2-25-5484/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5484

Tsiviilasi

M. A. avaldus NKL18 OÜ (likvideerimisel) pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: M. A. (isikukood XXX)

Võlgnik: NKL18 OÜ (likvideerimisel) (registrikood

16214513), endine juhatuse liige K. R. (isikukood XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Ene Ahas

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse raugemine enne pankrotti, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus NKL18 OÜ (likvideerimisel) likvideerida

ja registrist kustutada.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Ene Ahas tema ülesannetest pärast võlgniku

kustutamist äriregistrist.

4. Määrata menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Ene Ahas tasuks 1308,45 eurot (käibemaksuga),

mis mõista välja võlgnikult NKL18 OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri

Ene Ahas kasuks.

6. Maksta ajutise halduri Ene Ahas tasu 1308,45 eurot välja võlausaldaja M. A.

poolt 17.04.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha

Advokaadibüroo Tetris OÜ arvelduskontole XXX.

7. Tagastada 17.04.2025 tasutud deposiidi jääk 1691,55 eurot M. A. arvelduskontole

nr XXX.

8. Rahuldada võlausaldaja M. A. avaldus deposiidi hüvitamiseks.

9. Mõista K. R.lt võlausaldaja M. A. kasuks välja deposiidi hüvitis summas 1308,45

eurot.

10. Määrata võlausaldaja M. A. hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 420 eurot, mis mõista välja võlgnikult võlausaldaja M. A. kasuks.

11. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

12. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes

ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29

lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD

1. Kohtu menetluses on M. A. avaldus NKL18 OÜ (likvideerimisel) pankroti

väljakuulutamiseks. Võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Ene Ahas (dtl 149).

2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Ajutine haldur on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude

katteks deposiit summas 4500 eurot (dtl 128).

3. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks

tasutava deposiidi suuruseks 4500 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või

kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest (dtl 131). Nõutud summat

deposiiti ei tasutud.

4. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas,

et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena (dtl 159).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu

arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega.

Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 12 225,88 eurot (dtl 136), kuid

puudub reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti

väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks

määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest

huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist.

Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2

alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning

saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,

likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise

isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega

pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8).

9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea

seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses

ettenähtud.

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus määrab

menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus

arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1072,50 eurot (lisandub käibemaks).

Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt

on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,25 tundi. Kohus leiab, et arvestades

ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise

halduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1072,50 eurot, koos

käibemaksuga 1308,45 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, see hüvitatakse

ajutisele haldurile võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust.

14. Võlausaldaja M. A. esitas 14.07.2025 kohtule taotluse ajutise halduri tasu

väljamaksmisest üle jäänud deposiidi tagastamiseks (dtl 162).

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise

põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse

alusel tagatise.

16. Käesoleval juhul lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse, määrab kindlaks ajutise

halduri tasu ja hüvitab selle võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Seega on ära

langenud vajadus deposiidi jäägi kasutamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on

võlausaldaja M. A. poolt tasutud, kuid kasutamata jäänud deposiidisumma

tagastamine. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab deposiidi 1691,55 eurot (3000-

1308,45) eurot määruse resolutsioonis märgitud arvelduskontole.

Võlausaldaja taotluse deposiidi hüvitamiseks

17. Võlausaldaja M. A. esitas kohtule taotluse võlgniku endiselt juhatuse liikmelt K. R.

välja mõista ajutise halduri tasule vastavas summas deposiidi hüvitis (dtl 162).

18. Kohus rahuldab avalduse deposiidi hüvitamiseks. Kohus põhjendab seda

alljärgnevaga.

19. Juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal õigus nõuda ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks ning pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidina tasutud

summa hüvitamist isikutelt, kes oma kohustusi rikkudes on jätnud pankrotiavalduse

õigeaegselt esitamata (PankrS § 11 lg 11 ja § 30 lg 3). Kui osaühing on maksejõuetu

ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab

juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse

ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51 teine lause).

20. Võlausaldaja tugineb taotluses asjaolule, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis ajutise

halduri hinnangul hiljemalt 2024. aasta alguseks, kui juhatuse liikmeks oli K. R.

(24.03.2023 - 14.08.2024). Vähemalt 2024.a. alguses oleks võlgniku juhatuse liige

pidanud esitama pankrotiavalduse, kuid selle asemel esitas ta valeandmeid ja sõlmis

võlausaldajaga kokkuleppe, mis oli aluseks võlakohustuse tekkimisele. Seejärel, kui

võlausaldaja alustas täitemenetlust, alustas juhatuse liige K. R. likvideerimismenetlust,

põhjustades võlausaldajale täiendavad kulud seoses pankrotiavalduse esitamisega

lisaks saamata jäänud rahalisele nõudele.

21. Kuna pankrotiavalduse esitas käesoleval juhul võlausaldaja, lasus K. R.l

tõendamiskoormis pankrotiavalduse esitamise kohustuse puudumise asjaolude osas

(PankrS § 11 lg 1¹ ja § 30 lg 3). K. R. pole kohtule omapoolset seisukohta esitanud ja

ta pole tõendanud, et ei rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust.

22. Seega jättis K. R. oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata

(PankrS § 11 lg 1¹ ja § 30 lg 3, ÄS § 180 lg 5¹ teine lause). Kohus mõistab K. R.lt

võlausaldaja kasuks välja 1 308,45 eurot võlausaldaja poolt tasutud ja ajutise halduri

tasu katteks kasutatud deposiidi hüvitamiseks.

23. Võlausaldaja nõuet viivise tasumise kohustuse märkimiseks lahendis vastavalt TsMS

§ 177 lg-le 4 kohus ei rahulda. Säte ei kohaldu PankrS alusel juhatuse liikmelt

väljamõistetavale hüvitisele.

Võlausaldaja menetluskulud

24. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv,

lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1

mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

25. Võlausaldaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 420 eurot (riigilõiv).

26. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg

1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus

tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.

27. Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid jätab kohus tsiviilasja menetluskulud

võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4). Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja taotluse

menetluskulude välja mõistmiseks võlgniku endiselt juhatuse liikmelt (Riigikohtu

10.12.2008 määrus asjas 3-2-1112-08, p 14).

28. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 420

eurot (riigilõiv), mis tuleb võlgnikult võlausaldaja M. A. kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik