1-24-7041/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7041

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-7041 (23221000018)

Kohtunik

Merit Bobrõšev

Kohtuistungi sekretär

Christelle Diana Rajaveer, Eda Loor

Kriminaalasi

Vladimir Vahesaare süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi,

üldmenetluses

Prokurör

abiprokurör Kristel Pihlakas

Süüdistatav

Vladimir Vahesaar

ik 35810180211; elukoht: xxxx; Eesti kodanik; xxxx; emakeel:

eesti keel; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend

puudub

Kaitsja

vandeadvokaat Dmitri Teplõhh

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 306, 311, 312 ja 313 maakohus

otsustas:

Tunnistada Vladimir Vahesaar süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

rahaline karistus 120 päevamäära (ühe päevamäära suurus 63,20 eurot), s.o 7 584 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o

07.08.2023, mis on võrdeline 3 päevamääraga. Vladimir Vahesaare tasumata karistuseks

on rahaline karistus 117 päevamäära, s.o 7 394,40 eurot.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et tasumata rahaline karistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata, kui Vladimir Vahesaar ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel

toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

30.06.2025.

1-24-7041

Asitõendid:

-

elektroonilised andmeandjad jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Mõista Vladimir Vahesaarelt Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha summas 1 329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel peab Vladimir Vahesaar tasuma temalt väljamõistetud riiginõude

summas 1 329 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või

EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber

99925700018873 ning selgitus „Vladimir Vahesaar, 1-24-7041, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Valitud kaitsjale makstud tasu jätta Vladimir Vahesaare kanda.

Edasikaebamise kord

Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tallinna Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel 15. augustil 2025.

Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul

alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses

viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse

kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse

üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult

menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku

vahendusel 15. augustil 2025.

Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

Süüdistus

Vladimir Vahesaart süüdistatakse selles, et tema töötades xxxx ametikohal võltsis tahtlikult

2023. aastal kokku kaheksat aadressil xxxx asuvas ettevõttes xxxx OÜ järelevalve käigus

metssigadelt võetud kontrollproovide protokolli.

Toiduseaduse § 47 lg 1 ja lg 4 järgi teostab xxxx riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis

käitlemisvaldkondades (toiduseaduse § 1 lg 1 järgi riiklik järelevalve toidu ohutuse nõuete

vastavuse tagamiseks), järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/627 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1-24-7041

määrusega (EL) 2017/625 sätestatakse ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete

saaduste ametliku kontrolli tegemiseks. Määruse artikkel 31 sätestab tapajärgse kontrolli ajal

tehtava ametliku keeritsussikontrolli praktilise korra, mille kohaselt uuritakse sigalaste, kabjaliste

ja muude keeritsussile vastuvõtlike liikide rümpasid Trichinella suhtes vastavalt määrusele (EL)

2015/1375 (erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes).

xxxx juhataja ametikohal vastutas Vladimir Vahesaar tööülesannete vastutustundliku,

õiguspärase, õigeaegse ja täpse täitmise eest, sh. esitatud andmete ja koostatud aruannete tõesuse

eest. Vladimir Vahesaar eiras xxxx OÜs ulukite tapajärgse kontrolli läbiviimisel kehtestatud

nõudeid, lubas metssigadelt tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali

võtta tapamaja töötajal ja võltsis proovivõtuprotokolli, kinnitades oma allkirjaga, et ta on

nimetatud tapajärgse kontrolli xxxx OÜ-s ise läbiviinud. Võltsitud proovivõtuprotokolli edastas

Vladimir Vahesaar elektrooniliselt keeritsusside (trichinella) uuringu teostamiseks Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele LABRIS. Seega andis Vladimir Vahesaar

õiguskäibesse võltsitud dokumendi, mis oli aluseks ametliku keeritsussikontrolli tegemisel.

Vladimir Vahesaar pidi 14.06.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kuuelt metssearümbalt.

Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir Vahesaar käis

aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 14.06.2023 ajavahemikul 13.33-13.45 proovidel vaid järel.

Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 14.06.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga

2023/2632, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt

14.06.2023 kell 14.26.

Vladimir Vahesaar pidi 18.06.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kolmelt

metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir

Vahesaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 18.06.2023 ajavahemikul 15.43-16.05 proovidel

vaid järel. Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 19.06.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli

koodiga 2023/2666, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli

digitaalselt 19.06.2023 kell 07.47.

Vladimir Vahesaar pidi 26.06.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kolmelt

metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir

Vahesaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 26.06.2023 ajavahemikul 11.11-11.12 proovidel

vaid järel. Selle tegevuse varjamiseks võltsis Vladimir Vahesaar juba eelnevalt 26.06.2023

kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/2745, märkides proovivõtjaks ennast ning

allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 26.06.2023 kell 10.08.

Vladimir Vahesaar pidi 02.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali viielt metssearümbalt.

Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir Vahesaar käis

aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 02.07.2023 ajavahemikul 17.25-17.26 proovidel vaid järel.

Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 02.07.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga

2023/2828, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt

02.07.2023 kell 19.11.

Vladimir Vahesaar pidi 06.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kaheksalt

metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir

1-24-7041

Vahseaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 06.07.2023 kell 09.47 proovidel vaid järel.

Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 06.07.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga

2023/2899, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt

06.07.2023 kell 10.36.

Vladimir Vahesaar pidi 19.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali viielt metssearümbalt.

Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K. Selle tegevusevarjamiseks

võltsis Vladimir Vahesaar 20.07.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga

2023/3053, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt

20.07.2023 kell 07.50. Vladimir Vahesaar seoses kontrollprooviga koodiga 2023/3053 aadressil

xxxx asuvas xxxx OÜ-s kohapeal ei käinud.

Vladimir Vahesaar pidi 26.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kolmelt

metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ-s kriminaalmenetluses

tuvastamata isik. Selle tegevuse varjamiseks võltsis Vladimir Vahesaar 26.07.2023

kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/3157, märkides proovivõtjaks ennast ning

allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 26.07.2023 kell 17.18. Vladimir Vahesaar seoses

kontrollprooviga koodiga 2023/3157 aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s kohapeal ei käinud.

Vladimir Vahesaar pidi 07.08.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx

OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali viielt metssearümbalt.

Tegelikkuses võttis nimetatud proovid Xxxx OÜ juhatuse liige K K. Vladimir Vahesaar käis

aadressil Xxxx asuvas Xxxx OÜ-s 07.08.2023 ajavahemikul 16.28-16.29 proovidel vaid järel.

Selle tegevuse varjamiseks võltsis Vladimir Vahesaar juba eelnevalt 07.08.2023

kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/3315, märkides proovivõtjaks ennast ning

allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 07.08.2023 kell 15.28.

Vladimir Vahesaar töötas xxxx ametikohal alates 01.01.2021. Vladimir Vahesaare poolt

11.02.2021 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt on xxxx ametikoha eesmärk tagada regioonile

pandud ülesannete täitmine ja eraldatud ressursside sihipärane ja efektiivne kasutamine ning

tegevuste koordineerimine toidu, loomatervise, loomade heaolu, veterinaaria, sööda,

põllumajandusloomade aretuse ning turukorralduse valdkonnas eesmärgiga aidata kaasa

usaldusväärse toiduohutussüsteemi ja tasakaalus põllumajanduskeskkonna loomisele,

loomataudide ennetamisele ja tõkestamisele, inimesele ja loomale ühiste haiguste leviku

ärahoidmisele ning loomade heaolu tagamisele.

xxxx ametikohal oli Vladimir Vahesaarel ametijuhendi järgi õigus regiooni ülesannete ulatuses

ja oma pädevuse piires viia läbi menetlus- ja kontrollitoiminguid ja allkirjastada dokumente,

esindada ülesannete täitmisel xxxx ja seeläbi xxxx.

Seega Vladimir Vahesaar täites muuhulgas toiduohutusega seotud ülesandeid ehk elanikkonna

tervise kaitsega seotud avalikke ülesandeid, omades õigust ja kohustust teha avaliku ülesande

täitmisel otsuseid ja toiminguid, omas ametiseisundit korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg

2 mõttes ning oli ametiisik KarS § 288 lg 1 järgi.

Seega Vladimir Vahesaar, ametiisikuna, võltsis tahtlikult dokumente, millega pani toime

KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-24-7041

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Nagu eelnevast nähtub, siis V. Vahesaart süüditakse kokkuvõtvalt selles, et tema,

töötades xxxx (edaspidi xxxx) xxxx ametikohal, võltsis tahtlikult kaheksal korral, s.o

14.06.2023, 18.06.2023, 26.06.2023, 02.07.2023, 06.07.2023, 19.07.2023, 26.07.2023 ja

07.08.2023, ametliku kontrolli/järelevalve käigus metssigadelt võetud kontrollproovide

(Trichinella) protokolli. Süüdistuse hüpoteesile hinnangu andmiseks peatub kohus kõigepealt

nõuetel/regulatsioonidel, mis proovi võtmisele rakenduvad.

2. Xxxx OÜ põhitegevuseks vastavalt äriregistri andmetele on liha- ja linnulihatoodete

tootmine. Juhatuse liige K K selgitas kohtumenetluses täiendavalt, et äriühing valmistab

enamasti ulukilihast suitsuvorste, konserve, suitsuliha ja kuumtöödeldud tooteid. Tooteid

valmistatakse eriisikutest jahimeestele või jahiseltsidele, kes tegutsevad MTÜdena. Võttes

aluseks Xxxx OÜ põhitegevuse, siis järeldub, et oma tegevuses allub Xxxx OÜ toiduseaduse

regulatsioonile. Mõiste „toit“ tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või

toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda

tarvitavad inimesed (vt ToiduS § 2 ja EÜ nr 178/2002 art 2). Seega valmistab Xxxx OÜ toitu

ToiduS § 2 mõttes. ToiduS § 1 lg-ga 1 sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja

enesekontroll, toiduga varustamise tagamise abinõud, riiklik järelevalve ja vastutus toidu ohutuse

muude nõuete vastavuse tagamiseks.

3. ToiduS § 47 lg 1 alt 1 kohaselt teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis

käitlemisvaldkondades PTA. Toidu käitlemine toiduseaduse mõttes on tegevus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lg-s 16 sätestatud toidu tootmise,

töötlemise ja turustamise etappides (lg 16: tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapid - kõik etapid,

kaasa arvatud import, alates toidu esmatootmisest kuni selle hoiustamise, transpordi, müügi või

lõpptarbijale tarnimiseni, ning vajaduse korral sööda importimine, tootmine, valmistamine,

hoiustamine, transport, turustamine, müük ja tarnimine; lg 17 - esmatootmine - esmatoodete

tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja

põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja

kalapüüki ning loodussaaduste kogumist). ToiduS § 47 lg 4 kohaselt teostakse järelevalvet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (edaspidi kontrollimäärus) ning muude

asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625 ehk nn kontrollimäärus,

reguleerib ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada

toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja

taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine. Määrusega sätestatakse ametliku

kontrolli tegemine (art 1 lg 1 p a). Sätted kohalduvad ka ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse

normide täitmise kontrollimiseks, et tagada toiduohutus, terviklikkus ja tervislikkus toidu

tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides (art 1 lg 2 p a). Kõnesoleva määruse art-ga

18 sätestatakse erinormid, mis käsitlevad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmisega

seotud ametlikku kontrolli ja pädevate asutuste võetavaid meetmeid. Regulaator on art 18 lg-ga 1

ette näinud, et kõnesoleva sättega reguleeritav ametlik kontroll hõlmab mh määruses (EÜ) nr

853/2004 kohalduvate nõuete täitmise kontrollimist. Viimatinimetatuga kehtestatakse loomset

päritolu toidu hügieeni erinõuded toidukäitlejatele. Määruse põhjenduspunktis 22 selgitatakse, et

kindlustamaks ühenduse turule viidavate kütitud looduslike ulukite nõuetekohane

inspekteerimine, tuleks kütitud loomade kere ja sisikond esitada ametlikuks tapajärgseks

kontrolliks ulukite töötlemisettevõttes. Määruse lisas I konkretiseeritakse looduslike ulukite, sh

suurulukite definitsioonid (p-d 1.5 ja 1.8) ja märgitakse, et ulukite töötlemisettevõte on mistahes

ettevõte, milles küttimise järel saadud ulukeid ja ulukiliha valmistatakse ette turuleviimiseks.

1-24-7041

5. Lisa III neljandas jaos on reguleeritud looduslike ulukite käitlemise hügieeninõuded.

Selle I. peatükk reguleerib küttide koolitamist sanitaar- ja hügieeniküsimustes ning II. peatükk

looduslike suurulukite käsitlemist. See näeb ette, et tapmise järel tuleb looduslike suurulukite

maod ja sooled võimalikult kiiresti eemaldada ning ulukid vajadustel veretustada (p 1).

Koolitatud isik (vt I. peatükki, mis reguleerib küttide koolitamist sanitaar- ja

hügieeniküsimustes) peab keret ja eemaldatud sisikonda kontrollima, et tuvastada võimalikke

iseloomulikke jooni, mis võiksid viidata lihas peituvale terviseohule; kontroll peab aset leidma

võimalikult kiiresti (p 2). Looduslike suurulukite liha võib turule viia üksnes siis, kui kere

transporditakse ulukite töötlemisettevõttesse võimalikult kiiresti pärast p-s 2 osutatud kontrolli (p

3). Kui p 2 alusel teostatud kontrollimisel ei leita ebaharilikke ilminguid, enne tapmist ei

täheldatud ebaharilikku käitumist ja keskkonnasaaste kahtlus puudub, peab koolitatud isik looma

kehale kinnitama seda tõendava nummerdatud deklaratsiooni. Deklaratsioonil tuleb ära näidata

ka tapmise kuupäev, kellaaeg ja koht. Sellisel juhul ei pea pea ja sisikond kerega kaasas olema,

v.a arvatud trihhinoosile tundlike liikide puhul (sead, kabjalised jt), kelle pea (v.a kihvad) ja

vahelihas peavad kerega kaasas olema (p 4, alapunkt a). Ühtlasi sätestab II peatükk, et ulukite

töötlemisettevõttesse toimetatud suured looduslikud ulukid tuleb esitada pädevale asutusele

kontrollimiseks (p 7).

6. Nagu eelnevalt osutatud, teostatakse ametlikku kontrolli kooskõlas kontrollimääruse art-

ga 18. Art 18 lg-s 1 nimetatud ametlik kontroll, mida viiakse läbi seoses lihatootmisega, hõlmab

mh tapajärgset kontrolli veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või kui on

kasutusele võetud piisavad tagatised, tema vastutusel (art 18 lg 2 p c). Tapajärgne kontroll on

selliste nõuete täitmise kontrollimine tapamajas või ulukiliha käitlemisettevõttes, mida

kohaldatakse määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa p-s 1.9 määratletud rümpadele (vt eelnevas

alapunktis osutatud nõudeid; sh sama määruse I lisa p 1.9 kohaselt on rümp looma kere pärast

tapmist ja korrastamist) (art 17 p d alapunkt ii). Mõiste „veterinaarjärelevalve ametliku

vastutusel“ tähendab seda, et veterinaarjärelevalve ametnik annab toimingu tegemise ülesande

veterinaarjärelevalve ametniku abile (art 17 punkt a) ning „veterinaarjärelevalve ametniku

järelevalve all“ tähendab, et toiming tehakse veterinaarjärelevalve ametniku abi poolt

veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel ning veterinaarjärelevalve ametnik viibib sellise

toimingu tegemiseks vajalikul ajal kohapeal (art 17 punkt b). Art 18 lg 8 punktiga a nähakse ette

seegi, et komisjon sätestab rakendusaktidega ühtse praktilise korra erinõuded ametliku kontrolli

tegemiseks.

7. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/627 sätestatakse kooskõlas kontrollimäärusega

(EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli

tegemiseks. Art-st 1 tuleneb, et kõnesoleva määrusega kehtestatakse ühtne praktiline kord

inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmisega seotud ametliku kontrolli ja meetmete

rakendamiseks. Seejuures selgitab rakendusmäärus, et kõnealust ametlikku kontrolli teostavad

pädevad asutused.

Värske liha kontroll on reguleeritud II. peatükis. Art 10 lg 4 näeb veterinaarjärelevalve ametniku

kohustusena seoses dokumentide kontrolliga ette, et looduslike suurulukite puhul kontrollib ja

võtab ulukikäitlusettevõtte veterinaarjärelevalve ametnik arvesse loomaga kaasas olevat

tunnistust, mille on välja andnud koolitatud isik kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV

jao II peatüki punkti 4 alapunktiga a (vt käesoleva kohtuotsuse p 5). Art 12 p-ga 1 sätestatakse, et

rümbad peavad läbima tapajärgse kontrolli kohe pärast tapmist või võimalikult kiiresti pärast

ulukikäitlusettevõttesse saabumist. Nimetatud nõudest on erand (art 13 lg 1), mille kohaselt

võivad pädevad asutused lubada, et kui ulukikäitlusettevõttes või tapamajas ei ole tapmise või

rümba korrastamise ajal kohal veterinaarjärelevalve ametnikku või tema abi, lükatakse

tapajärgne kontroll edasi kuni 24 tunni võrra alates tapmisest või ulukikäitlusettevõttesse

saabumisest, tingimusel, et: 1) asjaomaseid loomi käideldakse väikese võimsusega

1-24-7041

ulukikäitlusettevõttes; 2) ettevõttes on piisavalt ruume värske liha ja rupsi hoidmiseks, et seda

oleks võimalik kontrollida ja 3) tapajärgset kontrolli teeb veterinaarjärelevalve ametnik.

Artiklis 28 on sätestatud loodusike ulukite tapajärgse kontrolli praktiline kord, mis näeb ette, et

tapajärgse kontrolli käigus viib veterinaarjärelevalve ametnik läbi järgmised toimingud: a)

rümba, selle õõnsuste ja vajaduse korral organite visuaalne kontroll, et: 1) avastada

kõrvalekalded, mis ei ole tingitud jahipidamisest. Sel juhul võib diagnoos põhineda mis tahes

teabel, mille koolitatud isik on esitanud loomade käitumise kohta enne surmamist; 2) kontrollida,

et surmapõhjus ei ole muu kui jahipidamine; b) organoleptiline kõrvalekallete uuring; c) organite

palpeerimine ja vajaduse korral neisse sisselõigete tegemine; d) kui on tõsiselt alust kahtlustada

jääkide või saasteainete esinemist, analüüsi, milleks võetakse proove muudest kui jahipidamise

jääkidest, sh keskkonna saasteainetest; e) selliste tunnuste uurimine, mis osutavad, et liha kujutab

endast terviseriski, sh elusloomade ebatavaline käitumine või üldseisundi häire jahimehe teate

kohaselt; kasvajad või mädakolded, kui neid on arvukalt või kui neid esineb siseorganites või

lihastes; artriit, munandipõletik, maksa või põrna patoloogilised muutused, soolte või

nabapiirkonna põletikud; kehaõõnsustes, maos, sooltes või uriinis olevad, muust kui

jahipidamisest tulenevad võõrkehad, kui rinnakelme või kõhukelme on värvi muutnud (kui

kõnealused siseelundid on alles); parasiitide esinemine; märgatav gaaside teke seedekulglas ja

siseelundite värvi muutus (kui kõnealused siseelundid on alles); lihaskoe või elundite värvi,

koostise või lõhna märgatavad kõrvalekalded; vanad lahtised luumurrud; lahjumine ja/või üldine

või lokaalne turse; rinnakelme või kõhukelme värsked liited ja muud ilmselged ulatuslikud

muutused, nt mädanemine. Viimatinimetatud tunnuste ilmnemisel tunnistatakse liha, lisaks art-s

48 sätestatule, inimtoiduks kõlbmatuks.

8. Kui eelosutatud sätted reguleerivad tapajärgset kontrolli, siis art-ga 31 sätestatakse

tapajärgse kontrolli ajal tehtava ametliku keeritsussikontrolli praktiline kord. Kohus märgib

selgituseks, et nn Trichinella-kontroll on tapajärgse kontrolli osa. Kõnesolev kord näeb ette, et

sigalaste, kabjaliste ja muude keeritsussidele vastuvõtlikele liikide rümpasid uuritakse

Trichinella suhtes vastavalt määrusele (EL) 2015/1375 (edaspidi ka Trichinella-määrus), v.a

juhul, kui kohaldatakse ühte kõnealuse määruse art-s 3 sätestatud eranditest (art 31 lg 1). Lõike 2

kohaselt tunnistatakse trihhiinidega nakatunud liha inimtoiduks kõlbmatuks.

9. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1375 kehtestatakse erieeskirjad ametlikuks

kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes. Kõnesoleva määruse II peatükk sätestab

pädevate asutuste ja toidukäitlejate kohustused. Võttes aluseks II peatüki sõnastuse, milles

osutatakse toidukäitlejate kohustusele ja võttes arvesse, et kohtuistungil tõi kaitsja esile, et

määruse II peatüki regulatsioon, milles on käsitletud proovi võtmise üksikasju, laieneb ka

toidukäitlejale, mis viib justkui järelmini, et kontrollproovi on õigustatud võtma ametliku

kontrolli raames ka toidukäitleja, siis analüüsides kõnesolevat rakendusmäärust jõuab kohus

veendumusele, et taolist järeldust teha ei ole võimalik: nn Trichinella-määrus baseerub

rakendusmäärusena kontrollimäärusele, mis tähendab, et rakendusmääruse sätteid tuleb

tõlgendada kooskõlas kontrollimäärusega.

10. Nagu juba toodud, näeb kontrollimääruse art 18 lg 1 ette, et kontrolli teostatakse

veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või kui on kasutusele võetud piisavad

tagatised, tema vastutusel.

Analüüsides Trichinella-määruse sätteid, siis see ei laienda proovivõtmiseks õigustatud isikute

ringi, ja veelgi enam – see ei käsitle üldse proovi võtmiseks õigustatud isikuid ja ei peagi seda

reguleerima, sest see on ammendavalt reguleeritud kontrollimääruse art 18 lg-ga 1. Trichinella-

määrus reguleerib väga üldistatult väljendades seda, millal ja millistelt rümpadelt tuleb

Trichinella-proovi võtta, sätestades mh art 2 lg-ga 2, et hobuste, metssigade ning teiste

keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana

1-24-7041

tapamajades või ulukiliha töötlevates ettevõtetes süstemaatiliselt proove võtta ning proov

võetakse igalt rümbalt ja proovi uuritakse pädeva asutuse määratud laboratooriumis vastavalt I ja

III lisale. Mis puudutab toidukäitlejate kohustusi, siis määrus paneb küll toidukäitlejale erinevaid

kohustusi, ent Trichinella-määrus ise, sh selle II peatükk, ei loo õiguslikku alust toidukäitlejale

ametliku kontrolli raames Trichinella-proovi võtmiseks. St, et ulukiliha töötlevas ettevõttes võtab

Trichinella-proovi veterinaarjärelevalve ametnik, see võetakse tema järelevalve all või kui on

kasutusele võetud piisavad tagatised, siis tema vastutusel.

11. Järgnevalt on asjakohane analüüsida kas ja millistel tingimustel võib Trichinella-proovi

võtta ulukikäitlusettevõtte töötaja.

Kontrollimääruse art 18 lg 3 näeb ette, et pädev asutus võib riskianalüüsi põhjal lubada tapamaja

töötajatel aidata täita kodulindude või jäneseliste tapmisega tegelevates asutustes art 18 lg-s 2

osutatud ametliku kontrolliga seotud ülesandeid, või asutustetes, kus tapetakse muud liiki loomi,

teatavaid kõnealuste kontrollidega seotud proovide võtmise ja uuringute tegemise ülesandeid,

tingimusel et töötajad: a) tegutsevad tootmisega tegelevatest tapamaja töötajatest sõltumatult; b)

on saanud kõnealuste ülesannete täitmiseks asjakohase väljaõppe ning c) täidavad kõnealuseid

ülesandeid veterinaarjärelevalve ametniku või veterinaarjärelevalve ametniku abi juuresolekul ja

juhiste kohaselt. Seejuures sätestab kontrollimääruse art 18 lg-ga 7, et täpsemad erinormid

sätestatakse eraldisesiva õigusaktiga (vt art 18 lg 6 p-d e, i ja k). Võttes aluseks eelneva, siis

nähtub, et erandi kohaldamise eelduseks on mh pädeva asutuse poolt riskianalüüsi koostamine.

12. Eelnevas alapunktis nimetatud erinormid on kehtestatud Komisjoni delegeeritud

määrusega (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate

kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta. Kõnesoleva määrusega

reguleeritakse erieeskirjad loomsetele saadustele tehtavate kontrollimääruse art 18 lg-s 1

osutatud ametlike kontrollide kohta. Need eeskirjad hõlmavad kriteeriume ja tingimusi, millega

määratakse kindlaks millised tagatised peavad olema kasutusele võetud veterinaarjärelevalve

ametniku vastutusel oleva tapajärgse kontrolli ja auditeerimise puhul, millele on osutatud

kontrollimääruse art 18 lg 2 p-des c ja d, millisel juhul pädevate asutuse poolt sel eesmärgil

määratud ja asjakohase väljaõppe saanud töötajad võivad lihalõikkusettevõtetes ametnikku

kontrolli teha (punkt vi) ning samuti reguleeritakse asjakohased minimaalsed koolitusnõuded

tapamajade töötajatele, kes aitavad täita kontrollimääruse art 18 lg 3 kirjeldatud ülesandeid (p d).

Vaatamata erandite kohaldumise võimalikkusega on art 8 punktiga g ette nähtud, et

veterinaarjärelevalve ametnik peab tapajärgset kontrolli tegema komisjoni rakendusmääruse (EL)

art 13 kohaselt tapajärgse kontrolli aega käsitletavate erandite korral.

Võttes aluseks käesoleva kaasuse asjaolud ehk fakti sellest, et K.Ki juhitavas

ulukikäitlusettevõttes ei olnud koheselt kohal veterinaarjärelevalve ametnikku või tema abi ja

tapajärgne kontrolli, mis hõlmab ka trihhinelloosi esinemise kontrolli, ei teostatud koheselt, siis

järeldub Xxxx OÜs rakendati viidatud aega käsitlevat erandit. Nimetatust leiab ühemõttelise

vastuse ka küsimusele, kas tapajärgset kontrolli võis teostada veterinaarjärelevalve ametnikust

erinev isik: vastus sellele on ühemõtteliselt eitav, sest toiduohutust ettenägevad regulatsioonid

panevad selle kohustuse neil asjaoludel, nagu need on tuvastatavad käesoleval juhul,

veterinaarjärelevalve ametnikule: see ülesanne ei ole delegeeritav.

13. Seega tõdeb kohus eelosutatud sätete analüüsi tulemina, et Xxxx OÜs sai Trichinella

proovi võtta üksnes veterinaarjärelevalve ametnik ja see ülesande delegeerimist võimaldavaid

sätteid pole regulaator neil asjaoludel, nagu need on tuvastatavad käsiloleval juhul, ette näinud.

St, et proovimaterjali võtmine ei ole delegeeritav ega lubatav. See lähenemine on kõigiti

kooskõlas ka kohtumenetluses ütlusi andnud asjatundjate K K ja T P antud selgitustega (vt

04.03.2025 kohtuistungi protokolli).

1-24-7041

14. Prokuratuur esitas V. Vahesaarele süüdistuse selles, et ta avaldas ja kinnitas end

süüdistuses märgitud proovivõtu protokollides Trichinella-proovide võtjana. Kohtumenetluses

selle üle sisulist vaidlust ei olnud: uuritud tõendid kinnitavad ühemõtteliselt selle teabe õigsust.

Nii uuriti kohtumenetluses erinevaid vaatlusprotokolle ühes vaatlusprotokollide aluseks olevate

tõenditega ja neist nähtub, et süüdistuses nimetatud proovivõttudes on V. Vahesaar märgitud

proovivõtjaks, ta on seda oma (digi)allkirjaga kinnitanud. Lisaks selgitasid kohtumenetluses

isikulised tõendiallikad, et proovivõtu protokollid genereerib süsteem automaatselt ehk teisisõnu:

andmeväljad täidetakse JVIS süsteemis ja süsteemi sisenemiseks tuleb kasutada isikutuvastamist

(IDkaart, paroolid, jne). Ühtlasi on süsteem disainitud viisil, kus proovivõtjaks märgitakse

muutmise võimaluseta isik, kelle isikustatud andmetega on süsteemi sisenetud. Kuna süüdistuses

nimetatud proovide puhul on proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar, kelle andmed kanti protokolli

automaatselt ehk süsteemi sisenemisega, siis järeldab kohus, et proovivõtu protokollid koostas ja

kinnitas V. Vahesaar.

15. Prokuratuur heidab V. Vahesaarele ette 8 proovivõtu protokolli võltsimist. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas prokuratuuri hüpoteesi toetab ka kohtumenetluses uuritud

tõendikogum.

14.06.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

16. Uurides 14.06.2023 etteheitega kogutud tõendeid, siis etteruttavalt tuleb öelda, et

kohtumenetluses uuritud tõendikogum kinnitab kahtlusteta, et 14.06.2023 pole V. Vahesaar

Xxxx OÜs Trichinella proovi võtnud.

Kõnesolevas kriminaalasjas kogus uurimisasutus tõendeid jälitustoimingutega, mh

telefonikõnede salajase pealtkuulamisega. Kogutud teave on talletatud 28.11.2023

jälitustoimingu protokolli ja elektroonilisele andmekandjale. Nimetatud teabe kohaselt helistas

K. K 14.06.2023 kell 12.01 V. Vahesaarele ja andis teada talle 6 sea olemasolust, kellelt ta on

proovid juba ära võtnud. Ühtlasi uuris K. K V. Vahesaarelt, kas V. Vahesaarel on võimalik tulla,

sest tegemist on nädalavahetusega. V. Vahesaar vastas K. K küsimusele jaatavalt, selgitades, et

saab tulla paari tunni pärast.

Analüüsides kõne sisu, siis võimaldab ainuüksi kõne sisu teha järelduse, et proovi võttis K. K ja

proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibinud.

Nimetatu ei jää aga ainsaks süüdistust kinnitavaks tõendiks. V. Vahesaare suhtes teostati ka

varjatud jälgimist, mille tulem on talletatud 04.12.2023 jälitustoimingu protokolli (sh selle lisaks

olevatele fotodele ja elektroonilisele andmekandjale). Kõnesolevast tõendist, sh

positsioneerimise andmetest nähtub, et V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumber viibis

14.06.2023 kella 13.39 ajal aadressil xxxx. Äriregistri andmete kohaselt on tegutseb Xxxx OÜ

aadressil xxxx. Järgnevalt nähtub, et pärast viibimist xxxx aadressil on V. Vahesaar alates kella

13.43st võetud varjatud jälgimise alla. Varjatud jälgimisega fikseeriti V. Vahesaare liikumine

xxxx alevikus, tema viibimine Alexela tanklas (xxxx) ja tema liikumine aadressile xxxx. Viimati

nimetatud asukohta jõudis V. Vahesaar hiljemalt kell 14.14 – nimetatud ajal oli tema juhitud

sõiduk pargitud viidatud aadressile. Kohtus uuritud Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni

põhimääruse p 1.7 kohaselt paikneb kõnealusel aadressil ameti Põhja regiooni esindus.

27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena

edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on

proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks olnud lihase proovid 6lt metssealt

jõudsid LABRISesse 14.06.2023 kl 14.30. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et

kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 14.06.2023 kell 14.26 ehk vahetult

enne proovide edastamist LABRISesse (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA

Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu

1-24-7041

protokolle).

Analüüsides eelnevat, siis ei jäta need üles vähimatki kahtlust süüdistuse hüpoteesi

paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi

14.06.2023 Xxxx OÜs K.K.

18.06.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

17. Sarnaselt eelnevas alapunktis tooduga tuleb ka 18.06.2023 etteheite osas asuda

tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare

asemel K.K.

Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki vahelisest telefonivestlustest 17.06.2023 ja 18.06.2023, et Xxxx

OÜs on kolm siga ja mõned sokud, kellelt tuleb proovid võtta. 18.06.2023 kell 15 toimuvas

telefonikõnes annab K.K V. Vahesaarele teada, et „need“ on kohal, proovid on võetud ja ka

tabeli on K.K V. Vahesaarele juba saatnud. Nii nagu eelnevas alapunktis märgitud, võimaldab

seegi kõne teha vaid ühe järelduse: Trichinella uuringumaterjali võttis K.K ja proovi võtmise ajal

V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibinud.

Nimetatu on kooskõlas ka muude tõenditega. V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri

positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar viibis Xxxx OÜ territooriumil 18.06.2023 kella

15.48 ajal. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk Xxxx reg tunnusega xxxx ehk V.

Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk, sisenes Üksnurme tee 16/16a territooriumile. Seejärel

pargiti sõiduk Üksnurme tee 16a tootmishoone taha ja see lahkus sealt kella 16.05 ajal.

27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena

edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on

proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar ja uurimismaterjaliks on olnud 3 metssea lihase

koondproov, mis võeti 18.06.2023 ja mis jõudis LABRISesse 19.06.2023 kell 08.10.

Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas

V. Vahesaar 19.06.2023 kl 07.47 ehk vahetult enne proovide edastamist LABRISesse (vt

07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud

V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Seega nagu märgitud – osutatud

tõendid ei jäta üles kahtlust süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: uuritud tõendid tõendavad, et

V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 18.06.2023 Xxxx OÜs K.K.

26.06.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

18. Sarnaselt eelnevates alapunktides tooduga tuleb ka 26.06.2023 etteheite osas asuda

tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare

asemel K.K.

Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki vahelisest telefonivestlusest 26.06.2023 kella 08.01 ajal, et

Xxxx OÜs on kolm siga, kellelt tuleb võtta proovid. Vestluse käigus annab K.K teada, et ta teeks

proovid ära ja paneks need V. Vahesaare jaoks valmis. V. Vahesaar nõustub sellega. Ühetaoliselt

varem käsitletud proovi võtmistega tuleb arutatavalgi juhul asuda seisukohale, et telefonivestluse

sisu ei võimalda teha muud järeldust kui see, et K.K võtab ise proovid ja V. Vahesaare tulekuks

on proovid valmis pandud. St, et taas võtab proovid K.K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar

Xxxx OÜs ei viibi.

V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar

viibis Xxxx OÜ territooriumil 26.06.2023 kella 11.18 ajal. Samasisulist teavet koguti ka varjatud

järgimisega. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk Xxxx reg tunnusega xxxx ehk V.

Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk sisenes xxxx territooriumile kella 11.07 ajal. Hetk hiljem

parkis V. Vahesaar sõiduki Xxxx OÜ toomishoone hoovipoolse pruuni värvi garaažiukse juurde

ja jäi juhiistmele istuma. Kella 11.11. väljus V. Vahesaar sõiduki juhiistmelt, võttis tagaistmelt

sinise termokohvri ja sisenes pruuni garaažiukse kaudu xxxx Xxxx OÜ tootmishoonesse. V.

1-24-7041

Vahesaar väljus tootmishoonest sinise termokohvriga kella 11.12 ajal ja asetas selle sõiduki

tagaistmele. Hiljem ehk kella 12.04 ajal fikseeriti, kuidas V. Vahesaar parkis sõiduki aadressile

xxxx A-korpuse juurde, väljus juhiistmelt, võttis sõiduki tagaistmelt termokohvri ja sisenes

sellega PTA A-korpuses asuvasse proovide vastuvõtu ruumidesse. Hetk hiljem, s.o kella 12.06

väljus V. Vahesaar A-korpusest, asetas tal kaasas olnud termokohvri sõiduki tagaistmele ja

sisenes PTA B-korpusesse.

27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena

edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on

proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks on olnud 3 metssea lihase koondproov,

mis võeti 26.06.2023 ja mis jõudis LABRISesse 26.06.2023 kell 12.10.

Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas

V. Vahesaar 26.06.2023 kell 10.08 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA

Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu

protokolle). Kõrvutades protokolli allkirjastamise kellaaega muude tõenditega, siis nähtub, et V.

Vahesaar allkirjastas proovivõtu protokolli veel enne Xxxx OÜs käimist/seal viibimist, ent peale

seda, kui K.K oli V. Vahesaart teavitanud kolmest metsseast, kellelt tuli proov võtta.

Seega nagu juba öeldud, eeltoodud tõendite analüüsi ei jäta üles kahtlust süüdistuse hüpoteesi

paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi

26.06.2023 Xxxx OÜs K.K.

02.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

19. Sarnaselt eelnevates alapunktides tooduga tuleb ka 02.07.2023 etteheite osas asuda

tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare

asemel K.K.

Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki 02.07.2023 vahel toimunud telefonivestlustest, et K.K annab

teada, et tal on xxxx tulnud 4 tükki ja xxxx tuli reedel 1, st 5 on koos, kuid tuleb veel, ent need

on alles nädalavahetusel lastud ja võiks need 5 proovi ära võtta. V. Vahesaar toetab seda

lähenemist. Ühtlasi uurib K.K, kas V. Vahesaarel endal on täna aega tulla või tuleb K.K ise. V.

Vahesaar vastab, et „võtab plaani“ ja „käib läbi“. Seejärel kinnitab K.K, et ta teeb kõik valmis.

Järgmises ehk kella 16.31 ajal toimuvas telefonivestluses annab K.K teada, et „kõik on kohal“ ja

ta võttis proovid ära. Nii nagu eelnevates alapunktides märgitud, võimaldab seegi vestlus teha

vaid ühe järelduse: K.K teavitab V. Vahesaart selles, et ta on proovid ise ära võtnud. Seega võtab

proovid taas K.K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibi.

V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar

viibis Xxxx OÜ territooriumil 02.07.2023 kella 17.24 ajal. Samasisulist teavet koguti ka varjatud

järgimisega. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk Xxxx reg tunnusega xxxx ehk V.

Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk sisenes xxxx territooriumile kella 17.23 ajal. Hetk hiljem

parkis V. Vahesaar sõiduki Xxxx OÜ toomishoone hoovipoolse pruuni värvi garaažiukse juurde.

Kella 17.25 ajal väljus V. Vahesaar sõiduki juhikohalt ja sisenes koheselt Xxxx OÜ

tootmishoonesse. Kella 17.26 ajal väljus V. Vahesaar tootmishoonest, istus sõidukisse ja alustas

kella 17.30 ajal sõitu.

27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena

edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on

proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks on olnud 5 metssea lihase koondproov,

mis jõudis LABRISesse 03.07.2023 kl 08.10.

Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas

V. Vahesaar 02.07.2023 kell 19.11 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA

Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu

protokolle).

Analüüsides eeltoodut, siis taas tuleb kohtu asuda seisukohale, et need ei jäta üles kahtlust

1-24-7041

süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis

Trichinella proovi 02.07.2023 Xxxx OÜs K.K.

06.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

20. Sarnaselt eelnevates alapunktides tooduga tuleb ka 06.07.2023 etteheite osas asuda

tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare

asemel K.K.

Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki vahelistest telefonivestlustest 06.07.2023 kella 8.54 ajal, et K.K

teavitab V. Vahesaart 8 sea ja 3 soku olemasolust. Taas annab K.K V. Vahesaarele teada, et

proovid on valmis. V. Vahesaar vastab sellele, et tuleb esimesel võimalusel. Nii nagu eelnevates

alapunktides märgitud, võimaldab sellegi kõne sisu teha vaid ühe järelduse: K.K teavitab V.

Vahesaart selles, et ta on proovid ise ära võtnud. Seega võtab proovid ühetaoliselt varasemaga

K.K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibi.

V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar

viibis Xxxx OÜ territooriumil 06.07.2023 kella 09.49 ajal. Samasisulist teavet koguti ka varjatud

järgimisega. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk xxxx reg tunnusega xxxx ehk V.

Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk, sisenes xxxx territooriumile kl 09.46 ajal. Hetk hiljem

parkis V. Vahesaar sõiduki Xxxx OÜ tootmishoone hoovipoolse pruuni värvi garaažiukse

juurde. Kella 09.47 ajal väljus V. Vahesaar sõiduki juhikohalt ja sisenes koheselt Xxxx OÜ

tootmishoonesse. Ta väljus tootmishoonest kella 09.47 ajal. Väljudes oli V. Vahesaarel käes

osaliselt läbipaistev kilepakend. V. Vahesaar istus sõidukisse ja alustas kella 09.49 ajal sõitu.

Seejärel fikseeriti V. Vahesaare viibimine kella 10.11 ajal aadressil xxxx. Kell 10.13 ajal võttis

V. Vahesaar juhi kõrvalistmelt osaliselt läbipaistva kilepakendi ja liikus sellega hoone sissepääsu

suunas.

27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena

edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on

proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks on olnud 8 metssea lihase proov, mis

jõudis LABRISesse 06.07.2023 kell 10.40.

Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas

V. Vahesaar 06.07.2023 kell 10.36 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA

Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu

protokolle).

Seega, osutatud tõendikogum ei tõstata kahtlusi süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: osutatud

tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 06.07.2023 Xxxx OÜs K.K.

19.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

21. Analüüsides kõnesoleva proovi võtmisega seonduvaid asjaolusid, siis 27.10.2023

koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub,

et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on 19.07.2023 V. Vahesaar

võtnud 5. metssea lihase koondproovi. See proov jõudis LABRISesse 20.07.2023 kell 9.20.

Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub ka see, et kõnesoleva proovivõtu protokolli

allkirjastas V. Vahesaar 20.07.2023 kell 07.50 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti

PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud

proovivõtu protokolle).

Mis puudutab varjatud jälgimise ja positsioneerimise andmeid, siis kohtule ei esitatud tõendeid,

millest nähtuks, et V. Vahesaar oleks 19.07.2023 või 20.07.2023 üldse Xxxx OÜs viibinud. Küll

on jälitusprotokolli talletatud see, et kuidas K.K väljus 19.07.2023 kella 18.06 ajal xxxxa asuvast

Xxxx OÜ tootmishoonest ja tal on käes lihaproovide sarnane kott, millega ta tootmishoonest

eemale liikus (vt siinkohal võrdlust 06.07.2023 proovi võtmisega seonduvaga, kus V. Vahesaarel

1-24-7041

on käes sarnane kott, mille ta laborisse toimetas; samuti vt võrdluseks V. Vahesaare

kinnipidamise järgselt aset leidnud läbiotsimise käigus ära võetud lihaproove, nende pakendit).

Järgnevalt on põhjust osutada poolte vahel 20.07.2023 kella 08.35 ajal aset leidnud

telefonikõnele, milles K.K uurib, kas V. Vahesaarele on sobib, kui ta, s.o K.K praegu tulema

hakkaks. V. Vahesaar annab teada, et on koertega jalutamas, kuid on lähema 20 minuti pärast

kodus. K.K annab omakorda teada, et ta lähebki umbes (seni kaua) ja ta kinnitab oma tulekut.

Lisaks nähtub 14.07.2023 toimunud telefonivestlusest, et V. Vahesaar on alates järgmisest

nädalast puhkusel, ent ta on põhimõtteliselt kodus ja see, kuidas asju teha, lepitakse kokku

jooksvalt.

Analüüsides eeltoodut, siis eelosutatu kogumis hindamise tulemina ei jää mõistlikku kahtlust

selles, et ka kõnesoleval juhul võttis proovi Trichinella uurimiseks K.K. Esmalt olgu korratud, et

kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks V. Vahesaare viibimine Xxxx OÜs. Teiseks,

analüüsides isikute vahelisi eelnevaid telefonivestlusi, samuti seda, et varjatud jälgimisega

fikseeriti K.Ki väljumine koos lihaproovide sarnase kotiga 19.07.2023 kella 18.06 ajal Xxxx OÜ

tootmishoonest ning proovid jõudsid järgmisel päeval laborisse vahetult pärast K.Ki ja V.

Vahesaare telefonikõne, siis annavad need asjaolud aluse küllaldaselt tõsikindla järelduse

tegemiseks, et proovimaterjali võttis 19.07.2023 K.K, kes toimetas need järgmise päeva

hommikul V. Vahesaareni. Siinkohal ei ole võimalik jätta tähelepanuta, et varasemate

proovivõtmiste käigus on K.K korduvalt pakkunud võimalust ise proovid ära tuua (vt V.

Vahesaare ja K.Ki telefonikõnesid, mis on talletatud jälitustoimingu protokolli ja elektroonilisele

andmekandjale). Seega kohus tõdeb, et tõendikogum ei jäta üles seegi kord kahtlust süüdistuse

hüpoteesi paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella

proovi 19.07.2023 Xxxx OÜs K.K.

26.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

22. Analüüsides 26.07.2023 proovi võtmisega seotud asjaolusid, siis 27.10.2023 koostatud

vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et

järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on 26.07.2023 V. Vahesaar võtnud

3. metssea lihase koondproovi. See proov jõudis LABRISesse 27.07.2023 kell 8. Uuritud

tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 26.07.2023

kell 17.18 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS)

välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle).

Uurides varjatud jälgimise ja positsioneerimise andmeid, siis neist ei nähtu, et V. Vahesaar oleks

26.07.2023 viibinud Xxxx OÜs. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis kinnitaks V.

Vahesaare viibimist Xxxx OÜs. Samas nähtub, et 26.07.2023 on K.K V. Vahesaarega korduvalt

ehk kolmel korral telefonitsi kontakteerunud (vt 13.10.2023 koostatud vaatlusprotokolli, milles

vaadeldi V. Vahesaare kinnipidamisel ära võetud esemete koopiafaile ja 17.08.2023 koostatud

vaatlusprotokoll, milles vaadeldi xxxx 07.08.2023 läbiotsimise käigus ära võetud esemete

koopiafaile, sh vt läbiotsimismäärusi koos kohtu vastavate lubadega, mis võimaldasid seadmete

äravõtmist ja nende sisu vaatlemist).

Võttes aluseks eeltoodu, samuti asjaolu, et 14.07.2023 telefonikõnes avaldab V. Vahesaar alates

järgmisest nädalast puhkusel viibimist, samuti seda, et puhkusaegne proovide võtmise

üksikasjaolud lepiti kõnest nähtuvalt kokku jooksvalt ja juba 19.07.2023 proovid võttis ning

toimetas V. Vahesaareni K.K, siis asub kohus seisukohale, et vastavalt poolte vahel

väljakujunenud käitumis- ja tegevusmustrile (tegude toimepanemise viisi sarnasus, nn modus

operandi) on põhjust seisukohaks, et ka 26.07.2023 Trichinella uuringuproovid võttis K.K.

07.08.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine

23. Analüüsides kõnesoleva proovi võtmisega seotud asjaolusid, siis 27.10.2023 koostatud

vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et

1-24-7041

järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on 07.08.2023 V. Vahesaar võtnud

5. metssea lihase proovi. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva

proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 07.08.2023 kell 15.28 (vt 07.11.2023

vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare

ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle).

Samas nähtub 04.12.2023 koostatud jälitustoimingu protokollist, kuhu on talletatud

positsioneerimise ja varjatud jälgimisega kogutud teave, et V. Vahesaar viibis

positsioneerimisandmete kohaselt Xxxx OÜs 07.08.2023 ca kl 16.30 ajal. Nimetatu leiab

kinnitust ka varjatud jälgimisega: sellest nähtub, et V. Vahesaart asuti varjatult jälgima alates

kella 15.59st, mil ta väljus PTA B-korpusest aadressil xxxx. Tal oli kaasas külmakast, mille ta

asetas mootorsõidukisse reg tunnusega xxxx. Peale külmakasti asetamist sõidukisse, istus ta

sõiduki juhikohale ja alustas sõitu. Kella 16.28 jõudis ta xxxx aadressile xxxx Xxxx OÜ

territooriumile. Sinna jõudes parkis ta sõiduki, väljus juhikohale ja sisenes Xxxx OÜ

tootmishoonesse. Ta väljus tootmishoonest kella 16.29 ajal, liikus sõiduki juurde ja alustas kella

16.33 ajal sõitu. Kella 16.37 ajal peeti V. Vahesaar xxxx hoone juures kahtlustatavana kinni.

Nimetatu on kooskõlas ka 07.08.2023 kuupäeva kandva kahtlustatava kinnipidamise

protokolliga.

Peale V. Vahesaare kahtlustatavana kinnipidamist viidi läbi ka läbiotsimine tema kasutuses

olnud sõidukis (läbiotsimist teostati prokuratuuri 04.08.2023 määruse alusel, mille kohus

09.08.2023 lubatavaks tunnistas). Sõiduki xxxx reg tunnusega xxxx läbiotsimise käigus leiti ja

võeti sõiduki juhi tagant istmelt ära termokast, milles V. Vahesaare sõnade kohaselt oli Xxxx

OÜst võetud 5 metssea lihase proovid trihhinelloosi kontrolliks. Mh nähtub, et proovid paikesid

ühes suuremas läbipaistvas soonsulguriga kilekotis, millel oli PTA kirje, proovivõtu kood

2023/3315, proovivõtja nimi: V. Vahesaar, tema templijäljend ja käsikirjaline allkiri.

Templijäljendiga seoses avaldas V. Vahesaar, et tempel asub tema töökabinetis aadressil xxxx.

Menetleja avas proovide pakendi ja selles paiknes täiendavalt viies erinevas läbipaistvas

kilekotis 5 lihaproovi, mis olid nummerdatud. Läbiotsimise käigus selgitas V. Vahesaar, et neile

proovidele kirjutas musta markeriga peale xxxx OÜ juhatuse liige K.K. Numbrid näitavad,

millises jahiseltsis loom kütiti. Kinnipidamisel võeti ära ka V. Vahesaare kasutuses olnud

mobiiltelefon Samsung ja kontorist V. Vahesaare kasutuses olnud arvuti. Arvutisse talletud

andmetest tehti koopiafailid, mille tulem talletati 28.12.2023 vaatlusprotokolli. Neist andmetest

nähtub mh, et 07.08.2023 kl 14.05 edastas Xxxx OÜ V. Vahesaarele e-kirja, et 07.08.2023

käitles xxxx OÜ viite metssiga (metssearümpa), mille numeratsioon kattub V. Vahesaare

kasutuses olnud sõiduki läbiotsimisel leitud proovide numbritega. Võttes aluseks asjaolu, et

kõnealune e-kiri saadeti V. Vahesaarele kell 14.05, kuid V. Vahesaar viibis Xxxx OÜ

tootmishoones ca 16.30 ajal, siis kohus järeldab sellest, et kõnesolevalgi juhul võttis proovid

K.K, mitte aga V. Vahesaar. Taolist järeldust tugevdab ka isikute varasem käitumine (nn modus

operandi), ent seegi, et V. Vahesaar allkirjastas proovivõtu protokolli veel enne, kui ta Xxxx

OÜsse jõudis. Seega jagab kohus prokuratuuri seisukohta, et tõendikogum on küllaldane

järelduseks, et 07.08.2023 Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare asemel K.K.

24. Vaatamata asjaolule, et kohtu veendumusel leiab juba eeltooduga kinnitust süüdistuse

hüpotees, et V. Vahesaare asemel võttis trihinelloosi kontrollimiseks uuringumaterjali K.K, siis

nimetatu leiab täiendavat tuge ka K.Ki ütlustega.

K.K kuulati kohtumenetluses tunnistajana üle ja pärast jälitustoimingu protokolli tutvustamist

tõdes K.K, et olid mõned korrad, mil ta lõikas proovimaterjali ise: ta lõikas metssea rümba

küljest ise proovi ära ja pani kotti. Tegemist oli olukordadega, kui oli kiire. Neil juhtudel V.

Vahesaar tuli ja võttis need (proovid) ära või siis viis tunnistaja ise need laborisse. Millal sel

viisil toimiti, neid kuupäevi tunnistaja ei mäleta. Küll mäletab tunnistaja, et taoline olukord

eksisteeris siis, kui teostati läbiotsimist. Tol päeval lõikas ta proovid valmis kottidesse. Kui palju

neid proove oli, seda ta ei mäleta, kuid V. Vahesaar pidi proovide kättesaamiseks tulema sisse

1-24-7041

(kohtu märkus: sisenema tootmishoonesse) ja liikuma ruumi, kus ulukid ripuvad (vt ka

läbiotsimisprotokolli, sh selle osiseks olevaid fotosid). Kõnealuses ruumis on laud, kuhu

lauanurka olid proovid ritta seatud. V. Vahesaar pidi need proovid sealt võtma ja seejärel

nendega edasi toimetama. Samuti avaldas tunnistaja, et millal täpselt V. Vahesaar proovid kätte

sai, seda ta täpselt öelda ei oska, sest teda seal siis enam ilmselt ei olnud. Tunnistaja möönis, et

tavaliselt tuli V. Vahesaar vist ca tund aega hiljem. Kui tunnistaja oli ära läinud, siis andis V.

Vahesaar talle sellest teada, et oli käinud, kõik on korras ja uksed võib lukku panna. Prokuratuuri

küsimustele vastates kinnitas tunnistaja ühemõtteliselt, et prokuratuur saab temast õigesti aru, et

tema võttis proovid, jättis proovid laua nurgale ja kuna uksed olid lahti, siis sai V. Vahesaar tulla

ja proovid ise ära võtta. Laborisse sai proovid saata üksnes veterinaarametnik. Samuti kinnitas

tunnistaja, et paaril korral on olnud ka seda, kus ta ise võtab proovid ja toimetab need ka

laborisse. Kohus tõdeb, et tunnistaja ütlused sobituvad ühemõtteliselt ja täielikult eelnevalt

käsitletud proovide võtmisega seotud asjaoludega, moodustades muu tõendikogumiga ühtse ning

loogilise terviku.

25. Mis puudutab V. Vahesaare ütlusi, siis vaatamata asjaolule, et ta on eitanud talle

inkrimineeritava süüteo toimepanemist ja tema ristküsitlemise käigus antud ütluste sisu on kohati

keeruline mõista, sest ütlustest arusaamiseks on vajalik omada taustteavet asjassepuutuvate

õigusnormide näol, nähtub V. Vahesaare vastustest kaitsjale seegi, et K.K on proove võtnud ja ta

sai K.Ki selles protsessis usaldada. Prokuröri küsimustele vastates avaldas V. Vahesaar, et

mõningatel üksikutel kordadel juhtunud seda, et ettevõtjat ei ole isiklikult kohal olnud, kuid ta on

proovimaterjali valmis pannud loomade taga olevale lauale ja sealt ongi ta need proovid kaasa

haaranud. Samuti tõdes ta, et kui tema ise mingitel juhtumitel ise proove uuringule ei viinud, siis

tegi seda ettevõtja/käitleja. V. Vahesaar kinnitas, et 07.08.2023 lõikas Xxxx OÜs 5lt

metssearümbalt keeritsusside proovimaterjali K.K. Selle käsitlusega seotult rõhutas V. Vahesaar,

et kontrollimäärusele tuginedes saavad proove võtta veterinaarjärelevalve ametnik, tema abiline

ja koolitatud jahimees ning proovimaterjali võtmise ülesannet ehk proovide ette lõikamist on ta

K.Kile delegeerinud, ta on K.Ki usaldanud ning see teenib ressursi, sh aja kokkuhoiu eesmärki.

Seega järeldub, et ka K.Ki ja V. Vahesaare ütlused toetavad prokurauuri hüpoteesi paikapidavust

selles, et süüdistuses nimetatud kuupäevadel võttis metssearümpade trihhinelloosi proovid V.

Vahesaare asemel K.K ja proovide võtmise hetkel V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibinud.

26. V. Vahesaar väljendas kohtumenetluses seisukohta, et trihhinelloosi proovi võtmine on

nn mitmetest sammudest koosnev protsess, mille üheks osiseks on rümbalt uuringumaterjali

võtmine.

Kõnesolevale väitele vastamiseks osutab kohus nn Trichinella-määruse (Komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2015/1375) art 2 lg-le 2, mis näeb ette, et hobuste, metssigade ning teiste

keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana

tapamajades või ulukiliha töötlevates ettevõttes süstemaatiliselt proove võtta. Proov võetakse

igalt rümbalt ja proovi võetakse laboratooriumis vastavalt I ja III lisale. Uurides osutatud

rakendusmääruse lisasid, siis neis on küll konkretiseeritud kust ja millise kaaluga proovimaterjali

tuleb võtta, ent see ei näe ette, et proovi võtmist tuleks jagada erinevateks protsessi osadeks.

Rakendusmääruse lisad peavad proovi võtmise all silmas kitsast ja konkretiseeritud tegevust: see

on piiratud faktilise proovi võtmisega kindlast rümba piirkonnast kindlaksmääratud koguses.

Nimetatu on kooskõlas ka kohtumenetluses uuritud dokumendikoguga „Lihakontrolli

käsiraamat“, mis näeb samuti ette, et tapajärgse kontrolli raames proovide võtmine keeritsussi

uurimiseks on kehtestatud rakendusmäärus (EL) 2015/1375, millega kehtestatakse erieeskirjad

liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes. Selles on täpsustatud, et

kütitud metssearümbast võetakse tapajärgse kontrolli käigus proov esijala-, keele või

vahelihasest; vajadusel võib ettevõttesse vastuvõetud metsseakerest võtta proovi keeritsussi

uuringuks enne metsseakere nahatustamist. Proovi võtmisel tuleb alati tagada proovi ja

1-24-7041

metsseakere kokkuviidavus. Seega ole võimalik proovi võtmist osadeks jagada ja see ei oleks

kooskõlas ka loomuliku elukäsitlusega.

27. Mis puudutab V. Vahesaare väidet selle kohta, et ametliku kontrolli raames võib proovi

võtta ka koolitatud jahimees, siis kohus jääb selles küsimuses diametraalselt erinevale

seisukohale.

Juba kõnesoleva otsuse varasemas osas väljendas kohus arusaama, et ametliku kontrolli raames

sai ja saab proove võtta kas veterinaarjärelevalve ametnik või teatud juhtudel tema abi. Kohtu

ette ei ole toodud õiguslikke ehk konkreetsetele regulatsioonidele tuginevaid argumente, mis

võimaldaks nimetatud lähenemisviisist kõrvale kalduda. Samas ei ole põhjust kahtluse alla seada

ka seda, et K.K ei võiks üldse trichinelloosi kontrollimiseks proove võtta ja laborisse toimetada.

Otse vastupidi – põllumajandusministri 15.06.2006 määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja

rümba raietükkide väikses koguses käitlemise hügieeninõuded“ §-ga 5 on ette nähtud

trihhinelloosile vastuvõtliku loomaliigi uurimise nõuded. Selle esimene lõige sätestab, et

trihhinelloosile vastuvõtliku loomaliigi rümbast võtab veterinaarjärelevalveametnik või

koolitatud isik trihhinelloosi esinemise uurimiseks proovimaterjali. Proov võetakse ja seda

analüüsitakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1375 nõuete kohaselt. Vaidlust ei ole

selles, et K.K on osutatud määruse § 5 lg 1 mõttes koolitatud isik, sest talle on xxxx väljastanud

vastava tunnistuse. Kuna kõnesolev määrus kohaldub jahipidamisõigust omava füüsilise isiku

kütitud uluki rümba ning suuruluki rümba raietükkide väikese koguse kohta ega laiene

juriidilisest isikust käitlejale nagu seda on Xxxx OÜ, siis K.Kil puudus õiguslik alus

trihhinelloosi esinemise uurimiseks proovimaterjali võtmiseks Xxxx OÜs. Sedasama selgitasid

kohtuistungil nii asjatundjad, kui ka K.K: kui ta kütib metssea endale või soovib seda enda

tutvusringkonnale jagada, siis võtab ta ise metssealt trihhinella esinemise uurimiseks proovi ja

toimetab selle laborisse. Sel juhul ühtegi ametnikku juures ei ole ja see ei ole puutumuses ka

ühegi ametnikuga. Proovi võtab ta enda ohutuse tagamiseks. Ametnik käib ainult Xxxx OÜs

proove võtmas.

28. Lisaks jäi V. Vahesaare ütlustest kõlama lähenemisviis, et käitleja poolt proovi võtmine

on hinnatav ettevõtja abina, mille õiguslik alus on kontrollimääruse art 15 teine lõige.

Analüüsides kõnesolevat sätet, siis kontrollimääruse art 15 sätestab ettevõtja kohustused. Mh on

teise lõikega ette nähtud, et ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute

läbiviimise ajal abistavad ettevõtjad pädevate asutuste ja mahepõllumajanduslike toodete

kontrolliasutuste töötajaid nende tööülesannete täitmisel ning teevad nendega koostööd.

Analüüsides menetluses ülekuulatud isikuliste tõendiallikate ütlusi, siis üldjoontes tuleb tõdeda,

et koostöö on sedastatav ka trihhinelloosi esinemise uurimiseks võetavate proovide puhul. Nii on

ühist proovivõtmise protseduuri piisava detailsusega kirjeldanud nii K.K kui ka V. Vahesaar, ent

see on sedastatav ka tunnistaja H.K (K) ütlustest. Nii nähtub, et pärast V. Vahesaare

kahtlustatava kinnipidamist määrati metssearümpadele trihhinelloosi korduvproovide võtmine,

mis sai H. K ülesandeks. H. Kauba ütluste kohaselt läks ta kordusproovide võtmiseks Xxxx

OÜsse, kus teostas 5 metssearümba tapajärgse kontrolli (dokumentide kontroll ja võrdlus),

misjärel palus ta K.Kil teostada lõiked proovimaterjali saamiseks. See protseduur osutus

komplitseerituks, sest neilt sigadelt olid juba proovid võetud. Kuna metssigadelt võetakse

reeglina uuringumaterjal diafragmast ja proovi minimaalne kogus on 150 gr, siis oli K.Kil seda

kogust, mida K.K tunnistaja juuresolekul võttis, raske kätte saada/koguda. Tunnistaja kinnitas, et

uuringumaterjali lõikas K.K. Menetluses kuulas kohus tunnistajana üle ka PTA Ida regiooni

töötaja A K. Sarnaselt varem tooduga avaldas temagi, et trihhinelloosi kontrollimiseks teostab ta

esmajoones dokumendikontrolli, millele järgneb uuringumaterjali võtmine. xxxx OÜs, kus tema

järelevalvet teostab, liigutakse peale dokumendikontrolli alla vastuvõttu, kus varumisega tegelev

isik võtab uuringuks vajalikud proovid. Selle protseduuri ajal viibib tema seal kõrval. Taoliselt

toimib ta põhjusel, et proovi võtmiseks tuleb redeliga üles rümbani ronida ja kuna noad on väga

1-24-7041

teravad, siis ta on endale näppu lõiganud. Seetõttu viib uuringu materjali võtmise protseduuri

läbi varumisega tegelev isik: tegemist on professionaaliga, kes oskab proovimaterjali temast

paremini võtta, kuid protseduur leiab aset tema juuresolekul. Peale seda proovimaterjal

pakendatakse ja markeeritakse. Eelnevast nähtub, et proovi võtmine toimibki ettevõtja ja

ametniku koostöös ning kohtul ei ole kahtlusi ega õiguslikke etteheiteid, et taoline tegevus, kus

proovimaterjali kogutakse koos, s.o samaaegselt ühises ruumis ja vahetus läheduses viibides,

vastab kontrollimääruse art 15 teises lõikes sätestatud ettevõtja abistamiskohustusele ja ulatusele.

Millestki taoliselt pole aga süüdistuse aluseks olevate proovivõttude puhul põhjust rääkida:

kohus on juba tõendipõhiselt ära näidanud, et V. Vahesaar proove, millega seoses talle

etteheiteid tehakse, ei võtnud ja ta ei ole viibinud ka nende proovivõttude juures.

29. Kaitsja taotlusel uuriti kohtumenetluses laboratooriumi (LABRIS) proovivõtu juhendit.

Kaitsja tõi välja, et LABRISe proovivõtu juhend näeb ette, et proovid võtab tegevusloaga

loomaarst või vastava koolituse läbinud isik. Kaitsja järeldab nimetatust, et LABRISe suunis

loob aluse selleks, et proovi võis võtta ka koolituse läbinud K.K. Faktiväitena tuleb kohtul

kaitsjaga nõustuda. Nimetatuga seoses tuleb silmas pidada aga seda, et LABRIS võtab vastu ja

uurib ka proove, mille kütt on küttinud isiklikuks otstarbeks ja trihhinelloosi esinemise kontroll

toimub põllumajandusministri 15.06.2006 määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba

raietükkide väikses koguses käitlemise hügieeninõuded“ § 5 lg 1 alusel (vt ka K.Ki, K. K

sellekohaseid ütlusi). Kuna arutusel all oleval juhul on menetluse esemeks ametliku kontrolli

raames võetavad proovid, mille võib kontrollimääruse kohaselt võtta veterinaarjärelevalve

ametnik ja LABRISe proovivõtu juhend ei lükka ümber kontrollimäärusest ja selle alusel

kehtestatud nõudeid, siis viivad need asjaolud tõdemuseni, et kaitsja ei saa õiguslikult tugineda

kaitsealuse vastutuse küsimuses kõnesolevale proovivõtu juhendile viisil nagu ta seda teeb:

kaitsja väide jääb tagajärjetuks.

30. V. Vahesaart süüdistatakse KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Kõnesolev norm tunnistab karistatavaks ametiisiku poolt dokumendi võltsimise

või võltsitud dokumendi väljaandmise. KarS § 299 lg 1 on kohtupraktika kohaselt KarS §-de 344

ja 345 suhtes erinorm ja dokumendi võltsimise sisustamine toimub nende koosseisude alusel

üldjoontes samadel alustel. Erisus väljendub vaid erisubjektis ehk ametiisikus ja eesmärgi osas.

Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes

tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Kohtupraktika on ka

seisukohal, et dokumendi võltsimise mõiste hõlmab ka selle intellektuaalset võltsimist ehk seda,

et dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt

autentsesse dokumenti sisult ebaõiged andmed.

31. KarS § 299 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt vastavalt KarS § 15 lg-le 1

tahtlust. KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt piisab subjektiivse külje täitmiseks sellest, kui toimepanijal

on kõigi objektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaolude suhtes KarS § 16 lg 4 mõttes

kaudne tahtlus. KarS § 299 lg 1 koosseis ei nõua ega eelda, et inimene võltsiks dokumenti või

annaks selle välja mingil kindlal eesmärgil.

32. Kuna V. Vahesaarele heidetakse ette KarS § 299 lg 1 mõttes dokumendi võltsimist, siis

esmalt on vajadus koosseisu täitmise üle otsustamiseks kujundada seisukoht selles, kas

proovivõtu protokollid on hinnatavad dokumentidena. Analüüsides proovivõtu protokolle, siis on

kohus veendumusel, et need on käsitatavad dokumentidena KarS § 299 lg 1 mõttes: need

sisaldavad inimese mõtteväljendust, on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega

asjaolusid ja neist selgub ka väljaandja.

33. Menetluses pole vaidlust selles, et proovivõtu protokollid, mis ühtlasi kannavad endas

1-24-7041

saatekirja funktsiooni, koostas ja kinnitas V. Vahesaar ehk koostajaks märgitud ning selleks

õigustatud isik. Ent nagu kohus väljendus, on KarS § 299 lg 1 järgi karistatav ka dokumendi

intellektuaalne võltsimine ja intellektuaalselt võltsitud dokumendi väljaandmine. Kohtuotsuse

varasemadest osistest nähtubki, süüdistuses nimetatud dokumentidesse on talletatud andmeid,

mis ei kajasta tegelikkust. Nagu juba eelnevalt tuvastatud, on kõikidesse süüdistusaktis

nimetatud proovivõttu protokollidesse proovi võtjaks märgitud V. Vahesaar, kes aga

trihhinelloosi esinemise tuvastamiseks proove/uuringumaterjali ei võtnud. Kohus lükkas ümber

ka kaitseväite, et proovi võtmist tuleb käsitleda mitmest üksikust käitumisaktist koosneva

käitumisaktide ahelana, milles V. Vahesaar isiklikult (osaliselt) osales (toiminguid teostas) ja

mille tulemina saab V. Vahesaart proovide võtjana vaadelda ja käsitada. Samuti ei pidanud

kohus võimalikuks jaatada V. Vahesaart proovi võtjana kontrollimääruse art 15 lg 2 alusel (nn

ettevõtja abistamiskohustus) või delegeerimise alusel. Kohus kordab, et regulaator on ette

näinud, et tapajärgse kontrolli, mille osiseks on trihhinelloosi kontroll, teostab

veterinaarjärelevalve ametnik või selle abi tema järelevalve all või kui on kasutusele võetud

piisavad tagatised, siis tema vastutusel (kontrollimääruse art 18 lg 2 punkt c, samuti art 17, mis

sätestab erimõistete definitsioonid) ning seejuures ei kohaldu ka art 18 lg-s 3 nimetatud erand.

Erandit saab kohaldada, kui pädev asutus on teinud riskianalüüsi – selliseid dokumente kohtu

ette ei toodud ja sellekohaseid küsimusi ei esitanud kaitsja ka kohtumenetluse pooltele, sh

kaitsealusele. Lisaks ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et K.K oleks tegutsenud sõltumatult ja

isegi siis, kui eelnevalt loetletud tingimused oleksid täidetud, on täiendava kriteeriumina nõutav,

et proovide võtmine toimuks veterinaarjärelevalve ametniku või veterinaarjärelevalve ametniku

juuresolekul ja juhiste kohaselt. Tuleb korrata, et süüdistuses märgitud proovide võtmise juures

V. Vahesaar tuvastatu kohaselt ei viibinud. St, et ka erandi kohaldamiseks vajalikud tingimused,

sh ametniku juuresolek, on jäänud täitmata. Seega on süüdistuses nimetatud proovivõtu

protokollid, millesse on V. Vahesaar märgitud proovi võtjana ja mis on täitnud ka saatekirja

funktsiooni, KarS § 299 lg 1 mõttes intellektuaalselt võltsitud dokumendid. Nimetatud

dokumente koostades ja neid kinnitades pani V. Vahesaar toime teo, mis on käsitatav dokumendi

võltsimise vahetu täideviimisena.

34. Kujundades seisukohta subjektiivse koosseisu osas, siis prokuratuur on õigustatult

viidanud V. Vahesaare ametijuhendile. Sellest nähtub, et V. Vahesaar on olnud kohustatud

juhinduma oma töös Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, ameti ja osakonna

põhimäärustest, töökorralduse reeglitest, ametijuhendist, tööandja käskkirjadest ja suulistest

korraldustest. Lisaks on V. Vahesaare amet eeldanud kõrgharidust veterinaaria erialal ja oma

töövaldkonda reguleerivate õigusaktide põhjalikku tundmist. Tema vastutusalas on olnud

vastutusala valdkonnas tegutsemiseks vajaliku informatsiooni ja teabe edastamine ning

valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjate kehtivatest nõuetest, nõuete kehtestamise põhjustest

ja nõuete eiramise tagajärgedest teavitamine. Mis puudutab vastutust, siis ametijuhendi kohaselt

on ta vastutanud esitatud andmete ja koostatud aruannete tõesuse eest ning töövaldkonda

reguleerivatest õigusaktidest kinnipidamise eest. Lisaks on tema ametijuhendis ühemõtteliselt

sätestatud õigus viia läbi menetlus- ja kontrollitoiminguid.

Analüüsides ainuüksi ametijuhendis toodut, siis jätab ametijuhendisse talletatu vähe võimalusi

öelda, et V. Vahesaarele oli teadmata või arusaamatu kontrollimäärusest ja selle alusel

kehtestatud rakendusaktidest tulenevad nõuded, s.o asjaolu, et ametliku kontrolli raames saab

trihhinelloosi esinemise kontrollimiseks proovimaterjali võtta (mõningate eranditega) eelkõige

veterinaarjärelevalve ametnik. Seejuures ei jäta ka kohtus uuritud tõendid üles kahtlust, et V.

Vahesaarele oli see nõue teadmata või võimaldanuks asjasse puutuvad regulatsioonid

proovimaterjali võtta kolmandatel isikutel, antud juhul K.Kil. Nimelt, analüüsides K.Ki ja V.

Vahesaare ütlusi, siis järeldub, et K.K võttis proovid V. Vahesaare juures- ja/või kohalolekuta

vaid üksikutel juhtudel – kui oli kiire. Ka V. Vahesaar kirjeldas, et proove võtsid nad enamasti

koos, sest koos tegutsedes on proovi võtmine lihtsam/mugavam. Koos tegutsemine/toimetamine

1-24-7041

on sedastatav ka H. K ja A. K ütlustest. Seega järeldub isikute selgitustest, mis puudutasid

proovide võtmist, et kolmandad isikud ei saanud proove võtta ilma veterinaarjärelevalve

ametnikuta, seda ei viljeletud ja proovide võtmisel ettevõtja küll abistas, ent ei tegutsenud

proovide võtmisel nn iseseisvalt. Kuna juhi ülesanne on töö ja tööprotsesside efektiivne

korraldamine ning proovide võtmine kujutab endast teatavat ressursikulu, siis ülesande

delegeerimine ettevõtjale tooks kaasa ametiasutuse ressursi kokkuhoiu. Seega juhul, kui

regulatsioonide pinnalt oleks olnud võimalik ülesannete delegeerimine, siis oleks V. Vahesaar

saanud sellele töökorralduslike muudatustega reageerida. Seejuures - see poleks olnud mitte

üksnes võimalus, vaid V. Vahesaar olnuks taolise töökorralduse tegemiseks kohustatud. Nimelt

oli tal ametiülesannete raames kohustus analüüsida tööprotsesse ja välja töötada ettepanekud töö

tulemuslikkuse tagamiseks ja protsesside tõhustamiseks. Lisaks olnuks sel tööprotsessi

muudatusel vahetu mõju PTA eelarvele: tema amet nõudis ametijuhendi kohaselt

eelarvevahendite ja riigivara sihipärast ning efektiivset kasutamist. Märkimist väärib seegi, et

PTA tegutses piiratud ressurssidega: isikuliste tõendiallikate ütlustest nähtub, et V. Vahesaar

tegutses juhtpositsioonil ja ametliku kontrolli tegemine Xxxx OÜs oli tema jaoks tasustamata

lisaülesanne, sest kedagi teist selle tegemiseks polnud võimalik saata.

Kuna kohtu ette ei toodud tõendid, millest nähtuks proovi võtmise delegeerimise õiguslik alus

või V. Vahesaare initsieeritud muudatused tööprotsessis, ja nagu öeldud, regulaator pole sellist

võimalust neil asjaolude, nagu need on tuvastavad käsioleval juhul, ka ette näinud, siis ei jäta

need asjaolud vähimatki võimalust järelduseks, et V. Vahesaar ei saanud aru või oli eksimuses,

kui lubas proovid võtta K.Kil ja märkis iseend neil juhtudel proovide võtjaks. Seega kohus saab

eeltoodu pinnalt teha järelduse, et V. Vahesaar teadis, et Xxxx OÜ veterinaarjärelevalve

ametnikuna saab vaid tema võtta trihhinelloosi esinemise kontrolliks vajalikud proovid ja

nimetatud toimingut ei saanud ega võinud vastava volitusnormi puudumisel delegeerida K.Kile.

Eriteadmisi omava isikuna teadis V. Vahesaar sedagi, et nn Trichinella-määrus ei võimalda

proovide võtmise protsessi liigendada, vaid proovi võtmine on konkreetne, kitsalt määratletud

tegevus, mida menetluse esemeks olevate sündmuste puhul V. Vahesaar ei teostanud. Seega

talletas ta proovivõtu protokollidesse, mis kandsid endas ka labori saatekirja funktsiooni, teadvalt

ebaõiged andmed. Tuvastatud asjaoludest nähtub seegi, et juriidilisest isikust toidukäitleja,

kelleks saab pidada ka Xxxx OÜd, ei oleks saanud uuringumaterjali trihhinelloosi

kontrollimiseks laborisse edastada, sest see volitus on üksnes PTA-l (veterinaarjärelevalvet

teostanud isikul). Tuvastatu kohaselt oli ebaõigete andmete protokolli koostamise ja kinnitamise

eesmärgiks Xxxx OÜs käideldud metssigade toidukõlbulikkuse kontroll ja hilisem ringlusesse

lubamine ning neid eesmärke oli võimalik saavutada vaid PTA ehk veterinaarjärelevalvet

teostanud ametniku toel (vt rakendusmääruse 2019/627 art 37, mis sätestab laboratoorsete

uuringutega seotud erinõuded, sh veterinaarjärelevalve ametniku erinõuded/vastutus). Seega

järeldub, et V. Vahesaar seadis endale eesmärgiks kajastada protokollides selliseid andmeid,

mille kohta ta teadis, et need ei vasta tõele. Samuti oli eesmärgipärane nende ebaõige sisuga

protokollide, mis kandsid ka saatekirja funktsiooni, sisestamine ja kättesaadavaks tegemine

laborile. Neist asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et V. Vahesaar pani ametialase

võltsimise toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2).

35. Kohtus tõusetus seegi, et V. Vahesaarel puudus võimalus muul viisil toimida, sest

proovivõtu protokollid, mis kandsid endas saatekirja funktsiooni, genereeriti JVIS süsteemi poolt

automaatselt ja andmete muutmine proovi võtja isiku osas polnud muudetav. Nimetuga tuleb

täielikult nõustuda. Menetluses on nii V. Vahesaar, H. K kui ka A. K avaldanud, et proovivõtu

protokollid olid (ja on) elektroonilised ja proovi võtja andmed genereerib süsteem JVIS

automaatselt: töötaja/õigustatud isik siseneb oma isikuandmetega (IDkaart, paroolid) JVIS

süsteemi. Eelöeldule vaatamata tuleb kohtul aga esile tuua, et JVIS süsteem on disainitud

kooskõlas kontrollimäärusega (vt nt kontrollimääruse põhjenduspunkte 85-87, rakendusmääruse

IV. peatükk). Kuna kontrollimääruse üldpõhimõtte kohaselt teostab ametlikke kontrolle, mis

1-24-7041

hõlmab ka proovi võtmist, veterinaarjärelevalve ametnik, kes vastutab ametliku kontrolli

nõuetekohasuse ja vastuvõetud otsuste eest (vt kontrollimääruse art 18 lg 5, sh ka

rakendusmäärus 2019/627 art 37), siis sellest arusaamast juhindudes ei peagi JVIS süsteemi

disain ja funktsioonid võimaldama proovi võtja andmete muutmist. Ehk teisisõnu: proovi peabki

saama sisestada vaid see isik, kes ametlikku kontrolli veterinaarjärelevalve ametnikuna

konkreetses ettevõttes vahetult teostas, sest just tema vastutab isikuliselt teostatud ametliku

kontrolli nõuetekohasuse eest. Kuna ametlikku kontrolli ei saa õigusaktide kohaselt teostada

kontrollitav ise (antud juhtumil Xxxx OÜ), siis peagi JVIS võimaldama proovi võtjaks märkida

näiteks Xxxx OÜ esindajast juhatuse liiget K.Ki. Seega hindab kohus väite selle kohta, et JVIS

andmete muutmist ei võimaldanud ja see justkui õigustab V. Vahesaare võltsimistegu,

õiguslikult irrelevantseks.

36. Järgevalt selgitab kohus, et kohtuotsuses käsitlemata tõendid hindab kohus

asjassepuutumatuteks: käsitlemata tõendid on kas korduvad tõendid või ei oma need käesoleva

kaasuse lahendamisel tõendamisväärtust. Lisaks jätab kohus kõrvale tunnistaja A.-A. R ütlused

(03.03.2025 kohtuistungi protokoll). Kõnesolev tunnistaja ei omanud teavet menetluse esemeks

olevate tegude kohta.

37. Kaitsja taotles kohtult menetlustes teostatud jälitustoimingute õiguspärasuse kontrolli.

Selleks tegi prokuratuur kohtute kättesaadavaks jälitustoimiku.

Varjatud jälgimisega seoses tõi kaitsja esile, et nimetatud toiming osutub õigusvastaseks ja

sellega kogutud teave lubamatuks, sest tõendite kohaselt on uurimisasutus sisenenud kohtu loata

kinnisele territooriumile.

KrMS § 1264 lg 5 sätestab, et kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste

abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse,

piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku luba.

Hinnates kaitsja väite põhjendatust, siis tuleb kohtul osutada kohtumenetluses uuritud tõenditele,

sh nii kaitsja kui prokuröri poolt esitatutele. Kohtuistungil esitas kaitsja menetlusliku tõendina

Google Maps kaardi väljavõtte. Väljavõttest nähtub, et otsinguaadressiks on xxxx. Väljavõttele

on kuvatud kaks vaadet: ülemisse ossa on talletatud tänavavaade, alumisse ossa aga

kaardirakendus. Väljavõte kujutab andmeid seisuga aprill 2023. Uurides väljavõttele talletatud

kaardirakenduse väljatrükki, siis nähtub, et aadressile xxxx on võimalik liikuda kahel viisil.

Samuti nähtub kaardirakenduse väljatrükist, et väljavõtte ülemisse ossa kuvatud fotokujutis on

tehtud vasakult sissesõiduteelt (kollane, inimese-kujuline märgistus). Ühtlasi nähtub, et

sissesõidutee on märgistatud sissesõidukeelu märgiga ja näib, et seal sissesõitu piirab ka värav.

Kahe sissesõidutee olemasolu on sedastatav ka prokuratuuri esitatud tõendikogumist (vt

04.03.2025 koostatud jälitustoimingu protokoll ja selle osiseks olevad kaardid/fotod).

Kõnesolevast tõendist nähtub, et 18.06.2023, 26.06.2023 ja 02.07.2023 kasutas V. Vahesaar

Xxxx OÜ territooriumile jõudmiseks alternatiivset ehk parempooset sissesõiduteed. Seejuures ei

nähtu prokuratuuri tõenditest, et territoorium, kus Xxxx OÜ tegutseb ja kust V. Vahesaar

eelviidatud kuupäevadel xxxx OÜ tegevuskohta sõitis, oleks piirdega ümbritsetud või oleks sinna

paigaldatud sissesõitu keelavat märgistust. Kohtul ei ole võimalik tugineda vaidlusaluses osas ka

K.Ki ütlustele, sest tema ütlused ei lükka ümber prokuratuuri tõendeid. K.K märkis kaitsja

küsimustele vastates, et xxxx OÜ, mis asub aadressil xxxx, territoorium on aiaga piiratud, kus on

tõkkepuud ja väravad. Lisaks on keelumärgid ja märgistus „Sisenemine keelatud“. Seetõttu ei

tohiks võõrad inimesed sinna sattuda. Juba lihatööstuse ehitamisel oli nõue, et see peab olema

aiaga piiratud. Nende kõrval ehk naabriks on xxxx, mis on samuti ära piiratud, sest neil on seal

kaamerad. Prokuratuuri küsimusele, kui kõrge aed Xxxx OÜ territooriumi ümbritseb, vastas

K.K, et metsa ääres, mis on metsaga piiratud, sealt on vana aed maas, seal aeda enam ei ole; aga

muidu, mille ta lasi panna, kust on võimalik nagu sisse tulla, seal on 1,80 meetrit, kui ta ei eksi.

Ta avaldas, et ühelt poolt on xxxx OÜ, siis on tõkkepuu, siis on väravad maja taga, mis sõideti

1-24-7041

talvel traktoriga maha. Analüüsides K.Ki ütlusi, siis kohus tõdeb, et tema ütlused on kõnesolevas

osas vastuolulised ja kohtul ei ole võimalik tema ütlusest kaitseversiooni kinnituseks tuge saada.

Ühtlasi tuleb tema ütlused kõnesolevas osas ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Lisaks

kontrollis kohus kaitsja teabe paikapidavust KrMS § 60 lg 3 alusel avalikult kättesaadava teabe

ehk Maa- ja Ruumiameti fotolao kaudu (kättesaadav: Fotoladu - Maa- ja Ruumiamet). Ka sealt

nähtuv kaitseversiooni piirdega ala kohta ei kinnita. Vastupidi – erinevatel aastatel Maa- ja

Ruumiameti fotolattu talletatud fotod välistavad aia olemasolu ümber Xxxx OÜ territooriumi.

Kuna kaitsja ei ole tõendanud, et Xxxx OÜ territoorium oli jälitustoimingu tegemise ajal piirdega

ala ja see väide ei leia tuge ka muudest tõenditest, siis tuleb see väide kõrvale jätta. Ühtlasi tuleb

asuda seisukohale, et uurimisasutusel/prokuratuuril puudus õiguslik kohustus taotleda varjatud

jälgimiseks seega kohtu luba KrMS § 1264 lg 5 alusel.

38. Kohtus uuritud tõenditest nähtub seegi, et menetluses koguti tõendeid teabe salajase

pealtkuulamisega. Kaitsja taotles selleski osas kohtu hinnangut, kas kõnealust toimingut lubav

kohtumäärus on kooskõlas nn ultima ratio-põhimõttega.

KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoiming lubatud, kui andmete kogumine muude

toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel

ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

Kohus peab jälitusluba andes esitama selgetud põhjendused, missugused konkreetse

kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles

kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud

või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Nii nagu iga kohtueelse menetluse

toiming, eeldab ka jälitustoiminguks loa andmine kuriteokahtluse olemasolu.

Analüüsides kohtumäärust ja selle määruse aluseks olnud prokuratuuri taotlust, siis kohus ei

tuvasta neis menetlusdokumentides minetusi. Nii prokuratuur, kui prokuratuuri taotlust

lahendanud kohus on kohtueelses menetluses nõutaval tasemel tuvastanud kuriteokahtluse

esinemise. Lisaks nähtuvad nii kohtumäärusest kui ka selle aluseks olnud prokuratuuri taotlusest

põhjendused, miks on kõnesolevas menetluses tarvidus tõendeid koguda isiku õigusi intensiivselt

riivavate meetmetega ning miks ei ole võimalik sama eesmärki saavutada muude meetmetega.

Märkimist väärib seegi, et prokuratuuri esimese taotluse jättis kohus rahuldamata. Kuna nii

prokuratuuri kui prokuratuuri taotlust lahendanud kohtukoosseisu põhjendused vastavad

nõutavale põhjendamiskoormisele, sh ultima ratio-põhimõtte kontekstis, siis osutuvad tõendid,

mida koguti jälitustoimingutega, õiguslikult lubatavateks, millele kohtul on võimalik tugineda.

Kuigi jälitustoimingute õiguspärasust hinnatakse ex ante, siis tulenevalt asjaolust, et

kohtuistungil väljendas kaitsja seisukohta, et jälitustoimingutega kogutud teave oleks olnud

kogutav ka PTA kasutuses olevate sõidukite ametisõitude ja aegade võrdlemisega, siis kohus

seda käsitlust ei jaga. Elektroonilised sõidupäevikud võimaldavad koguda teavet selle kohta,

kelle kasutuses üks või teine sõiduk oli, kus sellega sõideti, kus sõidukit pargiti ning kaua kusagil

viibiti. Sõidupäevik ei saa anda ega anna teavet selle kohta, kas veterinaarjärelevalve ametnik

teostab tapajärgset kontrolli, sh kas ta võtab võib ise trihhinelloosi esinemise kontrollimiseks

uuringumaterjali. Nii nagu tõid kohtumenetluses välja peaasjalikult kõik isikulised tõendiallikad,

on proovi võtmine üldjuhul ajaliselt kiire protseduur (vt ka kaitsja tõendeid, s.o sõidupäevikud),

mistõttu ei saa sõidupäevikuid pidada selliseks tõendamise viisiks, mis asendaks

jälitustoimingutega kogutavat teavet või võimaldaks ligilähedaselt koguda samalaadset teavet.

Arutuse all oleval juhul nähtub seegi, et xxxx OÜs oli trihhinelloosi kontrolliks vajaliku proovi

võtmisega seotud kaks isikut: V. Vahesaar ja K.K. Täiendavaid tunnistajaid, kes saanuks proovi

võtu kohta ütlusi anda, ei olnud. Seega saab ka tagantjärgi tõdeda, et tõendite kogumine muude

toimingutega oli raskendatud ja jälitustoimingute tegemiseks eksisteeris ilmne ja vältimatu

vajadus.

Lisaks kohus meenutab, et uurimisasutus ja prokuratuur kohustavad tõhusalt ning sisuliselt

rakendama legaliteediprintsiipi: legaliteedipõhimõtte järgimiseks ei ole piisav

1-24-7041

kriminaalmenetluse toimetamise fakt iseenesest; menetlus peab hõlmama väidetava kuriteo

võimaliku toimepanija kõiki käitumisakte, millel on kriminaalmenetluse toimetamiseks piisava

tõenäosusega kuriteo tunnused, ja kõiki isikuid, kelle puhul saab rääkida kriminaalmenetluse

alustamiseks või jätkamiseks piisavast kahtlusest, et ta on käitunud mõnes kuriteokoosseisus

kirjeldatud viisil (vt RKKKm 1-20-79). St, et riigivõim kohustub kuriteoasjaolude ilmnemisel

läbi viima tõhusa ja sisulise menetluse.

39. V. Vahesaart süüdistatakse süüteo toimepanemises ametiisikuna. KarS § 288 lg 1

kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund,

sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta,

teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisiku

keskne tunnus – ametiseisund – seisneb KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse

töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming,

sealhulgas osaleda otsuse tegemises või toimingus või nende sisulises suunamises. Otsus on teise

isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele

või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu

juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend,

samuti asutuse siseakt (KVS § 2 lg 2 p 1 teine lause). Toiming on teisele isikule, sealhulgas

avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav

tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises,

tegevusetuses või viivituses (KVS § 2 lg 2 p 2 teine lause).

40. Kohtumenetluses uuritud tõendite kohaselt töötas V. Vahesaar süüdistuses nimetatud ajal

Põllumajandus- ja Toiduametis (PTA) Põhja regiooni juhatajana (vt PTA 01.01.2021 käskkirja

nr 2.1-2/30; Põllumajandusameti ja Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks

ümberkorraldamisega viidi V. Vahesaar üle ja nimetati alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja

Toiduameti Põhja regiooni juhataja ametikohale). Põllumajandus- ja Toiduamet on täidesaatva

riigivõimu asutus (vt äriregistri väljatrükki), mis kuulub Maaeluministeeriumi valitsusalasse,

kuhu on koondatud kogu põllumajandus-toiduahela järelevalve. Põllumajandus- ja Toiduameti

Põhja Regiooni põhimääruse kohaselt on Põhja regioon PTA piirkondliku pädevusega

struktuuriüksus, mis täidab temale ameti põhimäärusega ettenähtud ülesandeid (p 1.1). Oma

ülesannete täitmisel esindab regioon pädevuse ulatuses ametit (p 1.2) ja regiooni tööd suunab,

koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor (p 1.4). Regiooni juhib juhataja, kes vastutab

põhimäärusega pandud ülesannete täpse ja tähtaegse täitmise eest (p 1.5). Regiooni

põhiülesanded oma tegevuspiirkonnas on teha oma pädevuse piires ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, sh veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli, ning järelevalvet (p 2).

Põhiülesannete täitmiseks regioon: 1) menetleb taotlusi, majandustegevusteateid, tegevuslube ja

muid lube ning viib läbi järelevalvetoiminguid ja muud haldusmenetlust; 2) kohaldab riigi sundi

seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) annab haldusakte, teeb

haldustoiminguid ja sõlmib lepinguid; 4) teeb koostööd teise valitsusasutuse, valitusasutuse

hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega, 5) osaleb ameti

strateegiliste ja muud planeerimisdokumentidega koostamisel; 6) esitab kehtestatud korras

andmeid ja aruandeid teostatud järelevalve- ja muude toimingute kohta; 7) selgitab õigusaktide

nõudeid valdkonnas tegutsevatele isikutele ja ettevõtjatele, neid ühendavatele

organisatsioonidele ja avalikkusele; 8) teeb ennetustööd, tagab valmisoleku hädaolukorrale

reageerimiseks ning reageerib vastavalt kehtestatud juhistele ja 9) täidab peadirektori poolt

pandud muid ülesandeid.

Põhja regiooni juhataja ametijuhendi kohaselt on ametikoha eesmärgiks tagada regioonile

pandud ülesannete täitmine ja eraldatud ressursside sihipärane ja efektiivne kasutamine ning

tegevuste koordineerimine toidu, loomatervise, loomade heaolu, veterinaaria, sööda,

põllumajandusloomade aretuse ning turukorralduse valdkonnas, eesmärgiga aidata kaasa

1-24-7041

usaldusväärse toiduohutussüsteemi ja tasakaalus põllumajanduskeskkonna loomisele

loomataudide ennetamisele ja tõkestamisele, inimestele ja loomadele ühiste haiguste

ärahoidmisele ning loomade heaolu tagamisele (p 3.1). Oma ametiülesannete raames on regiooni

juhatajal õigus mh: esindada ametit regiooni ülesannete ulatuses ja oma pädevuse piires (p 5.1),

viia läbi menetlus- ja kontrollitoiminguid haldusmenetluse seaduses ja korrakaitse seaduses

ettenähtud alustel ja korras (p 5.2) ning allkirjastada kirju, haldusakte, otsuseid ja muid

dokumente oma pädevuse piires (p 5.3). Regiooni juhataja vastutab ametijuhendis määratud

tööülesannete vastutustundliku, õiguspärase, õigeaegse ja täpse täitmise eest (p 6.1), mh esitatud

andmete ja koostatud aruannete tõesuse eest (p 6.1.1.). Lisaks sätestavad ToiduS § 47 lg-d 1 ja 4

koostoimes ToiduS § 1 lg-ga 1, et PTA teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis

käitlemisvaldkondades ning järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2017/625 ja muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.

Osutatud sätetest järeldub, et V. Vahesaare tegevus mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2017/625 alusel teostatud ametliku kontrolli läbiviimisel on vaadeldav avaliku

ülesande täitmisena KarS 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 2 mõttes, V. Vahesaarel oli avaliku ülesande

täitmiseks ametiseisund ja seetõttu tuleb V. Vahesaart käsitada ametiisikuna KarS § 288 lg 1

mõttes.

41. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab

kohus, et V. Vahesaar pani toime talle etteheidetavad teod ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida

KarS § 299 lg-s 1 ettenähtud kuriteona. Puudub alus kahelda V. Vahesaare teo õigusvastasuses ja

süülisuses.

42. KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistamise aluseks on isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Vangistust võib mõista, kui

karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa

paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama (KarS § 56 lg 2).

43. Kujundades seisukohta kohaldamisele kuulva karistusliigi üle, siis riiklik süüdistaja

taotles V. Vahesaare karistamist vangistusega. Riiklik süüdistaja põhistas karistusliigina

vangistuse kohaldamist asjaoluga, et V. Vahesaar pani talle etteheidetava teo toime kõrge

riigiametnikuna. Hinnates prokuratuuri taotluse õiguslikku asjakohasust, siis on kohus

seisukohal, et tegemist on irrelevantse käsitlusega, mis ei saa kaasa tuua ega too kaasa V.

Vahesaare vangistusega karistamist. Taolise käsitlusega on võimalik nõustuda, kui seadusandja

oleks KarS § 299 koosseisu selliselt reguleerinud ehk sätestanud näiteks kvalifitseeritud

koosseisu, kus kõrge riigiametniku poolt KarS § 299 süüteokoosseisu realiseerimine oleks

karistatav üksnes vangistusega. Kuna seadusandja taolist erisust ette näinud ei ole, siis tuleb

pöörduda vangistuse kohaldamiseks KarS § 56 lg 2 poole ja ära näidata asjaolud, et süüdistatava

puhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada muul viisil kui vangistusega. Kui karistuse

eesmärgid on saavutatavad kergema karistusega, siis vangistuse kohaldamine ei ole õiguslikult

lubatav.

44. Analüüsides V. Vahesaare isikut, siis karistusregistri andmete kohaselt on V. Vahesaar

kriminaalkorras karistamata isikuks. Seejuures nähtub V. Vahesaare tööandaja ehk PTA

20.12.2023 menetlejale adresseeritud dokumendist, et V. Vahesaar on PTAs ja selle eelkäijates

kokku töötanud 26 aastat ning tööandjal V. Vahesaare tööle etteheited puuduvad. PTA on

otsesõnu ja ühemõtteliselt esile toonud, et V. Vahesaar on oma tööd teinud kohusetundlikult ja

käitunud nii juhi kui ka ametnikuna korrektselt. Kohtumenetluses uuriti tõendina ka tänukirja,

1-24-7041

milles PTA tänab V. Vahesaart pikaajalise ja südamega tehtud töö eest. Mööda ei saa vaadata

sellestki, et menetluses kuulati üle V. Vahesaare kolleeg H. K, kes tõi samuti välja, et V.

Vahesaar on oma ülesannete täitmisel olnud kohusetundlik ja usaldusväärne ning see, et ta

juhatajana teostas xxxx OÜs ametlikku kontrolli, oli tingitud asjaolust, et Xxxx OÜs ametliku

kontrolli tegemiseks oli vajadus 0,34 koormusega inimest, ent sellise koormuse tööks ei olnud

võimalik kedagi palgata. Ka nn maja seest polnud sellist ressurssi võimalik leida, mistõttu võttis

V. Vahesaar vabatahtlikult ja lisatasuta selle ülesande enda kanda. Võttes aluseks menetluse

esemeks oleva teo tehiolud ja kujundades nende pinnalt hinnangu, kas tegu/teo tehiolud osutuvad

selliseks, mis välistavad rahalise karistuse kohaldamise ja õigustavad karistusliigina vangistust,

siis on kohus veendumusel, et ka menetluse esemeks olev tegu/teo tehiolud ei nõua vangistuse

kohaldamist. V. Vahesaare süüdimõistmise aluseks on 8 tegu/sündmust, milles V. Vahesaar

kajastas ennast tegelikkusele mittevastavalt Trichinella proovide võtjana. Peale proovi võtja isiku

ebaõiget kajastamist ühtegi muud etteheidet V. Vahesaarele tehtud ei ole. St, et muus osas on

kogu Trichinella proovivõtu protsess kuni laborianalüüside vastuste saamiseni nõuetekohane.

Ühemõtteliselt puuduvad vaidlused ka selles, et saastunud ulukiliha oleks jõudnud käitlusesse ja

veelgi enam, et saastunud ulukiliha oleks põhjustanud kellelegi tervisekahju.

Eelneva kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille

pinnalt tõdeda, et V. Vahesaare puhul ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad kergema

karistusliigiga. Sellest tulenevalt ei ole vangistuse kohaldamine õiguslikult lubatav ja V.

Vahesaare suhtes kuulub karistusliigina kohaldamisele rahaline karistus.

45. Karistamise aluseks isiku süü. Riiklik süüdistaja taotles V. Vahesaare karistamist 4 kuu

pikkuse vangistusega. Tuginedes seadusandaja kehtestatud sanktsiooniraamile ehk sellele, et

KarS §-s 299 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada kuni

kolmeaastase vangistusega, siis olukorras, kus riiklik süüdistaja taotles V. Vahesaare karistamist

4 kuu pikkuse, s.o sanktsiooni alammäära jääva vangistusega, on põhjust järelduseks, et riiklik

süüdistaja hindab V. Vahesaare süüd väikeseks.

46. Analüüsides kohtu ette toodud asjaolusid, siis kohus selle hinnanguga ehk V. Vahesaare

süü väikeseks hindamisega täielikult ka nõustub. V. Vahesaare süüdimõistmise aluseks on 8

tegu/sündmust. Eelnevalt uuritud tõendid osutavad, et faktiliselt võttis metssea rümpadelt

Trichinella proovimaterjali K.K. K.K avaldas kohtuistungil, et ta on Xxxx OÜ omanik, kes

täidab talle kuuluvas ettevõttes erinevaid rolle, ta teeb kõike. Äriregistri andmete kohaselt on

Xxxx OÜ põhitegevusalaks liha- ja linnulihatoodete tootmine. St, et äriühingu tegevus allub

täielikult toiduseaduse ja muude õigusnormide rangele regulatsioonile. Analüüsides

toiduseadusest tulenevaid käitlemise üldnõudeid (vt nt ToiduS § 21 lg 1, § 22) ja käitleja

enesekontrollikohustust (vt ToiduS § 34), samuti juba korduvalt käsitletud kontrollimäärust (EL)

2017/625, sh selle põhjenduspunkti 13, milles märgitakse, et liidu toidutarneahela õigusaktid

tuginevad põhimõttele, et ettevõtjad vastutavad nende kontrolli all oleva tootmise, töötlemise ja

turustamise kõigis etappides selle eest, et järgitakse liidu toidutarneahela õigusakte, mida

kohaldatakse nende tegevuste suhtes, siis järeldub, et sõltumata sellest, et käitlejate, toodete,

toormaterjali jne teostatakse ametlikke kontrolle, langeb põhivastutus ettevõtjale. Ettevõtja

vastutus tähendab käesoleva kaasuse tehiolusid silmas pidades seda, et Xxxx OÜ ja tema

juhtorganid ehk K.K peavad tagama toidu ohutuse, sh tegema kõik selleks, et ebakvaliteetne

ja/või ohtlik toit inimesteni ei jõuaks.

Kohtu veendumusel ei ole vaidlusi selles, et K.K omab spetsiifilisi teadmisi metssearümpadega

ümberkäimiseks. Nagu juba osutatud, on tema juhitav ettevõte toidukäitleja, mis nõuab juba

iseenesest spetsiifiliste teadmiste olemasolu ja eriilmeliste nõuete täitmist. Teiseks uuriti

menetluses K.Kile Eesti Maaülikooli väljastatud tunnistust, mis kinnitab, et K.K on läbinud

täiendkoolituse „Sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele“. Kõnesoleva dokumendi kohaselt on

koolituse läbinu tutvunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega

1-24-7041

sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni eeskirjad, koolitatud isikute õigused ja kohustused

ning esmakontrolli tulemuste vormistamine. Koolitatud isikul on õigus hinnata kütitud looma

seisundit, eesmärgiga välja selgitada võimalikud ohud inimese tervisele ja deklareerida

kirjalikult kütitud uluki esmakontrolli tulemusi. Tunnistuse lisaks olevalt dokumendilt nähtub, et

koolitusel on mh käsitletud patoloogilisi muutusi looduslikes ulukites: elundite degeneratsioon,

vereringehäiretest põhjustatud patoloogiad, kelmete haigused seedetrakti patoloogia,

hingamiselundite patoloogia, lihaste patoloogia, bakteriaalsete ja viiruslike ning parasitaarsete

haiguste korral esinevad patoloogilised muutused, patoloogilise materjali võtmine

laboratoorseteks uuringuteks. Täiendades eelöeldut täiendavalt ka põllumajandusministri

15.06.2006 määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses

käitlemise hügieeninõuded“ §-s 5 sätestatuga, mis kohustab trihhinelloosile vastuvõtliku

loomariigi rümbast proovimaterjali võtma, siis järeldub, et K.K ei tohtinud küll ametliku

kontrolli raames proovimaterjali võtta, ent tegemist ei olnud ka võhikuga: K.K oli läbinud

vajaliku koolituse, ta teadis mida ja kuidas kontrollida, sh kuidas ning kust nõuetekohaselt

proovimaterjali võtta, ja mis samuti kohane – isiklikuks otstarbeks kütitud metssea puhul oli ta

koolitatud isikuna õigustatud ja kohustatud trihhinelloosi uuringuks proovimaterjali võtma.

Seega kokkuvõtvalt - V. Vahesaar eksis, kui ta lubas ametliku kontrolli raames K.Kil

proovimaterjali võtta ja eksis ka K.K, kui ta ametliku kontrolli raames V. Vahesaare vahetu

juuresolekuta Trichinella proovimaterjali võttis, ent eriväljaõpet ja vastavaid teadmisi omava

isiku poolt proovimaterjali võtmine, sh olukorras, kus seesama isik vastutab toidukäitlemise ja

toidu ohutuse eest ning nende nõuete täitmisest sõltub äriühingu tegevuse jätkumine, evib kohtu

jaoks V. Vahesaare süü hindamise kontekstis nö tasakaalustavat, V. Vahesaare süüd vähendavat

mõju. Olukord osutuks teiselaadseks, kus proovimaterjali oleks võtnud eriteadmisteta suvaline

isik. Kohus meenutab, et süüdistusekohane V. Vahesaarele tehtav etteheide piirdub

proovivõtuprotokollides enda proovivõtjana esitamisega, mis tähendab, et muus osas on

protokollid korrektsed ehk kajastavad tegelikkust ja ühelgi juhul ei ole käitlemisse jõudnud

saastunud uluki liha. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et V. Vahesaare süüd tuleb

hinnata väikeseks.

47. Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, siis sarnaselt

riikliku süüdistajaga ei tuvasta kohus karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude

olemasolu. Samuti ei pea kohus V. Vahesaarele kohaldatavat karistuse määra vajalikuks

korrigeerida eri- või üldpreventiivsetest kaalutustest lähtuvalt. Nagu juba varem toodud, on V.

Vahesaar kriminaalkorras karistamata, talle etteheidetava teo osas saab rääkida lühikesse

perioodi jäänud rikkumisest ja kohus ei tuvasta asjaolusid, mis tema isikust tulenevalt nõuaks

karistuse määra korrigeerimist. Niisamuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis

üldpreventsiooni eesmärgil nõuaks karistusmäära korrigeerimist: viimatinimetatu aktualiseerub

juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. Seejuures ei pea kohus

õiguslikult relevantseks riikliku süüdistaja käsitlust, et eri- ja üldpreventiivsetel osutub kaalukaks

asjaolu, et V. Vahesaar realiseeris KarS § 299 lg 1 koosseisu kõrge riigiametnikuna. KarS § 299

koosseisuga ongi seadusandja kriminaliseerinud ametiisiku poolt ametialase võltsimise ja näinud

ette võrreldes KarS §-ga 344 rangema karistuse määra.

48. Riiklik süüdistaja tõi kohtuvaidlustes välja, et just V. Vahesaare kõrge riigiametniku

staatus ei võimaldanud kriminaalasja lahendamist oportuniteediga, nagu taotles V. Vahesaare

kaitsja. Kuigi samalaadse taotluse esitas kaitsja kohtule ka kohtuvaidlustes, siis kohtul puudub

menetlusõiguslik alus vastava taotluse kaalumiseks või rahuldamiseks, sest vastavad eeldused ei

ole täidetud. Seadusest tulenevalt saab kohus oportuniteeti kohaldada prokuratuuri taotlusel.

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaks kõnesolevast nõudest kõrvale kalduda.

Seejuures kohus ei välista, et oportuniteediga kriminaalasja lõpetamine ei võiks uuesti

aktualiseeruda apellatsioonimenetluses, kui apellatsiooni esitamiseks õigustatud isikud

1-24-7041

otsustavad realiseerida edasikaebeõigust.

Vaatamata eelöeldule, s.o sellele, et kohtul ei ole võimalik oportuniteeti kohaldada, jääb kohus

prokuratuuri seisukohast, mille kohaselt välistab oportuniteedi kohaldamise süüdistatava kõrge

riigiametniku staatus, eriarvamusele. Asjaolu, et üks või teine teo toimepanija osutub kõrgeks

riigiametnikuks oportuniteedi kohaldamist iseenesest ei välista. Seadusandja tahte kohaselt on

oportuniteet kohaldatav: 1) II astme kuriteo puhul; 2) kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole

suur (kohtu märkus: vt prokuratuuri karistusettepanekut, s.o vangistus 4 kuud, mis on sanktsiooni

alamäära lähedasse määra jääv karistus), 3) ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning 4) kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Analüüsides

käsitletud tingimusi, siis neist ei nähtu, et seadusandja eesmärgiks oli välistada oportuniteedi

kohaldamine kuritegude puhul, mille toimepanijaks on kõrge riigiametnik. Kohus möönab, et

riigiametnike puhul võib kriminaalmenetluse jätkamiseks avaliku menetlushuvi puudumise

kriteerium olla mõnevõrra kõrgem, ent seda tuleb igakordselt hinnata konkreetse kaasuse

asjaoludest lähtuvalt. Arutuse all oleval juhul tuleb mh arvesse võtta, et Xxxx OÜ valmistas

valmistooteid (konservid, suitsuvorst jne), mida ei müüdud kusagil kauplustes,

kaubanduskettides, vaid valmistooteid valmistati konkreetsetele jahiseltsidele ehk valmistooted

jõudsid kasutamiseks/tarvitamiseks kitsale ringile tarbijatele. Seega nn võltsimisest mõjutatud

isikute ring ja võimalik põhiõiguste riive ei saa objektiivselt olla kuigi suur.

49. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et V. Vahesaart tuleb karistada rahalise karistusega

120 päevamäära. Tegemist on karistuse määraga, mis vastab V. Vahesaare süüle, võtab arvesse

nii karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka karistuse mõistmise eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi.

50. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise

päevasissetuleku alusel. Kuna V. Vahesaare puhul on päevamäära suuruseks 63,20 eurot

(teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on V. Vahesaare

keskmise päevasissetuleku suurus 63,29 eurot; KarS § 44 lg 4 kohaselt väljendatakse

päevamäära suurust kümne sendi täpsusega), siis see toob kaasa järelmi, et tema rahalise

karistuse suuruseks on 7 584 eurot.

51. Kohtus uuritud tõendite kohaselt peeti V. Vahesaar kuriteos kahtlustatavana kinni

07.08.2023. Samal päeval ta ka vabastati. KarS § 68 lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse

karistusaja hulka ja ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse

kolm päevamäära. Nimetatust tuleneb, et V. Vahesaarele mõistetavat rahalist karistust tuleb

vähendada kolme päevamäära võrra ja tema tasumata rahaliseks karistuseks on 117 päevamäära

ehk rahalises vääringus 7 394,40 eurot.

52. Riiklik süüdistaja taotles V. Vahesaarele mõistetava karistuse, tõsi küll – vangistuse -

täielikult tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel.

Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale, kohus meenutab, et karistusest tingimisi vabastamine

ei ole iseseisev karistusliik ja kui on taotletud selle kohaldamist, siis tuleb kohtul selles karistuse

individualiseerimise viisis ka seisukoht kujundada. Seejuures ei omista kohus kaalu asjaolule, et

riiklik süüdistaja taotles karistusettepanekus karistusliigina vangistust, sest seadusandaja on ette

näinud, et KarS § 73 sätted on kohaldatavad ka rahalise karistuse puhul.

KarS § 73 lg 1 sätestab, et kohus võib jätta mõistetud karistuse täielikult või osaliselt täitmisele

pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase isik. Nn kergemate süütegude

kontekstis on seadust tõlgendatud leevendavalt ja leitud, et seaduses nimetatud alused ei pea

esinema ühel ajal, vaid piisab ka ühest alternatiivist. Süüdistatava karistamist tingimuslikku

vabastamist saab kergemate kuritegude korral lugeda seaduslikuks ka siis, kui kohtuotsuses on

1-24-7041

veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate

tunnuste märkimisväärset eripära (vt RKKKo 1-23-52 p 23).

Kohus käsitles V. Vahesaare süüküsimust, esitades argumentatsiooni, millistel kaalutlustel on

põhjendatud hinnata V. Vahesaare süü suurust väikeseks. Täiendades nimetatut ka V. Vahesaare

isikuga, siis võrreldes teo toimepanemise aja seisuga on V. Vahesaare positsioon diametraalselt

muutunud: ta on lõpetanud oma pikki aastaid/aastakümneid kestnud töösuhte ja on suundunud

vanaduspensionile. Hinnates toodud asjaolusid nende kogumis, asub kohus seisukohale, et V.

Vahesaarele mõistetud rahalise karistuse tasumine ei ole otstarbekas ja kohus määrab jätta selle

karistuse täielikult tingimisi kohaldamata.

Neist kaalutlustest lähtuvalt leiab kohus ühetaoliselt riikliku süüdistajaga sedagi, et katseaega

võib kohaldada seadusandaja kehtestatud miinimummääras, s.o pikkusega 1 aasta (KarS § 73 lg

3). Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest (KarS § 78 p 1).

53. Kõnesolevas kriminaalasjas langetab kohus süüdimõistva kohtuotsuse. KrMS § 180 lg 1

esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluses tekkinud menetluskulud V. Vahesaare kanda. Arutuse

all oleval juhul moodustuvad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast

(KrMS § 175 lg 1 p 9) ja valitud kaitsja tasust (KrMS § 175 lg 1 p 1).

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024

määruse nr 87 „Töötasu alamäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks

täistöötajaga töötamise korral 886 eurot. St, et sundraha suurus on 1 329 eurot ja see kuulub V.

Vahesaarelt väljamõistmisele.

V. Vahesaare kaitsja esitas taotluse hüvitada V. Vahesaarele kriminaalmenetluses kantud

kaitsjatasu summas 17 043,20 eurot. See kulu jääb V. Vahesaare kanda.

54. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Analüüsides kohtu ette toodud asjaolusid, sh süüdistatava isikut ja tema varalist seisundit, samuti

seda, et V. Vahesaar on varem kriminaalkorras karistamata, ta on elanud õiguskuulekalt ja

tänaseks on ta vanaduspensionil, siis asub kohus seisukohale, et V. Vahesaare puhul on

kohaldatav KrMS § 180 lg 3, mis võimaldab tasuda menetluskulude tasumist ositi. Kohus

määrab, et V. Vahesaar kohustub tasuma talt väljamõistetud menetluskulu ositi, s.o kohtuotsuse

jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab, et menetluskulude osade kaupa hüvitamise

kohustuse panemine ei piira V. Vahesaare õigust tasuda väljamõistetud menetluskulu ühekordse

maksena või lühema perioodi jooksul, kui seda on 1 aasta.

(allkirjastatud digitaalselt)