2-23-3570/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

15. august 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-3570

Tsiviilasi

I. R. hagi Tervise Arengu Instituut vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu

lõpetamise, saamata jäänud töötasu, hüvitiste ja viivise nõudes

Hagihind

23 896,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. R. (isikukood XXX)

Kostja: Tervise Arengu Instituut (registrikood 70006292)

Kostja esindajad: S. M., M. M.

Kohtuistungi toimumise aeg

15.04.2025.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja I. R.

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari-Ann

Veiermann

Kostja esindajad S. M., M. M.

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tuvastada I. R. ja Tervise Arengu Instituut vahel 14.02.2012.a sõlmitud töölepingu nr

457 erakorralise ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada I. R. ja Tervise Arengu Instituut vahel 14.02.2012.a sõlmitud tööleping nr 457

TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.02.2023.a.

4. Välja mõista Tervise Arengu Instituudilt I. R. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel

summas 18 000 eurot (bruto).

5. Välja mõista Tervise Arengu Instituudilt I. R. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras nõudelt 18 000 eurolt alates 30.12.2022.a kuni nõude 18 000 euro

kohase tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.

6. Välja mõista Tervise Arengu Instituudilt I. R. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel

summas 3285,78 eurot (bruto).

7. Välja mõista Tervise Arengu Instituudilt I. R. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras nõudelt 3285,78 eurolt alates 30.12.2022.a kuni nõude 3285,78 euro

kohase tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.

8. Jätta rahuldamata I. R. hagi Tervise Arengu Instituut vastu hüvitise TLS § 35 alusel

saamata jäänud töötasu summas 2508,05 euro (bruto) ja sellelt viivise alates 30.12.2022.a

kuni nõude täieliku täitmiseni väljamõistmiseks.

9. Jätta menetluskulud 80 % ulatuses kostja Tervise Arengu Instituut kanda ning 20 %

ulatuses hageja I. R. kanda.

10. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1. I. R. esitas töövaidluskomisjonile avalduse Tervise Arengu Instituut vastu, milles palus: 1)

tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg

2 alusel alates 18.02.2023.a; 3) mõista välja hüvitised ja viivis.

2. Töövaidluskomisjoni 25.01.2023.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1878/22 on avaldus

rahuldatud osaliselt ning töövaidluskomisjon: 1) mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja

hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 2929,45 eurot; 2) mõistis tööandjalt välja viivise

summas 1,29 eurot ja alates 01.01.2023.a kuni kohustuse täitmiseni 0,85 eurot päevas; 3)

hagi jäeti rahuldamata töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise,

töölepingu lõpetamise ning TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise ja tööga kindlustamata aja eest

töötasu väljamõistmise nõudes.

3. I. R. esitas 06.03.2023.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning hagiavalduse tööandja vastu.

4. Tervise Arengu Instituut esitas 13.03.2023.a Harju Maakohtule avalduse

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

Hageja nõuded ja põhjendused

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.02.2012.a töölepingu nr 457 koos

ametijuhendiga. Töölepingu alusel asus hageja teaduriabi ametikohale tööandja asukohas

XXX. Nimetatud töölepingut on pooled mitmel korral muutnud, viimati 01.04.2022.a,

mille kohaselt on hageja töötasu 1500 eurot kuus. Hageja käsitleb eelnimetatud töötasu

summasid brutotöötasuna ja on vastavalt ka käesolevas hagiavalduses esitatud nõuded

arvestanud. Hageja viitab siinjuures, et suur osa olulistest töölepingu tingimustest ei

sisaldu mitte töölepingus, vaid kostja ametijuhendites, mida on hageja töösuhte kehtivuse

ajal samuti korduvalt muudetud. Töölepingu erakorralise ülesütlemise seisuga kehtis

09.05.2018.a ametijuhend. Hageja on töötanud alates 01.10.2014.a nooremteaduri

ametikohal viroloogia osakonnas koormusega 1,0 ning alates 01.05.2018.a nooremteaduri

ametikohal viroloogia ja immunoloogia osakonnas kuni kostja poolt töösuhte

ebaseadusliku lõpetamiseni 14.12.2022.a. Atesteerimiskomisjoni 13.11.2019.a koosoleku

protokolli nr 2 päevakorra p 1 kohaselt toimus hageja korraline atesteerimine, milles

heideti hagejale ette väheseid töötulemusi ja määrati uus 3-aastase tähtajaga

atesteerimisperiood so november 2022.a. 17.11.2022.a e-kirjaga teavitati hagejat

atesteerimiskomisjoni otsusest, mille kohaselt ei vastanud hageja järgmise karjääriastme-

teaduri ametikoha nõuetele põhjusel, et hageja ei olnud avaldanud vähemalt ühte 1.1

käsikirja, milles hageja oleks pidanud olema esimene autor ja lisaks avaldama ka kolm

muud publikatsiooni. Atesteerimiskomisjon tegi kostjale ettepaneku viia hageja

akadeemiliselt töölt muule ametikohale. Seoses asjaoluga, et hageja oli rase, andis hageja

raviasutuse arst kostjale esitamiseks tõendi, milles kohustati kostjat rasedusest tuleneva

seisundi tõttu kergendama hageja töötingimusi ajutiselt või viima teisele tööle või

ametikohale üle alates 28.11.2022.a kuni emapuhkuse alguseni alates 18.02.2023.a.

Kuivõrd kostja hagejale teist tööd ei pakkunud ja töötingimusi ei kergendanud, siis

vormistas hageja raviarst hagejale töövõimetuslehe. 09.12.2022.a edastati hageja e-postile

kostja 08.12.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Hageja ei nõustu

töölepingu erakorralise ülesütlemisega ning leiab, et see on ebaseaduslik ning seetõttu

tühine. Ühtlasi leiab hageja, et avalduses esitatud põhjendused on asjakohatud ja väärad.

Hageja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesülemise tühisus, lõpetada tööleping

alates 18.02.2023.a TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel 12

kuu keskmise töötasu ulatuses summas 18 000 eurot (brutos), välja mõista kostjalt hageja

kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis summas 3285,78 eurot (bruto), välja mõista saamata

jäänud töötasu TLS § 35 alusel summas 2508,05 eurot (bruto) ning samuti välja mõista

hüvitistelt viivis seadusjärgses määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja

välja mõista menetluskuludelt viivise.

Kostja vastuväited ja põhjendused

6. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et töölepingu

ülesütlemine on kehtiv ja õiguspärane. Akadeemilise töötaja ametikohal töötamine eeldab

atesteerimist ning atesteerimise negatiivne läbimine võtab võimaluse akadeemilise

töötajana töösuhte jätkamise. Kuna töötaja ei kvalifitseeru ametikohale, kuhu ta on

atesteerimiseks avalduse esitanud, on alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1

koosmõjus KHaS § 35 lg-ga 1, 2, 4 alusel. Kostja rõhutab, et töösuhte lõpetamise tõi

kaasa atesteerimise mitteläbimine, mitte aga hageja rasedus. Kuna atesteerimise

mitteläbimisega langes ära kohustuslik eeldus akadeemilise töötaja ametikohal

töötamiseks, siis ei olnud kostjal ka kuidagi võimalust järgida ülesütlemisest etteteatamise

tähtaega. Ei ole mõistlik ega ka võimalik nõuda tööandjalt 90 päevast etteteatamist ja

sellel perioodil töötasu maksmist olukorras, kus töötaja ei saa ametikoha ülesandeid täita

kuna on tuvastatud tema mittesobivus ametikohale. Kostja on arvamusel, et kuna lepingu

üles ütlemiseks oli seadusest tulenev alus olemas, siis ei saa nõustuda hüvitise nõudega 12

kuu keskmise töötasu ulatuses. Arvestades, et töölepingu ülesütlemise on tinginud

hagejapoolne tingimuse mitte täitmine ja mida ta on teadnud vähemalt kolm aastat, ei

oleks hüvitise väljamõistmine õiglane, eriti veel sellises määras. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud ka hageja saamata jäänud töötasu hüvitise nõue TLS § 35 alusel. Hageja

viimane tööpäev kostja juures oli 14.12.2022.a. 15.12.2022.a töötas hageja juba teise

tööandja juures ning seega ei saa sellel perioodil kehtinud töövõimetusleh(ted)e alusel

kuidagi süüdistada kostjat selles, et ei ole loodud sobivaid töötingimusi, kuivõrd sobivate

töötingimuste saamiseks alates 15.12.2022.a tulnuks hagejal pöörduda uue tööandja poole.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg

2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 23.03.2023.a kohtumääruses

(dtl 144-146).

9. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 14.02.2012.a tähtajatu töölepingu nr 457, millise kohaselt

asus hageja kostja juures tööle teaduriabi ametikohal alates 14.02.2012.a täis tööajaga (dtl

24-26). Lepingut on muudetud 01.06.2013.a (dtl 27), 01.10.2014.a (dtl 28), 26.08.2015.a

(dtl 29), 01.01.2016.a (dtl 30), 01.02.2017.a (dtl 31), 01.05.2018.a (dtl 32), 01.02.2019.a

(dtl 33), 01.02.2020.a (dtl 34), 01.03.2021.a (dtl 35) ning 01.04.2022.a (dtl 36-37).

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 08.12.2022.a

erakorraliselt üles öelda. Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda

hagejale nõutavaid hüvitisi, saamata jäänud töötasu ning viivist. Kostja on seisukohal, et

töötaja nõuded ei ole õigustatud. Hageja sellega ei nõustu.

12. Kohtule esitatud 08.12.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse nr 3-2/326

kohaselt on kostja öelnud hagejaga 14.02.2012.a sõlmitud töölepingu nr 457 erakorraliselt

üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alates 14.12.2012.a (viimane tööpäev) (dtl

60-61).

13. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte

väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt

kättesaamisega.

14. Töölepingu seaduse (TLS) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda

üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses

ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes

tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist

põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab

põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

15. Puudub vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud (dtl 62-63), seega on nõuded

töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise

formaalne eeldus.

16. Pooled on erimeelt selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et

töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, samuti on avaldus sisuliselt alusetu.

Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

17. Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte, siis on asja

kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping on üles öeldud kostja poolt

14.12.2022.a ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.

18. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st

kas tööandjal oli alust leping üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel. Hageja väidetel on tööleping

üles öeldud konkreetse mõjuva põhjuseta ning seega ebaseaduslik. Samuti oli hageja

töölepingu ülesütlemise ajal rase ning kostja oli sellest asjaolust teadlik. Raseduse tõttu

töösuhte lõpetamine on käsitletav hageja diskrimineerimisena. Kostja hageja sellise

käsitlusega ei nõustu. Kostja rõhutab, et töölepingu lõpetamise põhjuseks ei olnud hageja

rasedus, vaid asjaolu, et hageja ei läbinud atesteerimist, mis on vajalik akadeemilisel

töökohal töötamiseks.

19. TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist. Seega tuleneb viidatud lõikest, et seadus annab tööandjale võimaluse töölepingu

lõpetamiseks töötajast tuleneval ning mõjuva põhjuse olemasolul. Samuti annab viidatud

säte mõjuvate põhjuste näidisloetelu.

20. Kostja on antud juhtumil sisustanud töölepingu ülesütlemise alusena asjaolu, et

atesteerimiskomisjoni 14.11.2022.a koosoleku protokollist nr 3-15/55 tuleneb, et hagejat

hinnati teaduri ametikohale mittevastavaks ning esitati tööandjale soovitus kaaluda

võimalusel hagejale pakkuda mitteakadeemilist töökohta või töölepingu ülesütlemist

töökohale mittesobivuse tõttu tuginedes kõrgharidusseaduse (KHaS) § 34 lg 3² p 1 ja § 35

lg 4 (dtl 60-61).

21. Kohtule esitatud kostja atesteerimiskomisjoni 13.11.2019.a koosoleku protokollist nr 2

nähtub, et 2019.a otsustati, et hageja vastab nooremteaduri ametinõuetele ning määrati

hagejale lühem atesteerimise periood 3 aastat, mille põhjuseks oli hageja vähesed

tulemused. Leiti, et kolmeks aastaks tuleb planeerida konkreetsed tööülesanded ja

oodatavad tulemused, sh vähemalt ühe 1.1 käsikirja avaldamiseks vastu võtmine, milles ta

on esimene autor, ja lisaks kolm muud publikatsiooni. Järgmisel atesteerimisel kolme

aasta pärast otsustatakse, kas hageja edutatakse järgmisele karjääriastmele või viiakse üle

muule ametikohale (dtl 47). Seega nähtub nimetatud otsusest, mis on järgmise

atesteerimise tähtaeg – november 2022.a ning mida hagejal tuli konkreetselt teha, et

atesteerimine läbida.

22. 14.11.2022.a atesteerimiskomisjoni otsuse kohaselt ei vasta hageja töötulemused järgmise

karjääriastme – teaduri ametikoha nõuetele ning sellest tulenevalt on tehtud ettepanek viia

hageja akadeemiliselt ametikohalt muule ametikohale (dtl 53).

23. Atesteerimine on antud juhul hagejaga läbi viidud 14. novembril 2022.a ning see tähtaeg

(november 2022) oli hagejale teada juba novembris 2019.a (dtl 47, 53). Hageja on

teatanud enda rasedusest 28.11.2022.a edastades kostjale e-kirja selle kohta, et alates

tänasest (28.11.2022.a) on avatud töövõimetusleht kergemale või teisele tööle

üleviimiseks (dtl 57, 58).

24. Kooskõlas KHaS § 34 lg 3² võib tööandja nooremteaduri tähtajalise töölepingu

erakorraliselt üles öelda lisaks töölepingu seaduse § 88 nimetatud alustele, kui

nooremteadur ei läbi käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud atesteerimist.

25. Hageja atesteerimist ei läbinud. Puudub vaidlus, et hagejale on viidatud

atesteerimiskomisjoni otsus edastatud 17.11.2022.a ning hageja antud otsust vaidlustanud

ei ole.

26. Kooskõlas TLS § 88 lg 2 peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, pakkuma töötajale võimaluse korral

teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja

täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei

põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib

asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Vaata selles osas ka RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-

70-16, punkt 13.

27. Kohtule esitatud 17.11.2022.a e-kirja kohaselt on arutatud võimalust hageja viia teisele

ametikohale (vanemlaborant), kuid sellist vajadust ei ole ega pole ka vaba ametikohta (dtl

403).

28. Hageja on toonud kohtu ette, et temaga töölepingu lõpetamise ajal oli kostjal vaba juhiabi

ametikoht, kuid kostja seda tööd hagejale ei pakkunud (dtl 64).

29. Kostja on kohtu ette toonud, et hageja poolt viidatud juhiabi ametikoha näol ei ole

kindlasti tegemist kergema tööga kui hageja siiani on teinud, pigem vastupidi. Kohus

märgib, et kuivõrd atesteerimiskomisjon on teinud ettepaneku hageja üleviimiseks

akadeemiliselt ametikohalt muule ametikohale, siis oleks kostja pidanud seda ametikohta

hagejale pakkuma. Kostja seda ei teinud.

30. Kohus selgitab, et TLS § 88 lg 2 järgi on seaduse eesmärgiks tagada töötajale võimalus

jätkata töötamist sama tööandja juures ja vältida töölepingu lõpetamist (vaata selles osas

eelpool viidatud Riigikohtu kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-70-16 punkt 13). Seda enam,

et hageja oli pikaajaline töötaja, rase ning varasemalt oli hageja vastanud nooremteaduri

ametinõuetele (dtl 47).

31. Tallinna Ringkonnakohus on 27.01.2025.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-19-9619 punktis

12.1 selgitanud, et TLS § 88 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine kaalutlusotsus ning

säte näeb ette selged kaalumispiirid nii tööandjale kui ka kohtule. Olukorras, kus tööandja

eksib kaalumispiiride vastu, on kohtu ülesanne tagada kaalumispiiridele vastav tulemus.

32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine pole toimunud kooskõlas

TLS § 88 lg 1 ja 2, mistõttu tuvastab kohus kostjapoolse töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse.

33. Samuti on kostja jätnud täielikult arvestamata antud juhul asjaolu, et hageja on teatanud

kostjale enda rasedusest 28.11.2022.a (dtl 57, 58).

34. TLS § 93 lg 1 järgi ei või tööandja töölepingut rasedaga ega naisega, kellel on õigus saada

emapuhkust, ega isikuga, kes kasutab isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust,

üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja

pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse

lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kooskõlas TLS § 92 lg 1

tööandja ei või üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada

emapuhkust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui tööandja ei tõenda, et ta ütles

töölepingu üles käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse tööleping

ülesöelduks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel järgmistel

juhtudel- töötaja on rase või kasvatab alla kolmeaastast last.

35. Seega eristab seadusandja teatud töötajaid (töötajate esindaja, rase ning isik, kes kasvatab

kuni kolmeaastast last), kes vajavad täiendavat kaitset. Sellest tulenevalt on kostja antud

juhul rikkunud hagejaga töölepingut erakorraliselt üles öeldes ka TLS § 92 lg 1 p 1, lg 2 p

1, § 93 lg 1 ning sellest tulenevalt on ülesütlemine tühine ka kooskõlas TLS § 104 lg 1.

36. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus

või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

37. Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu

lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.02.2023.a (dtl 12). Kohus rahuldab hageja

taotluse ja lõpetab töölepingu alates 18.02.2023.a.

38. Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu alates

18.02.2023.a. Hageja on taotlenud TLS § 109 lg 2 järgse hüvitisena 12 kuu keskmise

töötasu ulatuses kostjalt väljamõistmist. Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise

töötasu suuruseks 1500 eurot (dtl 37).

39. Kuni 16.03.2023.a kehtinud TLS § 109 lg 2 redaktsioon sätestas, et kui kohus või

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul

töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada emapuhkust või kes on valitud töötajate

esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Alates 17.03.2023.a kehtiv TLS § 109 lg 2

sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107

lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada emapuhkust või kes

on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise

töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus

või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate

hüvitiste ja toetuste võrra.

40. Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgi on seadus tagasiulatuvalt

kohaldatav üksnes seaduses sätestatud juhtudel. TLS § 109 lõiget 2 muudeti

tööturumeetmete seaduse § 47 punktiga 5. Tööturumeetmete seaduse § 51 lg 2 sätestab, et

käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. Töölepingu seaduse

rakendussätetes ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise

eraõiguse seaduse rakendamise seaduses ei ole sätestatud, et alates 17.03.2023.a kehtiv

TLS § 109 lg 2 on kohaldatav tagasiulatuvalt. TLS § 109 lg-s 2 märgitud hüvitise

maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on tööandja poolt töölepingu ülesütlemise

tühisus. Kuivõrd kostja tegi ülesütlemisavalduse hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemiseks 08.12.2022.a, tuleb pooltevahelisele tööõigussuhtele kohaldada kuni

16.03.2023.a kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni. Vaata selles osas ka Riigikohtu

26.06.2025.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-23-6597 punkt 34.

41. TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles sama paragrahvi

teises lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja

töölepingu TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui

kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

42. Vastavalt TLS § 97 lg 2 p 4 peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 90 päeva, kui

töösuhe on kestnud kümme ja enamat tööaastat.

43. Antud juhtumil ei ole kohtu ette toodud kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks hagejaga

töölepingu lõpetamist sedavõrd lühikese (6 päeva) etteteatamisega. Kohus arvestab antud

juhtumil ka asjaoluga, et hageja on kostja juures töötanud pika aja vältel. Kohus märgib, et

hagejal oli kostja juures tööstaaži üle 10 aasta (dtl 24). Samuti ei ole kohtu ette toodud

asjaolu, et kostja oleks hagejale vähem etteteatud aja eest hüvitist tasunud.

44. Kooskõlas TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p 4, kui tööandja ütleb töölepingu üles

etteteatamistähtaega järgimata on töötajal õigus saada tööandjalt rahalist hüvitist.

Avaldaja on 15.04.2025.a taotlenud hüvitise väljamõistmist summas 3285,78 eurot

perioodi 15.12.2022.a kuni 17.02.2022.a eest, millise kohaselt moodustab hageja

keskmine bruto tööpäevatasu 71,43 eurot (dtl 545). Hageja on kohtu ette toonud, et jäi

emapuhkusele alates 18.02.2023.a, millest tulenevalt on hüvitise periood 15.12.2022.a

kuni 17.02.2023.a (kaasa arvatud) ehk 46 tööpäeva (dtl 545). Kostja hageja nõudesumma

suurusega ei nõustu ja on esitanud arvestusele vastuväiteid (dtl 556-557). Kostja palub

juhinduda keskmisest töötasust summas 69,89 eurot tööpäeva kohta (dtl 557).

45. TLS § 29 lg 8 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise

tingimused ja korra. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 § 2 lg 2

arvutatakse keskmist töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu

teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud.

46. Kohus leiab, et õige on hageja poolt kohtu ette toodu, et keskmise töötasu arvutamisel

võetakse arvesse tasutud lisatasusid (dtl 66) ning seega pole korrektne kostja poolt

arvutatud keskmine töötasu (vaata selles osas https://www.tooelu.ee/et/176/keskmise-

tootasu-arvutamine). Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis

summas 3285,78 eurot (46 x 71,43).

47. Hageja taotleb kostjalt ka hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel väljamõistmist kogusummas 18

000 eurot (12 x 1500). Kostja hüvitise vähendamist taotlenud ei ole. Kohtu hinnangul ei

ole kohtu ette toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada. Eeltoodut

arvestades leiab kohus, et töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve

arvestades on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 12 kuu keskmise

bruto töötasu ulatuses summas 18 000 eurot (12 x 1500).

48. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel (dtl 11-

12).

49. Kooskõlas TLS § 84 lg 1 töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks.

50. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

51. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

52. Hageja palub viivise välja mõista alates 30.12.2022.a (mil hageja esitas avalduse TVK-le)

kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväiteid viivise nõudele, suurusele ega

arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist kostja ei taotlenud. Kohus saab viivist

vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a

kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20).

53. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hüvitiste nõuded summas 18 000 eurot ja 3285,78 eurot,

tuleb ka viivise nõue vastavalt rahuldada.

54. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka TLS § 35 alusel summas 2508,05 eurot,

kuivõrd hageja on kostja tegevuse tõttu olnud töövõimetuslehel perioodil 15.12.2022.a

kuni 17.02.2023.a, mille tõttu kaotas ta sissetulekust ligi 50 % (dtl 11).

55. Kostja on esitanud vastuväite antud nõudele ning on seisukohal, et lisaks sellele, et

töölepingu lõpetamine on olnud õiguspärane, siis hageja on ise avaldanud TVK istungil,

et alates 15.12.2022.a oli hageja tööl teise tööandja juures, mistõttu ei saa sellel perioodil

kehtinud töövõimetuslehtede alusel süüdistada kostjat selles, et ei ole loodud sobivaid

töötingimusi. Samuti viitab kostja TLS § 109 lg 3, et hagejal ei ole õigust nõuda töötasu,

kui töötajale on määratud TLS § 109 lg 2 alusel hüvitis.

56. Kooskõlas TLS § 109 lg 3 kui töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2

nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus

saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni.

57. Kuivõrd kohus on kohtuotsusega välja mõistnud hagejale hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel

(vaata selles osas kohtuotsuse punkt 38), siis jätab kohus hageja nõude saamata jäänud

töötasu summas 2508,05 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab

kohus rahuldamata hageja nõude sellelt summalt 2508,05 eurolt viivise väljamõistmiseks.

58. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastab, et poolte vahel

14.02.2012.a sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine alates 14.12.2022.a on tühine,

mistõttu lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

18.02.2023.a ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel 12

kuu keskmise töötasu ulatuses summas 18 000 eurot (bruto) ning hüvitise TLS § 100 lg 5

alusel summas 3285,78 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude hüvitistelt summas 18

000 eurot ja 3285,78 eurot viivise väljamõistmiseks alates 30.12.2022.a kuni nõuete

kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõuete summa. Hageja nõue TLS § 35 alusel saamata

jäänud töötasu summas 2508,05 euro kostjalt väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Samuti

jääb rahuldamata hageja nõue antud summalt viivise väljamõistmiseks.

59. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

60. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 23 896,02 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

61. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud 80 %

ulatuses kostja kanda ning 20 % hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik