2-24-115158/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.08.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-115158

Tsiviilasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

A nõude osas 2 589,48 eurot

B nõude osas 2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A (isikukood XXX)

Hageja II: B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X

Hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-

post xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kostja esindaja: Jana Kitter (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Ylt elatis perioodi 23.04.2024 - 31.08.2025 eest 4 577,85 eurot A kasuks.

3. Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse A kasuks alates 01.09.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest,

alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

4. Välja mõista Ylt elatis perioodi 23.04.2024 - 31.08.2025 eest 3 948,49 eurot B kasuks.

5. Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse B kasuks alates 01.09.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 263,05 eurot kuus.

6. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb

tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks Xi kontole nr XXXXXXX

selgitusega „elatis“.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate ema. Alates 2023.a. jaanuarist elavad mõlemad hagejad koos isaga. Kostja ei

anna hagejatele ülalpidamist. Alates novembrist 2023 maksab ema hageja II lasteaia eest 30-40

eurot. Hageja I igakuised vajadused on 672 eurot kuus (sh eluase 250 eurot, toit 200 eurot,

tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, vaba aeg 50 eurot,

treeningud ja huviringid 105 eurot, sidekulu (telefon) 7 eurot). Hageja II igakuised vajadused on

585 eurot kuus (sh eluase 250 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot,

riided ja jalanõud 40 eurot, vaba aeg ja mänguasjad 75 eurot). Laste isa ei ole olnud nõus, et kostja

maksab hageja II lasteaiamaksu ega maksa elatist. Isa on korduvalt palunud emal saata talle

lasteaiaarved. Keskmiselt viibivad hagejad kostja juures alla 5 päeva kuus. Kõik kohtumised

toimuvad episoodiliselt ja ilma kindla graafikuta.

Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista igakuise elatise alates 23.04.2024 kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72

eurot kuus.

Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista igakuise elatise alates 23.04.2024 kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72

eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja II viibib kostja juures hagis väidetust rohkem. Enne

24.04.2024 takistas laste isa 1,5 kuud lastel emaga üldse kohtuda. 2024.a. mais oli hageja II kostja

juures 8 päeva ja juulis 9 päeva. Lisaks tasub kostja hageja II lasteaiamaksu. Ta ostab lastele ka

riideid ja muud vajaminevat. Kostja on katnud osa hageja I koolikuludest. Kostja veedab lastega

vaba aega ja viib neid meelt lahutama. Kostja on maksnud raha otse hageja I arvele ning tasunud

ka elatist. Hagis märgitud eluaseme- ja toidukulud on ülepaisutatud, hageja I põhjendatud vajadus

seoses huviharidusega ei ületa 55 eurot kuus. Hageja II on kostja ülalpidamisel keskmiselt 8 päeva

kuus.

Kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Menetluse kestel on

kostjal tuvastatud osaline töövõime. Kostja elab hetkel koos oma emaga, kuid suhted on keerulised

ja kostja otsib omale üürikorterit. Kostja sooviks on saada iseseisvasse ja stabiilsesse olukorda, kus

saab lapsi sagedamini enda juurde võtta ning pakkuda neile head ja turvalist keskkonda. Kui kohus

määrab, et kostja peab tasuma mõlemale hagejale miinimumelatist, ei jää kostjale endale

elementaarseks äraelamiseks vajalikke vahendeid, rääkimata laste vastuvõtmiseks sobiva

elamispinna üürimisest. Kostja tervislik seisund ei võimalda lisatöö otsimist.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja

on hagejate ema, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad

oma isa juures.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja I ei viibi kostja juures vähemalt seitse ööpäeva

kuus. Hageja II osas on hagejad esitanud viibimiste ülevaate 2024.a. juunist 2025.a. juulini (dtl

172-173), mille kohaselt viibis hageja II kostja juures 7 päeva ainult 2024.a. oktoobris, kõigil

ülejäänud kuudel on viibimised olnud lühemad, sj on kuid, kus hageja II ei ole kostja juures üldse

viibinud. Lastega suhtlemise korda kohtulahendiga määratud ei ole, samuti ei esitanud kostja

vaatamata kohtu 17.06.2025 ettepanekule tõendeid selle kohta, et lapsevanemad oleksid kokku

leppinud hageja II viibimises kostja juures kostja väidetud ulatuses.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul:

-

alates 23.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse

tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on osaline töövõime. Kostja

esitatud töövõimekaardi (dtl 80) kohaselt on kostjal perioodiks 15.10.2024-14.10.2025 tuvastatud

osaline töövõime.

13. Nähtuvalt kostja konto väljavõttest (dtl 179-305) on kostja 2024.a. mais saanud töötasu XXX OÜ-

lt ning 2024.a. oktoobris GoWorkaBit Estonia OÜ-lt, 2024.a. maist oktoobrini on ka igakuised

maksed töötukassalt, kuue kuu keskmine netosissetulek nimetatud allikatest on 573,12 eurot kuus.

Lisaks on 2024.a. mais (16.05.2024) kostjale välja makstud kaks kindlustushüvitist kogusummas 5

227,81 eurot; 2024.a. septembris on kontole sisse makstud sularaha kogusummas 585 eurot.

2024.a. novembrist 2025.a. juunini nähtuvad kontolt igakuised laekumised töötukassalt, 2024.a.

novembris ja 2025.a. jaanuaris on kostja saanud täiendavalt toimetulekutoetust, 2025.a. märtsis ja

aprillis on kostja saanud töötasu OÜ-lt Süvirand, aprillis ka töötukassalt töövõimetushüvitist,

märtsis on kostja saanud tulumaksutagastuse 892,24 eurot. Nimetatud laekumiste keskmine on

853,83 eurot kuus (so november 2024-aprill 2025). Alates 2025.a. maist saab kostja töötasu YYY

AS-ilt, lisandub töövõimetoetus töötukassalt, nimetatud sissetulekute keskmine 2025.a. maist

juunini on 1 429,80 eurot kuus.

14. Oma igakuiseid vältimatuid püsikulutusi esmavajalikule kostja vaatamata kohtu 01.07.2025

ettepanekule välja ei toonud. Kostja märkis, et ta elab oma ema ja vanaema juures, tal on kaks

kiirlaenu igakuiste maksetega vastavalt 56 eurot ja 156 eurot kuus.

15. Kohus leiab, et kostja väljatoodu seoses oma majandusliku seisundi ja osalise töövõimega endast

asjaolusid, mis annaksid alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse,

ei kujuta. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise

kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku

seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Võttes arvesse kostja

poolt käesoleval ajal saadavat sissetulekut, on kostja vaatamata osalisele töövõimele võimeline

teenima vähemalt 1 429,80 eurot kuus. Sellest piisab, et anda kummalegi hagejale ülalpidamist

PKS § 101-järgses ulatuses, kostjal jääb omaks tarbeks üle 826,32 eurot. Esitatu ei võimalda

tuvastada, et sellest kostja esmavajaduste katteks ei piisaks. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega

leiab kohus, et kostjal on kohustus anda hagejatele ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses

ulatuses.

16. Kostja on välja toonud, et ta on andnud ülalpidamist vahetult, tasudes mh hageja II lasteaia eest.

Kostja on esitanud ühe maksekorralduse (dtl 57), millest nähtuvalt tasus kostja 07.06.2024.a.

Tallinna Linnakantseleile 70 eurot. Kostja on esitanud täiendavalt lasteaia arveid (dtl 59-61, 94-

96), kuid nimetatud tõendid tasumist ei tõenda, arvetelt al dtl 94 nähtub ka võlgnevus. Kohus

selgitas 17.06.2025 kostjale, et kostjal tuleb täpsustada, mis kuudel ja millistes summades on ta

alates 23.04.2024 lasteaia eest tasunud ning esitada vastava tõendamiseks ka tõendid, nt

maksekorraldused või konto väljavõte, kuid kostja vastavat ei esitanud. Kostja pangakontolt

nähtuvad järgmised maksed Tallinna Linnakantseleile: 07.06.2024.a. 70 eurot, 13.07.2024.a. 60,2

eurot, 05.09.2024.a. 52,49 eurot, 06.12.2024.a. 186,75 eurot, 07.05.2025.a. 113,4 eurot,

04.07.2025.a. 58,8 eurot; makseid on tehtud 14 kuu vältel kogusummas 541,64 eurot, so keskmiselt

38,69 eurot kuus. Kuna hageja II käib lasteaias, mille eest kostja tasub, leiab kohus, et vastavaga on

kostja andnud ülalpidamist vahetult. Arvetelt nähtuvalt on lepingu lasteaiateenuse saamiseks

sõlminud kostja, st kostja annab vastavas osas püsivalt ülalpidamist. Kuna vastavas osas täidab

kostja ülalpidamiskohustust kestvalt vahetult, leiab kohus, et nimetatud väärtuse ulatuses kostja

täiendavalt raha maksmise teel ülalpidamist andma ei pea.

17. Kostja on välja toonud ka, et on ostnud hagejatele erinevaid asju nagu riided või koolitarbed, mille

tõendamiseks on esitanud arved dtl 97-101. Hagejate väitel ei ole olnud tegemist põhjendatud

kulutustega, mille tegemises oleks eelnevalt lapsevanemate vahel olnud kokkulepitud. Kostja ei

esitanud vastusena kohtu 17.06.2025 ettepanekule väiteid ega tõendeid selle kohta, et kulutuste

tegemine olnuks laste isaga kokku lepitud.

18. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu

korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid

riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja

ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha

maksmisega. Kostja väidetud kulutused on kantud käesoleva menetluse ajal, so perioodil, kus

kostja teadis, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et

ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks kostja väidetud kulutuste tegemisega riietele

ja koolitarvetele.

19. Kostja on välja toonud veel, et on teinud makseid otse hagejale I. Kostja on esitanud konto

väljavõtte maksete kohta kogusummas 66,72 eurot hageja I arvele või Fle, märkides selgitusse

hageja I (dtl 82). Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada

ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis

omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal

võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline

täitmine heaks kiita (3-2-1-3-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku

leppinud, et kostja tasub elatise hageja I arvele, või et hagejate isa oleks sellise täitmise viisi heaks

kiitnud. Maksed on tehtud kohtumenetluse ajal, so ajal, mil kostjale pidi olema arusaadav, mis

viisil hagejad ülalpidamiskohustuse täitmist nõuavad. Seetõttu leiab kohus, et nimetatud maksetega

ei ole kostja ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.

20. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 23.04.2024-

31.08.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 4 750,35 eurot

((287,72:30x8p=76,73) + (287,72x11k) + (301,74x5)).

21. Nähtuvalt kostja konto väljavõttelt on kostja tasunud hagejate isale viitega elatise tasumisele või

lastele järgmised maksed: 02.06.2024.a. 50 eurot, 28.11.2024.a. 45 eurot; 06.05.2025.a. 150 eurot

ja 10.06.2025.a. 100 eurot, so kokku 345 eurot, jagades summa hagejate vahel võrdselt, on

kummagi hageja nõude katteks tasutud 172,50 eurot.

22. Võttes arvesse menetluse kestel tasutud osa ning vahetult saadud ülalpidamise väärtust rahuldab

kohus hagejate nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi

23.04.2024-31.08.2025.a. eest 4 577,85 eurot (4 750,35 - 172,5) ning hageja II kasuks 3 948,49

eurot (4 750,35 - 172,5 - 629,36 (so (38,69:30x8p)+38,69x16k).

23. Alates 01.09.2025 mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks välja elatise PKS § 101-järgses muutuvas

määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 301,74 eurot kuus, ning hageja II kasuks, arvestades

vahetult saadavat ülalpidamist, 263,05 eurot kuus (301,74-38,69).

24. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hagejate isa kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.

25. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik