Legislator Case Law & Legislation
2-25-101243/9 AI generated

2-25-101243/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-101243/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS § tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS §

Legislator headnote

AI generated

2-25-101243/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kui VÕS § tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS §

Keywords

AI generated
medical expenses costs under foreigners act bank charges assessment of costs hail insurance legal fees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-101243

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2787,95 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

OÜ Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35,

Tallinn, 10149, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: A. J. ja S. R. (e-post:

jurist@julianus.ee);

Kostja: T. K. (isikukood XXX; elukoht: teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt alternatiivne nõue.

2. Mõista kostjalt T. K. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja:

1) lepingust nr L89016218373 tuleneva põhivõlgnevuse 637,50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 28,66 eurot ja edasiulatuva viivise 9,90% aastas põhivõlgnevuse

tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises

lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2) lepingust nr L89016218522 tuleneva põhivõlgnevuse 637,50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 28,66 eurot ja edasiulatuva viivise 9,90% aastas põhivõlgnevuse

tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises

lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3) lepingust nr L89016707460 tuleneva põhivõlgnevuse 806,18 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 43,17 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-25-101243

sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta alternatiivne nõue rahuldamata alljärgnevalt:

1) lepingust nr L89016707460 tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 41,02 euro

osas;

2) lepingust nr L89016707460 tuleneva edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus

mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist viivisemääraga 23% aastas.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud ulatuses 82,40% ulatuses kostja kanda ja 17,60% ulatuses

hageja kanda.

7. Mõista kostjalt T. K. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulu

summas 432,60 eurot.

8. Mõista kostjalt T. K. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

2-25-101243

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi T. K. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance:

-

11.05.2024 järelmaksulepingu nr L89016218373, mille alusel soetas kostja kauba

maksumusega 637,50 eurot.

Lepingus lepiti kokku intressimääras 9,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks

on 29,75%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma,

intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.

-

11.05.2024 järelmaksulepingu nr L89016218522, mille alusel soetas kostja kauba

maksumusega 637,50 eurot

Lepingus lepiti kokku intressimääras 9,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks

on 29,75%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma,

intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.

-

22.06.2024 järelmaksulepingu nr L89016707460, mille alusel soetas kostja kauba

maksumusega 806,18 eurot.

Lepingus lepiti kokku intressi määr 23,00% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks

on 37,54%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma,

intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.

3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

4. Kostja kohustus kaupade eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.

Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjalt laekumisi

põhiosa katteks ei toimunud. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest kuni 4.

osamakseni.

Esialgne võlausaldaja saatis 04.09.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

25.09.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingud ülesse, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

5. AS Inbank Finance loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude hagejale.

2-25-101243

6. Lepingust nr L89016218373 tulenev põhivõlg on 637,50 eurot. Lepingust nr

L89016218522 tulenev põhivõlg on 637,50 eurot. Lepingust nr L89016707460 tulenev

põhivõlg on 806,18 eurot.

7. Lepingust nr L89016218373 tulenev tasumata intress on 39,22 eurot - alates 1.

osamaksest, s.o 20.06.2024 kuni 4. osamakseni 20.09.2024 summas 39,22 eurot

(12,21+9,15+9,11+8,75).

Lepingust nr L89016218522 tulenev tasumata intress on 39,22 eurot - alates 1.

osamaksest, s.o 20.06.2024 kuni 4. osamakseni 20.09.2024 summas 39,22 eurot

(12,21+9,15+9,11+8,75).

Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 78,44 (39,22+39,22) eurot.

8. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Kolmest viidatud

lepingust tulenev sissenõudmiskulude hüvitis kokku on 120 eurot.

9. Vastavalt lepingule nr L89016218373 on lepingutasu 19,99 eurot. Kostja lepingutasu

tasunud ei ole. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma

lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga

oli kostjal tasumata 20.06.2024 – 20.09.2024. a osamaksete haldustasud, s.o. 7,60 eurot (4

x 1,90).

Vastavalt lepingule nr L89016218522 on lepingutasu 19,99 eurot. Kostja lepingutasu

tasunud ei ole. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma

lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga

oli kostjal tasumata 20.06.2024 – 20.09.2024 osamaksete haldustasud, s.o 7,60 eurot (4 x

1,90).

Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingutasu võlgnevus summas 39,98 (19,99+19,99)

eurot ja haldustasu võlgnevus 15,20 (7,6+7,6) eurot.

10. Lepingu nr L89016218373 ja nr L89016218522 alusel nõuab hageja viivist põhivõla

summalt 1275 eurot (637,50+637,50) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

26.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.03.2025 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 9,90%. Hageja nõuab viivist summas

57,31 eurot.

Lepingu nr L89016707460 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 806,18 eurot

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 10.03.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras, s.o 23%. Hageja nõuab viivist summas 84,19 eurot.

Tulenevalt eeltoodust moodustub viivisevõlgnevus summas 141,50 (57,31+84,19) eurot.

11. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr L89016218373 ja nr L89016218522 põhinõudelt

kuni selle kohase tasumiseni alates 11.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras s.o 9,90% aastas.

2-25-101243

Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr L89016707460 põhinõudelt kuni selle kohase

tasumiseni alates 11.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 23%

aastas.

12. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis tuleb kostjal tagastada:

-

lepingu nr L89016218373 alusel saadud summa 637,50 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.09.2024 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 10.03.2025 lepingujärgses viivisemääras 9,90% aastas.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 637,50 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 11.03.2025 lepingujärgses viivisemääras 9,90%

aastas.

-

lepingu nr L89016218522 alusel saadud summa 637,50 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.09.2024 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 10.03.2025 lepingujärgses viivisemääras 9,90% aastas.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 637,50 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 11.03.2025 lepingujärgses viivisemääras 9,90%

aastas.

-

lepingu nr L89016707460 alusel saadud summa 806,18 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.09.2024 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 10.03.2025 lepingujärgses viivisemääras 23,00% aastas.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 806,18 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 11.03.2025 lepingujärgses viivisemääras 23,00%

aastas.

13. Lepingute ülesütlemine on kehtiv, kuna kostja ei ole kohustuste katteks tagasimakseid

teostanud.

Kohtu seisukoht

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 16.07.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

15. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas osaliselt tagaseljaotsusega, kuivõrd alternatiivne nõue on

põhjendatud osaliselt.

2-25-101243

Kohtu põhjendused

16. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance lepingu nr

L89016218373, L89016218522 ja L89016707460. Kostja pidi tasuma krediidiandjale

intressi, lepingu- ja haldustasu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

17. Kohtu hinnangul vastavad viidatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

18. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja

poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste

sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

2-25-101243

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja

ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

20. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

21. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et

algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ümberarvestust ei teinud ja palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet:

-

lepingu nr L89016218373 alusel saadud 637,50 eurot, viivise alates 26.09.2024 kuni

10.03.2025 viivisemääraga 9,90% aastas ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt

9,90% aastas alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni.

2-25-101243

-

lepingu nr L89016218522 alusel saadud 637,50 eurot, viivise alates 26.09.2024 kuni

10.03.2025 viivisemääraga 9,90% aastas ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt

9,90% aastas alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni.

-

lepingu nr L89016707460 alusel saadud 806,18 eurot, viivis alates 26.09.2024 kuni

10.03.2025 viivisemääraga 23,00% aastas ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt

23% aastas alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni.

22. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja

täiendava tähtaja määramine.

23. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai:

-

lepingu nr L89016218373 alusel 637,50 eurot;

-

lepingu nr L89016218522 alusel 637,50 eurot;

-

lepingu nr L89016707460 alusel 806,18 eurot;

ning kohustuste katteks tagasimakseid ei teostanud. Seega põhivõlg on 2081,18 eurot

(637,50 + 637,50 + 806,18)

24. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-

134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

Lepingu nr L89016218373 ja L89016218522 alusel palus hageja mõista viivise välja

viivisemääraga 9,90% aastas põhivõlgnevuselt 637,50 eurot alates 26.09.2024 kuni

10.03.2025 ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 9,90% aastas alates 11.03.2025 kuni

põhivõlgnevuse rahuldamiseni.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel

põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

Antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne

võlausaldaja ei täitnud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega

tuleb arvestada viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades.

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatudviivisemäär on ajas muutunud järgmiselt:

-

01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%;

-

01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%;

-

alates 01.07.2025: 10,15%

2-25-101243

Lepingutes kokkulepitud viivisemäär on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määr, mis kehtis alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025. Seetõttu tuleb VÕS § 403⁴

lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda lepingulisest viivisemäärast. Lepingutest nr

L89016218373 ja L89016218522 tuleneva viivise põhjendatud suurus

viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 57,32 (28,66 + 28,66).

Lepingu nr L89016707460 alusel palus hageja mõista viivise välja viivisemääraga 23%

aastas põhivõlgnevuselt 806,18 eurot alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025 viivisemääraga

23,00% ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 23% aastas alates 11.03.2025 kuni

põhivõlgnevuse rahuldamiseni. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on suurem kui VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määr, mis kehtis alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025.

Seetõttu tuleb VÕS § 403⁴ lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivisemäärast. Lepingust nr L89016707460 tulenev viivise põhjendatud

suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 43,17 eurot.

25. Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud.

Lepingutest nr L89016218373 ja L89016218522 tulenev viivisemäär on väiksem kui VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seetõttu kohus määrab, et viivist tuleb tasuda

põhivõlgnevuse tasumata jäägilt 9,90% aastas alates 11.03.2025 lepingutest tuleneva

põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas

väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnimetatu on kohtu hinnangul VÕS § 403⁴ lg 7 ls 1

kooskõlas.

Lepingu nr L89016707460 puhul kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr,

mistõttu kohus määrab, et viivist tuleb tasuda põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2025 lepingust tuleneva põhivõlgnevuse

tasumiseni.

26. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja:

-

lepingust nr L89016218373 tuleneva põhivõlgnevuse 637,50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 28,66 eurot ja edasiulatuva viivise 9,90% aastas põhivõlgnevuse

tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud

viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

-

lepingust nr L89016218522 tuleneva põhivõlgnevuse 637,50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 28,66 eurot ja edasiulatuva viivise 9,90% aastas põhivõlgnevuse

tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud

viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

-

lepingust nr L89016707460 tuleneva põhivõlgnevuse 806,18 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 43,17 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

2-25-101243

27. Alternatiivne nõue jääb rahuldamata alljärgnevas osas:

-

lepingust nr L89016707460 tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 41,02 euro

(84,19 - 43,17) osas;

-

lepingust nr L89016707460 tuleneva edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus

mõista kostjalt välja viivist viivisemääraga 23% aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

24. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1101 eurot (riigilõiv 385 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 696 eurot) ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele

osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning

esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk

ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset

ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 120 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 82,40% ulatuses

(2297,29/2787,95), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab menetluskulud 82,40% ulatuses kostja kanda ja 17,60% ulatuses hageja

kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud, milleks on 432,60 eurot (525 x 82,40%) ning menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

25. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-25-101243

Andrea Lega

kohtunik