2-24-125468/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-125468

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. O. vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 2367,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35,Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: jurist@julianus.ee);

Kostja: A. O. (isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja seaduslik esindaja: P. R. (e-post: XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi kõikides nõuetes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja 31.10.2023 järelmaksulepingu nr

L89014152868, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba

maksumusega 1739 eurot.

2. Kostja on lepingut nr L89014152868 allkirjastades kinnitanud krediidi kulukuse määra. Lepingu nr

L89014152868 kohaselt on krediidi kulukuse määr 32,08% aastas ja intressimäär 16% aastas. Kostja

kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Vastavalt lepingu

üldtingimuste punktile 8.1.2 loeti kostjale saadetud teavitused kätte saaduks, kui need on saadetud

kostja esitatud andmete kaudu või digikanalite kaudu.

3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

07.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 26.03.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 28.03.2024

nõude kostja vastu hagejale. Kostjale saadeti nõude loovutamise teade.

4. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kuna krediidiandjatele ei ole

sätestatud sissetulekute ning kohustuste hindamise suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise

puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika

raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Laenuandja on

hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud

andmed ei ole õiged. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid

täitma, ei oleks tohtinud ta lepingut sõlmida.

5. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Seega on hageja tõendanud, et on

kogutud ja kontrollitud kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid

krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et

pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime

hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast.

6. Kostja sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud

teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning

osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

7. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1739 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas

0,19 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1738,81 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

summas 1738,81 eurot.

8. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma

intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas so 0,04% päevas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 1. osamaksest 5.12.2023 kuni ülesütlemiseni 26.03.2024 kokku summas

177,44 eurot (45,89+40,38+39,63+36,36+15,18). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust

on kostjal intressivõlgnevus summas 177,44 eurot.

9. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on 15 eurot.

Kostja ei ole lepingutasu maksnud. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus 15 eurot. Võla

sissenõudmiskulude nõue Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja

esitab tõendina kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast

lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on

50 eurot. 13.05.2024 esimese tasulise kirja saatmise kulu on 25 eurot, 23.05.2024 teise tasulise kirja

saatmise kulu on 5 eurot ja 25.06.2024 kolmanda tasulise kirja saatmise kulu 5 eurot. Muud

makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot.

10. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1738,81 eurolt lepingu alates ülesütlemisele

järgnevast päevast 27.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.08.2024 lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16% aastas. Hageja nõuab viivist summas

107,94 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis

summas 107,94 eurot. Hageja palus kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisele välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 16.08.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16% aastas. Menetluskuludena palus hageja kostjalt

välja mõista riigilõivu 350 eurot ja kulud õigusabile 358 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt.

11. Hagi täienduses esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 järgse võla ümberarvestuse. Kostja sai lepingu

alusel laenu 1739 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 0,19 eurot. Kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud krediidisumma 1738,81 eurot (1739 eurot - 0,19 eurot) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast ehk alates 27.03.2024 seadusjärgses määras.

12. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja peab tõendama, et tema ID-kaart ja selle koodid

läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Kostja pole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldusi

ega sõlminud lepinguid. Kostja väited, et teine isik sõlmis tema nimel tehinguid, on paljasõnalised.

Asjaolu, et kostja on kuriteoteate uurimisasutusele esitanud, ei tähenda, et kindlasti on toime pandud

kuritegu. Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et on kolmas isik on kostja teadmata tema nimel laenu

võtnud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Tsiviilasja raames ei pea kohus

tuvastama kuriteo asjaolud ja koguma tõendeid, vaid seda teeb uurimisasutus. Hageja on tõendanud, et

laenuandja on lepingud sõlminud just kostjaga. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on kõrge

hoolsuskohustus. Hageja ka viitas VÕS § 1028 lõikele 1 ja leidis, et kui leping on tühine, peab

kostja saadu tagastama.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja juhututtav pääses ligi tema märkmikus olevatele Smart-ID

koodidele ja tegi Elisas ja Tele2-s enda nimele volituse, mis võimaldas tal vormistada kostja nimele

kahe mobiiltelefoni järelmalksu. Telefonid saadeti petturile ilmselt pakiautomaati. Kui kostjale

hakkasid tulema järelmaksu arved, tegi ta politseisse avalduse.

14. P. R. on kohtu määratud kostja eestkostja laenu-, järelmaksu-, üüri- ja kinkelepingu sõlmimise ning

kinnisasjadega seotud tehingute osas. Kostja esindaja sain tema suhtes toime pandud pettusest teada

juhuslikult, mitu kuud hiljem, mille peale saatis ta nii Elisa Eesti AS-le kui ka TELE2-le eestkostjaks

määramise kohtumääruse ja palve tühistada järelmaksulepingud. Elisa Eesti AS tühistas kostja nimele

vormistatud järelmaksulepingu, kuid TELE2 on nõude edasi andnud hagejale. Kostja esindaja palus

tühistada kostja vastu esitatud nõue, kuna kostja on tunnistatud Harju Maakohtu poolt laenu-,

järelmaksu-, üüri- ja kinkelepingu sõlmimise ning kinnisasjadega seotud tehingute osas teovõimetuks.

Telekommunikatsiooniettevõte poleks tohtinud tema nimele seadmete järelmaksulepingut vormistada.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et hagiavalduses esitatud nõue on loovutatud hagejale. Pooled vaidlevad

selle üle, kas kostja sõlmis hagiavalduses viidatud järelmaksulepingu ning kas leping on kehtiv

tulenevalt sellest, et kostjale oli lepingu allkirjastamise ajal seatud eestkoste.

17. Hageja tugines nõude esitamisel kostja 31.10.2023 digitaalselt allkirjastatud järelmaksulepingule,

mille kostja oli sõlminud Inbank Finance AS-ga ning selle alusel ostnud telefoni maksumusega 1739

eurot. Kostja pidi lepingu alusel tegema igakuised osamakseid, kuid ta seda ei teinud. Hageja nõudis

kostjalt põhivõla tasumist summas 1738,81 eurot, intressivõlgnevuse tasumist summas 177,44 eurot,

lepingutasu võlgnevuse tasumist summas 15 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise tasumist summas 107,94 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka alates hagi esitamisest

sissenõutavaks muutuva viivise ning võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 50 eurot.

Menetluse käigus leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud tema ID-kaardi kasutamist mõne teise isiku

poolt. Kui järelmaksuleping on tühine, peab kostja saadu tagastama.

18. Kostja seaduslik esindaja leidis, et hageja viidatud leping on tühine, sest lepingu sõlmimise ajaks

oli kostjale seatud selliste lepingute sõlmimiseks eestkoste. Lisaks ei ole kostja lepingut tegelikult

sõlminud, sest tema tahte vastaselt kasutas tema ID-kaardi paroole kolmas isik, millise juhtumi kohta

esitas kostja politseile avalduse.

19. Kohus leiab, et arvestades asjas esitatud tõendeid, ei kuulu hagi rahuldamisele.

20. Hageja esitas kohtule kostja, AS Inbank Finance ja Tele2 Eesti AS vahel allkirjastatud

järelmaksulepingu (koos lisadega dtl 61-64). Kostja on lepingu digitaalselt allkirjastanud 31.10.2023.

Lepingu alusel on ostetud Apple iPhone 15 Pro Max 512GB maksumusega 1739 eurot. Lepingu alusel

oleks kostja pidanud tasuma igakuiseid osamakseid ning intressi.

21. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas või kellele lepingu alusel ostetud telefon üle anti,

kuigi kohus selgitas selliste tõendite esitamise vajadust hagejale 06.05.2025 saadetud pöördumises (dtl

114-116). Kostja väitis, et tema ID-kaardi koode kasutati tema tahte vastaselt ning esitas selle kohta

avalduse politseile 12.01.2024 (ilma tõlketa dtl 98-99). Täiendavalt esitas hageja kohtule AS Inbank

Finance konto väljavõtte (dtl 90), mille kohaselt on 31.10.2023 väljastatud laen 1739 eurot. Konto

väljavõttest ei nähtu, kellele on summa välja makstud. Leping, millele tuginedes hageja nõude esitas,

ei olnud laenuleping. Kostja väidetav taotlus järelmaksulepingu sõlmimiseks (dtl 68) ei ole

allkirjastatud. Seega võib hageja esitatud tõenditest kokkuvõttes järeldada, et kuigi lepingu võis kostja

digitaalselt allkirjastada, ei ole tõendatud, et kostja lepingu alusel midagi sai või et kostja ise esitas

taotluse lepingu sõlmimiseks.

22. Hageja esitas tõendi selle kohta, et järelmaksu võimaldaja tegi kostja suhtes päringu registrisse

taust.ee (dtl 69). Esitatud tõendi kohaselt ei olnud sellel veebilehel andmeid kostja suhtes tehtud

kohtulahendite kohta. Kostja esindaja aga esitas kohtule 16.08.2022 tsiviilasjas nr 2-21-3003 tehtud

määruse, millega on kohus (dtl 101-106) seadnud kostja üle eestkoste laenu-, järelmaksu-, üüri- ja

kinkelepingu sõlmimise ning kinnisasjadega seotud tehingute osas. Kohus määras kostja eestkostjaks

eeltoodud küsimustes kuni 16.08.2027 P. R.. Seega puudus kostjal endal õigus sõlmida laenu- või

järelmaksu lepinguid.

23. Kohus selgitas hagejale 06.05.2025 saadetud pöördumises (dtl 114-116), et tal tuleb nõuet

täiendavalt põhistada, sest hageja ei ole vastu vaielnud kostja esile toodud ja tõendatud asjaolule, et

nõude aluseks oleva järelmaksulepingu sõlmimise ajal 31.10.2023 oli kostja teovõime piiratud. Samuti

selgitas kohus hagejale, et kui viimane soovib kostja vastu esitada alternatiivselt alusetult saadu

tagastamise nõuet, tuleb seda nõue täiendavalt põhistada ning ühtlasi tõendada, et nimelt kostja tehingu

alusel midagi sai. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõudeid täiendavalt ei tõendanud ega

põhistanud.

24. TsÜS § 8 lg 3 näeb ette, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt

eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta

tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab.

Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kostja

seaduslik esindaja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut heaks kiitnud ega selle sõlmimiseks

nõusolekut andnud. TsÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke

tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Seega on hageja nõude aluseks olev järelmaksuleping tühine ning selle alusel

esitatud lepinguline nõue ei kuulu rahuldamisele.

25. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et hageja nõuet kostja suhtes

ei ole võimalik alternatiivselt ja osaliselt ka antud sätte alusel rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud,

kellele järelmaksulepingu alusel ostetud telefon üle anti. Ainuüksi järelmaksulepingu allkirjastamisest

kostja ID-kaardi PIN-koodidega ei saa kohus järeldada, et kostja on lepingu sõlmimise tulemusena

midagi saanud. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja kõik nõuded jätta rahuldamata.

26. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kostja ei

esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramiseks ning asjas

esitatud tõenditest nähtuvalt kostjal selliseid kulusid ei ole, ei määra kohus kindlaks rahaliselt

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik