4-25-2229/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2229 (2100,25,001184)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kaebuse sisu

J Ji kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju

politseijaoskonna 04.06.2025 kiirmenetluse otsuse peale

väärteoasjas nr 2100,25,001184 liiklusseaduse (LS) § 205

järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

J J

isikukood: xxx; xxx kodanik; elukoht: xxx; e-post: xxx,

kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond (asukoht:

P. Pinna 4, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas Kristel

Kaljumets

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtuvälise menetleja 04.06.2025 otsus väärteoasjas nr 2100,25,001184 sisuliselt

muumata, kuid määrata, et J J võib KarS § 66 lg 2 alusel otsusega mõistetud

rahatrahvi 320 eurot tasuda ositi 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest,

igakuise maksega mitte vähem kui 64 eurot.

2. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 04.06.2025 otsuses näidatud arveldusarvele.

3. Jätta J Ji kaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna 04.06.2025 kiirmenetluse otsusega

nr 2100,25,001184 karistati J Ji LS § 205 järgi rahatrahviga 30 eurot. Kiirmenetluse otsuse

teokirjelduse kohaselt juhtis J J 04.06.2025 kella 13.44 ajal Harjumaal, Maardu linnas,

Tallinn-Narva 14 kilomeetril mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki

esiosal. Oma käitumisega rikkus J J LS § 76 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 205 sätestatud

väärteo.

2. J J esitas kaebuse, milles palub mõista kergemat karistust. Toimunu osas selgitab, et

mootorsõiduki esiosal puudus riiklik registreerimismärk seetõttu, et pärast kokkupõrget

metsloomaga paigaldati mootorsõidukile remondikäigus kehvad kinnitused. Antud

registreerimismärk kukkus ära oma kohalt 03.06.2025 ehk eelneval päeval. Ta oli 04.06.2025

ühenduses ka esindusega, et antud viga nende poolt korda tehakse. Eeltoodu alusel palub ta

rahatrahvi ülevaatamist ning võimalusel seda korrigeerida, kuna tahtlikult ta seadust ei

rikkunud ning antud vea parandamine oli juba töös. 03.07.2025 edastas J J kohtule e-kirja,

milles märkis, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses

ning leidis, et esitatud kaebus põhjendatud ei ole. Teo toimepanemise üle vaidlus puudub ning

see on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Menetleja hinnangul ei ole

kaebus piisav tõendamaks, et sõiduki remondikäigus on paigaldatud kehvade kinnitustega

registreerimismärgi alus ja et isik on pöördunud uue aluse saamiseks remonditöökotta.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on karistuse määramisel arvestatud süü suurust, rikkumise

raskust, varasemat karistatust ning üld-ja eripreventiivseid asjaolusid. Menetleja on otsuse

koostamisel õigesti hinnanud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas märkimisväärselt

alla keskmisemäära ning leidnud, et 40 trahviühiku suurune rahatrahv suudab J Ji edaspidi

liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute

õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Arvestades asjaolu, et rikkumise toimepanemisel

puudusid J Jil kehtivad karistused on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud rahatrahv

vastab isiku süü suurusele ning selle vähendamiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja palub

jätta väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsuse muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus

menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule

etteheidetava teo tõendatust.

8. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, mille esiosal

puudus riiklik registreerimismärk.

9. LS § 76 lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil

peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle

kinnitamisele täpsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1, mis kehtestab

nõuded alates 01.01.1997.a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-

aastased ja vanemad sõidukid. Viidatud Lisa p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse

kantud sõiduki registreerimismärk:

- vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele;

- olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine

registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses.

Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade

vaheliselt alalt vaadelduna;

- M kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele

lauppinnale;

- olema deformeerimata ja ilma katteta.

10. Kohus märgib, et väärteoasjas kogutud tõendite usaldusvääruses kahtlusi ei ole. Sõiduki

vaatlusprotokollist ja selle fotodest nähtub, et 04.06.2025 kella 13.50 ajal viidi läbi sõiduauto

xxx r/n xxx vaatlus, mille käigus tuvastati sõiduauto eesosas puuduv registreerimismärk.

Tunnistaja A R on andnud ütluseid, mille kohaselt oli ta 04.06.2025 patrullteenistuses ning

teostas liiklusjärelvalvet Tallinn-Narva 14. kilomeetril, kui märkasid sõiduautot xxx r/n xxx,

millel oli ees puudu riiklik registreerimismärk. Peatasid sõiduki ning tuvastasid, et antud

sõidukit juhtis J Ji (ik xxx), kes tunnistas süüd ning selgitas neile, et registreerimismärk oli

sõiduautol ära lennanud. Menetlusaluse isiku ütlused on kantud kiirmenetluse otsusesse.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta tunnistab, et ta oli juhtinud mootorsõidukit xxx r/n xxx

xxx, mille eesosas oli puudu riiklik registreerimismärk, kuna kinnitid ei hoidnud seda kinni.

11. Kohtu hinnangul on eelpool olevate tõenditega tõendatud, et J J juhtis kiirmenetluse

otsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk.

Kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi, mis näeb ette vastutuse riikliku

registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest.

12. Kohus märgib, et kaebuse esitaja pani teo toime tahtlikult. Kaebuses oleva selgituse

kohaselt oli ta juba eelmine päev teadlik, et mootorsõiduki eesosal on registreerimismärk

puudu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima.

13. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

14. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas õigesti

märkinud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtekohaks sanktsiooni keskmine määr.

15. LS § 205 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemise eest on karistuseks ette nähtud

rahatrahv kuni 200 trahviühikut, mis kooskõlas KarS § 47 lg 1 on 1600 eurot. Sanktsiooni

keskmine määr on seega 100 trahviühikut, mis on 800 eurot. Kaebajale on karistus määratud

sanktsiooni alumises pooles, so 40 trahviühikut, mis on 320 eurot.

16. Kaebaja hinnangul on talle mõistetud karistus liiga ränk. J J põhjendab kaebuses oma

seisukohta sellega, et antud registreerimismärk puudus kuna pärast eelnevat kokkupõrget

metsloomaga paigaldati sõidukile kehvad kinnitused. Registreerimismärk kukkus sõidukil ära

eelneval päeval ning päeval, mil ta sõiduk kinni peeti oli ta ühenduses ka esindusega, et antud

viga nende poolt ära parandatakse.

17. Kohus märgib esmalt seda, et kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas õigesti

viidanud sellele, et liiklusseadus kehtib kõigile ühtemoodi ning see tähendab seda, et

juhtimisõigust omav isik peab teadma liiklusseaduses õigusnorme ja neid järgima. Liikluses

kasutatavad mootorsõidukid peavad olema identifitseeritavad ning neil peab olema nõuetele

vastav varustus, kaasa arvatud riiklikud registreerimismärgid. Kohus märgib, et viimane aitab

sõidukit identifitseerida nii rikkumiste kui ka liiklusõnnetuste puhul.

18. Kohtuväline menetleja on J Ji karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust,

rikkumise raskust, asjaolu, et J J on varem karistamata ning üld- ja erpipreventiivseid

asjaolusid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja ametnik õigesti hinnanud, et

menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas märkimisväärselt alla keskmise määra.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni

keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on rahatrahv 100 trahviühikut. Otsuse tegija on

hinnanud, et 40 trahviühiku suuruses määras rahatrahv suudab J Ji mõjutada edaspidi liikluses

hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste

toimepanemisest hoiduma.

19. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust

kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega. Siinkohal märgib kohus, et karistust

kergendavaks asjaoluks on kas süü ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus selgitab, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS

§ 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna

märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele

aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast

asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist

ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt

süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on

toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval

juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest menetlus alune isik peeti

vahetult pärast väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli politseile väärteo

toimepanemine ja rikkuja isik teada hiljemalt pärast indikaatorvahendi kasutamist. Kohus

antud asjas karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

20. Arvestades J Ji iseloomustavaid andmeid, asjaolu, et etteheidetava rikkumise ajal oli ta

varem karistamata isik, on kohus seisukohal, et määratud rahatrahv oluliselt alla

keskmisemäära on proportsionaalne ning vastab süü suurusele ning kohtul puudub

põhjendatud vajadus kohtuvälise menetleja otsustuse muutmiseks. Kohus märgib, et varasem

karistamatus ei ole süü suurust vähendav asjaolu. Varasemate karistuste puudumine, s.o isiku

õiguskuulekus on asjaolu, mida tuleb arvestada karistuse määramisel selle

individualiseerimisel. Nii näiteks võib inimese laitmatu minevik tuua endaga kaasa erinevatest

sanktsioonialternatiividest kergemaliigilise karistuse mõistmise või arusaama, et varem

karistamata inimese puhul on eelduslikult mõjus veidi leebem karistus, mida käesolevas asjas

ongi kohtuväline menetleja teinud.

21. Eeltoodud alustel tuleb J Ji kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja

04.06.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2100,25,001184 tuleb jätta muutmata.

22. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte

aastat. Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna 04.06.2025 kiirmenetluse

otsusega kohustati J Jil tasuma trahv ära 45 päeva jooksul. Kohus leiab, et arvestades

rahatrahvi suurust ei ole see tähtaeg piisav. Kohus võimaldab J Jil tasuda rahatrahv 5 kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 64 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik