2-24-127833/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.08.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127833

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõuetes

Hagihind

3 268,11 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela (e-

post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded Xlt põhivõlgnevuse, intressi, viivise

ja sissenõudmiskulude hüvitise välja mõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.05.2020 tähtajatu krediidikontolepingu nr KK3561039,

mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 1 000 eurot, intressimääraga 39,99% aastas.

29.05.2020 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja lepingu nr KK3561039 põhitingimuste muutmise

kokkuleppe, mille alusel suurendati kostja krediidilimiiti 2 000 euroni, intress jäi samaks.

11.09.2020 sõlmisid pooled teise põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati

kostja krediidilimiiti 2 100 euroni, intressimääraga 40,88% aastas. Kostja kohustus lepingust

tulenevad kohustused täitma krediidiandja poolt esitatud arvete alusel. Kostja oli võlgnevuses

alates 10.11.2023 kuni 10.01.2024. Seoses sellega saatis esialgne võlausaldaja 10.01.2024 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

kuni 24.01.2025 ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles.

Kostja võlgnevust ei tasunud. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 25.01.2024 ning loovutas

26.01.2024 kostja vastased nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal saadud

laenusummast tagastamata 1 973,97 eurot, tasumata intress 195,02 eurot. Peale lepingu lõppemist

toimus kostjalt laekumine summas 100 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Hageja on

arvestanud viivist põhivõlalt 1 873,97 eurolt määraga 40,88% aastas perioodi 09.04.2024 –

08.10.2024 eest kokku summas 383,04 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmistega on

tekkinud kulu kokku 50 eurot.

Krediidiandja järgis lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

hindas kostja krediidivõimelisust kostja kontoväljavõtte, kostja esitatud andmete ning maksehäirete

registritest (Creditinfo.ee ja Taust.ee) saadud andmete alusel. 27.05.2020 lepingu nr KK3561039 ja

29.05.2020 selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestas krediidiandja kostja

pangakonto väljavõtte alusel kostja kolme kuu keskmiseks sissetulekuks 1 600,66 eurot,

regulaarseteks finantskohustusteks 278,59 eurot ning majapidamiskuludeks 350 eurot. 11.09.2020

põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestas krediidiandja kostja pangakonto

väljavõtte alusel kostja kolme kuu keskmiseks sissetulekuks 1 483,51 eurot, regulaarseteks

finantskohustusteks 333,69 eurot ning majapidamiskuludeks 300 eurot. Lisaks arvestas

krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kõigil kolmel korral krediidikonto kuumakseid.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 873,97 eurot,

intressivõlgnevuse 195,02 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 383,04 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 1 873,97 eurolt

40,88% aastas alates 09.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 314¹ lg 3 p 2 alusel kätte toimetatud 06.11.2024. Kostja hagile

ei vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu nr KK3561039 põhitingimused (dtl 55) ja

lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped (dtl 58 ja 60), isikusamasuse tuvastamise ankeedi,

mis on edastatud Eesti Post AS-i esindusse 29.10.2018 (dtl 69), süsteemi väljavõtte IP aadresside

logidega smart-ID paroolide kasutamise kohta (dtl 159 jj). Lepingu nr KK3561039 kohaselt

võimaldas Placet Group OÜ kostjale alates 27.05.2020 krediidi kuni 1 000 eurot kasutamist

intressiga 39,99% aastas. 29.05.2020 krediidikonto lepingu nr KK3561039 põhitingimuste

muutmise kokkulepe (muutmise kokkulepe I) kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidi

kuni 2 000 eurot kasutamist intressiga 39,99% aastas ning 11.09.2020 põhitingimuste muutmise

kokkuleppe (muutmise kokkulepe II) kohaselt krediidi kuni 2 100 eurot kasutamist intressiga

40,88% aastas. Lepingutel poolte allkirju ei nähtu. Tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 404 lg 1

tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult

märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine

mh, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui

lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Tulenevalt VÕS

408 lg 2 muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohus

selgitas hagejale saadetud kirjas (dtl 133), et hagejal tuleb välja tuua, millal laenusummad kostja

kasutusse anti ning esitada selle kohta tõendid, nt maksekorraldus. Hageja vastas kohtule (dtl 140),

et laenu väljastamine toimus vastavalt kostja poolt märgitud arveldusarvele nr XXXXXXXXX

ning viitas hagi lisale 6 lk 4 (dtl 73), mis sisaldab alapealkirja „Väljastatud laenu andmed“ ning

selle all kirjas: laenulimiit 2 100 eurot, väljastamise viis „Arveldusarvele XXXXXXXXX“,

laenuotsuse kuupäev 27.05.2020 09:00, maksmise kuupäev igakuiselt 10 kuupäeval. Kohtule

arusaadavalt on antud dokument väljavõte krediidiandja enda infosüsteemist. Kirjetest võib aru

saada, et read kajastavad makseteatisi, mingeid igakuiseid makseid ning viivise arvestust alates

21.07.2022 (dtl 73-82). Maksekorraldust laenusummade väljamaksmise kohta hageja ei esitanud.

Pärast seda saatis kohus hagejale kirja (dtl 300), milles selgitas, et laenu üleandmine on jätkuvalt

tõendamata ning andis veelkord võimaluse tõendite esitamiseks, hoiatades, et vastasel juhul jääb

hagi rahuldamata. Kohus selgitas uuesti, et kohaseks tõendiks on maksekorraldus laenu

väljamaksmise kohta. Hageja rohkem ühtegi tõendit ei esitanud. Hageja enda väited kostjale

väljastatud laenu suuruse kohta on vastuolulised: hagiavalduse p-s 2.1 selgitatu kohaselt võimaldati

kostjale krediiti 2 100 euro ulatuses ja 01.12.2023 seisuga oli kasutatud limiit 1 973,97 eurot, kuid

hagi täpsustuses esitatud ümberarvestuse juures (dtl 153) on hageja märkinud, et kostja sai lepingu

alusel laenu kokku summas 3 043 eurot. Eelnevalt viidatud tõendid kohtu hinnangul krediidi

kasutusele võtmis kostja poolt ei tõenda, kuna nendelt ei ole võimalik tuvastada kas, millal ja

millistes summades kostja lepingu nr KK3561039 ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete

alusel krediiti on kasutanud.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

6. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele laenusummade kostja kasutusse andmist

tõendanud, jätab kohus hageja põhinõude tagastamata laenusumma välja mõistmiseks rahuldamata,

seonduvalt jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded.

Menetluskulud

7. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud kostjal ka

menetluskulusid tekkida. Sellega seoses märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik