2-24-10482/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-10482

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

933,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: X, isikukood XXX, elukoht: xxx

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristiina Urb-

Semjonov, e-posti aadress: kristiina.urb@namm.ee

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kostja lepinguline esindaja: Marika Kutser, e-posti aadress:

xxx

08.05.2025 kohtuistungil, osalesid hageja X, hageja

lepinguline esindaja Kristiina Urb-Semjonov, kostja Y, kostja

lepinguline esindaja Maarika Kutser, edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi (X) hagi Y (Y) vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Xi kanda.

3. Välja mõista Xilt Y kasuks menetluskulud 2160 eurot (käibemaksuta).

4. Välja mõista Xilt Y kasuks menetluskuludelt 2160 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude 2160 euro täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, hageja nõue ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduses palub X (hageja) Ylt (kostja) välja mõista kahju 816,48 eurot ning kahjunõudelt

816,48 eurolt viivise alates hagi esitamisest, so 09.07.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja alates otsuse tegemisest kuni kahjunõude

täitmiseni, kuid mitte kahjunõudest suuremas ulatuses. Hagis toodult elas hageja aadressil xxx.

28.06.2022 umbes kell 23.50 õhtul kuulis hageja tugevaid kolkse vastu maja. Hageja kontrollis maja

küljes olevat valvekaamerat, mis oli suunatud hoovi, kuid ei näinud sellel midagi. Seejärel suunas

hageja kaamera väravale ning sealt oli näha kostjalt, kes tagus jalaga vastu väravat ning näitas maja

poole kahe käega keskmisi sõrmesid. Videolt on selgelt näha ning kuulda vastu väravat löömine ning

värava rappumine. Kostja tugevate löökide tulemusena läks hageja elukoha väravat avav

elektrooniline süsteem rikki ning 29.06.2022 hommikul, kui hageja tööle hakkas minema värav

automaatselt ei avanenud. Hageja pidi värava avama käsitsi. Avastanud värava automaatika rikke,

pöördus hageja 02.07.2022 olukorra fikseerimiseks ka Politsei-ja Piirivalveameti poole. Värava

automaatikasüsteem vajas vahetust ja seadistust, mis läks hagejale maksma 816,48 eurot (Milt Ehitus

OÜ 05.07.2023 arve nr 1084). Kostja lõhkus hagejale kuuluva värava, millega kostja rikkus hageja

omandit (väravat) ja hagejale tekkis otsene kahju 816,48 eurot. Kostja poolsed löögid vastu väravat

on põhjuslikus seoses värava katki minemise ning hagejale tekkinud varalise kahjuga. Kahju

eeldused on täidetud ja tõendatud. Kahju tekitav tegu nähtub valvekaamera videotest, varalise kahju

suurus on 816,48 eurot, enne kostja poolt jalaga värava löömist oli värav töökorras ning pärast seda

enam mitte, kostja poolt värava lõhkumise näol oli tegemist õigusvastase teoga (dtl 5-10).

2. 13.08.2024 seisukohas viitas hageja sellele, et kostja ei eita asjaolu, et 28.06.2022 umbes kell

23.50 õhtul viibis kostja hageja elukoha juures ning koputas vastu väravat ning selles osas vaidlus

puudub. Kui kostja väidab, et tema koputuste tulemusena ei saanud värava automaatika katki minna,

peab kostja seda ka tõendama. Kuigi PPA nendib vastuses, et süüteomenetlust ei alustatud, nähtub

vastusest värava lõhkumise fakt. Nõue on esitatud tähtaegselt ja põhjusel, miks hageja nõude

esitamisega ootas, ei ole vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Zi selgituskirjas kajastuvalt ootas

hageja värava remondiga seetõttu, et perekonnal oli pooleli maja ehitus ning vabu rahalisi vahendeid

remondiks tekkis alles juulis 2023. Ühtlasi oli hagejal olnud avarii, milles taastumine kestis 2022. a

ja 2023.a mitmeid kuid ning perekonna tähelepanu oli mujal. Zi selgituskiri tõendab seda, et enne

kostja poolt 28.06.2022 vastu väravat löömist oli see töökorras, kuid pärast vastu väravat löömist oli

värava avamismehhanism katki. Kostja nõude mittetunnistamisest ja kompromissi välistamisest

tulenevalt oleks kohtuväliselt nõude esitamine olnud tulemusetu. Ka on poolte suhted olnud

viimastel aastatel halvad ja hageja leidis, et kohtuväline lahendus oleks olnud ebatõenäoline ja

sellega oleks asjatult õigusabikulusid tekkinud. Kostja viited kättemaksule on asja lahendamise

aspektist asjakohatud (dtl 36-42).

3. 27.01.2025 arvamuses märkis hageja, et asjatundja ML arvamuse kohaselt on võimalik, et

keskmise kaaluga täiskasvanud mees lõhub automaatselt avaneva liugvärava avamismehhanismi

ilma kõrvaliste abivahenditega ja vaid inimjõul. Seega tõendab ML arvamus, et on eluliselt usutav, et

hageja värava avamismehhanism läks katki kostja poolse füüsilise tõukamise/löömise tulemusena.

Hageja juhib ka tähelepanu, et on hagiavalduse punktis 1.2. toodud faktiliste asjaolude kirjelduses

märkinud, et „28.06.2022 umbes kell 23.50 õhtul kuulis hageja tugevaid kolkse vastu maja. X

kontrollis maja küljes olevat valvekaamerat, mis oli suunatud hoovi, kuid ei näinud sellel midagi.

Seejärel suunas hageja kaamera väravale ning sealt oli näha kostja, kes tagus jalaga vastu väravat

ning näitas maja poole kahe käega keskmisi sõrmesid“. Seega on juba hageja hagiavalduses juhtinud

tähelepanu, et talle pole teada kõik kostja tegevused 28.06.2022, kuna need ei jäänud kõik videosse,

kuid olid ka enne kaamera suunamist valju kolistamisena kuuldavad. Sama sisulisi selgitusi andis

hageja ka kohtuistungil (seejuures nimetas akna lõhkumist) ja samad väited on toodud ka 13.08.2024

hageja menetlusdokumendis ja Zi selgituskirjas. Seega on kummastavad kostja 15.01.2024

seisukohas esitatu, mille järgi hageja 13.12.2024 on esitanud kostja jaoks üllatuslikke väiteid. Hageja

lisas, et tema tõendamiskoormuse hulka ei kuulu ära näidata, milline oli kostja üksikasjalik ja täpne

tegevus või milline kostja löökidest või kolistamistest, mis automaatselt avaneva liugvärava lõhkus –

sellise koormuse kahju hüvitamise nõude esitajale panemine välistaks enamuse kahju hüvitamise

nõuete kohtumenetluses esitamise võimalikkuse. Antud juhul on hageja esitanud tõendid, et värava

katkiminemise ajahetkel kostja füüsiliselt mõjutas väravat ning samuti tõendi (ML arvamuse näol), et

täiskasvanud mehe füüsilise mõjutamise tulemusena saab värav katki minna sellise kahjustusega

nagu hageja väravale tekkinud oli. Sellega on hageja täitnud kahju hüvitamise nõude põhjusliku

seoses tõendamise koormuse VÕS § 127 lg 4 tähenduses ning vastuväidete korral on kostja ülesanne

tõendada, et kahju tekkis (st värav läks katki) mingil muul põhjusel. Lisaks eeltoodule on ML

arvamusest nähtuv, et tegevused ning kulutus, mida hageja on teinud liugvärava töökorda seadmiseks

ei ole ekstsessiivsed. ML arvamusest nähtub ka, et nii Beninca või Nice ajamisüsteemiga

väravamootorite hinnaklass on sarnane, mistõttu ei saa täpse mudeli ja nimetuse puudumine olla

kostja tõendamiskoormuse täitmise takistuseks. Kostja peab tõendama, et seda oleks saanud teha

odavamalt. (dtl 101-102).

Kostja vastuväited

4. 29.07.2024 vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et tema

löökide tulemusena läks hageja väravat avav elektrooniline süsteem rikki. Videolt ei ole selgelt näha

ega kuulda vastu väravat löömine ning värava rappumine. Esimeselt videolt nähtub, et kostja

koputab varbaga vastu väravat, kuskilt ei nähtu tugevaid lööke ega jalaga tagumist. Heli tugevust on

aga võimalik videol reguleerida. Ka kolmandal videol on näha üksnes nõrka koputamist. Ebausutav

on, et kerge koputamise peale puruneks metallvärava elektrooniline süsteem. Politsei- ja

Piirivalveameti vastusest teabenõudele nähtub, et mingit süüteomenetlust alustatud ei ole, mistõttu

on selgusetu, mida hageja nimetatud tõendiga soovib tõendada. Milt Ehitus OÜ arve summas 816,48

eurot on väljastatud 05.07.2023, so. rohkem kui aasta hiljem peale väidetavat värava rikkumist.

Hageja pole selgitanud, miks ta ootas üle aasta värava parandamisega ning nimetatud tõendiga ei ole

kahju tekitamine tõendatud. Arusaamatuks jäi ka see, et kuigi väidetav kostjapoolne värava

lõhkumine leidis aset 28.06.2022.a, ei pöördunud hageja kordagi kahju hüvitamiseks kostja poole.

Hageja ei teinud seda ka siis, kui sai värava remondiarve, vaid ootas veel aasta, et esitada kohtule

hagiavaldus. Kostja on veendunud, et hageja kahjunõude puhul on tegemist kättemaksuga selle eest,

et kostja avalduse alusel alustati hageja suhtes kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 1 järgi ning hageja

pidi kostjale hüvitisena maksma 1500 eurot. Deliktilise vastutuse kohaldamise eeldused ei ole

tõendatud. Valvekaamera videost ei nähtu, et kostja oleks väravat lõhkunud, vaid näha on üksnes

kerge koputamine. Hagejale on küll esitatud Milt Ehitus OÜ poolt arve seoses värava automaatika

vahetuse ja seadistusega, kuid ainuüksi sellega ei ole tõendatud, et kahju oleks tekitatud kostja poolt.

Hageja väited selle kohta, et enne kostja poolt värava löömist oli värav töökorras, on paljasõnalised

ja tõendamata. Samuti ei saa värava peale koputamist pidada õigusvastaseks teoks. Kostja palus jätta

hagi rahuldamata (dtl 30-32).

5. 24.09.2024 seisukohas ei nõustunud kostja hageja poolt avaldatuga, et kui kostja väitis, et tema

koputuse tulemusena ei saanud värava automaatika katki minna, siis peab kostja seda TsMS § 230

lõikest 1 nähtuvalt ka tõendama. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude tõendamiseks, ei

ole ka kostjal oma vastuväiteid vaja tõendada. PPA vastuskirjas ei ole kordagi märgitud värava

lõhkumise fakti, vaid on mainitud, et 02.07.2022 tehtud väljakutse sisuks on olnud, et 3 päeva tagasi

on lõhutud elektrivärav. Kuna süüteomenetlust ei alustatud, siis on ka ilmselge, et värava lõhkumine

kinnitust ei leidnud (dtl 50-51). PPA poolt 15.11.2024.a esitatud vastus on analoogne hageja poolt

varem esitatud PPA vastuskirjaga. Täiendavalt on märgitud, et väljakutsele reageerinud

politseipatrull fotografeeris sündmuskoha. Lisatud on kolmel lehel fotot väravast, üheltki fotolt ei

nähtu väraval purunenud detaile ega muid väraval esinevaid vigastusi. Hagi asjaolusid nimetatud

tõend ei tõenda ning tegemist ei ole asjakohase tõendiga (15.01.2025 vastus; dtl 92). Zi selgituskirjas

esitatu ei vasta tõele. Väidetud on, et kuuldi tugevaid lööke vastu maja ja väravat. Paraku on videost

selgelt näha, et kostja väravast ei sisenenudki, seega on selgituskirjas esitatud ilmselgelt valeväiteid,

mis omakorda seab kahtluse alla nii ülejäänud selgituskirja tõepärasuse kui ka tunnistaja

usaldusväärsuse (dtl 50-51).

6. 11.02.2025 seisukohas esitas kostja vastuväiteid hageja tõendile, so asjatundja ML arvamusele.

Eksperdile esitatud küsimus - Kas täiskasvanud meesterahvas saab tekitada kahjusid, mis antud juhul

on väravale tekkinud? – ei anna vähimalgi määral vastust sellele, kas kostjapoolse tegevusega oli

võimalik tekitada väravale hageja poolt väidetavaid kahjustusi. Vastusest nähtuvalt on esitatud

üksnes võimalikud variandid, kuidas ja millisel viisil on võimalik värava mehhanismi kahjustada.

Kostja möönab, et loomulikult on võimalik täiskasvanud meesterahva poolt inimjõul värava

avanemismehhanismi lõhkuda, kuid esitatud arvamusega ei ole kuidagi tõendatud, et kostja tegevuse

tulemusel seda lõhuti. Ka vastus teisele küsimusele – Kas värava remontimiseks tehtud kulutused

olid vajalikud või oleks saanud seda teha odavamalt – on antud umbmääraselt. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, millise tootja mehhanism paigaldati ega ka seda, missuguse konkreetse veaga

väravamehhanismi kahjustuste puhul tegemist oli, seetõttu ei ole kostjal võimalik esitada omalt poolt

tõendit, et värava remonti oleks saanud teostada odavamalt. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et üksnes

ML arvamuses väljatoodu, mille kohaselt täiskasvanud mehe füüsilise mõjutamise tulemusena saab

värav katki minna sellise kahjustusega nagu hageja väravale tekkinud oli, ei tõenda, et kostja poolt

videos nähtud tegevuse tulemusel nimetatud vigastused värava mehhanismile tekkisid. Hageja poolt

avaldatu nagu oleks kostja käinud ka hoovis ja vastu maja tagunud, lisaks ka akna lõhkunud, on

oletuslikud, pahatahtlikud ja paljasõnalised väited ning puudub igasugune alus selles kostjat

süüdistada (dtl 114-115).

Kohtuotsuse põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 405 lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on

933,88 eurot ja kohus menetleb hagi vastavalt 16.07.2024 menetlusse võtmise määruses määratult

lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei

kuulu rahuldamisele.

8. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista kahju 816,48 eurot ning kahjunõudelt 816,48

eurolt viivise alates hagi esitamisest, so 09.07.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja alates otsuse tegemisest kuni

kahjunõude täitmiseni, kuid mitte kahjunõudest suuremas ulatuses (dtl 10).

9. Hageja nõuet saab kvalifitseerida VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel deliktilise

kahjunõudena. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Deliktilise

vastutuse tuvastamiseks tuleb tuvastada järgmised delikti üldkoosseisu elemendid: kahju tekitaja

õigusvastane tegu, hagejale omandi rikkumisest tulenevalt tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja

tekkinud kahju vahel), teo õigusvastasus ja süü. Hageja kohustuseks on tõendada tegu, kahju

tekkimine, kahju põhjuslik seos õigusvastase teo (rikkumise) ning hagejal tekkinud kahju vahel ning

teo õigusvastasus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-166-14 p 12). Kui hageja on tõendanud,

et talle on põhjustatud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab õigusvastasust

välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1047 lg 1-3, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1050)

(vt ka RKTKo nr 3-2-1-53-12, p 14 ja RKTKo nr 3-2-1-132-16, p 14).

VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine

qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui

ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas

kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt selle ja ka põhjusliku seose kindlakstegemise kohta

üldiselt RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 11).

10. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt samas järjekorras,

nagu need on eespool nimetatud. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, siis ei anta

enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta, st ülejäänud elementide kontrollimine pole enam

vajalik (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne IV, lk 733). Deliktilise kahju nõude primaarseks eelduseks on objektiivse teokoosseisu

esinemine, mille raames tuleb kohtul esmalt kindlaks teha väidetavalt kahju tekitajale ette heidetav

tegu. Etteheidetav tegu võib seisneda aktiivses käitumises kui ka tegevusetuses. Kahju tekitaja teo

osas tuleb tuvastada tegu, mis on kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje põhjuseks ning vastab

õigusvastase teo tunnustele.

Kohus tuvastab esmalt, kas eksisteerib kostja tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes, mille tagajärjel

tekkis hagejale kahju ning kas esines kahju põhjuslik seost (VÕS § 127 lg 4).

Vaidlust ei ole selles, et hagis toodult elas hageja aadressil xxx ja elamu ees asuv liugvärav oli hageja

omandis. Õigusvastane tegu, millega hageja enda kahjunõuet seostab (so hageja omandit rikkuvaks

kostja teoks) on see, et kostja lõhkus jalalöökidega värava vastu hagejale kuuluva liugvärava

automaatika ning seeläbi põhjustati hagejale kahju. Kostja eitab hageja poolt etteheidetud teo

toimepanemist ja leidis, et õigusvastase kahjunõude eeldused ei ole täidetud ja tõendatud.

11. Hagiavalduse lisades 1_1, 1_2 ja 1_3 esitatud videosalvestised on tehtud 29.06.2022 öösel kella

00:03-00:05 ajal (vt videosalvestiste vasakul all nurgas olev kuupäev ja kellaaeg) ja vaidlust ei ole ka

selles, et videosalvestistel on kostja väljaspool hagejale kuuluvat väravat. Esimese ja kolmanda

videosalvestusega on tõendatud, et kostja hoiab ühe käega (teise käega hoiab jalgratast) väljaspool

väravast kinni ja taob ca 5-6 sekundit (elamu hoovist seestpoolt vaadates värava paremas

küljepoolses osas, värava automaatika asub vasakul all) jalaga värava alumist osa. Sündmuse

toimumise ja jalalöökide ajal rapub värav ainult vähesel määral ja värava vigastusi pärast kostja

vahetut tegevust (so pärast jalaga värava alumise osa tagumist) videotelt näha ei ole. Teises

videosalvestuses kostja jalaga väravat ei tao ning väraval visuaalselt nähtavaid vigastusi ei esine.

Kohus osundab, et videosalvestistest nähtuv kostja tegevus, so eeskätt öösel, jalaga teisele isikule

kuuluva värava tagumine ja teiste isikute häirimine, on ilmselgelt taunitav. Kuid samas sellise kostja

tegevusega ei ole videosalvestuste põhjal tõendatud hagejal vara kahjustamine ning kostja tegevusest

ei ole järeldatav tugeva füüsilise jõu kasutamist, mis võinuks hageja omandit kahjustada.

12. 28.06.2024 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 28.06.2024 vastuskirjas teabenõudele kinnitab

PPA, et 02.07.2022 kell 12:49 tehti politseile väljakutse aadressile xxx, mille sisuks oli, et kolm

päeva tagasi lõhuti elektrivärav. Juhtum registreeriti 02.07.2022 nr 3100,22,0374732 ja

süüteomenetlust ei ole alustatud (dtl 12). 15.11.2024 Politsei- ja Piirivalveameti kirjas

„Kohtudokumentide edastamine“ on märgitud, et PPA-s on juhtum nr 3100,22,0374732

registreeritud ja et 02.07.2022 kella 12:49 paiku teavitas X telefoni teel politseid, et 3 päeva tagasi

lõhkus Y elektrivärava aadressil xxx. Väljakutsele reageerinud politseipatrull fotografeeris

sündmuskoha. Kirjale on lisatud hageja värava juures tehtud fotod. Sündmuskohal ühtegi

menetlusprotokolli ei koostatud. Teataja sõnul on lõhkuja teada ja hageja soovis ainult politsei

poolset juhtumi fikseerimist. Antud juhtumi kohta ei ole Rakvere politseijaoskonnas süüteomenetlust

alustatud (dtl 66 kuni 69). Hageja on asjas kinnitanud, et avaldust süüteomenetluse algatamiseks ei

ole PPA-le tehtud.

Kohtu hinnangul on PPA teatistega tõendatud, et sündmuse toimumisest kolme päeva möödumisel

registreeriti juhtum vastavalt hageja pöördumisele ja telefoni teel öeldule. Juhtumi registreerimisega

kaasnevalt ei ole PPA seega tõendatult tuvastanud teo toimepanijat ega väidetava kahjuga

seonduvaid üksikasjalikke asjaolusid. PPA kirjades väljendatu ei tõenda hageja väidetud kostja teo

toimepanekut ning seda, et teo tagajärjel oleks hagejale kahju tekkinud. PPA poolt tehtud fotodelt,

mis on muuhulgas tehtud sündmuse toimumisest mitme päeva möödumisel, ei nähtu hageja

liugvärava, so konstruktsioonide, automaatika ja muude värava elementide osas, vigastusi (fotodelt ei

ole tuvastatav kahju olemasolu).

13. 24.01.2025 on ekspert ML andnud arvamuse värava mehhanismi kahjustuse kohta. Ekspert

vastas küsimusele: „Kas täiskasvanud meesterahvas saab tekitada kahjusid, mis on antud juhul

väravale tekkinud? Vastavalt Statistikaameti infole kaalub keskmine täiskasvanud mees ~83 kg. Kui

see 83 kg kaalub inimene õlaga vastu väravat hüppab, nii et värava ots väljub lõpp-toest, siis on üpris

tõenäoline, et ka värava mehhanism saab kahjustada. Ka jalaga löök selliselt, et värava mehhanism

kahjustada saab, oleks põhimõtteliselt võimalik, juhul kui inimene on mingil määral võitluskunstiga /

kaklusega kokkupuutes olnud ja suudab oma massi jalalööki suunata. Mida kaugemal värava

avamismehhanismi toetuspunktist (ehk mida pikem on värav) füüsilist jõudu rakendada, seda suurem

on rakenduv jõuõlg ja seda suurem on murdejõud toetuspunktis asuvale avamismehhanismile. Seega

võib lugeda inimjõul värava mehhanismi rikkumist võimalikuks“ (dtl 106-107).

Kohus on seisukohal, et arvamusel ei ole asjas olulist tõendiväärtust, seda põhjusel, et arvamus ei

põhine asjas esitatud tõendiallikatel ja see on oletuslik. Esimesest ja kolmandast videosalvestusest ei

nähtu värava, sh mehhanismide ega muid vigastusi. Vastupidiselt arvamuses väljendatule ei

rakendanud kostja jõulisel määral väravale füüsilist jõudu (kostja tagus jalaga vähest jõudu kasutades

ja lühikest aega ca 5-6 sekundit, väravat), mis oleks põhjustanud värava kahjustumise. Seega ei saa

ekspert ML arvamusega teha hageja soovitud järeldusi (kostjapoolse teo, so füüsilise

tõukamise/löömise tulemusena kahjustati väravat). Eelnimetatud põhjustel ei ole ML

ekspertarvamust võimalik hagi aluseks oleva kahjujuhtumiga seostada ning kostja poolt teo

toimepanemist, kahju tekkimist, kahju põhjuslikku seost tõendatuks lugeda.

14. Zi (hageja abikaasa) kirjaliku seletuse järgi elasid nad abikaasaga xxx. Z kuulis koos abikaasaga

28.06.2022 õhtul tugevaid lööke vastu maja ja väravat. Kui nad vaatasid turvakaamerat, siis nähti

õues kostjat. Pärast kostja lahkumist avastati, et muidu automaatselt avanenud värav, oli pärast kostja

lööke katki ning avamissüsteem (elektroonika) ei töötanud. Väravat lükati käsitsi lahti. Enne seda oli

värav töökorras ja avanes probleemideta (dtl 45).Tunnistaja Zi 08.05.2025 kohtuistungil vande all

antud ütluste järgi toimus sündmus 28.06.2022.a õhtul xxx. Tunnistaja ei teadnud esmalt täpsemalt,

kust paugud tulid ning pärast videosalvestust vaadates nähti, et kostja lõhkus jalaga väravat (dtl 142).

Selgituses oletas tunnistaja, et löögid võisid olla vastu maja (dtl 144). Pärast sündmust värav puldist

enam lahti ei tulnud. Enne sündmust väravaga probleeme ei olnud (dtl 143). Tunnistaja öeldu järgi

avastas pärast sündmust hageja, et värav ei tööta, kuid millal, seda tunnistaja ei mäletanud.

Küsimusele, et kas te ei mäleta kellaaega või oli see samal õhtul või järgmisel päeval? Tunnistaja

vastas, et öösel, peale seda kui kostja oli ära käinud, siis läks hageja välja vaatama. Värava

parandamise aega ja kes värava parandas, sh millal värav korda sai, tunnistaja ei mäletanud (dtl 144;

dtl 145). Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kuulis hageja 28.06.2022 umbes kell 23.50 õhtul

tugevaid kolkse vastu maja. Hageja kontrollis maja küljes olevat valvekaamerat, mis oli suunatud

hoovi, kuid ei näinud sellel midagi. Seejärel suunas hageja kaamera väravale ning sealt oli näha

kostja, kes tagus jalaga vastu väravat ning näitas maja poole kahe käega keskmisi sõrmesid. Kostja

tugevate löökide tulemusena läks hageja elukoha väravat avav elektrooniline süsteem rikki ning

29.06.2022 hommikul, kui hageja tööle hakkas minema värav automaatselt ei avanenud. Hageja pidi

värava avama käsitsi (dtl 5).

Tunnistaja Zi ütlustes, kirjalikus seletuses toodu ja hagis esitatu on vastuoluline, kuivõrd

videosalvestuste järgi toimus väidetav kahjujuhtum 29.06.2022, kell 00:03-00:05, aga mitte

28.06.2022.a õhtusel ajal. Vastuolud esinevad asjaoludes ka selles osas, et hageja tõendamata väitel

29.06.2022 hommikul, kui hageja hakkas tööle minema värav ei avanud, teisalt aga tunnistaja Zi

ütluste järgi pärast sündmuse toimumist või öösel pärast kostja lahkumist (millal täpsemalt, ei ole

teada), värav ei töötanud.

Eeltoodust saab järeldada, et tunnistaja Z ei teadnud või ei mäletanud, millal juhtum tegelikkuses

toimus. Ütluste ja hagi asjaolude vastuolulisuse tõttu ei saa tõsikindlalt ja veendumuslikult

tõendatuks lugeda seda, et liugvärav enam pärast 29.06.2022 toimunud kostja tegevust ei töötanud.

Seega ei ole Zi vastuoluliste ütlustega tõendatud, et hageja poolt väidetult justnimelt kostja teo

toimepanemisest tingituna oleks hagejale kahju tekkinud ning sellistele ütlustele ei saa rajaneda

kostja vastutus. Tunnistaja ütlused ei riimu ka ülejäänud asjas oleva tõendikogumiga.

15. Tunnistaja Q 08.05.2025 kohtuistungil antud ütluste järgi käis tunnistaja hageja kutsel väravat

vaatamas mai-juuni-juuli, öeldult oli see kuskil suve poole (dtl 148). Värava remondi teostas

tunnistaja suve lõpu poole, august või september 2022.aastal (dtl 149). Tunnistaja Q hinnangul võisid

vigastused olla tekkinud mingisuguse tugeva löögi tagajärjel. Inimese poolt on vigastuste tekitamine

võimalik, oleneb mis jõudu kasutatakse (dtl 147). Tunnistaja selgitas, et käis kohapeal ning nägi, et

hammasjaam oli deformeerunud ja väravapost oli loodist väljas. Tunnistaja vahetas hageja väraval

välja elektroonika ja juhtmootorid, värav pandi loodi tagasi (sirgemaks) (dtl 146). Tunnistaja Q

ütlustest ei ole täpselt teada, millal tunnistaja hageja liugvärava üle vaatas ja sellel esinenud

vigastused fikseeris, mistõttu ei saa tunnistaja poolt esile toodud liugväraval esinenud kahjustusi

seostada vaidlusaluse 29.06.2022 toimunud juhtumiga. Tunnistaja märkis hüpoteetiliselt, et värava

vigastused võisid tekkida inimjõul tugeva löögi tagajärjel, kuid see oleneb sellest, mis jõudu

kasutatakse. Kohus on eelnevalt esimesest ja kolmandast videosalvestisest tuvastanud, et kostja

jalalöögid, mis kestsid ca 5-6 sekundit, ei olnud tugevad (erilist füüsilist jõudu ei rakendatud, värava

olulist rappumist ei esinenud) ja väravale kahjustusi ei tekkinud. Ka ei nähtu PPA fotodelt väraval

vigastusi. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole (mh tunnistaja Q ütlustega) tõendanud, et kostja

tegevuse tulemusel toimus hageja omandi (värava) kahjustamine.

16. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hageja poolt on tõendamata deliktilise kahjunõude esmane

kohustuslik element, kostjapoolne tegu, mille tagajärjel oleks hagejal tekkinud kahju (so just kostja

tegevuse tõttu rikuti hageja omandit ehk liugväravat). Antud juhul ei ole hageja tõendanud ka seda,

et kahju võis tekkida kostja tegevuse tulemusena, mistõttu hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-

1-38-15 p 19, ei ole asjakohane. Kuivõrd kostja ei ole oma tegevusega kahju tekitanud, siis puudub

VÕS § 127 lg 4 mõistes põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning kohtul puudub alus kontrollida

teisi deliktistruktuuri elemente. Hagi rahuldamine on välistatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.

Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks

lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas.

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta

hageja kanda.

Kostja palub menetluskulude nimekirjas (dtl 162-163) hagejalt välja mõista menetluskulud 2160

eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu on 120 eurot,

käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale, sh õigusteenuse tunnitasu suuruse

osas vastuväiteid esitanud.

Kostja õigusabikulud koosnevad järgnevast: konsultatsioon, hagi materjalidega tutvumine, vastuse

koostamine 29.07.2024 2,5 h x 120=300 eurot; hageja 13.08.2024 seisukohaga tutvumine ja vastuse

koostamine 24.09.2024 1,5 h x 120=180 eurot; ettevalmistamine kohtuistungiks ja 06.11.2024

istungil osalemine 1,5 h x 120=180 eurot; hageja tõendite ja taotlustega tutvumine ja seisukoha

koostamine 15.01.2025 3 h x 120=360 eurot; kohtu selgituste ja hageja 27.01.2025 vastuväidetega

tutvumine, sellele vastuse koostamine 2,5 h x 120=300 eurot; tõendi kogumine (asjatundja hinnang)

0,75 min x 120=90 eurot; ettevalmistamine kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil 08.05.2025 2 h

x 120=240 eurot; lõplike seisukohtade koostamine 21.05.2025 3,75 h x 120=450 eurot;

menetluskulude nimekirja koostamine 21.05.2025 0,5 h x 120=60 eurot.

Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu suurus on kohtupraktikast

lähtuvalt mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid on vajalikud ja neile

näidatud ajakulu ei ole ülemäärane ning ajakulu on põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 2160 eurot (käibemaksuta).

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude

nimekirjas vastava taotluse esitanud ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik