2-25-107443/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-107443

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 14. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-107443

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus H. A. vastu võlgnevuse

nõudes

1 000 eurot

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

XXX), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: XXX);

Kostja: H. A. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX,

e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 14. august 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt H. A.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks 769 (kaks tuhat viissada

nelikümmend kuus) eurot ja 95 senti (sh XXX ja H. A.’i vahel 07.02.2019 sõlmitud ja

22.01.2020 suurendatud laenulimiidi lepingust tulenev põhinõue summas 722.15 eurot

ja intress summas 47.80 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 71.59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 47.94

eurot, sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise põhinõudelt, so 722.15 eurolt alates 03.05.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni osas.

4. Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt H. A.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud kokku summas

1 (9)

2-25-107443

204 (kakssada neli) eurot ja 5 senti (so 77% riigilõivust 245 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskuludest 20 eurot).

5. Välja mõista kostjalt H. A.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(204.05 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 140 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

1038,13 euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

e-posti aadressil XXX kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 09.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

3. Viru Maakohtu 09.04.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)

hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)

kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate

dokumentide esitamiseks või üksnes põhivõlgnevuse väljamõistmise nõude esitamise kaalumiseks,

14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. 02. mail 2025 esitas B2 Impact OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse H. A.’i vastu põhivõlgnevuse

722.15 eurot, intressi 119.39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 47.94 eurot, sissenõudmiskulu

30 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXX (endine XXX) on ülepiirilise

pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga

iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 07.02.2019.a laenutaotluse XXX (edaspidi krediidiandja)

iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 5 korral esitanud taotluse

krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna

kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu

üldtingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis

2 (9)

2-25-107443

moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja

saadetud PIN koodi kasutades XXX iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel

saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 07.02.2019. Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 3 000 eurot. Leping

sõlmiti tähtajatult. 22.01.2020 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisa laenulimiidi

suurendamise kohta, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning

kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3 423 eurot. 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu

intressimääras 49.09% aastas ehk 0,1345% päevas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p

3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 61,79 % aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi

summal 2 000, ja intress 49,09% ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele

viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete

ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe p 3 kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 49,09% aastas ja

0,1345% päevas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd

KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2019 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt

KKM kolmekordne määr on 61,83% (20,61% x 3). Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja

tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi

iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu

üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja

muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis.

Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust

ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu

laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu

laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete

jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c)

intress; d) leppetrahvid, Teenustasu ja muud Kliendi poolt võlgnetavad summad Kostja on

krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 4 417 eurot järgmiselt: põhinõude

katteks 2 700.85 eurot, kulude katteks 92,51 eurot ja intressi katteks 1 623.64 eurot. Kuna kostja

rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (juunikuu

osamakse summas 39,51 eurot, maksetähtaeg 07.07.2024, juulikuu osamakse summas 39,11 eurot;

maksetähtaeg 07.08.2024, augustikuu osamakse summas 40,87 eurot, maksetähtaeg 07.09.2024 ja

septembrikuu osamakse summas 42,57 eurot, maksetähtaeg 07.10.2024 ja krediidiandja nõue oli

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja 20.09.2024 kostjale

meeldetuletuse lepingu lõpetamisest e-posti teel. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et

juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15.

päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja

minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 05.10.2024. a.

5. Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on Kostja

põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 722.15 eurot.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada tasumata intressi 49,09% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi

3 (9)

2-25-107443

arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Kostja viimane tagasimakse toimus

03.05.2024. a. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 150,13 eurot, mida hageja

vähendab summani 119.39 eurot.

7. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kohtuvälise menetluse

käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on

hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks

sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja

töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on

vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse

tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja on edastanud Kostjale

5.11.2024. a nõudekirja, 16.12.2024. a nõude meeldetuletuse ja 23.12.2024 hagihoiatus. Lähtudes

eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri – 20 eurot; 2) võlgnevuse

meeldetuletus – 5 eurot; 3) hagihoiatus – 5 eurot. Kokku: 30 eurot.

8. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivis on viivitusintress, mida Klient on kohustatud

Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega

viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt

alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

02.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 47.94

eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 03.05.2025

seadusjärgses viivisemääras, so 11.15% aastas.

9. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. KAVS § 49 lg 3 p 3 ja Finantsinspektsiooni juhendist

(vastutustundliku laenamise nõuded) tulenevalt vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks teeb

krediidiandja või –vahendaja mõistlikke jõupingutusi kogumaks tarbijalt krediidivõimelisuse

hindamise läbiviimiseks ja krediidiotsuse tegemiseks teavet, mis on vajalik krediidivõimelisuse

hindamiseks ning mis võib mõjutada krediidiotsuse tegemist. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja XXX (endise ärinimega XXX) teavet

kliendi kohta. Kostja poolt täidetud taotlusel (laenusaaja isikuandmed ja kinnitused) märkis kostja

alljärgnevad andmed: Taotluse andmed: Kuu keskmine netosissetulek: Kliendi esitatud info: 1 100

eurot, Väljaminekud: Keskmised kohustused kuus 0 eurot VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause

kohustavad tarbijat esitama õiged andmed. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi

kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites

registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada

tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu

sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning

tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja

sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Antud olukorras

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus

ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt

teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas.

Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse

4 (9)

2-25-107443

ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus.

Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise

tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.

10. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 722.15 eurot, intressi 119.39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

47.94 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhinõudelt, so 722,15 eurolt alates 03.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Lisaks palub hageja

välja mõista menetluskulud summas 265 eurot, sh riigilõiv 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulud 20 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

11. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

12. Viru Maakohus võttis 05.05.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kostjal puudub kehtiv elukoht. Politsei- ja Piirivalveameti

02.04.2025 vastuse kohaselt Politsei-ja Piirivalveametil on H. A.´i praegune tegelik viibimis- ja

elukoht teadmata. H. A. elamisluba on kehtetu alates 25.09.2023.a. Seetõttu on

menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel,

dokumendid on loetud kätte toimetatuks 21.05.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja

esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus

kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

14. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

16. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) XXX (XXX) ja kostja sõlmisid 07.02.2019 tarbijakrediidilepingu krediidi ülempiiriga 3 000

eurot. 22.01.2020 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisa laenulimiidi suurendamise kohta uue

ülempiiriga 5 000 eurot, intressimäär 49.09% aastas ehk 0.1345% päevas, krediidi kulukuse määr

61.79%, tagasi maksmine 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummaksena, milleks on; (a) 5

5 (9)

2-25-107443

% kliendi poolt võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega) või (b) 10 eurot, sõltuvalt

sellest, kumb on suurem, lepingutasu 0 eurot, alates teisest krediidi kasutusele võtmisest kliendi

arveldusarvele kohustub klient tasuma laenu kasutuselevõtutasu 3% kliendi poolt kasutusele võetud

krediidi summast. Esimene väljamakse tehti kostjale 07.02.2019.

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 3 423 eurot.

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid põhinõude katteks kokku summas 2

700.85 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates juunist 2024. a, seda vähemalt kolme, so

juuni, juuli ja augusti osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 20.09.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks, hoiatusega, et võlgnevuse tasumata jätmise korral leping lõpetatakse.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 05.10.2024.

17. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

6 (9)

2-25-107443

18. Riigikohus on otsuses nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis

on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne

eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast

infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg

4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isikul puuduvad igasugused kohustused, kasvõi

eluasemekulude näol. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Hageja on tuginenud üksnes kostja poolt esitatud andmetele laenutaotluses. Seega asub

kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

7 (9)

2-25-107443

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

21. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodi alates 07.02.2019 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas,

01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas ja 01.07.2024

kuni 05.10.2024 4.25% aastas.

23. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 3 423 eurot. Tagasi on makstud summa 2 700.85 eurot.

Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 05.10.2024 ning nimetatud ajast on muutunud

lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks, hageja on arvestanud osa tasutud summast põhinõude

katteks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 722.15 eurot. Seadusjärgne intress

(alates 08.02.2019 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu

ülesütlemiseni 05.10.2024 on summas 47.80 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

põhinõue summas 722.15 eurot ja intress summas 47.80 eurot.

24. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 722.15 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

25. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu

hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta

rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 30 euro väljamõistmiseks.

26. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 722.15 eurot ja intress summas 47.80 eurot, kokku 769.95 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

8 (9)

2-25-107443

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 77% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 77%

kostja ja 23% hageja kanda.

28. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 245 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p

3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on

tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 11.03.2025 summas 65 eurot ning hagiavalduse

esitamisel 02.05.2025 summas 180 eurot, kokku 245 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 77% 265 eurost, so 204.05 eurot.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

30. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

9 (9)