2-22-139798/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-139798

Kohtuasi

OMEGA INVEST OÜ hagi E. T. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

83,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OMEGA INVEST OÜ (registrikood: 10866568;

asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa,

Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja:

E. T. (isikukood: XXX; elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista E. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

ja E. T. vahel 21. novembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9708077 tulenev

põhivõlgnevus 27,53 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning alates 10. augustist 2022

kuni 26. jaanuarini 2023 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (27,53

eurolt) summas 1,07 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata OMEGA INVEST OÜ nõudes mõista E. T.lt välja

põhivõlgnevus 27,53 eurot ületavas osas, intressivõlgnevus 4,06 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot ületavas osas.

4. Jätta OMEGA INVEST OÜ menetluskulud 70% ulatuses E. T. kanda ja 30%

ulatuses OMEGA INVEST OÜ enda kanda.

5. Jätta E. T. menetluskulud 30% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda ja 70%

ulatuses E. T. enda kanda.

2-22-139798

6. E. T.le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Välja mõista E. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulud 252 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E. T.l OMEGA INVEST OÜ-le

tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada kohtuotsus E. T.le kätte avalikult, kohtuotsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna käesolevas asjas

luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse E. T.lt (võlgnik, kostja) 101,27 euro saamiseks. Kohus tegi 25.

oktoobril 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul

kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12. jaanuari 2023 määrusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 26. jaanuaril 2023 (täpsustatud 28. oktoobril 2024) Harju Maakohtule

hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) vahel 21. novembril 2021 sõlmitud

järelmaksulepingust nr 9708077 (edaspidi leping) tulenev võlgnevus. Hagiavalduses palub

hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 44,50 eurot, intressivõlgnevuse 4,06 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4,58 eurot. Lisaks palub

hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses

2-22-139798

kulu 20 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ja hagimenetluses õigusabikulud 540 eurot ning

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kohtule 28. oktoobril 2024 edastatud menetlusdokumendis esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7

järgse ümberarvestuse. Hageja tõi lepingu osas välja, et nimetatud lepingu alusel sai kostja

laenu 92 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 64,47 eurot. Lepingu lõpptähtaeg saabus

lepingu kohaselt 10. augustil 2022. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei nõustu, siis kostja lepingust

tulenev põhivõlgnevus on 27,53 eurot (92 – 64,47), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi

sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras

alates 10. augistist 2022 kuni hagi esitamiseni, s.o 26. jaanuarini 2023 summas 1,07 eurot.

4. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 3. veebruari 2023 kohtumäärus

hagi menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 22. septembril 2024 väljaandes

Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid

loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

6. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikega 1 menetleb kohus hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 2 kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

7. Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega

lihtmenetluses, kuigi kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Kohus märgib, et

tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.

Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2023 otsuse p-s 7

märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata

nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus

tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja

lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

2-22-139798

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva

seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-

või kutsetegevuse läbiviimisega.

9. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 21.

novembril 2021 järelmaksulepingu nr 9708077, mille alusel soetas kostja järelmaksuga

kauba maksumusega 92 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

10. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS

§ 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida

(VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

11. Seega hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli

1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti

Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul

kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise

tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo

21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

12. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele

ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4

sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

13. Hageja on küll esitanud 28. oktoobril 2024 selgitused selle kohta, kuidas toimus tarbija

krediidivõime hindamine laenu väljastamisel, kuid kohtu hinnangul on kostjale krediidi

väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab täiendavalt, et

2-22-139798

hageja viidatud uus tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv

(EL) 2023/2225) reegleid kohaldatakse alates 20. novembrist 2026.

14. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud

sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike

andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud

varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel

tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest

nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas

ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid

dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute

tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused.

Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks

laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused

ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS §

49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija

krediidivõimelisuses.

15. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS

§ 4034 lg-t 6.

16. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul

tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on

olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

17. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu

ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise

2-22-139798

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud

nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude

vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma

tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga

juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu

on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p

24).

18. Kohtule 28. oktoobril 2024 edastatud menetlusdokumendis esitas hageja ümberarvestuse

ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid, tuleb kostjal tagastada järelmaksulepingu nr 9708077 alusel tagasi

maksmata summa 27,53 eurot, millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 10. augistist 2022

kuni hagi esitamiseni, so 26. jaanuarini 2023 summas 1,07 eurot.

19. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kostja sai järelmaksulepingu

nr 9708077 alusel krediiti summas 92 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 64,47 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda

põhinõude katteks. Lepingu lõpptähtaeg saabus lepingu kohaselt 10. augustil 2022, s.t

algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud ning kohtu hinnangul on hageja õigustatud

nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 27,53 eurot (92 – 64,47). Kohus mõistab

nimetatud summa kostjalt välja.

20. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid, kuid kostja ei vabane makseviivitusest tekkinud viivise

tasumise kohustusest. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et

viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei

peetud VÕS § 4034 lõike 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär

on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka

viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus

on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

21. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis

põhivõlgnevuselt (27,53 eurolt) perioodi 10. augustist 2022 kuni 26. jaanuarini 2023 eest

summas 1,07 eurot.

22. Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt

on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

2-22-139798

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja on

saatnud kostjale tema poolt lepingus märgitud elukoha ja e-posti aadressile pärast lepingu

lõppemist (10.08.2022) neli tasulist meeldetuletuskirja, s.o 19.09.2022, 26.09.2022,

03.10.2022 ja 10.10.2022. Hageja on selgitanud, et esimese tasulise kirja saatmine oli 15

eurot ning kolme järgmise tasulise kirja saatmine 5 eurot, mis on kooskõlas VÕS § 1132 lg

2 p-ga 1. Hageja esitatud lepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt lepingust tulenevate

maksete mittetähtaegse tasumise korral on pangal õigus nõuda kliendilt sisse kõik

võlgnevuse sissenõudmiseks tehtavad kulutused. Sellised summad on käsitletavad

hüvitisena kulude eest, mida pank kannab seoses võlgnevuse sissenõudmisega eelkõige

punktis 3.6 viidatud nõude väljastamise tasud, õigusabikulud, kohtukulud ja täitekulud.

Lepingu p 3.6 kohaselt väljastab pank osamakse tasumise kohustuse rikkumise korral

kliendile nõude kohaseks täitmiseks. Nimetatud nõude väljastamise korral on pangal õigus

nõuda hinnakirja järgset nõude väljastamise tasu, mis loetakse võla sissenõudmiseks

tehtavate kulutuste eest hüvitiseks väljastatud nõude osas. Kohus tuvastas, et TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali järelmaksu ja krediidikonto hinnakirja kohaselt osamakse(te)

tasumisega viivitamise korral saadetud meeldetuletuse tasu on 5 eurot ning

sissenõudekulud pärast lepingu lõppemist on 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot. Seega

on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja kohustus lepingust

tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on

põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 27,53 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning alates 10. augustist

2022 kuni 26. jaanuarini 2023 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (27,53

eurolt) summas 1,07 eurot. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 27,53 eurot ületavas osas, intressivõlgnevus 4,06 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivis 1,07 eurot ületavas osas.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või

hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või

läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

26. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 70% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista

kostjalt kokku 83,14 eurot (põhinõue 44,50 eurot + intress 4,06 eurot + sissenõudmiskulud

30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 4,58 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude

summas 58,60 eurot (põhinõue 27,53 eurot + sissenõudmiskulud 30 eurot +

2-22-139798

sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja

menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda. Kostja

menetluskulud jäävad 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja enda kanda.

27. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS

§ 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab

kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad

menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

29. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ning õigusabikulud 540

eurot (käibemaksuta).

30. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 83,14 eurot. Hagi

esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt

hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv 100 eurot. Seega on põhjendatud hageja

menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 100 eurot.

31. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks

ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

32. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks kohtutäituri

tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Nimetatud kulu on TsMS §

144 p 51 alusel põhjendatud.

33. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise

esindaja kulud 540 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga

100 eurot/tunnis (kokku 2 tundi) ning alates 28. oktoobrist 2024 hinnaga 170 eurot/tunnis

(kokku 2 tundi). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku

keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise

esindaja tunnitasumäära 170 eurot (käibemaksuta).

34. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasumääraks tuleb lugeda 100 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et

käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva

tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit

ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 200 eurot (käibemaksuta). Kohtu

2-22-139798

hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja

menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud 26. jaanuari 2023 hagi ja 28.

oktoobri 2024 sisukoha koostamiseks.

35. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

360 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + kohtutäituri tasu

40 eurot + õigusabikulud 200 eurot).

36. Kuivõrd kohus jätab 70% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 252 eurot (360 x 70%). Ülejäänud osas

jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

37. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus

rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

38. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

39. Kohtuotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

405 lg 1 p 10).

40. Kohus leiab, et kuna ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada

kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla

võimalik kohtuotsus kätte toimetada, tuleb kohtuotsus kätte toimetada kostjale avalikult.

Kohtul ei ole kostjale pikka aega õnnestunud menetlusdokumentide kättetoimetamine ja

kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik kostja tegelikku elu- või

viibimiskohta välja selgitada. Kohus leiab, et kostja tegelik elu- või viibimiskoht on

teadmata. Kohus loeb kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik