3-25-753/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-753

Haldusasi

D.O kaebus Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsuse nr

TVH/24/044978, 17.12.2024 otsuse nr TVT/24/061600 ja

03.02.2025 vaideotsuse nr VO/25/77 tühistamise ning

vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja D.O

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-25-753

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsusega nr TVH/24/044978 tuvastati, et D.O töövõime ei

ole vähenenud. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Töövõimetoetuse seaduse

(TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole

tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid. Taotleja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei

ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja kirjeldatud piirangud

teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise

valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS

andmetel kinnitust. Taotlejal on parema põlveliigese- ja mõnikord jala säärde kiirguva valu

ning vererõhu tõusust esineva pearingluse tõttu piiratud istumine, seismine, erinevatel

pindadel kõndimine, treppidest üles ja alla ning erinevates kohtades liikumine. Kuigi taotlejal

esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis

takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

2. Eesti Töötukassa 17.12.2024 otsusega nr TVT/24/061600

otsustati D.O-le

töövõimetoetust mitte määrata, kuivõrd taotlejal ei tuvastatud Eesti Töötukassa 16.12.2024

otsusega nr TVH/24/044978 töövõime vähenemist (TVTS § 11).

3. D.O esitas 10.01.2025 eeltoodud Eesti Töötukassa otsustele vaide.

4. Eesti Töötukassa 03.02.2025 vaideotsusega nr VO/25/77 jäeti D.O vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust võttes aluseks tema taotluses

märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i

kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb

eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO

ekspertarst). Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste

kaupa (tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõime

välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 6 lg 3). Võtmetegevused on

tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks

vajalikud funktsioonid (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme

tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja

adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti

poolt ettekirjutatule. Kuigi vaide esitaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga

oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed.

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1)

liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine –

arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud

piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei

tuvastatud.

Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste

summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1

ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg 6). Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks

võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. TTO ekspertarst hindas vaide esitaja

2(12)

3-25-753

töövõimeliseks (määruse nr 39 § 8 lg 5). TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide

esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse

eksperdiarvamuse juurde. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine

osaliselt takistatud või täiesti välistatud.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses

vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et

eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja

õige.

TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid. Vaide

esitajal on parema põlveliigese valu ja mõnikord jala säärde kiirguva valu ning

vererõhu tõusust esineva pearingluse tõttu piiratud istumine, seismine, erinevatel

pindadel kõndimine, treppidest üle ja alla ning erinevates kohtades liikumine.

Vaide esitajal esineb põlvevalu suurematel koormustel. Objektiivselt esineb mõlema

põlve painutamisel ja sirutamisel krepitatsioone, rohkem paremas põlves.

Röntgenoloogilisel uuringul 09.09.2024 on tuvastatud põlveliigestes II astme

kulumuslikud muutused (artroos). Ortopeedi poolt on ravisoovitused antud: Movalis

ehk meloksikaam valu puhul, magneesiumi preparaadid. Kaasuvana esineb vaide

esitajal kõrgvererõhktõbi, mille osas on ravi määratud, kuid aeg-ajalt esinevad siiski

kõrgemad väärtused. Viimasel visiidil on ravi korrigeeritud perearsti poolt. Eeltoodule

tuginedes esinevad vaide esitajal kerged piirangud erinevatel tasapindadel kõndimisel,

sh treppidel liikumisel, mistõttu on piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses

hinnatud kergeks. Põlvevalude tõttu kõnnib vaide esitaja ettevaatlikult ja aeglasemalt,

kartes komistada, mistõttu on kerge piirang hinnatud ka ohutu ringiliikumise

võtmetegevuses. Ohutut ringiliikumist takistavat nägemispiirangut TIS andmetel ei

esine. Seismise ja istumise võtmetegevuses esineb kerge piirang põlvevalu tõttu, mis

mõnikord kiirgub ka alajäsemetesse. Röntgenis nähtuvad II astme artrootilised

muutused, põlveliigeste kulumishaigus, dünaamikata. Vaide esitaja kirjeldatud

liikumisega seotud muid piiranguid on arvestatud eeltoodud võtmetegevuste raames.

TIS andmetel ei vaja esitaja kõrvalabi poes käimisel. Kokkuvõttes on piirang liikumise

valdkonnas kerge.

Vaidemenetluse käigus on TIS-i lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, mis ei anna

alust hinnangut muuta, sest see ei sisalda uut infot liikumispiirangute kohta.

Terviseandmetel on piirangud kerged. Vaide esitaja ei tarvita püsivalt valuravi.

Neuroloogi poolt on soovitatud püsiraviks T.Amitriptyllini 10 mg x 1 õhtuti, mille

perearst asendas alates 13.01.2025 mirtasapiiniga. Pereõe 03.01.2025 TIS-i lisandunud

epikriis ei anna alust hinnangut piirangute osas muuta, sest epikriis kajastab

külmetushaigusi, mis ei mõjuta püsivat töövõimet.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole TIS andmetel

töövõimet mõjutavad. Kõrgematest kohtadest esemeid haarates võib vaide esitaja

kasutada abivahendeid. TIS andmetel ei esine vaide esitajal käelise tegevuse

piiranguid. Ka vaidemenetluses ei ole lisandunud andmeid, mis viitaksid käelist

tegevust piiravale haigusseisundile.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei

leidnud TIS andmetel kinnitust. Vaide esitajal ei esine käelise tegevuse piirangut, mis

takistaks lusika või tassi hoidmist. TIS andemetel ei esine vaide esitajal ka neelamis-

3(12)

3-25-753

ega mälumishäireid, mis põhjustaks piiranguid söömise ja joomise võtmetegevustes.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud

muude piirangute osas ei leidnud TIS andmetel kinnistust, sest püsivalt kõrgeid

vererõhu väärtusi ega vererõhu kriise ei ole.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei

mõjuta töövõimet, kuna TIS andmete alusel antud valdkonnas töövõimet piiravaid

psüühikahäireid ei esine.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

suhtlemise valdkondades ei leidnud TIS andmetel kinnitust, sest TIS andmetel vaide

esitajal töövõimet piiravaid haigusnähte ei esine.

Psühhiaatri visiidil 06.11.2024 ei ole vaide esitajal vaimse tervise häiret diagnoositud.

Vaidemenetluses on TIS-i lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, kus perearst on

diagnoosinud ärevushäiret ning on taasalustanud ravi antidepressandiga. Antud

epikriis ei anna alust muuta hinnangut vaimse võimekuse valdkondade piirangute

osas, sest objektiivselt ei ole kaebusi ärevusele ja unetusele kirjeldatud ning alkoholi

mittetarbimisel ja antidepressantravi foonil vaimseid piiranguid ei esine.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete

osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Ravimite ebamugavat toimet ning

uneprobleeme tuleb arutada raviarstiga. Vajadusel on võimalik ravi korrigeerida.

Kokkuvõttes puudub vaidemenetluses alus töövõime hinnangu muutmiseks. Vaides

nimetatud nägemispiirangute kohta ei ole vaide esitaja töövõime hindamise taotlusel

midagi märkinud, silmahaiguste kohta sissekanded puuduvad. Perearsti 13.01.2025

epikriisi kohaselt on vaide esitaja nägemine korras. Operatsioon või ravi ei piira

töövõimet. Vaides märgitud rulaatori vajadust TIS andmed ei kajasta.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei

arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse

kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema

igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5

lg 3 mõttes.

5. D.O esitas 25.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 16.12.2024

otsuse nr TVH/24/044978 ja 03.02.2025 vaideotsuse nr VO/25/77 tühistamisnõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased.

6.1. Kaebajal on varasemalt tuvastatud töövõime vähenemine, kuid seekord seda ei tehtud.

TIS andmed kinnitavad tema tervise halvenemist. Kaebajal on probleemid vererõhuga,

südamega ning jalgades on valud ja krambid. Kaebaja on kaks korda põdenud koroonaviirust,

mis on halvendanud tema vaimset tervist. Kaebajal esineb probleeme silmanägemisega.

6.2. Kaebaja sooviks väga tööle minna, kuid terviseprobleemide tõttu pole see võimalik.

Kodus abistab kaebajat tema abikaasa, samuti kasutab kaebaja abivahendit.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

4(12)

3-25-753

7.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 21.10.2024

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmed. Kaebaja ise on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad

piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades.

Lisaks on kaebaja taotluses kirjeldanud ravimite kõrvaltoimetest ning muudest tervisehäiretest

tingitud piiranguid.

7.2. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (TTO) ekspertarst dr Anne Kork, võttes

aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 13.12.2024

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsusega nr TVH/24/044978 tuvastati, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. Kuna tuvastati, et töövõime ei ole vähenenud, siis jäeti kaebajale

töövõimetoetus maksmata (TVTS § 11).

7.3. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid,

kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatel

piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluses oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst.

7.4. TTO ekspertarst hindas 13.12.2024 ja 27.01.2025 eksperdiarvamustes kaebajal

valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkond: liikumine eri tasapindadel –

arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega

1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade

võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks

võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab

eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste

summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud

töövõimeliseks.

7.5. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed

terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.

7.6. TVTS § 6 lg 1 kohaselt annab töövõime hindamise taotluse esitamisel isik nõusoleku

töövõime hindamisel tema kohta TIS-s olevate andmete kasutamiseks. TVTS § 7 lg 4 kohaselt

on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja tervishoiuteenuse osutajal isiku

nõusolekul juurdepääs TIS-s olevatele töövõime hindamiseks vajalikele järgmistele

isikuandmetele: andmed andmete esitaja kohta, andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas

viibimise kohta ning andmed ravimite kohta. TVTS § 7 lg 5 sätestab, et töövõime

hindamiseks vajalike TIS-i andmete loetelu ja päringute perioodid sama paragrahvi lg-s 4

sätestatud juhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määruseks

on sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 15). Määruse

nr 15 § 2 lg 3 kohaselt on töötukassal töövõime hindamiseks õigus saada päringule eelneva

viie aasta kohta TIS-st andmeid. See tähendab, et terviseandmed, mis olid töövõime

hindamise menetluse ja/või vaidemenetluse ajal TIS-i kantud, on ka kaebaja töövõime

hindamisel arvestatud. Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata

5(12)

3-25-753

objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse

tegemise kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. Vaidemenetluses on TIS-i

lisandunud kaks epikriisi: perearst dr Anželika Aare 13.01.2025 epikriis ning pereõe Evelina

Metus-Ban 03.01.2025 epikriis. Mõlemad epikriisid on vaidemenetluse käigus arvesse

võetud. Pärast vaideotsuse tegemist on TIS andmetesse lisandunud ortopeedi dr Aleksandr

Badasjan 03.04.2025 epikriis (lisa 10), oftalmoloogi dr Jevgeni Nipadistov 07.04.2025

epikriis (lisa 11) ja perearsti dr Anželika Aare 17.04.2025 epikriis (lisa 12). Epikriiside sisu

on täpsemalt selgitatud töötukassa ekspertarsti poolt kaebuse vastuse lisas nr 9. Kokkuvõtvalt

ei sisalda epikriisid infot, mille põhjal järeldada, et kaebaja piirangutele ja töövõimele antud

hinnangud ei ole õiged.

7.7. Vaideotsuse tegemise seisuga TIS-s olnud terviseandmetega on arvestatud

vaidemenetluses ning need on uuesti töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti poolt üle

vaadatud kohtumenetluses. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu tuvastamiseks peavad

isiku kirjeldatud piiranguid kinnitama objektiivsed terviseandmed. Seejuures arvestatakse

töövõime hindamisel ka ravi, uuringute ja konsultatsioonide vajadust. Uuringute,

konsultatsioonide ja ravi vajaduse puudumine on samuti meditsiiniliselt informatiivne.

Asjaolu, et vastustaja on varasematel töövõime hindamistel tuvastanud vaide esitajal

töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka vaidlustatud otsusega oleks tulnud teha samasugune

otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega.

Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb

ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel.

Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine

ning uue taotluse esitamisel ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud

töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka

olemasolevas kohtupraktikas. Tuginedes olemasolevatele aktuaalsetele terviseandmetele ei

ole kaebaja töövõime vähenenud, mistõttu on jäetud õigesti määramata ka töövõimetoetus.

7.8. Kaebaja on 27.05.2025 esitanud tõendi, milles nähtuvad kohtumenetluse käigus TIS-i

lisandunud perearsti dr A. Aare 31.03.2025-17.04.2025 epikriisi andmed ning ortopeedi dr A.

Badasjan 03.04.2025 epikriis, millele on lisatud 03.04.2025 teostatud põlveliigese ja

labajalgade röntgenuuringu kirjeldused, mis on teostatud 04.04.2025 radioloogi dr Entoni-

Timmo Käärt poolt kohtumenetluse käigus. Töötukassa ei saanud töövõime hindamisel ja

vaidemenetluses neid andmeid arvesse võtta, kuna andmed on lisatud TIS-i peale vaidlustatud

otsuste tegemist. Küll aga on töötukassa ekspertarst viidatud perearsti epikriisi

kommenteerinud vastustaja 02.05.2025 menetlusdokumendi lisas 9. Perearst dr A. Aare

31.03.2025 – 17.04.2025 epikriisis on kirjeldatud kaebaja käte valu, käte suremist ja tuimust.

Perearsti kirjeldusel on Tilt test ehk karpaaltunneli test negatiivne. Kaebaja suudab mõlemad

käed rusikasse panna. Käte jõud on sümmeetriline, kuid kesine, parema käe II sõrme on kõige

valusam pingutada. Labakäed on veidi paistes, kuid liikuvus ei ole piiratud. Ekstensioon ehk

sirutus randmest on valulik ja kergelt piiratud. Teostatud on mõlema käe röntgenuuring, kus

on randme ja käelabade luustruktuur täiesti normis, leiti sõrmede DIP (ehk lõppliigeste) algav

artroos ehk kulumuslik muutus. Perearsti sissekandes kirjeldatud leid ei ole töövõimet

mõjutav. Kaebaja ei ole ravi vajanud, seega hinnangud käeliste tegevuste võtmetegevustele ei

muutu. Epikriisis viidatud põlveartroosi on hinnatud liikumise valdkonnas ning täpsemad

selgitused on välja toodud töötukassa ekspertarsti poolt töötukassa 02.05.2025 esitatud

vastuse lisa 9 punktis 1.1. Epikriisis viidatud krampide osas on selgitused antud sama lisa p-s

1.8.

7.9. Vastustaja 02.05.2025 menetlusdokumendi lisa 9 punktis 3 on antud kommentaar

ortopeedi dr A. Badasjan 03.04.2025 epikriisile. Ortopeedi epikriis ei sisalda uut

informatsiooni, mis muudaks piiranguid liikumises raskemaks. Ortopeed kirjeldab

6(12)

3-25-753

põlveliigese palpeerimisel valulikkust enam kederluu kohalt, deformatsioon ei ole, tursed ei

ole, McMurray test (meniski rebendi test) ja Lachman test (eesmise ristsideme rebendi test)

on negatiivsed. Põlveliigese röntgenuuringul on leiuks endiselt põlvekedra-reieluu liigese

kerge artroos. Lisaks esineb kaebajal mõlema jalalaba hallux valgus ehk suure varba liigese

deformatsioon, mida kaebaja soovib ravida jalakirurgi juures. Objektiivselt kirjeldatakse, et

palpeerimisel on suure varba liiges valulik, mis ei mõjuta liikumist enam kui kerge

piiranguna. Samuti esineb kaebaja vasaku kanna Achilleuse kõõluse kohal luukasvik. Kaebaja

poolt esitatud tõendile on lisatud röntgenuuringud põlveliigeste ja labajalgade kohta, mida on

kommenteerinud 04.04.2025 radioloog dr E.-T- Käärt. Seisund põlveliigeste osas ei erine juba

eelnevas vastuses kohtule välja toodud perearsti saatekirjaga 09.09.2024 parema põlveliigese

röntgenuuringust. Esineb II astme põlveartroos, uuring sisaldub perearsti dr A. Aare epikriisis

(06.09.2024 – 31.10.2024). Käesolevalt on radioloog hinnanud põlveliigeste artroosi kergeks.

Labajalgade radioloogilise uuringu tulemus kinnitab ortopeedi diagnoosi, et esineb hallux

valguse deformatsioon ehk suurvarvaste varbanukkide väljavõlvumine, mida on kirjeldatud ja

kommenteeritud eelnevas vastuses.

7.10.

Kaebaja vajab mugavaid jalanõusid, tallatugesid, vajadusel kirurgilist ravi. Ortopeed

soovitab ravikehakultuuri, massaaži, režiimi ja vajadusel liigesesisest süsti. Olulist, st

töövõimet mõjutavat liikumispiirangut ei esine.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on arvesse võtnud kõiki

kaebaja välja toodud piiranguid, TIS-s olevaid andmeid ning kaebajale määratud ravi. Kohus

ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks teinud TIS andmetest ebaõigeid järeldusi.

6. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

4. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on

hindamisotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus

on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on

haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-

1110/84, p 24).

5. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus

järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv

töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama

(TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

7(12)

3-25-753

tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab

oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu

võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang,

mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav

funktsioon puudub (punkt 5).

6. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv

terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet

hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe

läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus

koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral

kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime

hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse

hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme

väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0

ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

7. Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli.

Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime puuduvaks, kui mistahes võtmetegevuse

raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud

arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 3 p 2). Asja materjalist nähtuvalt ei ole kaebajal

hinnatud ühtegi võtmetegevust raskusastmega 4.

9. Kohus nõustub vaidlusalustes otsustes ja vaideotsuses märgituga ega pea vajalikuks kõike

korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

10. Kaebaja on välja toonud, et tal on probleemid vererõhuga, südamega ning jalgades on

valud ja krambid. Ühtlasi on kaebaja leidnud, et seoses covid infektsiooni korduva

põdemisega on tema vaimne tervis halvenenud.

11. Vaidlusaluses töövõime hindamise otsuses nr TVH/24/044978 on märgitud, et taotlejal

on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused

ja artroosid (dtl 257).

12. Vaideotsuses on toodud liikumise valdkonna osas järgmist: „Eesti Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise

taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud

eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad

määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on

kaalutlusvigadeta ja õige. TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja

artroosid. Vaide esitajal on parema põlveliigese valu ja mõnikord jala säärde kiirguv valu ning

vererõhu tõusust esineva pearingluse tõttu piiratud istumine, seismine, erinevatel pindadel

kõndimine, treppidest üles ja alla ning erinevates kohtades liikumine. Vaide esitajal esineb

põlvevalu suurematel koormustel. Objektiivselt esineb mõlema põlve painutamisel ja

Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

8(12)

3-25-753

sirutamisel krepitatsioone, rohkem paremas põlves. Röntgenoloogilisel uuringul 09.09.2024

on tuvastatud põlveliigestes II astme kulumuslikud muutused (artroos). Ortopeedi poolt on

ravisoovitused antud: Movalis ehk meloksikaam valu puhul, magneesium preparaadid.

Kaasuvana esineb vaide esitajal kõrgvererõhktõbi, mille osas on ravi määratud, kuid aeg-ajalt

esinevad siiski kõrgemad väärtused. Viimasel visiidil on ravi korrigeeritud perearsti poolt.

Eeltoodule tuginedes esinevad vaid esitajal kerged piirangud erinevatel tasapindadel

kõndimisel, sh treppidel liikumisel, mistõttu on piirang eri tasapindadel liikumise

võtmetegevuses hinnatud kergeks. Põlvevalude tõttu kõnnib vaide esitaja ettevaatlikult ja

aeglasemalt, karts komistada, mistõttu on kerge piirang hinnatud ka ohutu ringiliikumise

võtmetegevuses. Ohutut ringiliikumist takistavat nägemispiirangut TIS andmetel ei esine.

Seismise ja istumise võtmetegevuses esineb kerge piirang põlvevalu tõttu, mis mõnikord

kiirgub ka alajäsemetesse. Röntgenis nähtuvad II astme artrootilised muutused, põlveliigeste

kulumishaigus, dünaamikata. Vaide esitaja kirjeldatud liikumisega seotud muid piiranguid on

arvestatud eeltoodud võtmetegevuste raames. TIS andmetel ei vaja vaide esitaja kõrvalabi

poes käimisel. Kokkuvõttes on piirang liikumise valdkonnas kerge. Vaidemenetluse käigus on

TIS-i lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, mis ei anna alust hinnangut muuta, sest see ei

sisalda uut infot liikumispiirangute kohta. Terviseandmetel on piirangud kerged. Vaid esitaja

ei tarvita püsivalt valuravi. Neuroloogi poolt on soovitatud püsiraviks T.Amitriptyllini 10 mg

x 1 õhtuti, mille perearst asendas alates 13.01.2025 mirtasapiiniga. Pereõe 03.01.2025 TIS-i

lisandunud epikriis ei anna alust hinnangut piirangute osas muuta, sest epikriis kajastab

külmetushaigust, mis ei mõjuta püsivat töövõimet.“ (dtl 6).

13. Töötukassa ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti hinnangutega ning märkinud

järgmist: „Perearsti dr Anželika Aare vaidemenetluse käigus lisandunud epikriisis

(06.01.2025-13.01.2025) ei ole kaebaja liikumise osas üldse kaebusi esitanud. Objektiivses

osas viitab perearst ka neuroloogi dr Aleksandr Rand 17.09.2024 epikriisile, kus kaebaja

mureks oli valu vasakus sääres, kuid neuroloog ei kirjelda mitte ühtegi liikumispiirangut ning

leiab, et neuroloogilist kõrvalekallet ei esine. Tasakaaluhäireid kaebajal ei ole, refleksid on

paremal ja vasakul võrdsed ning normis, sõrme-nina katse on korras. Neuroloog diagnoosib

pigem täpsustamata ärevushäire ning määrab raviks antidepressandid Amitriptülliini sisse

võtmiseks üks kord päevas. Amitrptyllini kasutatakse ka ebaselgete valukaebuste korral.

Eraldi valuravi neuroloog ei määra. Jalavalu ja krambi kohta on informatsioon ka perearsti dr

Anželika Aare varasemas epikriisis (06.09.2024 - 31.10.2024). Viidatud on kaebaja

pikaajalisele suitsetamisele staažiga 20 aastat pool pakki päevas, mis võib nikotiini pikaajalise

toimena põhjustada veresoonte ahenemist ning sellest tulenevaid jalakrampe, kuid kaebajat ei

ole selles osas ravitud ega uuritud. Puudub informatsioon jalaarterite uuringu kohta.

Puuduvad ka vastavad diagnoosid, mistõttu ei ole võimalik ka nendest tingitud piiranguid

hinnata. Ortopeedi dr Armin Heimann 22.08.2024 epikriisi alusel on kaebaja kaevanud

parema sääre lihaskrampe. Ortopeed on soovitanud jalakrampide vältimiseks

magneesiumipreparaate ja vihjanud suitsetamisele, mistõttu on tõenäoline, et kaebajale on ka

visiidil selgitatud suitsetamise ning nikotiini mõjust jalakrampide tekkes. Ortopeed ei kirjelda

põlveliigeste liikuvuse häiret, vaid kirjeldab parema põlve krepitatsiooni ehk kerget krudinat

põlve liigutamisel. Eelpool toodud perearsti epikriisides on märgitud, et kaebajal esineb

vererõhu kõrgenemist, mille osas on korrigeeritud vererõhu ravi, samuti on räägitud vererõhu

ebastabiilsusest alkoholi tarbimise ajal. Sisuliselt on vererõhu ravi alustatud ning retseptid on

ostetud alates 2024. aasta aprillist (valsartaan). Kaebajal ei esine ravile allumatut vererõhku,

ei ole esinenud vererõhu kriise või infarkte. Vererõhu regulaarsel arstide poolt määratud viisil

võtmisel ei põhjusta kõrgevererõhutõbi kõrvalnähte. Perearsti dr Anželika Aare epikriisis

(06.10.2024 – 31.10.2024) on välja toodud 04.10.2024 seisuga kaebaja vererõhu andmed, kus

on välja toodud näitajate teatav ebastabiilsus, kuid ei ole ka tegemist ohtlikult kõrge

vererõhuga. Pigem on 24.10.2024 viidatud, et patsiendi ebaregulaarne vererõhk näib olevat

9(12)

3-25-753

seotud alkoholi tarbimise ja ravirežiimi halva järgimisega. Valu rinnus või kahtlust

südamehaigusele ei ole TIS-is kajastatud. Vererõhuhaigusest tulenevaid püsivaid

tasakaaluhäireid ei ole terviseandmetes kajastatud (vt ka neuroloogi dr Aleksandr Rand

17.09.2024 epikriis, kus tasakaaluhäireid ei ole tuvastatud ega diagnoositud). Kaebajale on

teostatud perearsti saatekirjaga 09.09.2024 parema põlveliigese röntgenuuring, kus on leitud

II astme põlveartoos, uuring on lisatud perearsti dr Anželika Aare epikriisis (06.09.2024 -

31.10.2024). Tegemist ei ole enam kui kergete piirangutega liikumisel. Kaebaja ei ole vajanud

mingit valuravi, liikumise piiranguid põlvefunktsiooni osas ei ole kirjeldatud. Reeglina on II

astme artroosi nähud vahelduva iseloomuga ning lihaseid tugevdavate võimlemisharjutuste ja

igapäevase liikumisega ja kehalise aktiivsusega leevenduvad, hästi sobivad jalgrattasõit või

sellega sarnased harjutused. Paraku ei ole peetud vajalikuks kaebajat suunata füsioteraapiasse

vastavate harjutuste sooritamiseks ning õppimiseks. Kokkuvõtvalt on kaebajal kaebuseks

jalakrampide kaebused nii vasakus kui ka paremas sääres, arstide poolt on viidatud

suitsetamise pikaajalisele mõjule, kuid jalaarterite uuringute kohta andmed puuduvad ning

soovitatud on magneesiumi preparaate. Tuginedes objektiivsetele andmetele, puudub sisuliselt

raviandmetes informatsioon oluliste liikumispiirangute kohta – esineb parema põlve valu ilma

igapäevase põletiku ja valuvastase püsiravita ning jalakrampide tunne ilma sisuliste

diagnooside uuringute ja ravita. Kaasuvana esineb kõrgvererõhutõbi, mis adekvaatse ravi

foonil töövõimet ei piira. Seega ei ole põhjust hinnata piiranguid võtmetegevuses „1.1.

liikumises eri tasapindadel“ enam kui kergeks.“ (dtl-d 282-283).

14. Töötukassa ekspertarst nõustub ka võtmetegevuse 1.2 ohutu ringiliikumise osas TTO

ekspertarsti hinnanguga, et piirang on kerge, kuivõrd TIS-s puudub informatsioon kukkumiste

ja tasakaaluhäirete kohta, samuti puudub informatsioon nägemis- ja kuulmiskahjustuste kohta,

mida antud piirangu hindamisel arvestatakse (dtl 283). Seoses võtmetegevusega 1.3 märgib

töötukassa ekspertarst järgmist: „Kaebajal esineb parema põlve valu pikaajalisel istumisel

enam kui 45 minutit, seismisel enam kui 10 minutit. Asendivahetuse piiranguid ei ole arstide

poolt TIS-is kirjeldatud, samuti ei ole kirjeldatud, et kaebaja ei suudaks asendeid vahetades

istuda või püsti seista. Piirangu hindamisel ei hinnata pikaajalist ühes asendis istumist,

asendeid võib 2-3 minuti tagant vahetada. Võtmetegevuse piirang tuleneb II astme põlve

artroosist. Põlve liikuvuse häiret kaebajal ei esine, esineb krepitatsioon ehk krudin

põlvekederluu piirkonnas. Nimetatud piirang ei ole suurema raskusastmega kui kerge.

Kaebaja kirjeldatud vererõhuhaigust on selgitatud ja hinnatud liikumise valdkonna

võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“. (dtl 284) Töötukassa ekspertarst nõustub

TTO ekspertarstiga, et võtmetegevuses 1.4 piiranguid ei esine, kuivõrd TIS andmetel

täiendavaid piiranguid ei esine (dtl 284).

15. Seoses käelise tegevuse valdkonnaga, on vaidlusaluses töövõime hindamise otsuses

leitud, et taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkondades ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad (dtl 257).

16. Töötukassa ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning märkinud

järgmist: „Parema õlaliigese liigesvalu on diagnoositud ja ravitud 2021. aastal, hilisemaid

kaebusi, uuringuid ega ravi vajadust ei ole esinenud. Vähest, ravi mittevajavat käte valu võib

nende ülestõstmisel esineda. Muude käeliste tegevuste või käte tundehäirete osas TIS-is

andmed puuduvad.“ (dtl 285).

17. Täiendavalt on vaideotsuses toodud järgmist: „Vaide esitaja kirjeldatud piirangud

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Vaide

esitajal ei esine käelise tegevuse piirangut, mis takistaks lusika või tassi hoidmist. TIS

andmetel ei esine vaide esitajal ka neelamis- ega mälumishäireid, mis põhjustaks piiranguid

söömise ja joomise võtmetegevuses. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja

10(12)

3-25-753

enesehooldusega seotud muude piirangute osas ei leidnud TIS andmetel kinnistust, sest

püsivalt kõrgeid vererõhu väärtusi ega vererõhu kriise ei ole TIS andmetel tõdetud. Perearsti

poolt on ravi määratud ja korrigeeritud. Vererõhutõbi ei ole enesehooldusel piiranguks.“ (dtl

9).

18. Seega on vastustaja arvesse võtnud kaebaja kaebusi seoses vererõhuga, jalgade

krampidega, käte suremise ja tuimusega. Kaebuses pole kaebaja välja toonud, kas ja kui siis

millised andmed on jätnud vastustaja tähelepanuta või teinud neist ebaõiged järeldused. Kuigi

vaidlusaluses töövõime hindamise otsuses esinevad põhjendamispuudused, siiski on need

puudused kõrvaldatud vaidlusaluses vaideotsuses.

19. Kaebaja leiab, et tal on silmanägemisega suured probleemid.

20. Vaideotsuses on leitud, et nägemispiirangu kohta ei ole vaide esitaja töövõime hindamise

taotlusel midagi märkinud, silmahaiguste kohta sissekanded puuduvad; perearsti 13.01.2025

epikriisi kohaselt on vaide esitaja nägemine korras; operatsioon või ravi ei piira töövõimet (dtl

11). Töötukassa ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning selgitanud

seoses silmanägemisega järgmist: „Kaebaja on viimati käinud silmaarsti vastuvõtul

kohtumenetluse käigus (dr Jevgeni Nipadistov 07.04.2025 epikriis). Visiidil on kaebaja

nägemisteravus mõlemas silmas 1.0, vajalikud on nõrgad lugemisprillid, mida kaebaja ei ole

veel ostnud. Silmalau peal olev kroonilise iseloomuga odraiva nägemist ei mõjuta. Seega ei

esine kaebajal nägemise piirangut.“ (dtl 286).

21. Kaebuses on välja toodud, et kaebajal esinevad unehäired ja probleemid närvisüsteemiga,

peale covid viiruse põdemist.

22. Vaideotsuses on hinnatud toodud kaebaja väidet ning leitud järgmist: „Psühhiaatri visiidil

06.11.2024 ei ole vaide esitajal vaimse tervise häiret diagnoositud. Objektiivsel hinnangul on

vaide esitaja vastuvõtul igakülgselt orienteeritud, vastab küsimustele lühidalt, nimetab oma

töökohti ja elusündmusi aastate täpsusega. Momendil kätes treemorit ei avaldu, samuti ei

avaldu pinget, ärevust, ärritumist. Vaide esitaja meeleolu ja mälu on rahuldavad, huvid on

piiratud. Muudatustega saab hakkama, kui teab neid ette. Vaidemenetluses on TIS-i

lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, kus perearst on diagnoosinud ärevushäiret ning on

taasalustanud ravi antidepressantidega. Antud epikriis ei anna alust muuta hinnangut vaimse

võimekuse valdkondade piirangute osas, sest objektiivselt ei ole kaebusi ärevusele ja

unetusele kirjeldatud ning alkoholi mittetarbimisel ja antidepressantravi foonil vaimseid

piiranguid ei esine. Vaide esitajale on antud järgmised ravisoovitused: alkoholikeeld, uinutite

ja rahustite kasutamine ei ole näidustatud, soovitus mõelda sobiva töökoha leidmisele,

vajadusel eriala omandamisele. Neuroloogi poolt on määratud antidepressantravi jätkamine:

Amitriptylinum 10mg, mida on määratud 04.09.2024 30 tk. Alates 13.01.2025 on perearsti

poolt määratud mirtasapiin 15mg üks kord päevas.“ (dtl 10). Töötukassa ekspertarst on

nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga, et unehäirete uuringuid ei ole kaebajale teostatud

ega unehäiret ei ole diagnoositud; samuti ei ole määratud raviks unerohtu; uinumise häireid

võib teatud määral esineda, kuid neid ei saa lugeda töövõimet mõjutavaks teguriks.“ (dtl 292).

23. Täiendavalt on töötukassa ekspertarst lisanud järgmist: „Nimetatud piiranguid on

täpsemalt käsitletud ja hinnatud vaimse võimekuse piirangute juures. Kohtumenetluse käigus

on töötukassa poolt 10.04.2025 teostatud päringule vastuseks […] lisandunud perearsti dr

Anželika Aare epikriis (31.03.2025 – 17.04.2025), kuhu on lisatud kiirabi andmed kaebaja

krambihoogude kohta. Kaebajale on korduvalt kutsutud kiirabi – 13.11.2023, 10.09.2024,

16.10.2024 – eelneva pikaajalise alkoholi tarbimise ja krambihoo ning vererõhu tõusu tõttu.

Nimetatud sümptomid on tekkinud paari nädalase või mitme kuu järgse alkoholi tarbimise

järgselt. Kaebajal esinevad alkoholi võõrutusnähud. Alkoholi tarbimisele ja vererõhu näitude

11(12)

3-25-753

seosele on viidatud ka liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

hindamisel. Samuti võib pikaajaline alkoholi tarbimine põhjustada jalakrampe, sest häirub

organismi vedeliku ja mikroelementide tasakaal. Seega alkoholi mittetarbimisel sümptomeid

ei esine. Kaebajal ei ole psühhiaatri ega ka perearsti poolt diagnoositud alkoholi sõltuvust ega

ka psühhootilisi või käitumishäireid. Sisuliselt on kaebaja ka eitanud alkoholi tarbimist arstide

vastuvõttudel. Alkoholi mittetarbimisel kaebaja tervis paraneb ja haigusnähud taanduvad.

Seega ei saa lisandunud epikriisi alusel piiranguid täiendavalt raskemaks hinnata. Seoses

Covid-19 põdemisega tervise püsivat halvenemist ei ole põhjust hinnata.“ (dtl-d 292-293).

24. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on arvesse võtnud kaebaja kaebusi seoses kõrge

vererõhuga, jalakrampidega, käte valuga/tuimusega, silmanägemisega ning covid viiruse

põdemisega. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid koos määratud raviga. Vastavalt

määruse nr 39 § 5 lg-le 3 arvestatakse töövõime hindamisel isiku tegutsemisvõimet

parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning

kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele,

samuti isiku kohanemist piiranguga. Seda on vastustaja ka teinud.

25. Kaebaja märgib, et varasemalt on tal hinnatud töövõime vähenenuks.

26. Vaideotsuses on selles osas selgitatud järgmist: „Eelmisel töövõime hindamisel 2023-

aastal on vaide esitajal töövõime hinnatud põlvevalude tõttu osaliseks üheks aastaks.

Mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas olid põhjustatud põlveartroosist. Käesolevalt on

piirangud liikumise valdkonnas hinnatud kergeteks perioodiliste põlvevalude ägenemise tõttu,

mille ravi osas on vaide esitaja saanud konsultatsiooni. Tegemist on II astme artroosiga.

Soovitatud on valuravi ja magneesiumi preparaate. Samuti on vajalik reielihaste tugevdamine.

Psühhiaater on andnud vaide esitajale soovituse käia tööl, mis tuleks kasuks vaimsete

kaebuste lahendamisel. Oluline on enda tervise hoidmisel tegeleda aktiivselt liikumisega, teha

tervisesporti ja mitte tarvitada alkoholi.“ (dtl 11). Ka töötukassa ekspertarst on nõustunud

vaideotsuses märgituga ning lisanud, et arstid on epikriisides kirjeldanud ka suitsetamist,

seega on tõenäoliselt soovitatud vähendamist või loobumist suitsetamisest. Võttes arvesse ka

lisandunud terviseandmeid, ei esine kaebajal objektiivselt selliseid terviseseisundeid, mille

tõttu ta ei saaks teha tööd täiskoormusel. Eeltoodule tuginedes ongi hinnatud, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.“ (dtl 293).

27. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)