3-23-2370/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2370

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15.08.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Metsaühistu OMA METS kaebus Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti 29.08.2023. a otsuse nr 13-

31.1/23/160 ja 26.09.2023. a vaideotsuse nr 13-31.1/23/164-3

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksma

määratud toetus välja

Menetlusosalised

Kaebaja – Metsaühistu OMA METS, seaduslik esindaja Ülo

Vendland

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann

Kaasatud haldusorgan – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute

Keskus, volitatud esindaja Merle Piilbaum

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Metsaühistu OMA METS kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2370

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsaühistu OMA METS esitas SA-le Erametsakeskus (praeguse nimega SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus) taotluse nr 7-5/19/193 metsaala arengu ja metsade

elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks summas 14 680,47 eurot. SA

Erametsakeskus rahuldas taotluse 07.06.2019. a otsusega nr 7-1/19/33. Metsaühistu OMA

METS esitas ajavahemikul 02.08.2019–18.11.2020 neli maksetaotlust koos tegevuse

elluviimist tõendavate dokumentidega. Maksetaotluse ning väli- ja halduskontrollide alusel

maksti toetust toetuse saajale kokku 12 249,36 eurot. Viimane toetuse osa maksti

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt välja 20.01.2021.

2. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) viis tehtud tööde ja investeeringute osas läbi

järelkontrolli, mille käigus tuvastas, et osade maksetaotlustes näidatud katastriüksuste

omanikud on muutunud. KIK teavitas toetuse saajat, et ta peab esitama kohustuste

üleandmise-vastuvõtmise kokkulepped omandimuutustega katastriüksuste (17) osas.

Metsaühistu OMA METS ei esitanud KIK-le vastavaid kokkuleppeid.

3. KIK tegi 11.08.2023 PRIA-le ettepaneku nr 7-1-2/23/101 (digitaalse toimiku lehed (dtl)

11–13) Metsaühistult OMA METS taotluse nr 7-5/19/193 alusel välja makstud toetuse

osaliseks tagasinõudmiseks.

3.1. Ettepanekus on viidatud maaeluministri 11.05.2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja

metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 59) § 19 lg 2

punktile 3, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama tegevuse kestvuse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi määrus nr 1303/2013) art-s 71

sätestatud tingimustel, ning määruse nr 59 § 19 lg 2 punktile 4, mille kohaselt on toetuse saaja

kohustatud säilitama seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt

viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Samuti on viidatud

määruse nr 59 § 19 lg 2 punktile 5, mille kohaselt on toetuse saaja kohustus tagada toetuse

väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kuulude abikõlblikkus; § 19 lg

3 punktile 2, mille kohaselt on toetuse saaja kohustuseks esitada järelevalve teostamiseks või

muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; ning §

19 lg 3 punktile 5, mille kohaselt on toetuse saajal kohustus teavitada viivitamata KIK-i

taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse

elluviimist takistavast asjaolust.

3.2. Toetuse objekti võõrandamisel kohustuste üle andmata jätmisel ei saa enam objektil

tehtud tegevusi lugeda toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulusid

jätkuvalt abikõlblikeks. Seega muutub toetus osaliselt alusetult makstud summaks ning tuleb

toetuse saajalt tagasi nõuda. Kokku võõrandati metsamaad, millele saadi hooldusraie toetust,

34,09 hektari ulatuses ja summas 5420,31 eurot. Seega on see toetuse summa makstud toetuse

saajale alusetult ning tuleb toetuse saajalt tagasi nõuda.

4. PRIA tegi 29.08.2023. a otsuse nr 13-31.1/23/160 (dtl 8–10), millega nõudis

Metsaühistult OMA METS osaliselt tagasi metsaala arengu ja metsade elujõulisuse

parandamise investeeringutoetuse summas 5420,31 eurot. Metsaühistul OMA METS tuli

kanda see tagasinõutav summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele 60 kalendripäeva

jooksul toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates. Otsuse järgi tasaarvestab PRIA

tagasinõutava toetusraha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli

3-23-2370

58 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt toetuse tagasinõudmise otsuse

tegemise päevast arvates. Otsuses on viidatud KIK läbi viidud järelkontrollile ning

11.08.2023. a ettepanekule nr 7-1-2/23/101. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

4.1. Toetuse saaja ei ole täitnud määruse nr 59 § 19 lg 3 punktidest 2 ja 5 tulenevaid nõudeid.

Toetuse objekti võõrandamisel kohustuste üle andmata jätmisel ei saa enam objektil tehtud

tegevusi lugeda toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulutusi jätkuvalt

abikõlblikeks. Taotluse nr 7-5/19/193 viimane toetusosa on välja makstud 20.01.2021, sellest

tulenevalt lõppeb kohustusperiood 20.01.2026. Arvestades, et kokku võõrandati metsamaad,

millele saadi hooldusraie toetust, 34,09 hektari ulatuses ja sellele saadi toetust 5420,31 eurot,

on toetuse saajale alusetult makstud toetust 5420,31 eurot. KIK on viinud toetuse saaja suhtes

läbi kohapealse kontrolli ning on teinud ettepaneku, mis on sisulises kooskõlas meetme

rakendamist reguleerivate õigusnormidega.

5. Metsaühistu OMA METS esitas 29.08.2023 PRIA otsuse nr 13-31.1/23/160 peale vaide.

6. PRIA jättis 26.09.2023. a vaideotsusega nr 13-31.1/23/164-3 (dtl 4–6) vaide

rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Määruse nr 59 § 19 lg 2 punktides 3 ja 4 märgitud kohustused (tegevuse kestuse

tagamiseks ja toetusaluse metsamaa metsamaana säilitamiseks 5 aasta jooksul viimase

toetusosa väljamaksmisest) on pandud toetuse saajale. Kui taotlusega seotud kinnisasja

omanik ei anna pärast kinnisasja võõrandamist kohustuste kestmise ajal kohustusi üle uuele

omanikule või ei ole nende üleandmist võimeline tõendama, tähendab see seda, et toetuse

saajal ei ole mitte mingit võimalust tagada toetuse saamisest tekkinud kestvusnõuete täitmist.

Koos omandiga läheb uuele omanikule õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda

kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede

kõrvaldamist. Endisel omanikul need õigused puuduvad. Seega ilma sellekohase

kokkuleppeta puudub ka igasugune õigus nõuda uuelt omanikult toetusega seotud kohustuste

täitmist. Samuti puudub selline õigus metsaühistul, kuhu eelmine omanik kuulus. Kuna

projekti tegevuste eesmärgipärasus omandi võõrandamise korral pole ilma kohustuste üle

andmiseta enam tagatud, ei saa objektil tehtud tegevusi enam lugeda toetuse eesmärgi

saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulusid jätkuvalt abikõlblikeks. Lisaks on endine

omanik, kes sai kätte kogu toetuse, aga hiljem loobus kestvusnõuete täitmisest, saanud

selliselt omandit üle andes põhjendamatu eelise määruse nr 1303/2013 art 71 mõttes. Rikutud

on ka määruse nr 59 § 19 lg 2 punkti 4, sest säilitamiskohustuse eesmärk vastavas sättes ei saa

olla kitsalt ala säilitamine ükskõik millise metsamaana, vaid see peab olema säilitamine sellise

metsamaana, millel säilivad ka projektitegevuse tulemused ja mis täidab projektitegevuste

eesmärki. Kui uus omanik pole kohustusi üle võtnud, tähendab see, et toetuse saaja on

kohustuste järgimisest selgelt ja pöördumatult loobunud. Sellises olukorras ei ole määruse nr

59 § 19 lg 2 punktide 3, 4 ja 5 kohustuste täitmine enam tagatud ega võimalik. Pärast

kinnistute võõrandamist on muutunud toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle

järelevalve teostamine võimatuks, sest uued omanikud ei ole kohustatud lubama oma

kinnistul vastavaid tegevusi. Lisaks oli toetuse saaja kohustatud teavitama viivitamata KIK-i

taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse

elluviimist takistavast asjaolust, mida ei tehtud.

7. Metsaühistu OMA METS esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada PRIA 26.09.2023. a vaideotsuse nr 13-31.1/23/164-3 ja maksta talle välja kinni

peetud toetus 5420,31 eurot.

3-23-2370

8. Tartu Halduskohus võttis 11.12.2023. a määrusega menetlusse Metaühistu OMA METS

kaebuse PRIA 29.08.2023. a otsuse nr 13-31.1/23/160 ja 26.09.2023. a vaideotsuse nr 13-

31.1/23/164-3 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksma määratud toetus välja.

9. Vastustaja esitas kohtule 08.01.2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus kaasas 13.02.2025. a määrusega menetlusse KIK-i.

11. KIK esitas 13.03.2025 enda seisukohad kaebusele.

12. Tartu Halduskohus otsustas 21.07.2025. a määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

13.1.

PRIA oli kinnistute võõrandamisest teadlik juba 11.06.2020, kui SA Erametsakeskus

enda kirjas nr 7-1-2/20/88 sellele tugines. On arusaamatu, kuidas mitu aastat hiljem leiab

sama asutus, et rikutud on määrust nr 59, kuna tegevuse kestvus ei ole tagatud. Reaalselt on

tegemist sama ühistu liikmega ning toetuse saajaks ühistu, mitte metsaomanik. Seetõttu ei ole

rikutud ka määruse nr 59 § 19 lg 2 punkti 4, vaid projektitegevuse eesmärk on tagatud. Sama

eesmärk on tagatud ka siis, kui kinnistu on müüdud uutele metsa kasvatamisega tegelevatele

ettevõtetele. Kuna toetust makstakse noore metsa hooldamise eest, siis ei ole võimalik teha

antud alal uuendusraieid ega muuta maa sihtotstarvet lihtsalt, vaid selleks on vaja

planeeringuid. Metsaühistu saab jälgida vajaliku 5 aasta jooksul ala eesmärgipärast kasutamist

metsaregistrist. Ebaõige on väide, et halduskontrolli käigus ei saa uue omaniku korral

kontrollida toetuse eesmärkide täitmist, kuna metsas saab käia igaüks (nt on võimalik ala

vaadelda ka drooni abil). Seega, kui juba ühistu on toetust saanud ja toetusalase kinnistu

omand on läinud üle teisele ühistu liikmele, saab PRIA siiski teha järelevalvet ja müügiga ei

ole rikutud 5-aastast säilitamiskohustust. Isegi kui kinnistut ei võõrandataks ühistu liikmele,

on ühistul võimalik teha järelevalvet nii looduses kui ka riiklikke registreid kasutades.

13.2.

Vaidlus tekkis, kuna vastustaja nõudis, et uus kinnistu omanik peab vastutama

rahaliselt, kui ta peab mingil põhjusel metsa raadama (nt riigil on vaja maad tee ehituseks).

Uus metsaomanik saab säilitada metsa vähemalt 5 aastat ja selle kohustuse üle võtta, kuid ta

ei saa vastustada rahaliselt, kuna toetuse on saanud metsaühistu. Kaebaja ei olnud nõus

sellisel kujul kohustuste üleandmisega. Juhtuda ei tohiks olukorda, kus uus omanik on võtnud

kohustused üle, millegipärast muudetakse aga kõlvik muuks kui metsamaa ja PRIA nõuab

uuelt omanikult toetuse tagasi. Uus omanik ei ole toetust saanud ja uus omanik on maksnud

eelmisele omanikule turuhinna, mille sees on ka toetuse saanud metsatükk. Metsaühistus

OMA METS on asjad korraldatud nii, et kui juhtub, et millegipärast muudetakse mingil

kinnistul metsamaa muuks kõlvikuks, siis maksab ühistu ise selle toetuse andjale kinni, ning

liige teatab metsaühistut, kui kinnistu võõrandatakse.

13.3.

Vastustaja oli juba 2021. aastal teadlik, et kinnistud on müüdud, kuid ei teavitanud, et

nad soovivad kohustuste üleandmise kokkulepet. Mõnel juhul maksid nad isegi toetuse sel

ajal välja, kui olid teadlikud, et kinnistu on võõrandatud, ja aluseks oli, et tööd olid tehtud, kui

omanikuks oli ühistu liige.

13.4.

Kõik uued omanikud on ka metsaühistute liikmed, kes taotlevad toetusi oma ühistute

kaudu. Vale on vastustaja väide, et neid ei saa kontrollida. Ühistu saab ise kontrollida, kas uus

omanik kasvatab metsa. Selleks on metsaregister ja samuti PRIA enda kaardirakendus.

3-23-2370

Selleks ei pea käima looduses.

13.5.

Kaebaja oleks nõus sõlmima uute omanikega kohustuste üleandmise kokkulepped, kui

välja jäetaks see, et uus omanik peab vastutama rahaliselt, s.t toetuse tagasi maksma. Seda

vastutust ei saa panna uuele omanikule. Toetuseks vastavad tööd on teinud vana omanik ja

uus omanik on selle kinni maksnud kinnistu hinnas. Toetuse on saanud ühistu ja sellega

seotud ühistu liige. KIK ei ole piisavalt selgitanud, miks on just kinnistu omaniku vahetus

oluline, kui kinnistu müüjal sellist rahalist kohustust ei olnud. Maaomaniku andmed saavad

olla olulised üksnes põhjusel, et toetust tohib saada maksimaalselt 60 ha-le, kuid oluline ei saa

olla see, kui maaomanik kinnistu müüb.

14. PRIA palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.

14.1.

Vastavalt määruse nr 59 § 19 lg 2 punktile 3 on toetuse saaja kohustatud tagama

tegevuse kestuse määruse nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel. Määruse nr 59 § 19

lg 2 punkti 4 kohaselt tuleb säilitada seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud,

metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest. Seega on üheselt arusaadav, et vastavad kohustused on pandud toetuse

saajale. Määruse nr 59 § 19 lg 3 punkti 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus teavitada

viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Toetuse saaja vastavaid nõudeid täitnud ei ole.

14.2.

Kui taotlusega seotud kinnisasja omanik ei anna pärast kinnisasja võõrandamist

kohustuste kestmise ajal kohustusi üle uuele omanikule või ei ole nende üleandmist võimeline

tõendama, tähendab see seda, et toetuse saajal ei ole mingit võimalust tagada toetuse

saamisest tekkinud kestvusnõuete täitmist. Koos omandiga läheb uuele omanikule õigus asja

vallata, kasutada ja käsutada. Endisel omanikul need õigused puuduvad. Seega ilma

sellekohase kokkuleppeta puudub ka igasugune õigus nõuda uuelt omanikult toetusega seotud

kohustuste täitmist. Samuti puudub selline õigus metsaühistul, kuhu kuulus eelmine omanik.

Kuna projekti tegevuste eesmärgipärasus omandi võõrandamise korral pole ilma kohustuste

üle andmiseta enam tagatud, siis ei saa objektil tehtud tegevusi enam lugeda toetuse eesmärgi

saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulusid jätkuvalt abikõlblikeks.

14.3.

Rikutud on määruse nr 1303/2013 art 71 lg 2 punktide b ja c keelde. Esiteks pole

projekti tegevuste eesmärgipärasus omandi võõrandamise korral ilma kohustuste üle

andmiseta enam tagatud. Teiseks on endine omanik, kes sai kätte kogu toetuse, aga hiljem

loobus kestvusnõude täitmisest, saanud selliselt omandit üle andes põhjendamatu eelise

määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 punkti b mõttes.

14.4.

Rikutud on ka määruse nr 59 § 19 lg 2 punkti 4, sest säilitamiskohustuse eesmärk

vastavas sättes ei saa olla kitsalt ala säilitamine ükskõik millise metsamaana, vaid see peab

olema säilitamine sellise metsamaana, millel säilivad ka projektitegevuste tulemused ja mis

täidab projektitegevuste eesmärki.

14.5.

Kaebaja väide, et uued omanikud on metsa majandajad ning seetõttu pole tõenäoline,

et nad hakkavad kasutama maid tegelikkuse sihtotstarbega vastuolus, on paljasõnaline ning

tõendamata. Samuti ei välista see asjaolu ka tõepärasuse korral kuidagi raadamise või lageraie

läbiviimist antud aladel. Kui uus omanik pole kohustusi üle võtnud, tähendab see, et toetuse

saaja on kohustuste järgimisest selgelt ja pöördumatult loobunud. Sellises olukorras ei ole

määruse nr 59 § 19 lg 2 punktides 3, 4 ja 5 sätestatud kohustuste täitmine enam tagatud ega

võimalik.

14.6.

Ilmselgelt on rikutud ka määruse nr 59 § 19 lg 3 punktis 3 (tõenäoliselt on PRIA

silmas pidanud punkti 2 – kohtu märkus) toodud kohustusi. Pärast kinnistute võõrandamist on

3-23-2370

järelevalve teostamine muutunud võimatuks, sest uued omanikud ei ole kohustatud lubama

oma kinnistul vastavaid tegevusi.

15. KIK palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.

15.1.

Isegi juhul, kui metsaühistu teeb oma liikmega kokkuleppe saadava toetuse jaotuse ja

tööde teostamise osas, ei puutu see säilitamiskohustusse. Säilitamiskohustus saab lasuda vaid

kinnistu omanikul. Kuna metsamaa müügi korral ei lähe säilitamiskohustus automaatselt

uuele omanikule üle, siis selle õiguslikuks tagamiseks on vaja sõlmida endise ja uue omaniku

vahel kokkulepe, mis tuleb esitada KIK-le. Kuna uus omanik ei saa kinnistu ostmisel määruse

nr 59 täitmise kohustusega automaatselt seotuks, ei ole ka võimalik nõuda uuelt omanikul

määruses nr 59 ja määruse nr 1303/2013 art-s 71 ette nähtud tingimuste täitmist. Seega ei ole

säilitamiskohustus tagatud. Isegi juhul, kui uus omanik kuulub samasse metsaühistusse, kuhu

kuulus eelmine omanik, ei teki tal kohustust hoida metsakinnistut samas väärtuses, kui see oli

enne ostu, ega säilitada väärtust, mida on tekitatud määruse nr 59 alusel metsakinnistule

tagatud toetusega.

15.2.

KIK on palunud kaebajalt korduvalt endise ja uue omaniku vahelise konkreetse

kirjaliku kokkuleppe (kohustuste ülemineku kohta) esitamist. Alles siis, kui endise ja uue

omaniku vahel kohustuste üleandmist ei toimunud ning KIK-l tekkis kaebaja pöördumistest

lähtuvalt veendumus, et seda ei juhtu, asuti ette valmistama toetuse vähendamise otsust. Ei

metsaühistu, metsakinnistu endine omanik ega KIK ei ole omaniku vahetuse korral õigustatud

ega saa enam õiguslikult tagatult sooritada järelevalvet metsakinnistu uue omaniku otsustuste

üle omandatud metsakinnistu osas, kui uus omanik ei ole seotud varasemalt esitatud toetuse

taotlusega.

15.3.

Metsaühistutel on oma liikmetega erinevad omavahelised lepingud ja neid KIK ei küsi

ega tea nende sisu. Ka toetuse tagasimaksmist toetuse jagajale on neil osapooltel võimalik

omavaheliste täiendavate kokkulepete toel korraldada.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kaebaja palub tühistada PRIA 29.08.2023. a otsuse nr 13-31.1/23/160 ja 26.09.2023. a

vaideotsuse nr 13-31.1/23/164-3 ning kohustada PRIA-t maksma talle 29.08.2023. a otsusega

tagasi nõutud toetus välja.

17. PRIA 29.08.2023. a otsusega (dtl 8–10) nõuti kaebajalt kui metsamaa omanikke

ühendavalt metsaühistult (metsaseaduse (MS) § 10 lg 5) osaliselt tagasi metsamaade

hooldusraieks antud metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise

investeeringutoetus. Toetus oli määratud taotluse nr 7-5/19/193 alusel SA Erametsakeskus

07.06.2019. a otsusega nr 7-1/19/33. Tegemist on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“

meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames

antava maaelu arengu toetusega, mille andmise ja kasutamise tingimused ning kord on

sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) alusel

kehtestatud maaeluministri määruses nr 59.

17.1.

Enne PRIA 29.08.2023. a otsuse tegemist pöördus kaebaja poole KIK (SA

Erametsakeskus õigusjärglane), kes juhtis 09.05.2023 ja 15.06.2023 (dtl 84–86) saadetud

teavituskirjades kaebaja tähelepanu sellele, et osade toetusega hõlmatud katastriüksuste

eraldiste omanikud on muutunud ning kaebajal tuleb omandimuutusega metsaeraldiste osas

esitada KIK-le kohustuste üleandmise-vastuvõtmise kokkulepped. Kaebaja ei esitanud KIK-le

palutud kokkuleppeid ning KIK tegi 11.08.2023 PRIA-le ettepaneku (dtl 11–13) kaebajale

taotluse nr 7-5/19/193 alusel välja makstud toetuse osaliseks tagasinõudmiseks, s.o neid

metsaeraldisi (kokku 34,09 ha) puudutavas osas, mille omanik oli võrreldes toetusetaotluse

3-23-2370

esitamise ajaga muutunud. Samas ettepanekus märkis KIK, et tunnistab taotluse rahuldamise

06.07.2019. a otsuse nr 7-1/19/33 ELÜPS § 65 lg 4 alusel 5420,31 eurot puudutavas osas

kehtetuks.

17.2.

PRIA tugines 29.08.2023. a toetuse osaliselt tagasinõudmise otsuses KIK 11.08.2023.

a ettepanekule, ELÜPS § 123 lg-le 1, §-le 124 ja § 126 lg-le 1 ning määruse nr 59 § 19 lg 2

p-le 5 ja § 21 lg-le 2.

18. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti põhjenduses tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Tulenevalt HMS § 40 lg-st 1 peab haldusorgan enne

haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

19. ELÜPS § 123 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud

toetuse andmise ja kasutamise nõuetele mittevastavuse, nõuete rikkumise või kaitsemeetme

kohaldamise tõttu alusetult, võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi

nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes

(EL) 2021/2116 ja (EL) 2021/2115 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides

sätestatud alustel ja tähtajal. ELÜPS § 124 ja § 126 lg 1 näevad ette toetuse tagasimaksmise ja

viivise arvestamise korra.

19.1.

Määruse nr 59 § 19 lg 2 p 5 paneb selle määruse alusel toetuse saajale kohustuse

tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude

abikõlblikkus. Tulenevalt määruse nr 59 § 21 lg-st 2 teeb KIK PRIA-le ettepaneku toetuse

maksmisest keeldumise kohta.

20. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja taotlenud määruse nr 59 alusel toetust tema

liikmete omandis olevate metsamaade hooldusraieks. Vastavalt määruse nr 59 § 3 p-le 1 võib

metsaühistu taotleda muu hulgas toetust maapiirkonnas paikneva tema liikme omandis oleva

MS § 3 lg 2 tähenduses metsamaa kohta kinnisasja omaniku antud õiguse alusel. Metsaühistu

peab toetuse taotlemisel tõendama liikmete nõusolekut nende nimel toetuse taotlemiseks

(määruse nr 59 § 13 lg 2 p 2). Kaebaja esitatud toetusetaotlus nr 7-5/19/193 hõlmas muu

hulgas hooldusraie tegemist Sakala Põldur OÜ-le kuulunud viiele ja A&P Mets AS-le

kuulunud kaheteistkümnele metsaeraldisele.

21. Vastavalt määruse nr 59 §-le 19 on toetuse saaja kohustused muu hulgas järgmised:

-

tagada tegevuse kestus määruse nr 1303/2013 art-s 71 sätestatud tingimustel (§ 19 lg 2

p 3),

-

säilitada seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie

aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (§ 19 lg 2 p 4),

-

tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude

abikõlblikkus (§ 19 lg 2 p 5),

-

esitada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalve või muu toetuse

saamisega seotud kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud

tähtaja jooksul (§ 19 lg 3 p 2),

-

teavitada viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

3-23-2370

muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust (§ 19 lg 3 p 5).

21.1.

Arvestades, et metsaühistu esitab toetusetaotluse tema liikme omandis oleva metsamaa

kohta kinnisasja omaniku antud õiguse alusel ning liikme nõusolekul ja nimel (määruse nr 59

§ 3 p 1, § 13 lg 2 p 2), on andmed kinnisasja omaniku kohta vaieldamatult taotluses esitatud

või toetatava tegevusega seotud andmed määruse nr 59 § 19 lg 3 p 5 tähenduses ning nende

muutumisest on vajalik KIK-i teavitada. Samuti on kinnisasja omaniku andmed toetuse

andjale vajalikud, et oleks võimalik teostada toetuse saamisega seotud kontrolli (sh saada

kontrolli tegemiseks luba kinnisasjal viibimiseks, vt määruse nr 59 § 19 lg 3 p 1).

21.2.

Määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 esimese lause punktidest b ja c tuleneb, et tegevuse

puhul, mis hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, peab maksma

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul

alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest leiab sellega aset: selline muutus taristuüksuse

omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-õiguslikule isikule põhjendamatu eelise

(punkt b); või oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille

tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke (punkt c). Määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1

teise lause kohaselt peab liikmesriik sellise tegevuse eest alusetult makstud summad

proportsionaalselt selle ajavahemiku eest, mil nõuded ei ole täidetud, tagasi nõudma. Kohus

nõustub vastustajaga, et kui toetusega hõlmatud metsamaa omanik muutub, vabaneb

kinnisasja varasem omanik toetuse saamisega tekkinud kohustustest seoses metsamaa

majandamisega, saades sellega põhjendamatu eelise (vt ka määruse nr 1303/2013 selgitus p

64). Samuti, olukorras, kus metsamaa uus omanik ei ole toetusetaotlusega seotud, puudub tal

õiguslik kohustus täita ka koostöös metsaühistuga toetuse saamisega tekkinud kohustusi.

21.3.

Ennekõike saab üksnes metsamaa omanikul lasuda kohustus säilitada seda metsamaad,

mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt

viimase toetusosa väljamaksmisest. Metsamaa on MS § 3 lg 2 kohaselt maa, mis vastab

vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2) on

maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3

meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Katastriüksuse kõlvikuline koosseis

nähtub kõlvikukaardilt, mille koostamiseks kogutakse kaardiandmeid aeropiltidelt ja mille

andmete alusel arvutatakse vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindala (vt

maakatastriseaduse § 131 lg 2). Samuti kaardistatakse maa looduslik seisund ehk kõlvikud

(metsamaa, õuemaa jne), kajastades nii kaardil tegelikku looduslikku olukorda1. Eeltoodust

nähtuvalt võib nii katastriüksuse kõlvikuline koosseis kui ka maatüki vastavus MS § 3 lg 2

punkti 2 kirjeldusele muutuda metsaomaniku tegevusest tingituna ja selliste muudatuste

eeltingimuseks ei ole katastriüksuse sihtotstarbe muutmine.

21.4.

Määruse nr 59 alusel toetuse saaja on kohustatud tagama toetuse väljamaksmise

aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse. See kohustus hõlmab

eelnevalt esitatud selgitustest tulenevalt asjakohase metsamaa omaniku vahetuse korral KIK-

le nende andmete ja kinnituste esitamist, mis seovad metsamaa uue omaniku sellele maale

saadud toetusega ja sellega seotud kohustustega, ning võimaldavad KIK-l teostada metsamaal

kui eraomandil toetuse saamisega seotud kontrolle.

22. KIK on tuvastanud ning kaebaja ei ole vastu vaielnud, et toetusetaotlusega nr 7-5/19/193

hõlmatud Sakala Põldur OÜ-le kuulunud viis metsaeraldist ja A&P Mets AS-le kuulunud

kaksteist metsaeraldist on saanud pärast toetusetaotluse esitamist uued omanikud

(võõrandatud metsamaade andmed dtl 14–17). Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei ole

KIK korduval nõudmisel toetusetaotluse andmeid n-ö täiendanud ehk esitanud KIK-le tema

1 Vt ka: MAAKASUTUS JA KÕLVIKUD | Maakataster

3-23-2370

poolt nõutud kohustuste üleandmise-vastuvõtmise kokkuleppeid (kuni 2024. a septembrini

kehtiv vorm dtl 41–42, alates 2024. a septembrist kehtiv vorm dtl 122–123). Seega ei ole

kaebaja täitnud määruse nr 59 § 19 lg 2 p-st 5 talle tulenevat kohustust ning toetuse saab

võõrandatud metsaeraldiste osas lugeda toetuse andmise ja kasutamise nõuete rikkumise tõttu

alusetult väljamakstuks ELÜPS § 123 lg 1 mõttes.

23. Kohus leiab, et kaebajalt toetuse osaliselt tagasinõudmisel on nõuetekohaselt järgitud nii

kaebaja ärakuulamiskohustust (HMS § 40 lg 1) kui ka otsuses põhjenduste esitamise ja

kaalumise kohustust (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Kaebajale on antud enne vaidlustatud PRIA

otsuse tegemist võimalus KIK seisukohtade osas enda arvamuse avaldamiseks ning kaebaja

avaldatud seisukohtadele on vastatud. PRIA otsuses toodud põhjendused on piisavad,

võimaldamaks selle adressaadil mõista otsuse tegemise põhjust ning hinnata otsuse

õiguspärasust (vt nt Riigikohtu 10.11.2022. a otsus nr 3-19-292, p 16). Kaebaja avalduste

pinnalt puudub kohtul alus arvata, et PRIA oleks jätnud otsuse tegemisel mõne asjas olulist

tähtsust omava asjaoluga arvestamata, võtnud arvesse asjassepuutumatuid asjaolusid või

teostanud muul viisil talle ELÜPS § 123 lg-ga 1 antud kaalutlusõigust mittenõuetekohaselt.

24. PRIA otsust ei muuda õigusvastaseks see, et SA Erametsakeskus viitas juba enda

11.06.2020. a ettepanekus nr 7-1-2/20/88 PRIA-le (dtl 20–21) osade toetusetaotlusega nr 7-

5/19/193 hõlmatud kinnistute omanikuvahetusele. Viidatud ettepanekus tugines SA

Erametsakeskus sellele, et kinnistute võõrandamise tulemusel oli ühele metsaühistu liikmele

määratud toetust metsamaale üle 60 ha, mis ei ole määruse nr 59 § 6 lg 1 p 3 alusel lubatud.

Samuti puudutas see ettepanek eraldisi, mida KIK 2023. a kontroll ei hõlma. Kohus leiab, et

käesolevas otsuses eespool viidatud õigusnormidest ei tulene KIK-le tähtaega, mis lõpetaks

toetuse saaja kohustuste kehtivuse ajal õiguse toetuse tingimustele vastavuse kontrolli

teostamiseks. See, et SA Erametsakeskus ei nõudnud juba 2020. aastal kaebajalt võõrandatud

kinnistute osas kohustuste üleandmise-vastuvõtmise kokkulepete esitamist, ei muuda

õigusvastaseks KIK poolt selle tegemist 2023. aastal kaebaja taotluse sattumisel järelkontrolli

valimisse.

25. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited võõrandatud metsaeraldiste uute

omanike rahaliselt vastutamise põhjendamatusest. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on

asjakohaselt juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et toetuse andja saab alusetult

välja makstud toetuse tagasi nõuda üksnes toetuse saajalt ehk antud juhul kaebajalt, mitte

metsamaa uutelt omanikelt. See, kuidas metsaühistu ja selle liikmete vahel on korraldatud

toetuse jagamine ja selle tagasinõudmise korral tagasimaksmine, on nende endi otsustada ja

kokku leppida.

26. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et nii PRIA 29.08.2023. a otsus nr 13-31.1/23/160 kui ka

26.09.2023. a vaideotsus nr 13-31.1/23/164-3 on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole

alust. Seetõttu ei ole ka põhjendatud kohustada PRIA-t maksma kaebajale temalt tagasi

nõutud toetus välja. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 26, 44). PRIA

ei ole kohtule väljamõistetavate menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kohtule

kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause). Seega jäävad nii kaebaja poolt käesolevas asjas

kantud menetluskulud (riigilõiv) kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi

kanda.

3-23-2370

(allkirjastatud digitaalselt)