2-23-18374/40 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-18374

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.08.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-18374

Tsiviilasi

IPCS Nordic OÜ (end OÜ Primatek Coatings) hagi

O B vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

166 243,09 eurot

Kohtuistungid

29.08.2024, 18.03.2025, 12.06.2025

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja/kostja: IPCS Nordic OÜ (endine OÜ Primatek

Coatings (RK 12391997; asukoht Kadastiku tn 29a,

21004 Narva), lepinguline esindaja: Igor Sumarok

Hageja/kostja: O B (IK XXX, elukoht XXX,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-

Getsu

RESOLUTSIOON

1. Jätta IPCS Nordic OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud IPCS Nordic OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulud

rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

1 / 6

2-23-18374

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja seisukohad

1. Hageja ja kostja vahel oli 26.10.2021 sõlmitud tööleping nr 26/10/2021, mille alusel

asus kostja tööle pearaamatupidaja / personalijuhi ametikohal. Tegelikult oli kostja

hageja ettevõtte finantsdirektoriks, tegeledes äriühingu kõikvõimalike

finantsküsimustega. Tööleping lõpetati 09.01.2023. Perioodil 21.04.2022 kuni

23.01.2023 tegutses kostja hageja prokuristina. Kostjal oli juurdepääs kõikidele

äriühingule kuuluvatele pangakontodele ja pangakartidele.

2. Peale kostja lahkumist tegi hageja revisjoni ja tuvastas, et perioodil 01.01.2022 –

26.01.2023 on kostja teinud hagejale kuuluvalt Swedbankis asuvalt kontolt ülekandeid

endale kuuluvale kontole kogusummas 81 928,89 eurot. Ülekannete selgitused on

olnud „aruandekohustus“ ja „töötasu väljamaksmiseks“ (44 968,74 eurot selgitusega

„aruandekohustus“ ja 36 960,15 eurot selgitusega „töötasu väljamaksmiseks“).

Perioodil 01.01.2022 – 26.01.2023 on kostja teinud hagejale kuuluvalt Coop pangas

asuvalt kontolt endale kuuluvale kontole ülekandeid summas 39 693 eurot. Ülekannete

selgitused on „aruandealune raha“ ja „töötasu“ (19 640 eurot selgitusega „aruandealune

raha“ ja 20 053 eurot selgitusega „töötasu“). Lisaks sellele on kostja perioodil

01.01.2022 – 31.01.2023 võtnud hagejale kuuluvalt krediitkaardikontolt välja kokku 10

300 eurot ja teiselt krediitkaadilt 17 000 eurot. Samuti on kostja tasunud 10.10.2022

329 eurot E AS-le ja 10.01.2023 546,39 eurot äriühingule L Barcelonas. Perioodil

01.01.2022 – 31.01.2023 on kostja võtnud hagejale kuuluvalt krediitkaardikontolt

Swedbankist välja 17 060 eurot. Samuti on kostja tasunud 02.11.2022 Bakuus hotelli

eest 474,05 eurot.

3. 11.05.2022 tagastas kostja hagejale 1 900 eurot. Ülejäänud osas puuduvad hageja

raamatupidamises dokumendid, mis kinnitaksid eelnimetatud summade kasutamist

hageja kasuks.

4. Kostja on tekitanud hagejale kokku kahju summas 148 431,33 eurot, mille tagastamist

hageja palub. Lisaks sellele palub hageja mõista kostjalt välja jooksev viivis seaduses

sätestatud summas alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Kostja seisukohad

5. Kostja ei tunnista hagi.

6. Hageja on Venemaa äriühingu „OOO П“ (eesti keeles: P) tütarettevõte ning seega

moodustab osa kontsernist „P“. Venemaa äriühingu „P“ 90% osak kuulub Venemaa

äriühingule „ООО П“ (eesti keeles: P), mille ainuosanik on A V. Kontserni faktiliseks

peaettevõtteks võib pidada „ООО Н“ (eesti keeles: Teadus- ja arendusasutus P), mille

ainuosanikuks on samuti A V. 04.10.2022 sõlmis hageja töölepingu eelnimetatud

Venemaa ettevõttega P Tööstuskatted ja asus nimetatud äriühingus finantsdirektori

ametikohale, täites seega finantsdirektori ülesandeid ka Eestis asutatud hageja

ettevõttes. Perioodil 21.04.2022 – 23.01.2023 tegutses kostja hageja prokuristina.

Samuti oli kostja ka Soome tütarettevõtte P OY prokuristiks.

7. Kostja, olles pearaamatupidaja alates 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta

oktoobrini, esitas aruandeid ja kooskõlastas oma tegevuse Venemaal asuva

peakontoriga, nimelt P finantsdirektori N S ning finantsanalüütiku S B. Alates 2022.

2 / 6

2-23-18374

aasta oktoobrist, kui kostja sai ettevõtte finantsdirektoriks, esitas ta aruandeid ning

pidas kirjavahetust otse kontserni omaniku A V. Kirjavahetused ning aruannete

esitamine leidis aset vähemalt kaks-kolm korda nädalas ametliku ettevõtte e-posti

aadressi kaudu (XXX). Kostja valduses on exceli tabelid, mille ta koostas ning mis

sisaldavad kõiki tehinguid ja vastavasisulisi selgitusi. Exceli tabeleid saatis kostja nii

endise finantsdirektori, finantsanalüütiku kui ka hageja juhatuse liikmele.

8. 2022 aasta lõpus läksid hageja töötajad 10 päevaks planeeritud puhkusele. 09.01.2023

teavitas hageja osanik ja juhatuse liige A V e-posti teel, et koondamise tõttu asub kostja

taas raamatupidaja ametikohale. Alates sellest ajast ei täida kostja enam

finantsdirektori ülesandeid ka Venemaal asuvas emaettevõttes. Samuti tühistati

finantsdirektori ametikoht hageja ettevõttes. Kuna hagejal on finantsraskused, siis ei

ole kostja jätkanud tööd raamatupidajana. Pooled arutasid käsunduslepingu sõlmimise

võimalust hageja ja kostja ettevõtte vahel, kuid seda ei tehtud.

9. Tulenevalt hageja ettevõtte töökorraldusest ning A V antud juhistest, kaldus hageja

kõrvale ametlikust töötasu maksmisest, mistõttu tuli kostjal nimetatud rahalisi

vahendeid hageja kontodelt kokku koguda ning viia Venemaale mitteresidentidest

töötajatele väljamaksmiseks, kelle tegelikud asukohad olidki Venemaal. Nimetatud

summad ja vahendite väljavõtmise viise arutati koosolekutel ning teised

juhtimispositsiooni töötajad olid sellest teadlikud. Ülaltoodud skeem oli A V silmis

eriti tulemuslik alates Ukraina sõja algusest, sest Euroopa Liidu kehtestatud

sanktsioonid keelasid pangaülekannete teostamist Venemaal registreeritud

pangakontodele ning koosmõjus Venemaa SWIFT-ist eemaldamisega viis olukord

hageja otsusele antud skeemi jätkata. Seega pidi kostja regulaarselt rahalisi vahendeid

erinevatelt kontodelt välja võtma, sh pangaautomaatide kaudu. Seejärel, vastavalt A V

antud juhistele tuli raha osaliselt dollariteks konverteerida ning viia Peterburis asuvasse

kontorisse (summadena alla 10 000 dollarit/eurot). Selline raha ülekandmine ja välja

võtmine oli A V juhiste järgimine ja vastavasisulised kuludokumendid saadeti ametliku

e-posti teel A V või võeti vahendid välja nn „kassasse“. Lisaks töötasudele tasuti

nimetatud vahenditest ka A V isiklikke arveid ja maksti töölähetusteks mõeldud raha.

Töölähetuste väljamaksete selgitus oli „aruandekohustus“, kuna nende kohta pidi kostja

koguma töötajatel kuludokumente ja esitama need hageja juhatuse liikmele. Seda

kohustust kostja ka täitis.

10. Pooled suhtlesid ka peale 09.01.2023 ning kostja oli vähemal määral kaasatud hageja

tegevusse kuni 2023. aasta septembrini, mis on põhjuseks sellele, et näiteks L

Barcelona arve on kuupäevaga 10.01.2023. Kogu selle perioodi jooksul, s.t 09.01.2023

kuni 2023. aasta september, ei olnud hagejal ega A V kostjale etteheiteid.

11. Juhul, kui tehingud olid hagejale kahjulikud, siis sai kahju põhjustada hageja ja tema

juhatuse liikme tegevus ja korraldused. Kostja täitis oma ülesandeid vastavalt

töösuhtele ja hageja palutud viisil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et IPCS Nordic OÜ hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

13. Kohus leiab, et on tuvastatud, et kostja on olnud perioodil 26.10.2021 – 09.01.2023

hageja finantsdirektor (dtl 21). Lisaks sellele tegutses kostja perioodil 21.04.2022 –

23.01.2023 hageja prokuristina (dtl 23), prokuura aluseks on olnud tööleping. Kohus

jätab tähelepanuta hageja esitatud tõendi kostja töölepingu kohta (dtl 11 – 20), kuna

3 / 6

2-23-18374

tegemist on võõrkeelse tõendiga ja olenemata kohtu korraldusest ja hoiatusest ei

esitanud hageja selle tõlget (dtl 49, dtl 208) (TsMS § 33 lg 3).

14. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust

tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud

õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse

määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.

15. Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul

peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25):

-

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

-

tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

-

töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust

tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS

§ 72, VÕS § 104 lg 2);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg

2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

16. Poolte vaidlus on selle üle, kas kostja on oma kohustusi rikkunud või mitte. Kostja

kohustuste osas on andnud selgituse tunnistaja N S ning kostja ise (dtl 346 jj). Kostja on

selgitanud, et: „Perioodil 21.10.2021- oktoober 2022 töötasin pearaamatupidajana.

Finantsdirektor N S lahkus töölt septembris 2022 ja ma võtsin finantsdirektori

ülesanded üle kuni koondamiseni 09.01.2023.“ „Alates 21.10.2021 kuni septembri lõpp

2022 oli ettevõttes töötamise skeem järgmine: Minu vahetu ülemus oli meie holdingu

finantsdirektor H. S oli 2 kuud direktoriks N G. Nad kontakteerusid otse omanikuga V

ja sain käske nende käest. Arvete maksmise kontrolli üle ja seda kontrollis vahetult S,

kes sai otsest käsku V.“ (dtl 347). Kostja on vande all selgitanud, et ta ei mäleta, kas

talle enne töölepingu sõlmimist tööülesandeid selgitati, aga arutati üle, mida

pearaamatupidajalt oodati. Kuna raamatupidajaid oli rohkem, siis jagati ülesandeid ja

eelmine raamatupidaja kirjeldas oma ülesandeid ja kostja võttis need üle. Talle oli

määratud kassapidaja funktsioon ja ta maksis töötasusid kassa kaudu välja (dtl 351).

17. Kostja ei ole eitanud maksete tegemist ja raha välja võtmist (dtl 24 jj, dtl 72 jj, dtl 141),

kuid on selgitanud, et on seda teinud hageja juhatuse liikme A V (dtl 23) korraldusel ja

teadmisel. Nimetatud väidet on kostja tõendanud esmajoones nii enda vande all antud

ütlustega kui ka N S ütlustega. Hageja on samas seisukohal, et nii kostja kui ka N S

ütlused ei ole usaldusväärsed ja kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et raha oleks

kantud tema kontole hagejaga seotud isikute instruktsioonide kohaselt.

18. Esmajoones leiab kohus, et TsMS § 283 lg 2 kohaselt, kui vastaspool ei täida

dokumendi kohtule esitamise kohustust või kui kohus jõuab pärast vastaspoole

ülekuulamist veendumusele, et vastaspool ei ole dokumenti hoolikalt otsinud, võib

kohus lugeda õigeks tõendi esitaja poolt kohtule esitatud dokumendi ärakirja. Kui

dokumendi ärakirja ei ole esitatud, võib kohus lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited

esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. 29.08.2024 istungil kohustas kohus

hagejat esitama e-kirjad, millest pidi nähtuma hageja esindaja korralduste andmine

4 / 6

2-23-18374

kostjale. Juhul, kui e-kirjad ei olnud säilinud, siis pidi hageja esitama tõendi

kirjavahetuse säilimise korraldamise kohta ja serveri asukoha kohta (dtl 211). Kohus

kordas oma nõuet 20.01.2025 (dtl 299). Hageja kohtu nõuet ei täitnud. 18.03.2025

istungil kohustas kohus hagejat tõendama, et hagejal puudub juurdepääs ja kontroll oma

failide üle (dtl 306). Hageja ei esitanud nimetatud tõendeid. Sellest tulenevalt loeb

kohus tõendatuks asjaolu, et kostja saatis hagejale kirjad ja sai vastu ka instruktsioonid,

mille alusel raha välja võeti. Kohtu jaoks ei ole usutav, et hagejal puudub ülevaade oma

dokumentatsioonist ja e-posti säilitamise korraldusest. Olukorras, kus töötaja täidab

tööülesandeid ja kasutab selleks ettevõtte e-posti aadressi on ebamõistlik eeldada, et

töötaja samaaegselt kogu kirjavahetuse ka isiklikult säilitab. Küll aga võiks eeldada, et

ettevõte hoiab alles oma kirjavahetuse ja seda on kohtu korraldusel võimalik esitada.

19. Lisaks sellele tõendab hageja juhatuse liikme korraldusi ja ettevõtte ülekannete tegemist

ka esitatud kirjavahetus (dtl 148 jj). Nimetatud kirjavahetusest tuleneb, et A V on

andnud instruktsioone, kuidas kannete selgitusi lisada (dtl 148), on palunud eelarve

ümber tegemist (dtl 149), palunud arveid maksta (dtl 150) ja instrueerinud, et arvetel ei

tohi olla tema nime ega Venemaa aadressi. Kirjavahetusest nähtub, et sõnumid on

saadetud 2022 lõpus. 20.02.2023 on A V ja kostja arutanud rahade ülekandmist ja edasi

tasumist (dtl 152). Septembris 2022 on kostja arutanud P L ülekannete tegemist (dtl

154). 26.09.2022 on kostja selgitanud N S, et läheb Eestisse raha võtma (dtl 156).

Tunnistaja N S ütlustega on samuti tõendatud, et A T, P L, hr K, J P, J K töötasid samuti

hageja juures (dtl 357). Tunnistaja kinnitas, et kõik rahalised liikumised kooskõlastati A

V ja samuti kirjeldas tunnistaja sularaha arveldusi (dtl 357), m.h seda, et sularaha

väljavõtete kohta peeti aruannet, mida tutvustati A V (dtl 357) ja ilma juhatuse

heakskiiduta makseid ei tehtud (dtl 360). Sama on kinnitanud ka kostja oma vande all

antud ütlustega (dtl 346 jj).

20. Hageja on väitnud, et kostja ja tunnistaja on esitanud vastuolulisi ütlusi. Kohus seda ei

tuvastanud. Juhised maksete kohta on tõendatud lisaks tunnistaja ütlustele ka

kirjavahetusega ning mingites detailides ebatäpsused on arusaadavad, kuna juhtunust on

möödas mitu aastat. Kohus möönab, et ettevõtte finantskorraldus ei olnud kindlasti

mitte tavapärane ning kohus on sellele ka prokuratuuri tähelepanu juhtinud, kuid samas

leiab kohus et käesoleva menetluse ülesanne ei ole sellele hinnangut anda. Käesoleval

juhul on vajalik tuvastada, kas kostja rikkus tööülesandeid. Kohus leiab, et kui ettevõtte

juhtkond kiidab heaks tööülesannete täitmise ja ka kohustab ülesandeid täitma, siis ei

ole võimalik tuvastada, et tegemist oli tööülesannete rikkumisega.

21. Arvestades seda, et kohus on seisukohal, et hageja kohustuste rikkumine ei ole

tõendatud, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida ka kahju hüvitamise nõude muid

eeldusi.

22. Kohus jätab hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

23. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §

162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes

arvesse, et kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus kõik kulud hageja kanda.

24. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

5 / 6

2-23-18374

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse

jõustumist.

(digitaalallkiri)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

6 / 6