2-25-11227/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

18.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11227

Tsiviilasi

V S ja T S avaldus Tinerko OÜ pankroti

väljakuulutmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja I: V S (isikukood xxx) Võlausaldaja II: T S

(isikukood xxx) Võlausaldajate lepinguline esindaja T R

Võlgnik: Tinerko OÜ (registrikood 12879204)

Menetlustoiming

Ajutise halduri nimetamata jätmine ja menetluse

lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.

2. Tuvastada, et võlgnikul Tinerko OÜ on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus

võlausaldaja V S ees järgmiselt:

2.1. saamata jäänud töötasu kogusummas 2200 eurot (neto);

2.2. viivis ajavahemiku 11.04.2019 kuni 28.07.2020 eest summas 228,76 eurot;

2.3. viivis põhivõlalt VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 29.07.2020

kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Tuvastada, et võlgnikul Tinerko OÜ on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus

võlausaldaja T S ees järgmiselt:

3.1. saamata jäänud töötasu kogusummas 2200 eurot (neto);

3.2. viivis ajavahemiku 11.04.2019 kuni 28.07.2020 eest summas 228,76 eurot;

3.3. viivis põhivõlalt VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 29.07.2020

kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt võlausaldajate kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

5. Tagastada võlausaldajatele riigilõiv enam tasutud osas, s.o 10 eurot ja kanda see

summa Themis Õigusbüroo OÜ arvelduskontole xxx.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Määruskaebus

tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. V S (võlausaldaja I) ja T S (võlausaldaja II) esitasid 11.07.2025 kohtule avalduse Tinerko

OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus mõlema

võlausaldaja ees põhisummas 2200 eurot, millele lisandub viivis. Võlausaldajate nõuete

aluseks on töövaidluskomisjoni otsus xxx, millega mõisteti võlgnikult (i) võlausaldaja I

kasuks välja saamata jäänud töötasu netosummas 2200 eurot ja viivis alates 11.04.2019 ning

(ii) võlausaldaja II kasuks välja saamata jäänud töötasu netosummas 2200 eurot ja viivis

alates 11.04.2019. Otsus on jõustunud. Võlausaldajad algatasid võlgniku suhtes 2020. aastal

täitemenetluse, kuid täitemenetluses ei ole õnnestunud nõudeid vara puudumise tõttu täita.

2. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajaid tasuma kohtu

deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 3000 eurot. Võlausaldajad deposiiti ei tasunud.

Kohus määras võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks. Võlgnik vastust ei

esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule

ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata kohtu poolt nõutud deposiidi

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (PankrS § 11). Kohus määras võlausaldajatele tähtaja,

et tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiit. Võlausaldajad deposiiti ei tasunud.

Kohus jätab seetõttu PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning

lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel asja menetluse.

4. PankrS § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel

tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud

rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15

lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude

olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas

töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning

toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

5. Võlausaldajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Võlausaldajad on

pankrotiavalduses tuginenud PankrS § 10 lg 2 punktis 2 sätestatud asjaolule, s.o et võlgniku

suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet

rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste

täitmiseks. Mõlemad võlausaldajad alustasid võlgniku suhtes täitemenetlusi (dtl 11, dtl 13).

Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnik on varatu. Täitemenetluste algatamisel puudusid

võlgnikul kohtutäituri kinnitusel igasugused varad, mistõttu ei olnud võlausaldajate nõuete

täitmine täitemenetluses võimalik. Kohtutäitur märgib, et 2023 aasta seisuga on

liiklusregistrisse tekkinud võlgniku nimele sõidukid, kuid arvestades sõidukite

valmimisaastaid, võib kohtutäituri hinnangul eeldada, et tegelik realiseerimisväärtus varal

puudub (vt samas). Kohtu kontrollitud andmetel on võlgnikul esitamata majandusaasta

aruanded alates 2019. aastast, s.o kokku on esitamata viimased kuus aruannet. Samuti ei ole

võlgnik esitanud alates 12.02.2024 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone. Võlgniku suhtes on

algatatud neli täitemenetlust. Võlgnikule kuulub kolm sõiduautot esmase registreerimise

kuupäevadega aastatel 1993, 1985 ja 1992. Arvestades sõidukite vanust on nende

realiseerimisväärtus vähene või puudub. Sõidukitele on seatud keelumärked. Muu registrisse

kantav vara võlgnikul puudub. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus seega põhistatud.

Võlgnik ei ole kohtule vastanud ega maksejõuetusele vastu vaielnud.

6. Võlausaldajad on kohtu hinnangul ka tõendanud oma nõude olemasolu. Võlausaldajad

esitasid kohtule jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse, mille alusel mõisteti võlgnikult

võlausaldajate kasuks välja ülal, punktis 1 märgitud summad. Olukorras, kus võlausaldajatel

on oma nõude kohta olemas jõustunud lahend, peab kohus seda nõude tõendamisel piisavaks.

7. Kohus leiab, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Seda

kinnitavad samad asjaolud, mis kinnitavad võlgniku maksejõuetust (vt ülal, p 5) ning millest

nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid.

8. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PankrS § 15 lg 41 kohaldamise eeldused. Võlausaldajatel

on töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3, § 20 ja § 21 võimalik esitada taotlus hüvitise saamiseks

töötukassale, kes otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise.

9. Kohus jätab PankrS § 15 lg 6 alusel pankrotimenetluse kulud solidaarselt võlausaldajate

kanda. Kohtule teadaolevalt on ainsa kulu (avalduselt tasutud riigilõiv) kandnud

võlausaldajad. Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub seega põhjus, sest

võlausaldajad kannavad oma kulud ise.

10. Võlausaldajad esitasid taotluse enam tasutud osas riigilõivu, s.o 10 euro tagastamiseks.

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud

ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna

võlausaldajad tasusid pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot, kuid tegelikult

tuli tasuda 20 eurot (RLS § 59 lg 8), siis tuleb neile tagastada pankrotiavalduse esitamisel

enam tasutud riigilõiv 10 eurot ja kanda see taotluses märgitud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik