2-22-1963/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-1963

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

R.X hagi E.Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

819,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.X (isikukood XXX )

Hageja seaduslik esindaja B.B

Kostja E.Y (isikukood XXX )

Kostja lepinguline esindaja Raivo Salumäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04. oktoobri 2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

2. Jätta E.Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Keelduda menetlusse võtmast R.X poolt 01.08.2025 esitatud apellatsioonkaebust.

4. Keelduda R.X poolt 01.08.2025 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.X (hageja, laps) esitas 04.02.2022.a kohtule hagi E.Y (kostja, isa) vastu elatise nõudes,

mida hiljem täpsustas.

2. Maakohus tegi 20.10.2022 tagaseljaotuse, millega rahuldas hagi. Kostja esitas

tagaseljaotsuse peale kaja. Maakohus rahuldas kostja kaja 13.01.2023 määrusega ja taastas

asjas menetluse.

3. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt elab hageja emaga. Kostja on hagejale tasunud

elatist ebakorrapäraselt ja seda ka alla seaduses sätestatud miinimumi. Hageja ema on

pidevalt nõudnud ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja igakuised vajadused on üle 800

euro kuus. Kostja veedab hagejaga koos aega kuus keskmiselt 8-10 päeva. Alates 2024.a

aprillist on uus suhtluskord, mille kohaselt on hageja vanematel võrdne suhtlemiskord.

Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 04.02.2021.a kuni

03.02.2022.a eest 426 eurot kuus ja edasiulatuva elatise alates 04.02.2022.a summas 426

eurot kuus (dtl 399).

Vastus hagile

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on hagejale andnud ülalpidamist vahetult. Hageja

emaga sai kokku lepitud, et kostja tasub hagejaga seotud kulud – lasteaed, eelkool,

huviringid, riided jne. Kostja on seda teinud. Kostja on hagejaga olnud keskmiselt 9-12

päeva kuus. Hagiavalduses esiletoodud lapse kulud ei vasta tegelikkusele ja kui vastavad,

siis peaks hageja seaduslik esindaja üle vaatama oma väljaminekud ja lõpetama pillava

elustiili.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 04.10.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise perioodi 04. veebruar 2022.a kuni 31. detsember 2022.a eest

kogusummas 991,75 eurot (s.o 91,05 eurot kuus) ja perioodi 01. jaanuar 2023.a kuni 31.

märts 2024.a eest kogusummas 1315,65 eurot (s.o 87,71 eurot kuus). Menetluskulud jäid

poolte endi kanda.

6. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et

ta ei ole võimeline hagejale elatist tasuma. Samuti ei ole hageja ema tõendanud, et tal

oleks varaliselt kehvem seis kui kostjal. Mõlemal vanemal on piisav sissetulek ning

mõlemad vanemad omavad piisavalt kinnisvara, mille arvelt on nad võimelised hagejale

võrdselt ülalpidamist andma.

7. Hageja nõuab elatist alates 04.02.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni 426 eurot kuus

(dtl 399). Kuna hageja nõuab elatist miinimumist suuremas summas ning kostja on

esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis pidas kohus vajalikuks anda hinnang

kulude suuruse osas.

8. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja eluaseme kommunaalkulud olid 01.10.2021.a

kuni 31.12.2021.a kokku 88 eurot, s.o 29,30 eurot kuus (dtl 74). Rohkem

kommunaalkulude arveid kohtule esitatud ei ole. Hageja on märkinud, et eluaset jagatakse

nelja inimesega (dtl 99). Seega jagatuna nelja inimese peale, teeb see 7,32 eurot kuus

(29,30 : 4).

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et elektrikulu ühes kuus on keskmiselt 220

eurot, mis jagatuna 4 inimese vahel teeb 55 eurot kuus (220 : 4).

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud eluasemekulud on kokku 62,32 eurot

kuus (7,32 + 55).

9. Hageja on märkinud, et kodulaenu kulu on ühes kuus 143,41 eurot. Kodulaen on jagatud

nelja inimese peale (dtl 99). Hilisemalt on hageja kohtuistungil väitnud, et kodulaen on

852,75 eurot kuus (dtl 525). Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid, kui palju

ja kas üldse on kodulaenu hagetava perioodi jooksul tasutud ning asus seisukohale, et

vastav kulu ei ole põhjendatud.

10. Hageja on märkinud, et toidu- ja majapidamistarvete kulu on ühes kuus 190 eurot (dtl 99).

Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et

põhjendatud on toidu- ja majapidamistarvete kulu 190 eurot kuus.

11. Hageja on märkinud, et transpordikulu on ühes kuus 60 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele

kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on

transpordikulu 60 eurot kuus.

12. Hageja on märkinud, et sidekulu on ühes kuus 20 eurot (dtl 99). Kostja vaidles sellele

kulule vastu, kuna tasub samuti telefonikulu, sest hagejal on kaks telefoni (dtl 231).

Hageja ei ole kostja väidetele vastu vaielnud ega esitanud ka ühtegi tõendit sidekulu

kohta. Kohus leidis, et seega ei ole vastav kulu põhjendatud.

13. Hageja on märkinud, et tervishoiu kulu on ühes kuus 20 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele

kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on tervishoiu

kulu 20 eurot kuus.

14. Hageja on märkinud, et hügieenitarvete kulu on ühes kuus 10 eurot (dtl 99). Kostja ei ole

sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on

hügieenitarvete kulu 10 eurot kuus.

15. Hageja on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu on ühes kuus 90 eurot (dtl 99). Hageja ei

ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, milliseid riideid ja jalanõusid sellise

summa eest on igakuiselt soetatud. Kostja aga seevastu on kohtule esitanud hagejale

ostetud riiete kulu ja ka nende soetamiste tõendid (dtl 287-288, 351-353, 355, 367, 375,

387, 389-391). Kohus leidis, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit riiete või

jalanõude kulude kohta, samas kui kostja on need esitanud ning nendelt nähtub, et kostja

on hagejale riideid ja jalanõusid ostnud, siis ei ole vastav kulu põhjendatud.

16. Hageja on märkinud, et koolitarvete kulu on ühes kuus 10 eurot (dtl 4). Kostja ei ole

sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on

koolitarvete kulu 10 eurot kuus.

17. Hageja on märkinud, et mänguasjade, sporditarvete ja tegelusasjade kulu on ühes kuus 30

eurot (dtl 99). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit nende kulude kohta.

Arvestades sellega, et hagi esitamise ajaks on hageja koolilaps, siis ei ole usutav, et hageja

vajab igakuiselt sellises summas uusi mänguasju ja tegelusasju. Lisaks nähtub kostja

väljatoodud kuludest, et kostja on ka hagejale mänguasju ostnud (dtl 287-288, 314, 328,

345-347, 407, 409-410). Seega leidis kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.

18. Hageja on märkinud, et hobid ja trennikulud on ühes kuus 60 eurot (dtl 99). Kostja vaidles

nendele kuludele vastu, sest kostja tasub igakuiselt üksinda ujumistrenni kulud ning on

tasunud ka kõik hobitrenni kulud (dtl 139-145, 381, 466, 504, 509-510, 512, 524). Hageja

ei ole esitanud nende kulude kohta tõendeid (v.a jalgpall, mis algas alles 2024.a maikuu

lõpust, kui vanemate vahel kehtis juba 50/50 suhtluskord). Seega leidis kohus, et vastav

kulu ei ole põhjendatud.

19. Hageja on märkinud, et jalgpalli trenni kulu on alates juunist 2024.a ühes kuus 27,50 eurot

ja varustuse igakuine kulu 7,83 eurot (dtl 529-530, 554-556, 635-637). Kohus leidis, et

kuna see kulu on tekkinud peale uut suhtluskorda, mille kohaselt mõlemad vanemad

annavad ülalpidamist vahetult, siis ei ole vastav kulu põhjendatud.

20. Hageja on märkinud, et üritustel osalemise ja sõprade sünnipäevade kulu on ühes kuus 30

eurot (dtl 99). Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit nende kulude kohta, siis

ilmselgelt toimuvad koolis erinevad üritused, ekskursioonid ja lapsed käivad sõprade

sünnipäevadel. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on nende kulu 20 eurot

kuus.

21. Hageja on märkinud, et puhkusereisi kulu on ühes kuus 42 eurot (dtl 99). Kohus leidis, et

puhkusreisi näol ei ole tegemist lapse vältimatult vajaliku kuluga. Vanem saab lapsega

puhkusereisile minna vastavalt oma võimalustele ning põhjendatud pole kohustada teist

vanemat tasuma pool puhkusreisist. Seega leidis kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.

22. Hageja on märkinud, et lasteaiakulu perioodil 04.02.2021.a kuni 01.09.2021.a oli ühes

kuus 78 eurot (dtl 99). Kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et lasteaiakulud

tasus sel perioodil kostja, mitte hageja (dtl 138). Seega ei ole vastav kulu põhjendatud.

Samuti ei ole see kulu põhjendatud edasiulatuva nõude puhul, kuna hageja käis lasteaias

kuni 31.08.2021.a, kuid hageja nõuab edasiulatuvat elatist alates 04.02.2022.a, kui hageja

käis juba koolis.

23. Hageja on märkinud, et eelkooli kulu perioodil 04.02.2021.a kuni 01.09.2021.a oli ühes

kuus 30 eurot (dtl 99). Kostja on esitanud kohtule tõendid, et kostja tasus hoopis eelkooli

kulud (dtl 146-150). Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud ega esitanud kohtule ka

tõendeid nende kulude tasumise kohta (dtl 529). Seega leidis kohus, et vastav kulu ei ole

põhjendatud. Lisaks jääb see kulu tagasiulatuva nõude perioodi sisse.

24. Hageja on märkinud, et erakooli õppemaks on alates 01.09.2021.a ühes kuus 200-260

eurot (dtl 99, 529, 536-544, 604). Kostja vaidles sellele kulule vastu, kuna kostja pole

nõus, et hageja käib erakoolis. Kooli raamatupidamise väljavõttest nähtub, et kostja ei ole

tasunud õppemaksu alates 01.01.2022.a (dtl 632). Seega on alates 2022.a hageja tasunud

õppemaksu ning see kulu tuleb lugeda elatise sisse. Arvestades kohtule esitatud

õppemaksu arveid, siis saab lugeda keskmiseks õppemaksuks 220 eurot kuus (dtl 615-

632).

25. Hageja on märkinud, et sünnipäeva kulu ühes kuus on 20 eurot (dtl 530, 553, 638-641).

Kostja vaidles sellele kulule vastu, kuna hageja sünnipäeva on pidanud mõlemad

vanemad. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 2024.a on hageja tasunud sünnipäeva eest

Lasergame Estonia OÜ-le 160 eurot (dtl 638). Samas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi

tõendit endapoolse sünnipäeva korraldamise kohta. Seega luges kohus põhjendatuks

sünnipäeva kuluks ühes kuus 14 eurot (160 : 12).

26. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 606,32 eurot kuus

(62,32+190+60+20+10+10+20+220+14), millest ühe vanema osa on 303,16 eurot kuus.

27. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja saab lapsetoetust kuni

31.12.2022.a 60 eurot kuus ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (dtl 278).

Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on

kostjale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus kuni 31.12.2022.a 273,16 eurot

kuus (606,32 : 2-30) ning alates 01.01.2023.a 263,16 eurot kuus (606,32 : 2-40).

28. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Maakohus luges tõendauks, et hageja ja

kostja koosviibitud päevad on 10 päeva kuus ning sellest tulenevalt esineb antud juhul

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

Vastavalt

Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori poolt tehtavale arvutusele tuleb

vähendada elatist 66,67% võrra, mis teeb elatise summaks perioodil 04.02.2022 kuni

31.12.2022.a 91,05 eurot kuus ja 01.01.2023.a kuni 31.03.2024.a 87,71 eurot kuus.

29. Harju Maakohtu 25.03.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-6943 muudeti eelnevat

suhtluskorda ning uue suhtluskorra kohaselt viibib hageja alates kohtumääruse

jõustumisest (10.04.2024.a) mõlema vanemaga koos võrdse aja, s.o 50/50 (dtl 468-502).

Seega alates 10.04.2024.a annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult ning ei ole

kohustatud elatist tasuma. Kostja poolt esitatud koosviibimiste tabelist nähtub, et aprillis

2024.a viibis hageja kostjaga 18 päeva kuus, mis tähendab, et üle 50% ajast (dtl 464).

Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Seega leidis kohus, et alates 01.04.2024.a

annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult ning kohus mõistis elatise välja kuni

31.03.2024.a.

30. Ülaltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejale välja elatise perioodi 04.02.2022 -

31.12.2022 eest kogusummas 991,75 eurot ja perioodi 01.01.2023 - 31.03.2024 eest

kogusummas 1315,65 eurot.

31. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 04.02.2021.a kuni

03.02.2022.a eest summas 426 eurot kuus. Kostja vaidles sellele vastu. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et kostja tasus sellel perioodil hageja lasteaiakulud, eelkooli kulud,

erakooli õppemaksu, trennid, huviringid, ostis hagejale riideid ja jalanõusid, kitarri,

tõukeratta, ravimeid, mänguasju, pesemisvahendeid, süüa ning veetis hagejaga aega nii

kinos kui teatris. Hageja ei ole esitanud selle perioodi kohta kulutõendeid (v.a mõned

elektriarved ja kommunaalkulud). Kostja seevastu on esitanud kohtule tõendid, millest

nähtub, et perioodil 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a andis kostja hagejale ülalpidamist

vahetult. Seega leidis kohus, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata ning see tuleb

jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

32. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles hagi rahuldati ning palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Samuti palus kostja

jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda.

33. Maakohus on arvestanud hageja ema keskmiseks elektrikuluks 220 eurot, mis on liiga

suur. Sealjuures on hageja esitanud vaid kütteperioodi arved. Lisaks on maakohus on

jätnud tähelepanuta, et elamus on eraldi tuba ka hageja ema kolmandale täisealisele

lapsele, kes elab Tartus.

34. Hageja ei ole toidu- ja majapidamistarvete kulusid 190 eurot kuus ning transpordikulusid

60 eurot kuus tõendanud. Kui toidu- ja majapidamistarvete kulu ja transpordikulu on

tõendamata, siis tuleks lugeda põhjendatuks poole väiksem summa, arvestades vastavate

kulude katmist ka kostja poolt.

35. Maakohus on põhjendamatult arvestanud alates 2022.a õppemaksu summas 220 eurot

lapse kulude hulka. Kostja on soovinud, et laps õpiks ilma õppemaksuta tavakoolis, mitte

erakoolis. Lapse käimine selles koolis on lapse ema ühepoolne otsustus.

36. Ülaltoodut arvestades on hageja kulud oluliselt väiksemad. Arvestades lapse emale

makstavat lapsetoetust ja lapse viibimist isaga keskmiselt 10 päeva kuus, oleks elatis

sellest vähem kui pool, mistõttu on maakohtu väljamõistetud elatise suurus ebaõige.

37. Kostja on esitanud kohtule hageja vajalike kulude tasumise tõendid ning tasaarvestusliku

nõude. Kohus on jätnud selle ebaõigesti arvestamata.

38. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja ema esitas

hageja nimel teadvalt põhjendamatu hagi.

Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse käik

39. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

40. Hageja esitas 01.08.2025 seisukoha, milles muuhulgas märkis, et ta ei nõustu maakohtu

otsusega ja vaidlustab selle. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja suurendada

väljamõistetud elatise suurust ning samuti mõista välja tagasiulatuva elatise perioodi

04.02.2021-03.02.2022 eest. Ühtlasi esitas hageja 01.08.2025 menetlusdokumendis

taotluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja tsiviilasja saatmiseks uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Kuna hageja on 01.08.2025 menetlusdokumendis vaidlustanud maakohtu otsust, siis tuleb

asuda seisukohale, et nimetatud menetlusdokument sisaldab endas ka apellatsioonkaebust.

TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja seaduslikule esindajale toimetati

maakohtu otsus kätte 04.10.2024. Seega on apellatsioonkaebus esitatud hilinemisega.

Apellatsioonkaebus on hilinenud ka juhul, kui seda käsitleda vastuapellatsioonkaebusena.

TsMS § 635 lg 2 sätestab, et vastustaja võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Ka seda tähtaega ei ole

järgitud. TsMS § 637 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse,

kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Seega tuleb

hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

42. Hageja esitas 01.08.2025 menetlusdokumendis tõendeid. Osad nendest on esitatud juba

maakohtu menetluses, mistõttu nende teistkordseks esitamiseks puudub vajadus (TsMS §

238 lg 1 p 2). Ülejäänud tõendid oleks hageja saanud esitada juba maakohtu menetluses.

Kuna hageja oleks saanud need tõendid esitada maakohtus, siis on tõendid

ringkonnakohtule esitatud hilinemisega, mistõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda

(TsMS § 331 lg 1).

43. TsMS § 651 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles temalt mõisteti hageja

kasuks välja elatis perioodi 04.02.2022-31.12.2022 eest 91,05 eurot kuus ja perioodi

01.01.2023-31.03.2024 eest 87,71 eurot kuus. Samuti on kostja vaidlustanud maakohtu

otsuse menetluskulude jaotuse osas. Tulenevalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes eelmärgitud osas.

44. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1

p 21).

45. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

PKS § 101 lg-le 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

esimese lause kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud

alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud

kulutuste jaotusest vanemate vahel.

46. Maakohus asus seisukohale, et hageja igakuised kulud kokku on 606,32 eurot kuus. Kostja

on vaidlustanud elektrikulu, toidu- ja majapidamistarvete kulu ning transpordikulu

suuruse ja õppemaksu põhjendatuse.

47. Maakohus leidis, et hageja ema elukoha elektrikulu on keskmiselt 220 eurot kuus, millest

tulenevalt on hageja elektrikulu 55 eurot kuus (elamus elab neli inimest).

Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt on elamus maakütteseade. Kostja on elektrikulu

suuruse vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja on vaidlusaluse perioodi

osas elektriarved esitanud üksnes osaliselt, siis ei ole võimalik elektrikulu keskmist

suurust täpselt arvutada. Samas on ebaõige kostja väide, et esitatud on vaid kütteperioodi

arved. Hageja on esitanud nt ka 2023.a augusti ja septembri arved. Arvestades, et

vaidlusaluse perioodi osas on esitatud elektriarved suurusega kuni 299,56 eurot kuus, ei

anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu seisukohta elektrikulu keskmise

suuruse osas. Asjaolu, et elamus on tuba, milles ööbib külaskäigu ajal hageja Tartus elav

täiskasvanud õde, ning mida muul ajal kasutab hageja seisukoha kohaselt tema ema, ei

anna alust muuta elektrikulu jagamise proportsiooni.

48. Maakohus leidis, et hageja toidu- ja majapidamistarvete kulu on 190 eurot kuus ja

transpordikulu 60 eurot kuus. Maakohus märkis, et kostja ei ole nendele kuludele vastu

vaielnud. Kostja leiab, et maakohtu väide on ebaõige, kuna ta on vaielnud kuludele vastu.

Ringkonnakohus märgib, et kostja on konkreetselt vastu vaielnud osadele kuludele,

ülejäänud kuludele (sh toidu- ja majapidamistarvete kulule ja transpordikulule) ei ole

kostja konkreetseid vastuväiteid esitanud, vaid on esitanud üldsõnalise väite, et kulud ei

vasta tegelikkusele. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata sellest, et hageja ei ole esitanud

nende kulude kohta tõendeid, ei saa toidu- ja majapidamistarvete kulu summas 190 eurot

kuus, pidada ülepaisutatuks. Samuti ei saa pidada ülepaisutatuks transpordikulu 60 eurot

kuus, arvestades muuhulgas hageja väidet, et ta elab Tallinnast ca 30 km kaugusel ning

vajab transporti ka Tallinnasse.

49. Maakohus tuvastas, et hageja kooli õppemaks oli vaidlusalusel perioodil keskmiselt 220

eurot kuus. Kostja leiab, et hageja õppimine selles erakoolis oli ema ühepoole otsus,

millist kulu ei peaks kostja kandma. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Käesolevas

asjas ei lahendata vanemate vaidlust lapse haridusküsimuse üle. Kuna hageja õppis koolis,

kus tuli tasuda õppemaksu keskmiselt 220 eurot kuus, siis tuleb õppemaks arvestada

hageja kulude hulka. Lapse kulude kandmise kohustus on mõlemal vanemal (PKS § 96 lg

1).

50. Eeltoodut arvestades puudub alus muuta kostja poolt vaidlustatud hageja esitatud kulude

suurust. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et laps oli

temaga keskmiselt 10 päeva kuus. Vaidlus puudub, et lapsetoetus laekub hageja emale.

Seega mõistis maakohus põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi

04.02.2022-31.12.2022 eest 91,05 eurot kuus ja perioodi 01.01.2023-31.03.2024 eest

87,71 eurot kuus.

51. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus jättis arvestamata tema poolt

lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused, mida ta on soovinud hageja nõudega tasaarveldada.

Kostja on maakohtus esile toonud, et ta on soovinud tasaarveldada lapse ülalpidamiseks

tehtud kulutused järgnevates summades: 2021.a 3817,86 eurot, 2022.a 1355,57 eurot,

2023.a 2058,76 eurot ja 2024.a 590,26 eurot. Seonduvalt kostja väitega tasaarvestuse

kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on 31.03.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-

17-6713 selgitanud, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli

selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada

elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise

kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt

tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes. Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku

raha regulaarselt, et kasutada seda oma vajaduste rahuldamiseks (nt toidu-, eluaseme-,

haridus- ja transpordikulude katmiseks). Sellest põhimõttest juhindudes on seadusandja

VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning

sätestanud PKS § 100 lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta elatist perioodiliselt iga kuu eest ette

(otsuse p 23). Seega ei ole ülalpidamisnõue tasaarvestatav.

52. Kuna maakohus mõistis elatise välja ajavahemiku 04.02.2022-31.03.2024 eest, siis ei ole

alust sellele eelneval või järgneval perioodil kostja poolt lapse ülalpidamiseks tehtud

kulutusi käesoleva asja lahendamisel arvestada.

53. Perioodi 04.02.2022-31.03.2024 kohta on kostja esile toonud järgmised hageja

ülalpidamiseks tehtud kulutused: 1) trenn, huviringid ning vabaaja tegevus; 2) riided,

jalanõud ja spordivahendid; 3) hügieenitarbed ja ravimid; 4) mänguasjad.

54. Maakohus on elatise arvestuse aluseks võtnud järgmised kulud: kommunaal- ja

elektrikulu, toidu- ja majapidamistarvete kulu, transpordikulu, tervishoiukulu,

hügieenitarvete kulu, koolitarvete kulu, kooliürituste ja sõprade sünnipäeva kulu, kooli

õppemaks, hageja sünnipäevakulu.

55. Riigikohus on 12. mai 2021 otsuses tsiviilasjas 2-18-6491 selgitanud, et lapsele möödunud

aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui

suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate

varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse

vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest

on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes,

siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise

vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist

suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138) (otsuse p 14.2).

56. Kostja poolt esiletoodud kulud ei kattu nende kuludega, mis on maakohtu otsuses elatise

arvestamise aluseks (välja arvatud tervishoiu- ja hügieenikulud). Hageja vajadused

maakohtu otsuses esiletoodud kommunaal- ja elektriteenuse, toidu, transpordi jm suhtes ei

vähene seetõttu, et kostja on teinud kulutusi trennile, huviringidele, riietele ja muule.

Seetõttu ei anna kostja märgitud kulud trennile, huviringidele, vabaajale, riietele,

jalanõudele, spordivahenditele ning mänguasjadele alust vähendada hageja elatisenõuet.

Mis puudutab kostja tehtud tervishoiu- ja hügieenikulusid, siis nende kulude täiendavaks

arvesse võtmiseks puudub alus seetõttu, et PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud elatise summa

juba arvestabki seda, et kostja pidas hagejat keskmiselt kümnel päeval kuus vahetult ülal.

Seda, kas vanematel võib olla omavahel nõudeid, kohus käesolevas asjas ei hinda.

57. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jättis maakohus

põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Samast normist lähtuvalt tuleb

menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)