3-25-1458/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

15.08.2025 Tartu

Haldusasja number

3-25-1458

Haldusasi

X.X.-i kaebus kahju hüvitamiseks seoses tollikontrolli

ja piirilt tagasisaatmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja ‒ X.X.

RESOLUTSIOON

1. Võtta X.X.-i määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse resolutsiooni

punktide 1-3 peale rahuldamata. Jätta määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata,

muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse resolutsiooni punkti 5

peale rahuldamata.

4. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vene Föderatsioonist saabus 31.01.2022 kell 20:17 Narva piiripunkti sõiduauto, mida juhtis

X.X.. Sõidukis viibisid kaasreisijatena tema abikaasa ja alaealine laps. Piiriületusel

deklareerisid reisijad kuus koera ja esitasid tollile nende kohta lemmikloomapassid. Sõiduk

suunati tollikontrolli. Kõik lemmikloomad identifitseeriti kiibilugejaga. Kuna lemmikloomade

passidel olid võltsimise tunnused, siis edastati dokumendid eksperthinnangu saamiseks

Politsei- ja Piirivalveametile. Uuringu tulemuste kohaselt osutusid kõik lemmikloomade

passid võltsitud dokumentideks. Kuna lemmikloomade sisseveol olid esitatud võltsitud

dokumendid, ei antud luba loomade toomiseks Euroopa Liidu territooriumile ja isikud koos

loomadega suunati tagasi Venemaa Föderatsiooni.

2. X.X. esitas 28.03.2024 politseile avalduse (süüteoteade) selle kohta, et 31.01.2022 Narva

piiripunktis politseiametnik ja tolliametnik panid tema suhtes toime kuriteo võimuliialduse ja

ebaseadusliku ülekuulamise näol. Avalduse kohaselt politseiametnik ähvardas X.X.-i ja

püüdis igati teda mõjutada, et ta tunnistaks võltsimist. Tolliametnik pani toime teise kuriteo –

piinamise. Reisijaid ja kutsikaid hoiti tollis pahatahtlikult ilma toidu ja veeta alates

31.01.2022 kella 20:15-st kuni 01.02.2022 kella 7:00-ni - kokku 11 tundi. Avaldajat piinati

eesmärgiga temalt ülestunnistus välja pressida. Tolliametnik kuritarvitas ametiseisundit,

ületades volitusi, ning saatis nad ilma dokumentideta tagasi Venemaale. Sellega tekitas

tolliametnik talle olulist moraalset ja materiaalset kahju - ta pidi tellima uued dokumendid

müüjalt, maksma talle raha, elama hotellis, maksma toidu eest kahe nädala jooksul. X.X.

palus algatada kriminaalasi, võtta tõenditena arvesse ülekuulamisruumi valvekaamerate

salvestised, tunnistada X.X. kannatanuks, võtta politseiuurija ja tolliametnik vastutusele, ning

avaldas soovi esitada tsiviilhagi kriminaalasja raames kahjude, kulude ja moraalse kahju

hüvitamiseks.

3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 10.04.2024. a teatise kohaselt jäeti kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse

aluse puudumise tõttu. PPA selgitas, et see otsustus puudutab ainult PPA ametnikku, kuna

tolliametniku tegevuse hindamiseks puudub PPA-l pädevus. PPA edastas 10.04.2024 X.X.-i

28.03.2024. a avalduse tolliametniku tegevust puudutavas osas vastamiseks Maksu- ja

Tolliametile.

4. Maksu- ja Tolliamet (MTA) selgitas 19.04.2024. a vastuses nr 4.2-4/010216-1 X.X.-ile,

et kuna ta esitas 31.01.2022 lemmikloomade kohta võltsitud dokumendid, siis puudus

seaduslik alus neid Euroopa Liidu territooriumile lubada. Kuna 31.01.2022 teostatud

tollikontrollist on möödunud üle kahe aasta, on ilmne, et selle sündmuse kohta ei ole võimalik

enam tagantjärele koguda kõiki tõendeid (nt videosalvestisi). Kõiki olemasolevaid tõendeid

arvestades ei leidnud kinnitust 28.03.2022. a kaebuses kirjeldatud väidetavad tolliametniku

rikkumised. MTA lisas, et kui X.X. tunneb, et tema õigusi on rikutud, saab ta esitada

kuriteoteate prokuratuurile.

5. X.X. esitas 16.05.2024 prokuratuurile avalduse, milles palus alustada MTA tolliametnike

suhtes kriminaalmenetlust seoses kaebaja ja tema pereliikmete suhtes 31.01.‒01.02.2022

toimepandud kuritegudega (piinamine ja võimu kuritarvitamine). Samuti palus X.X. hüvitada

talle ning tema perele tekitatud moraalne ja materiaalne kahju.

6. Viru Ringkonnaprokuratuur selgitas 17.05.2024. a vastuses nr VRP-10/24/150 (vastus

kaebusele), et politseiametniku tegevuse osas on juba tehtud lõplik menetlusotsus (PPA

10.04.2024. a teatist X.X. prokuratuuris ei vaidlustanud). 16.05.2024 prokuratuurile esitatud

kaebuses Maksu- ja Tolliameti töötajate tegevusele esitatud etteheidete osas võtab

prokuratuur eraldi seisukoha, mis vormistatakse eraldi menetlusdokumendina.

7. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis 23.05.2024. a teatise kohaselt X.X.-i kuriteokaebuse

põhjal tolliametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse

puudumise tõttu.

8. X.X. esitas 29.04.2025 prokuratuurile avalduse, milles palus end ohvriks tunnistada;

tunnistada, et Maksu- ja Tolliameti tegevusega on rikutud tema kodanikuõigusi; uurida

tolliametniku tegevust võimaliku võimu kuritarvitamise osas ning mõista välja varalise ja

mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 eurot.

9. Viru Ringkonnaprokuratuur selgitas 12.05.2025. a vastuses nr RP-6-5/25/1007-2, et

X.X. on varem juba pöördunud samasisuliste taotlustega prokuratuuri poole ja prokuratuur

on tema kaebused ja taotlused sisuliselt lahendanud 17.05.2024. a vastuses kaebusele nr VRP-

10/24/150 ja 23.05.2024. a teatises (kriminaalmenetluse alustamata jätmine). Samuti selgitati,

et paljud taotluses esitatud küsimused on lahendatud kohtumenetluses nr 1-22-4785, kus X.X.

tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (võltsitud

dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine) toimepanemises. Kohtuotsus jõustus 29.04.2024.

10. X.X. esitas 16.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt esitas X.X.

prokuratuurile avalduse, millele prokuratuur ei vastanud sisuliselt. Kaebaja ei nõustu

prokuratuuri järeldustega vastuses nr RP-10/24/150 ja saatis avalduse Riigiprokuratuuri.

Prokuratuuri 12.05.2025. a vastuses nr RP-6-5/25/1007-2 ei käsitleta kaebaja palveid

sisuliselt. Eesti toll rikkus seadust, kui ei lubanud kaebajat koos koertega riiki, sundides teda

hankima uued dokumendid. Kaebaja ainus palve on tunnistada, et seisuga 31.01.2022 ei olnud

Eesti tollil objektiivseid aluseid kaebajat koos koertega Venemaale tagasi saata ilma

dokumentideta. Kaebaja kandis tolli ebaseadusliku tegevuse tõttu suuri materiaalseid ja

moraalseid kahjusid. Kaebaja nõuab tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja palub: „1) tunnistada

prokuratuuri poolt toimepandud rikkumised; 2) tunnistada tolli poolt 31.01.2022 toimepandud

rikkumised; 3) tunnistada kaebaja kannatanuks; 4) määrata kaebajale õiglane hüvitis“.

11. Tartu Halduskohus jättis 19.05.2025. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Muu hulgas selgitas kohus, et kuna kaebaja nõuab

kahju hüvitamist MTA tegevuse eest, mis leidis aset 31.01.2022, siis on suure tõenäosusega

kaebaja ületanud kohtusse pöördumise kolmeaastast tähtaega, ning kui kaebaja soovib esitada

MTA vastu hüvitamiskaebuse, tuleb tal esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

12. Kaebaja selgitas 25.05.2025. a avalduses (puuduste kõrvaldamine), et kaebaja ei

esitanud kohtumenetluse käigus selliseid taotlusi nagu ta nüüd esitab, kuna ta lihtsalt ei

teadnud sellest rikkumisest. Määratud advokaat ei andnud talle selles osas mingit teavet. Kui

taotleja oli kriminaalasjas süüdi mõistetud, pöördus ta juristi poole, kes ütles, et tema õigusi

rikuti rängalt. Kaebaja ei ole kutseline jurist ega teadnud, et toll ja politseiuurija rikkusid tema

õigusi. Kaebaja sai rikkumisest teada alles kaks aastat hiljem, mistõttu ta kohtumenetluse

käigus rikkumisest ei rääkinud.

13. Tartu Halduskohus tagastas 17.06.2025. a määrusega kaebuse Prokuratuuri vastu

(resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

rahuldamata (p 2) ja lõpetas haldusasja menetluse osas, milles kaebaja esitas kaebuse MTA

vastu (p 3); jättis kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (p 4) ning

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (p 5). Halduskohus põhjendas määrust

järgmiselt.

13.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju

hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on

riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 1 lg 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja

kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määrust on

võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri määrust maakohtus (SKHS §

16 lg 1 ja § 17 lg 1). Järelikult ei kuulu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse.

13.2. Kuivõrd kaebaja nõuab kahju hüvitamist MTA tegevuse eest, mis leidis aset 31.01.2022,

ning kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 16.05.2025, siis on kaebaja ületanud kohtusse

pöördumise kolmeaastast tähtaega. Kahjunõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates

kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise päevast, mitte haldusorgani tegevuse

õigusvastasusest teadasaamise päevast. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pidi kaebaja

hiljemalt 2022. a veebruaris saama teada tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuna

haldusasja materjalide kohaselt olid 12.02.2022 koertele väljastatud uued dokumendid (dtl

34). Kaebaja esitas politseile taotluse, et alustataks kriminaalmenetlust ning

kriminaalmenetluse raames hüvitataks kaebajale tekitatud kahju. Kaebaja väljendas

sõnaselgelt, et soovib üksnes kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitada. Seega ei saa

esitatud taotlust käsitada MTA-le esitatud taotlusena tekitatud kahju hüvitamiseks.

13.3. Puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist.

Kaebajale kriminaalmenetluses määratud esindaja esindas kaebajat kriminaalasjas, mistõttu ei

pidanudki kaebajale määratud advokaat analüüsima ja selgitama kaebajale, kas tema õigusi on

haldusmenetluse raames rikutud. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus

oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.

Kohtuasja materjalidest nähtuvalt konsulteeris kaebaja pärast süüdimõistvat kohtuotsust

täiendavalt juristiga ning esitas kahju tekitanud sündmusest kaks aastat hiljem kaebuse PPA-

le, kuid ei esitanud tähtaegselt kaebust halduskohtule. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib

esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

13.4. Kuivõrd HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes

oma õiguse kaitseks, siis ei käsitle kohus kaebuse alusena kaebaja poolt viidatut, mille

kohaselt tekkis kahju ka kaebaja lapsele ja abikaasale.

13.5. Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse talle praeguses haldusasjas esindaja määramiseks.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on

ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja

esitas kohtule kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk ning kaebuse aluseks

olevad asjaolud. Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi

andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise

aluste esinemisest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebaja esitas 27.06.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub

tühistada Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse p-d 1, 2 ja 5. Kaebaja palub ennistada

kaebetähtaeg kaebuse esitamiseks MTA vastu, võtta kaebus menetlusse prokuratuuri tegevuse

või tegevusetuse vaidlustamiseks, rahuldada kaebaja riigi õigusabi taotlus ning kohustada

Tartu Halduskohut jätkama asja menetlemist sisuliselt.

14.1. Halduskohus leidis ekslikult, et prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse vaidlustamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Tegelikult käsitleb kaebus prokuratuuri tegevusetust

põhiseadusliku õiguse kaitse raames (põhiseaduse § 15), mitte kriminaalmenetluse tulemuse

vaidlustamist. Prokuratuuril on kohustus kontrollida, kas riigiametnike tegevus, sealhulgas

politsei ja MTA töötajate tegevus, vastab seadusele ja kaitseb põhiseaduslikke õigusi.

Prokuratuuri keeldumine sisuliselt hinnata kaebust kujutab endast haldusakti või toimingu

andmata jätmist, mida saab halduskohtus vaidlustada HKMS § 4 alusel.

14.2. Halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata jätmisel põhjendamatult arvestamata, et

kaebaja ei ole õigusteadlane ega saanud objektiivselt teada oma õigustest ja võimalusest

esitada halduskaebus MTA vastu enne hilisemat ajahetke. Kohus väitis ekslikult, et

õigusteadlikkus on igaühe kohustus.

14.3. Halduskohus eiras põhjendamatult kaebaja majanduslikku olukorda ja menetluse

keerukust. Asi on õiguslikult äärmiselt keeruline, puudutab põhiseaduslike õiguste kaitset,

RVastS ja HKMS sätteid ning rahvusvahelist õigust. Kaebajal ei ole võimalust kasutada

tasulist õigusabi. Riigi õigusabi andmata jätmine rikub kaebaja õigust õiglasele menetlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast

kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

16. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu

17.06.2025. a määruse p-d 1, 2 ja 5. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaja MTA vastu esitatud

kaebuse osas, võtta kaebus menetlusse prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse

vaidlustamiseks, rahuldada kaebaja riigi õigusabi taotlus ning kohustada Tartu Halduskohut

jätkama asja menetlemist sisuliselt. Kuna kaebaja taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni p

2 tühistamist, selles osas kaebetähtaja ennistamist ja soovib asja sisulist läbivaatamist, siis

mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab ka halduskohtu määruse resolutsiooni p 3,

millega halduskohus lõpetas kaebetähtaja ennistamise aluse puudumise tõttu haldusasja

menetluse osas, milles kaebaja esitas kaebuse MTA vastu.

17. Kaebaja esitas määruskaebuse tähtaegselt ning see vastab määruskaebusele esitatavatele

nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab

määruskaebuse menetlusse.

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

19. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse kaebuse osalise tagastamise (I), seejärel

kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise (II) ning lõpuks riigi õigusabi

andmata jätmise peale (III).

I

20. Määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb jätta rahuldamata ja

halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta

selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

21. Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas prokuratuuri tegevust,

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja arvates leidis

halduskohus ekslikult, et prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse vaidlustamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Kaebaja selgitas määruskaebuses, et kaebaja ei soovi vaidlustada

kriminaalmenetluse tulemust ning tegelikult käsitleb kaebus prokuratuuri tegevusetust

põhiseadusliku õiguse kaitse raames.

22. Kaebaja arusaam, et prokuratuuril on kohustus kontrollida, kas riigiametnike tegevus, (sh

politsei ja MTA töötajate tegevus) vastab seadusele ja kaitseb põhiseaduslikke õigusi, on

ilmselgelt ekslik. Sellist ulatuslikku kohustust prokuratuuril ei ole. Prokuratuuriseaduse § 1 lg

1 järgi on prokuratuur Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis

osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib

kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus

riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kaebaja

poolt viidatud PS § 15 tagab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse. See õigus oli kaebajale kriminaalasja algatamisest keeldumisel tagatud

(KrMS § 208). Viru Ringkonnaprokuratuur selgitas 23.05.2024. a teatiste p-s 2.6

kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale edasikaebamise korda. Kaebaja prokuratuuri

tegevust (tähtaegselt) ei vaidlustanud.

23. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas halduskohus kaebaja tahet ekslikult, kui leidis, et

kaebaja esitas halduskohtule kaebuse prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata

jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks väitnud

kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju tekkimist ja taotlenud selle

hüvitamist. Kaebaja taotleb varalise ja moraalse kahju hüvitamist seoses tollikontrolli

toimingute ja kaebaja (koos pere ja koertega) Venemaale tagasisaatmisega. Olukorras, kus

kaebaja kahjunõue ei puuduta kriminaalasja kohtueelse menetluse toiminguid, ei ole

prokuratuuri tegevuse peale esitatud osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

õige.

24. Kaebaja märkis kaebuses, et ta ei nõustu prokuratuuri järeldustega vastuses VRP-

10/24/150 ja saatis avalduse Riigiprokuratuuri, kuid prokuratuuri 12.05.2025. a vastuses nr

RP-6-5/25/1007-2 ei käsitleta kaebaja palveid sisuliselt. Kaebaja leiab määruskaebuses, et

prokuratuur keeldus tema kaebust sisuliselt hindamast, mis kujutab endast haldusakti või

toimingu andmata jätmist ning seda saab halduskohtus vaidlustada HKMS § 4 alusel.

Eeltoodu põhjal ning arvestades, et kaebaja taotleb halduskohtult muu hulgas prokuratuuri

rikkumiste tunnistamist, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja soovib halduskohtus vaidlustada

Viru Ringkonnaprokuratuuri 12.05.2025. a vastuskirja. Kiri on koostatud vastuseks kaebaja

poolt Riigiprokuratuurile adresseeritud 29.04.2025. a avaldusele, milles kaebaja palus uurida

rikkumist, mille käigus ta saadeti ilma koerte dokumentideta tagasi Vene Föderatsiooni.

Prokurör selgitas selles vastuses, et X.X. on varem juba pöördunud samasisuliste taotlustega

prokuratuuri poole ja prokuratuur on tema kaebused ja taotlused sisuliselt lahendanud

17.05.2024. a vastuses kaebusele nr VRP-10/24/150 ja 23.05.2024. a teatises

(kriminaalmenetluse alustamata jätmine). Prokurör selgitas ka seda, et paljud taotluses

esitatud küsimused on lahendatud kohtuasjas nr 1-22-4785 ja kohtuotsus selles asjas on

jõustunud 29.04.2024. Seega on vastuse sisuks prokuröri selgitused selle kohta, millal ja

kuidas on kaebaja samasisulised avaldused ja etteheited varem lahendatud.

25. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda

üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole põhjendanud, millist tema

subjektiivset õigust ja mil viisil prokuratuuri vastus riivab. Kaebaja rahulolematus

prokuratuuri otsustustega, mida ta ei ole nõuetekohaselt vaidlustanud, ei loo talle subjektiivset

õigust nõuda samasisuliste avalduste lahendamist haldustoiminguna haldusmenetluse korras.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal prokuratuuri 12.05.2025. a vastuse

vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel.

26. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel põhjendatud

ja halduskohtu määruse põhjendusi tuleb selles osas muuta. Kaebus prokuratuuri 12.05.2025.

a vastuse peale tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise

tõttu. Kuna Tartu Halduskohus tagastas kaebuse prokuratuuri tegevust puudutavas osas, siis

jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi

kaebuse tõlgendamise ja kaebuse tagastamise aluse osas.

II

27. Kaebaja nõuab kaebuses MTA tekitatud kahju hüvitamist seoses 31.01.2022 alustatud

tollikontrolli ja piirilt tagasisaatmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja

esitas hüvitamiskaebuse MTA tegevuse vaidlustamiseks pärast kolmeaastase kaebetähtaja

möödumist ja kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse

põhjendused ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Kaebaja leiab, et halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata jätmisel põhjendamatult

arvestamata, et kaebaja ei ole õigusteadlane ega saanud objektiivselt teada oma õigustest ja

võimalusest esitada kaebus MTA vastu. Ringkonnakohtu hinnangul esitas halduskohus

vaidlustatud määruses kaebetähtaja ennistamata jätmise kohta põhjalikud selgitused. Muu

hulgas selgitas kohus, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma

õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kohtuasja

materjalidest nähtuvalt konsulteeris kaebaja pärast süüdimõistvat kohtuotsust täiendavalt

juristiga ning esitas kahju tekitanud sündmusest kaks aastat hiljem süüteoteate PPA-le, kuid ei

esitanud tähtaegselt kaebust halduskohtule. Ka pärast PPA-lt ja prokuratuurilt

kriminaalmenetluse algatamata jätmise teatiste saamist 2024. a kevadel oli kaebajal veel

piisavalt aega kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Selleks, et pöörduda õigusala asjatundja

poole ja enda arvatavalt rikutud õiguste kaitseks nõu küsida, ei pea kaebaja ise olema

õigusteadlane.

29. Kuna kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetas halduskohus MTA tekitatud kahju

hüvitamise nõude osas õigesti menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.

III

30. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles kaebaja vaidlustab halduskohtu

määruse resolutsiooni p 5. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult kaebaja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

31. Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5

alusel rahuldamata, leides, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, ning kaebuse

tagastamise ja menetluse lõpetamise aluste esinemisest tulenevalt on kaebaja võimalus oma

õiguste kaitseks ilmselt vähene. Määruskaebuse kohaselt eiras halduskohus põhjendamatult

kaebaja majanduslikku olukorda ja menetluse keerukust. Kaebaja leiab, et asi on õiguslikult

äärmiselt keeruline, puudutab põhiseaduslike õiguste kaitset, riigivastutuse seaduse ja HKMS

sätteid ning rahvusvahelist õigust.

32. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus selgitab, et majanduslik

suutmatus tasuda õigusteenuse eest ei ole siiski absoluutne tingimus. RÕS § 7 sätestab riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused, mille esinemise korral ei oma isiku majanduslik

seisund määravat tähtsust.

33. Halduskohtumenetluses ei pea kaebaja viitama õigusnormidele ega asjakohasele

kohtupraktikale. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet ja kohtu selgitamis-

kohustust (HKMS § 2 lg-d 4–5) arvestades piisab, kui menetlusosaline suudab arusaadavalt

kirjeldada vaidluse asjaolusid ning selgelt väljendada enda seisukohti ja kohtusse pöördumise

eesmärki. Praegune asi ei ole niivõrd keerukas, et selle tõttu vajaks kaebaja professionaalset

õigusabi (RÕS § 7 lg 3).

34. Riigi õigusabi andmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1).

35. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)