2-23-13322/81 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.08.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13322

Tsiviilasi

M Ši ja A Ši hagi A Ši vastu elatise suurendamise

nõudes

Hagihind

hageja I nõude osas 604,44 eurot

hageja II nõude osas 326,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: M Š (isikukood xxx)

Hageja II: A Š (isikukood xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: M S (e-post xxx)

Hageja II seaduslik esindaja: K Š

Kostja: A Š (isikukood xxx, e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

01.08.2025

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta A Šilt Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega tsiviilasjas 2-08-58460 alaealise lapse M

Ši ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust järgmiselt:

2.1. suurendada alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023 A Šilt alaealise lapse M Ši ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust 206,16 euroni kuus;

2.2. suurendada alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 A Šilt alaealise lapse M Ši ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust 222,83 euroni kuus;

2.3. suurendada alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024 A Šilt alaealise lapse M Ši ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust 250,22 euroni kuus.

3. Muuta A Šilt Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega tsiviilasjas 2-08-58460 alaealise lapse A Ši

ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust järgmiselt:

3.1. suurendada alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023 A Šilt alaealise lapse A Ši ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust 175,24 euroni kuus;

3.2. suurendada alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 A Šilt alaealise lapse A Ši ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust 189,41 euroni kuus;

3.3. suurendada alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024 A Šilt alaealise lapse A Ši ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust 212,69 euroni kuus;

3.4. suurendada alates 27.10.2024 kuni 31.03.2025 A Šilt alaealise lapse A Ši ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust 250,22 euroni kuus;

3.5. suurendada alates 01.04.2025 kuni A Ši täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx) A Šilt

alaealise lapse A Ši ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 264,24 euroni kuus (so

indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) -

40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 ((pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 :

3 last)), mis muutub lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse

(PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa. Hagejad elavad oma emaga. Kokku on peres kolm lapsetoetust saavat last,

hagejate ema saab lasterikka pere toetust. Kostjalt on tsiviilasjas 2-08-58460 tehtud 11.09.2009

kohtuotsusega (tagaseljaotsus) mõistetud välja kummagi hageja ülalpidamiseks kuni kummagi

hageja täisealiseks saamiseni 2 175 krooni kuus. Pärast 11.09.2009 kohtuotsuse jõustumist on

hagejate igakuised vajadused oluliselt muutunud. Hagejad on kasvanud suuremaks ja kõik hinnad

on võrreldes 2009. aastaga oluliselt kasvanud. Kummagi hageja igakuised vajadused on 527 eurot

kuus, sh eluasemekulu 80 eurot (sh kodukindlustus), toidukulu 140 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 20 eurot, tervishoiukulutused 25 eurot, riided 100 eurot, sidekulu (internet ja

telefon) 32 eurot, kulu koolile 40 eurot, kulud meelelahutusele ja vabale ajale 90 eurot kuus.

Hagejad paluvad suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates hagi esitamisest (so 20.09.2023)

kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1-järgse muutuva summani (hagi esitamise ajal hageja I

osas 206,16 eurot kuus ja hageja II osas 175,24 eurot kuus).

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist

anda. Alates 2025.a. veebruarist on kostja töötu, ülalpidamist ei ole tal sellest ajast mingiski osas

võimalik anda. Kostja sissetulek on ainult töötutoetus 300-400 eurot kuus. Varasemalt sai kostja

palka 1 100-1 200 eurot kuus. Kostja on proovinud uut tööd leida, kuid see ei ole õnnestunud.

Kostjal on täiendav ülalpeetav, so alaealine laps D Š. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega tsiviilasjas 2-08-58460 (tagaseljaotsus) on

kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 2 175 krooni (so ca 139 eurot) kuus

alates 01.06.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni (dtl 8-9).

4. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad

alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi

kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad

asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on

isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et viidatud

seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas

kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole. Varasem kohtulahend oli tagaseljaotsus, milles asjaolusid

seoses hagejate vajadustega välja toodud ei ole. Täiendavaid tõendeid eelmises menetluses välja

toodud asjaolude kohta koguda ei ole võimalik, kohtute infosüsteemist 2-08-58460 asjas esitatud

menetlusdokumente ei nähtu.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a.

282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest

100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Tulenevalt PHS § 21 lg 2 oli lasterikka pere toetus kolme kuni

kuut last kasvatavale perele 2023. a-l. 650 eurot kuus, alates 01.01.2024 on 450 eurot kuus.

Hagejad on välja toonud, et nende peres on kolm lapsetoetust saavat last (lisaks hagejatele xxx

sündinud D V), hagejate ema saab lasterikka pere toetust. Hageja I sai täisealiseks xxx ning on

kohtuotsuse tegemise seisuga xxx-aastane. PHS § 21 lg 1 järgi lasterikka pere toetuse saamise

õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1

punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva

seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. PHS § 17 lg 1 järgi lapsetoetuse saamise õigus

on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et kumbki hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse

ööpäeva kuus või enam.

9. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

hageja I

-

alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 206,16 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka

pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last);

-

alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 222,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka

pere toetusest 450 : 2 : 2 : 3 last));

-

alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) -37,5);

hageja II

-

alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 175,24 eurot kuus (206,16 x 0,85);

-

alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 189,41 eurot kuus (222,83 x 0,85);

-

alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 212,69 eurot kuus (250,22 x 0,85);

-

alates 27.10.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus;

-

alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) -37,5).

10. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

11. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse

tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on täiendav ülalpeetav, so xxx

sündinud alaealine laps D Š.

12. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-17-16, p 11-12), et teiste laste olemasolu annab alust elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine

alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed

osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis

võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale

tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja

võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse.

13. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 08.02.2016 otsusega tsiviilasjas 2-15-15975 on kostjalt

alaealise lapse D Ši kasuks välja mõistetud alates 26.10.2015 elatis 195 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni D Ši täisealiseks

saamiseni; elatise summa muutub koos kuupalga alammäära muutumisega (dtl 117-120).

Tulenevalt PKS § 2172 lg 1 on kostja seega kohustatud tasuma alates 01.01.2022 D. Šile elatist 292

eurot kuus. Nähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest (dtl 211-245), on 08.02.2016 kohtulahendi

sundtäitmiseks algatatud täitemenetlus 035/2016/2613, igakuiselt kinni peetud summad jäävad alla

kohtulahendiga väljamõistetu. Kostja selgitas ka kohtuistungil, et tal on D. Ši ees elatisvõlgnevus,

muul viisil, kui kohtulahendi täitmisega ta D. Šile ülalpidamist ei anna. Kohus tuvastab konto

väljavõttelt, et D. Ši kasuks tehtud kohtulahendi täitmiseks on 2023.a. septembrist 2025.a.

veebruarini kinni peetud keskmiselt 108,76 eurot kuus.

14. Kohus tuvastab maksuandmete tõendist (dtl 203-204), et kostja netosissetulek 2023.a. septembrist

detsembrini oli keskmiselt 1 014,32 eurot kuus, 2024.a.-l. keskmiselt 1 012,55 eurot kuus ning

2025.a. kahel esimesel kuul keskmiselt 1 127,03 eurot kuus. Kostja on välja toonud, et ta on alates

2025.a. veebruarist töötu. Nähtuvalt konto väljavõttelt (dtl 80-106, 211-245) on kostja

netosissetulek 2025.a. märtsist juunini olnud keskmiselt 400,91 eurot kuus koosnedes laekumistest

töötukassalt.

15. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vältimatud püsikulutused on kulud eluasemele, söögile

jm esmatarvetele; eluasemele kulus kuni 2024.a. aprillini 400-500 eurot kuus, alates 2024.a.

aprillist munitsipaalkorterisse kolimisest 120-130 eurot kuus, kulud söögile jm esmatarvetele on

umbes 200 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja pangakontolt nähtuv on kooskõlas kostja istungil

esitatud selgitusega, et kuni 2024.a. aprillini maksis ta üüritud eluaseme eest sularahas: sularaha

välja võtmine kostja kontolt on 2024.a. mais kahanenud suurusjärgu võrra. Küll ei tõenda konto

väljavõte kulutusi eluasemele kostja väidetud ulatuses. Väidetud ulatuses ühelgi kuul raha välja

võetud ei ole. Veenev ei ole ka, et kõik sularaha välja võtmised seonduksid eluaseme eest

tasumisega. Kogu raha ei ole välja võetud korraga. Kontolt nähtuvalt on kostja võtnud välja

korraga suuremas summas sularaha kuu algul vahetult pärast palga laekumist. Nende väljamaksete

ulatus ja regulaarsus annavad alust arvata, et tegemist on püsikulutuse eest tasumiseks võetud

vahenditega. Selliseid väljamakseid on kontolt 2024.a-l. aprillini (k.a) keskmiselt 212,50 eurot

kuus. Kohus tuvastab konto väljavõttelt (maksed xxx), et 2024.a-l. alates maist oli kulu eluasemele

keskmiselt 122,22 eurot kuus, 2025.a.l. keskmiselt 162,79 eurot kuus. Kostja püsikulutused koos

väidetud kuluga söögile ja esmatarvetele olid seega kuni 2024.a. aprillini (k.a) 412,50 eurot kuus,

2024.a-l. edasiselt 322,22 eurot kuus ja alates 2025.a-st. 362,79 eurot kuus.

16. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekust maha vältimatud püsikulutused ja ulatus, milles

kostja reaalselt D. Šile ülalpidamist annab, oli kostja sissetulek kuni 2025.a. veebrurini (k.a) piisav

kummalegi hagejale ülalpidamise andmiseks vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses:

september-detsember 2023.a. 1 014,32 - 412,5 - 108,76 - 206,16 - 175,24 = 111,66;

jaanuar-märts 2024.a. 1 012,55 - 412,5 - 108,76 - 222,83 - 189,41 = 79,05;

aprill 2024.a. 1 012,55 - 412,5 - 108,76 - 250,22 - 212,69 = 28,38;

mai-26.10.2024.a. 1 012,55 - 322,22 - 108,76 - 250,22 - 212,69 = 118,66;

27.10.2024 kuni detsember 2024.a. 1 012,55 - 322,22 - 108,76 - 250,22 = 331,35

jaanuar-veebruar 2025.a. 1 127,03 - 362,79 - 108,76 - 250,22 = 405,26.

17. Sissetulekust 1 127,03 eurot kuus piisaks ka ülalpidamise andmiseks alates 01.04.2025 kohalduvas

PKS § 101-järgses ulatuses: 1 127,03 - 362,79 - 108,76 - 264,24 = 393,24.

18. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja sissetulek on alates 2025.a. märtsist vähenenud 400,91 euroni

kuus, sest kostja ei tööta, endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS §

101-järgse ulatuse ei kujuta. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava

sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p

20). Võttes arvesse kostja poolt eelnevalt saadud töötasu, on kostja võimeline teenima vähemalt 1

127,03 eurot kuus. Kostja selgitas kohtuistungil, et viimaselt töökohalt läks ta ise ära, olles teada

saanud kavatsusest tema ametikoht tulevikus koondada. Sissetuleku järsku vähenemist seega

objektiivsed kostjast sõltumatud asjaolud ei tinginud. Veenev ei ole, et kostja on teinud kõik endast

oleneva uuesti tööle asumiseks, kuid mistahes ulatuses töist sissetulekut ei ole alates 2025.a.

märtsist olnud võimalik teenida. Kostja on tööealine täieliku töövõimega isik. Lastele ülalpidamise

andmiseks tuleb vajadusel teha ka mitteerialast tööd, leida hooajalise töö võimalusi, teha tööampse

vms. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejatele ülalpidamist

vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses.

19. Kohus rahuldab hagi ning muudab Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega tsiviilasjas 2-08-58460

kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suurust suurendades seda järgnevalt:

-

hageja I alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 206,16 euroni kuus; alates 01.01.2024 kuni

31.03.2024.a. 222,83 euroni kuus; alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 250,22 euroni kuus;

-

hageja II alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 175,24 euroni kuus; alates 01.01.2024 kuni

31.03.2024.a. 189,41 euroni kuus; alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 212,69 euroni kuus;

alates 27.10.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 euroni kuus; alates 01.04.2025.a. PKS § 101-

järgse muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 264,24 eurot kuus.

20. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik