollast värvi kantseleinuga (paberkott nr 2).

64. 13 DVD plaati ja 3 CD plaati jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide

juurde.

V MENETLUSKULUD

65. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas

kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2215 eurot (2,5 kuupalga alammäära).

66. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuuluvad riigituludesse menetluskuludena

väljamõistmisele ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu. Janis Ivulisele oli riigi

õigusabi korras määratud kaitsjaks Leelo Viil, kelle kaitsjatasu on kokku summas 5797,44

eurot. Arvestades käesoleva kriminaalasja keerukust, samuti süüdistatava isikut (Läti

Vabariigi kodanik, kes valdab mõningasel määral vene keelt ja inglise keelt) samuti kaitsja

poolt vajaminevat ettevalmistuse mahtu ja kohtumenetluses osalemise aega, on kaitsjatasu

esitatud mahus igati põhjendatud. Seetõttu kuulub ka kaitsjatasu Janis Ivulise poolt

väljamõistmisele.

67. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-121-13 p-s 6 leidnud, et kui ekspertiis on määratud ja

tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent

süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis

tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele.

68. Käesolevas asjas esitati kohtule DNA ekspertiisid, hääleekspertiis, tulekahjuekspertiis,

põlevvedelike ekspertiisid ning surnu kohtuarstlikud ekspertiisid. DNA-ekspertiisidest

nähtub, et ekspertiisiülesandeks oli nii sündmuskoha vaatluste käigus leitud esemetelt,

1-24-6411

kahtlustatavate kinnipidamisel ära võetud esemetelt DNA-profiilide võrdlemine

kahtlustatavatelt ja ka hukkunutelt võetud DNA-proovidega, samuti tõepärasussuhte

arvutamine. Lisaks oli ühe DNA ekspertiisiga tuvastatud kannatanu R. S.i isik. Hukkunutele

oli teostatud surnukohtuarstlik ekspertiis, et tuvastada surma põhjus ja ka asjaolu, kas

hukkunud olid põlengu alguses elus või mitte. Tulekahjuekspertiisi eesmärgiks oli välja

selgitada tulekahju põhjus ja tulekahjukolle. Hääleekspertiisiga parandati Tallinna

Linnatranspordi AS linnaliini bussis nr 54 Janis Ivulise ja A. V. vestluse helikvaliteeti ning

põlevvedeliku ekspertiiside eesmärgiks oli tuvastada sündmuskohalt leitud esemetelt ning

Janis Ivulise ja A. V. kätelt võetud proovidelt põlevvedelike olemasolu või nende jääke.

Ekspertiisiaktid esitati kohtule tõendina ning nendele vastuväiteid esitatud ei ole. Seega on

teostatud ekspertiisid olnud kriminaalmenetluse asjaolude ja Janis Ivulise süü tuvastamiseks

vajalikud, st tekkinud kriminaalmenetluse kulud on põhjendatud ning kuuluvad Janis Ivuliselt

väljamõistmisele, kuid seda osaliselt.

69. Seoses sellega, et A. V. osas on menetlus lõpetatud (kT II kd tl 39-44), tuleb DNA

ekspertiisi nr 24E-GE00798-01 kulu (kT II kd tl 111-118) summas 1260 eurot, mis on

seostatav üksnes A. V.ga, jätta riigi kanda. Lisaks tuleb DNA ekspertiisiakti nr 24E-

GE00527-01 teostamise kulust (kT I kd tl 241-249) osa, s.o 14. prooviühiku summa, mis on

seostatav A. V.ga ehk 2940 eurot jätta riigi kanda ning ülejäänud summa, s.o 2100 eurot

tuleb välja mõista Janis Ivuliselt. Sarnaselt eelnevaga tuleb ka põlevvedelikuekspertiisi nr

24E-AP00007-01 teostamise kulust (kT I kd tl 201-204) jätta A. V.ga seostavate

prooviühikute kulu, s.o 927 eurot riigi kanda ning Janis Ivuliselt kuulub väljamõistmisele

ülejäänud 927 eurot.

70. Ülejäänud ekspertiiside tasud kuuluvad täies ulatuses Janis Ivuliselt väljamõistmisele

järgmiselt. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00513-01 teostamise kulu summas 2100 eurot,

millega määrati DNA profiilid sündmuskohalt leitud ja võetud proovidelt (kT I kd tl 95-103).

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00812-01 teostamise kulu summas 210 eurot, millega tuvastati R.

S.i isik (kT I kd tl 167-172). DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00604-01 teostamise kulu summas

2730 eurot, millega määrati DNA profiilid Janis Ivulise ja A. V. esemetelt võetud

verekahtlastelt jälgedelt ning võrreldi neid hukkunutelt võetud DNA proovidega (kT I kd tl

216-225). Tulekahjuekspertiisi nr 24E-TU00008-01 teostamise kulu summas 688 eurot,

millega määrati tuvastada Vesse X, Tallinn asunud haagissuvila tulekahjukolle ja tulekahju

tekkimise põhjus (kT I kd tl 173-183). Hääleekspertiisi teostamise kulu summas 862 eurot,

millega parandati Tallinna Linnatranspordi AS linnaliinibussi nr 54 videosalvestuse

helikvaliteeti

(kT I kd tl 115-118). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr

24E-AOS00511-01/TLN231 teostamise kulu summas 1319,23 eurot ja surnu kohtuarstliku

ekspertiisi nr 24E-AOS00512-01/TLN232 teostamise kulu summas 1346,72 eurot, millega

oli vajalik välja selgitada isikute surma põhjus, surma saabumise aeg, surnukehadel tuvastatud

vigastuste tekkemehhanism ning muud menetluses tähtsust omavad asjaolud (kT I kd tl 135-

166). Põlevvedelikuekspertiisi nr 24E-AP00010-01 teostamise kulu summas 927 eurot,

millega kontrolliti sündmuskoha vaatluse käigus leitud riideesemetelt ja klaasanumalt

põlevvedelike või nende jääkide olemasolu (kT I kd tl 205-207);

71. Kokku tuleb Janis Ivulisel tasuda menetluskulud summas 21 222,39 eurot. Samas

leiab kohus, arvestades menetluskulude summa suurust, et esinevad küllaldased alused

1-24-6411

võimaldada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 4. lause

alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning sellest tulenevalt peab Janis

Ivulis tasuma igakuiselt menetluskulusid summas järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulub

igakuiselt tasumisele 1768,55 eurot ning 12. kuul 1768,34 eurot. Lisaks selgitab kohus, et kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Marika Meikar

Lanne Varjula

Eesistuja

rahvakohtunik

rahvakohtunik