2-24-142902/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142902

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. O. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

85,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja A. O. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. O. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. O.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 4. juulil 2016 T AS-iga

sõlmitud liitumislepingust nr XXX tulenev põhivõlg 52,68 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 8,46 eurot ja sissenõudmiskulud

15 eurot.

3. Mõista A. O.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõude

tasumata osalt (52,68 eurot) alates 28. jaanuarist 2025 kuni põhinõude tasumiseni

viivisemääraga 0,05% päevas.

4. Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud A. O. kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 242

eurot (sh käibemaks).

6. Mõista A. O.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena

välja 242 eurot (sh käibemaks).

7. A. O. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada A. O.le tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 25. novembril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. O.lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 26.

novembril 2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus andis 14. jaanuari 2025 määrusega nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28. jaanuaril 2025 hagiavalduse (täiendatud 14. veebruaril.2025), mille

kohaselt sõlmisid T AS (edaspidi XXX) ja kostja 4. juulil 2016 liitumislepingu nr XXX

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest

vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud tasumata 1. veebruaril 2024, 1. märtsil 2024 ja 1.

aprillil 2024 esitatud arved. XXX piiras kostja teenused alates 20. aprill 2024 ja kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, luges XXX lepingu ülesöelduks alates 28. juuni 2024. XXX loovutas

oma nõude hagejale.

Hageja palub mõista kostjalt välja XXX ja kostja vahel 4. juulil 2016 sõlmitud lepingust

tuleneva põhivõla 52,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,46 eurot,

sissenõudmiskulud 15 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 28. jaanuar 2025 kuni

põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,05% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot.

3. Kohus võttis hagi 4. märtsi 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle

kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada

muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud

selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused on täidetud.1

Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Kohus üritas

menetlusdokumente kostjale kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressitele,

kuid dokumendid tagastati (dtl 89, 90). Ka e-posti aadressile XXX saadetud teavitusele kostja

ei vastanud. Kohus helistas ka teadaolevatele telefoninumbritele, kuid kostjaga ühendust ei

saanud (dtl 92). Kohus tegi 30. aprillil 2025 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS §

306 lg 4 alusel (dtl 94). Saadud andmete alusel edastas kohus dokumendid kostja aadressile,

kuid dokumendid tagastati (dtl 158). Samuti helistas kohus kostjale, kuid number ei olnud

kasutusel (dtl 157). Muid andmeid kohtule kostja kohta ei esitatud. Kohus on kontrollinud, et

kostjal puudub kehtiv töösuhe ning kinnipidamisasutuses kostja ei viibi.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa

kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3

toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Teadaanne

avaldati 2. juulil 2025 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks

18. juulil 2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 8. augustil 2025, kuid kostja ei ole

vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise

korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise

1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.

esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse

ja mahuga.

6. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 547 eurot, sh riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (dtl 35). Hageja

lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, hagiavalduse

koostamisele ja esitamisele 3,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (lisandub

käibemaks).

Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele,

dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur.

Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt.

Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,

täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.2 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades

pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud

ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Kohtu hinnangul on

esindaja tunnitasu põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 100 eurot.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja palub võtta arvesse, et ta on

piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada. Käibemaksuseaduse § 25 lg 1 viimase lause

kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Seega mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja koos käibemaksuga.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud

menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb

kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus on

seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 242 eurot, so riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, millele lisandub

käibemaks 22 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused



Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).



Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

2 vt Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647.

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).



Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).



Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik