3-25-829/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-829

Haldusasi

X. Xi kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendama

kaebaja 2025. a veebruarikuu ja 2025. a märtsikuu

sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina

ja Marje Paljak

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Jätta X. Xi 07.08.2025 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta X. Xi 11.05.2025 ja 07.08.2025 taotlused kaebuse nõuete muutmiseks

rahuldamata.

4. Tagastada kaebuse nõude muutmise taotluselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

5. Jätta X. Xi kaebus tervikuna rahuldamata.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

7. Avaldatavas lahendis asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ja aadressid,

kaubamärgi nimed ning viidatud kohtuasjade numbrid tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse resolutsiooni p 1, 2 ja 3 sisalduva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Otsuse resolutsiooni

p 4 ei ole kaevatav.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 11.02.2025 Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) taotluse maksta talle

2025. a veebruarikuu eest riiklikku toimetulekutoetust ja linna eelarvest makstavat

sissetulekust sõltuvat universaaltoetust. TKV teavitas kaebajat 18.02.2025 kirjaga

vajadusest esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastused

kirjas toodud küsimustele, samuti kirjas nimetatud dokumendid. Ühtlasi juhtis TKV

tähelepanu, et kui kaebaja dokumente ja teavet ei esitata, võib TKV jätta taotluse

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebaja saatis TKV-

le 09.03.2025 e-kirjaga lühivastused ning Exceli tabeli võlgnevuste kohta.

2. X. X esitas 10.03.2025 TKV-le taotluse maksta talle 2025. a märtsi eest

toimetulekutoetust ning linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat

universaaltoetust. TKV teavitas kaebajat 18.03.2025 kirjaga vajadusest esitada

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastused kirjas toodud küsimustele, samuti kirjas

nimetatud dokumendid. 20.03.2025 e-kirjas esitas kaebaja vastused ja arstitõendi (dtl

184–186).

3. TKV jättis 28.03.2025 kaebaja 11.02.2025 taotluse läbi vaatamata (dtl 146–149),

sest TKV hinnangul ei esitanud kaebaja küsitud teavet. Kaebaja 10.03.2025 taotluse

jättis vastustaja samal põhjusel 04.04.2025 läbi vaatamata (dtl 187–190).

4. X. X esitas halduskohtule 01.04.2025 kaebuse, milles palus tuvastada tema 2025. a

veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste

lahendamisega viivitamise õigusvastasuse. Samuti palus ta tuvastada, et TKV on

rikkunud XXXX1 sätteid, kogudes ja töödeldes kaebaja ja tema pereliikmete

isikuandmeid ilma seadusliku aluseta ning järgimata eesmärgipärasust ja

minimaalsust. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 132 lg 1 sätestab, et

toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ainult taotleja ja tema perekonna

sissetulekut, kuid vastustaja on aastatel 2024–2025 kogunud põhjendamatult lisainfot

(sh võlad ning kolmandate isikute pangakonto väljavõtted), mille kogumiseks puudub

seaduslik alus. Kaebaja palus kohustada vastustajat selgitama, millistel alustel ja

millises mahus on kaebaja andmeid kogutud, ning esitama täieliku andmetöötluse

ülevaate, samuti keelata vastustajal jätkata õigusvastast andmete kogumist ja

töötlemist ning kohustada vastustajat kustutama ebaseaduslikult kogutud andmed.

Kaebaja palus kohustada vastustajat ning kohut järgima XXXX nõudeid, sh kasutada

kaebaja isikuandmete töötlemisel anonüümsust, tagades, et sotsiaaltoetuse avaldus ja

sellega seotud dokumendid ei sisaldaks eriliigilisi isikuandmeid ilma selge õigusliku

aluseta ning et isikuandmeid ei avalikustataks ega töödeldaks ilma kaebaja

selgesõnalise nõusolekuta.

Kaebaja väitis, et talle ei ole kunagi selgitatud, milleks tema võlgade ja pangakontode

andmeid kogutakse ja kasutatakse, neid pole siiamaani kasutatud, ainult kogutakse

ebaseaduslikult. Kaebajale pole selgitatud, kui kaua neid säilitatakse ja kes neile ligi pääseb.

Kaebajal on õigus nõuda ebaseaduslikult kogutud andmete kustutamist. XXXX nõuded

kehtivad nii kohtule kui ka TKV-le, mõlemad on kaebaja isikuandmete vastutavad käitlejad.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus).

2(22)

5. Tallinna Halduskohus võttis 07.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse kaebaja

2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja 2025.

a veebruari ja märtsi sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt. Kohus märkis, et mõistab

kaebust nii, et XXXX sätete rikkumisega seonduv on kaebuse sisuline väide, mitte aga

kaebaja eraldiseisev nõue.

6. 11.05.2025 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule taotluse võtta menetlusse tema

01.04.2025 kaebuses sisalduv iseseisev nõue, mis puudutab XXXX rikkumist. Nõue

on esitatud seetõttu, et TKV on: 1) kogunud ja töödelnud isikuandmeid, sh tundlikke

terviseandmeid ja võlainfo andmeid ilma seadusliku eesmärgi ja õigusliku aluseta, s.o.

ilma et oleks olnud kavatsust teha haldusakt või muu seadusega ettenähtud toiming; 2)

jätnud kaebaja teavitamata andmetöötluse ulatusest ja eesmärgist (XXXX art 13–14);

3) ei ole esitanud ülevaadet andmetöötluse loogikast, eesmärkidest ega vastutavast

töötlejast (XXXX art 15).

7. Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2025 määrusega taotluse nõude muutmiseks

käiguta ning andis kaebajale aega 7 päeva kaebuse pealt riigilõivu 20 eurot tasumiseks

ning täiendava nõude ja aluse täpsustamiseks koos põhjendustega.

8. X. X esitas 20.05.2025 halduskohtule menetlusabi taotluse, milles palus end

vabastada riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu. Kaebaja selgitas, et

soovib esitada nõude TKV vastu seoses isikuandmete ilma seadusliku aluseta

töötlemisega, sh läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse põhimõtete rikkumisega. Kaebaja

taotleb andmete töötlemise lõpetamist, ebaseaduslikult kogutud andmete eemaldamist

ning põhjenduse esitamist, mille alusel kaebaja andmeid säilitati, kuigi haldusotsust ei

tehtud. Kaebaja märkis, et esitab kaebuse ka Andmekaitse Inspektsiooni otsuse peale.

9. Tallinna Halduskohus jättis 28.05.2025 määrusega menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohus jättis kaebuse muutmise taotluse käiguta ja

andis kaebajale riigilõivu 20 eurot tasumiseks ning täiendava nõude ja aluse

täpsustamiseks koos põhjendustega aega 7 resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates

(resolutsiooni p 2). Kohus käsitles XXXX rikkumisega seotud nõudeid kaebuse

muutmise taotlusena.

10. X. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu 28.05.2025 määrus. Kaebaja palus teha uus määrus, millega

vabastada ta riigilõivu tasumisest või lugeda kaebus esitatuks ilma riigilõivu

tasumiseta ning võtta kaebus täies ulatuses menetlusse, s.h XXXX rikkumist

puudutavas osas, ning saata see halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks või rahuldada

kaebus ringkonnakohtu poolt.

11. Tallinna Halduskohus otsustas oma 09.06.2025 määrusega lahendada asja

kirjalikus menetluses ning määras kindlaks lõplike seisukohtade esitamise tähtajad

vastavalt 18.06.2025 ja 25.06.2025 ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja

18.07.2025, mida hiljem muutis.

12. X. X tasus 13.06.2025 kaebuse nõude muutmise taotluselt riigilõivu summas 20

eurot (dtl 720).

13. Tallinna Ringkonnakohus otsustas oma 17.06.2025 määruse resolutsiooni p 3 jätta

Tallinna Halduskohtu 28.05.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

14. X. X esitas 28.06.2025 kohtule riigi õigusabi taotluse.

3(22)

Kaebaja märgib, et tema terviseseisund on püsivalt ja tõsiselt kahjustunud pikaajalise

juriidilise surve tõttu, mis on põhjustatud nii Tallinna linnaosa sotsiaaltoetuse asutuste

tegevusest kui ka kohtuasjade venitamisest ning kohtunike tegevusetusest. Arstitõendid ja

töövõime otsused näitavad, et kaebaja olukord on jätkuvalt halvenenud ning kaebaja on

objektiivselt menetlusvõimetu.

15. X. X esitas 10.07.2025 kohtule järelepärimised seoses lepitusmenetlusega.

16. 07.08.2025 saabus kohtule korduv kaebaja taotlus lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Ühtlasi esitas kaebaja kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

kohaldada esialgset õiguskaitset ja tagada igakuine ettemakse vähemalt 100 euro

ulatuses ravimite ja toidu soetamiseks X. Xile ja tema tütrele Y. Y, kuni lõpliku

kohtuotsuseni.

Samas menetlusdokumendis esitas kaebaja kohtule tervisekahjustuse ja riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse põhjenduse. Kohus tõlgendab seda kui eraldiseisvat kaebuse nõuet

(taotlust kaebuse nõude muutmiseks so uue nõudega täiendamiseks), milles kaebaja palub

hüvitada talle Tallinna linna Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Halduskohtu ja meedia poolt

tekitatud tervisekahju kohtu äranägemisel.

17. Tallinna Halduskohtu 13.08.2025 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja taotluse

lepitusmenetluse läbiviimiseks rahuldamata. Ühtlasi teatas kohus uue kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja.

KAEBAJA SEISUKOHAD

18. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjendustel.

18.1. Kaebajaga ühise leibkonna moodustab tema tütar Y. Y (sünd xx.xx.xxxx), kes

õpib Tallinna Kunstigümnaasiumis. Tütrel on alates 2022. a tuvastatud keskmine puue

ning osaline töövõime. Kaebaja on alates 24.03.2020 pikaajalise töötuna Eesti

Töötukassas arvel, kaebaja on Töötukassa toel asunud õppima Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli ning Töötukassa maksab kaebajale õpingute ajal tasemeõppes osalemise

toetust. Hetkel on kaebaja arsti otsuse alusel akadeemilisel puhkusel.

18.2. Kaebaja esitas vastustajale 2025. a veebruarikuu ja 2025. a märtsikuu kohta

toimetulekutoetuse taotluse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluse koos kõigi vajalike

dokumentidega. Linn ei ole nende taotluste kohta teinud õigeaegselt otsuseid ega

andnud

seadusekohast

selgitust

taotluste

puuduste

kohta.

Toetuse taotluste läbi vaatamata jätmine põhjustab kaebajale olulist kahju (nt toiduabi

ja muude toetuste saamata jäämine).

18.3. Seejuures tuleb toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotlusi

menetleda eraldi, vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (SHS) ja Tallinna linna

õigusaktidele.

Menetluse seisma jätmine ilma haldusaktita on vastuolus SHS § 134 lg 2-ga (otsus

tuleb teha 5 tööpäeva jooksul). Toimetulekutoetuse määramine põhineb XXXX-

süsteemi andmetel. Haldusorganil ei ole õigust nõuda täiendavaid

tõendeid, kui vajalik info on süsteemis olemas. Kaebaja leiab, et ta

on viimase 18 kuu jooksul esitanud kõik nõutavad dokumendid ja

selgitused mitmel viisil (kaebaja on vastanud kõigile küsimustele),

kuid pole saanud ei toetust ega otsust. Vastustaja tegevusetus ei ole

ainult menetlusnormide rikkumine, vaid seab ohtu kaebaja ja tema

pereliikme esmavajadused, sealhulgas tervise säilitamise ja ellujäämise

4(22)

18.4. Vastustaja tegevus on vastuolus SHS §§ 131–134, HMS § 15 ja PS § 28

sotsiaalsete õiguste kaitsega. Vastustaja ei ole andnud selgitusi, millised tähtsad

tõendid puuduvad, ega põhjendanud miks taotlusi ei menetleta. Menetluse takistamine

on toonud kaasa kaebaja tervise halvenemise ja sotsiaalse toimetuleku tõsise

kahjustamise.

Kaebaja selgitab, et kõikidele haldusorgani poolt esitatud edastatud küsimustele on taotleja

vastanud juba terve aasta, ja talle ei ole antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. See et

vastustajale vastused ei meeldi, ei tähenda, et küsimustele pole vastatud. Samuti pole

arusaadav, miks ei saadeta küsimusi e-mailiga, nagu kõigile teistele taotlejatele. Kiusamine ja

inimväärikust alandav käitumine on seadusega keelatud. Haldusorgan ei ole ka põhjendanud,

millised olulised asjaolud on väidetavalt tõendamata, ega selgitanud, kuidas nende täiendav

tõendamine mõjutaks otsust.

Kaebaja on esitanud kõik oma sissetulekuid ja majanduslikku olukorda kajastavad

dokumendid, mis on vastustajale kättesaadavad ka läbi e-toimiku. Kui kõik nõutavad

dokumendid on esitatud, ei ole vastustajal õigust viivitada otsuse tegemisega ega nõuda

täiendavaid tõendeid ilma selge õigusliku aluseta.

18.5. Kaebaja tunneb, et teda on süstemaatiliselt kiusatud ja väärkoheldud.

Nii vastustaja kui kohus on erinevates menetlustes ignoreerinud tema poolt esitatud tõendeid

ja selgitusi. Kaebaja ja tema raskes seisus oleva tütre olukord halveneb toetuste puudumise

tõttu.

Tekkinud on tõsine toidupuudus ja majanduslik kahju.

18.6. Kaebaja palub ühtlasi tuvastada, et Tallinna Kesklinna Valitsus on rikkunud taotluste

menetluse käigus XXXX (kaebaja nimetab XXXX2, kohus nimetab edaspidi XXXX) sätteid,

kogudes ja töödeldes kaebaja ja tema pereliikmete isikuandmeid ilma seadusliku aluseta ning

eesmärgipärasust ja minimaalsust järgimata. SHS § 132 lõige 1 sätestab, et

toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ainult taotleja ja tema perekonna sissetulekut,

kuid vastustaja on kogunud põhjendamatult lisainfot (sh võlad ja kolmandate isikute

pangakonto väljavõtted), mille kogumiseks puudub seaduslik alus.

18.7. Kaebaja märgib, et 2024 ja 2025 a on kogutud võla infot, pangakontode infot jne ilma

eesmärgita ja ilma selgituseta see on ebaseaduslik. Vastustaja on ilma seadusliku aluseta

kogunud ülemääraseid isikuandmeid, kuid otsuseid pole tehtud juba aasta jooksul. See on

vastuolus HMS § 5 lõikega 1, mille kohaselt peab haldusorgan tegutsema õiguspäraselt ja

eesmärgipäraselt.

18.8. Kaebaja rõhutab, et kui toimetulekutoetuse otsuste tegemiseks vajalikud andmed on

esitatud, ei ole vastustajal õigust nõuda täiendavaid dokumente ega venitada menetlust.

18.9. XXXX artikkel 6 sätestab, et andmete töötlemine on seaduslik ainult siis, kui see on

vajalik õigustatud eesmärgi täitmiseks. Kuna vastustaja ei ole toetanud kaebajat ega teinud

otsuseid, puudub põhjendatud eesmärk andmete jätkuvaks kogumiseks.

18.10. Konkreetselt toob kaebaja välja järgmised XXXX rikkumised:

a) Vastustaja on nõudnud pangakonto väljavõtteid, võlaandmeid ja kolmandate isikute

finantsinfot, kuid pole selgitanud, miks neid vajatakse ning kuidas neid kasutatakse.

XXXX artikkel 5 sätestab, et isikuandmete kogumine peab olema seaduslik, õiglane ja

läbipaistev, kuid vastustaja ei ole esitanud selget õiguslikku alust andmete

töötlemiseks.

b) XXXX artikkel 5 (seaduslikkus, eesmärgipärasus, minimaalsus) – kogutakse andmeid,

mida ei vajata otsuse tegemiseks.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)

5(22)

c) XXXX artikkel 6 (töötlemise seaduslik alus) – vastustaja ei ole tõendanud, miks on

vajalik koguda võlgade ja kolmandate isikute pangakonto väljavõtteid.

d) XXXX artikkel 13 ja 14 (teavitamiskohustus) – kaebajale pole selgitatud, miks tema

andmeid kogutakse, kui kaua neid säilitatakse ja kes neile ligi pääseb.

e) XXXX artikkel 17 (õigus olla unustatud) – kaebajal on õigus nõuda ebaseaduslikult

kogutud andmete kustutamist.

18.11. Kaebaja kordab, et kõik tema pere sissetulekute päringud on olemas XXXXt

süsteemist, mille alusel tehakse kõikjal üle Eesti toimetulekutoetuse otsuseid. Vaatamata

sellele on Tallinna Kesklinna Valitsus kaebaja perekonda ebavõrdselt, alandavalt ja

diskrimineerivalt kohelnud, nõudes põhjendamatuid lisadokumente ning venitades menetlust

ilma seadusliku aluseta.

18.12. Kaebaja toob veel välja, mida SHS ütleb andmete kogumise kohta:

SHS § 132 sätestab, et toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ainult taotleja ja tema

perekonna sissetulekut.

a) SHS § 135 sätestab, et toetuse määramiseks piisab taotleja ja tema pereliikmete

sissetulekut tõendavatest dokumentidest.

b) HMS § 5 kohaselt peab haldusorgan tegutsema seaduslikult ja eesmärgipäraselt, kuid

vastustaja kogub andmeid ilma õiguspärase eesmärgita ja ei tee otsuseid.

Kaebaja juhib tähelepanu, et SHS ega ükski muu seadus ei anna linnaosale õigust koguda

suvalisi andmeid ilma konkreetse eesmärgita. Kui andmete kogumine ei vii otsusteni ja ei ole

abivajaduse hindamiseks hädavajalik, on see vastuolus nii XXXX-i kui ka SHS-iga.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

19. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

19.1. Käesolevas vaidluses esitas kaebaja vastustajale riikliku toimetulekutoetuse ja Tallinna

linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks taotlused vastavalt

11.02.2025 ja 10.03.2025 (lisa 1 ja 04.04.2025 kohtunõude vastuse lisa 3, dtl 152-181).

19.2. Vastustaja viitab HMS § 6, § 15 lg 2, § 25 lg 1 ja 38 lg 3, SHS § 14 lg 2 ja § 15 lg 1,

SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusele nr 24

„Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (Määrus nr 24) § 9 lg 1 ja nr 26 „Sotsiaaltoetuste

maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) ning märgib, et kõnealuste toetuste puhul

tegemist üksnes dokumentide põhise menetlusega nagu kaebaja väidab, kuna esitada tuleb nii

menetluses tähtsust omavad asjaolud ja kui ka tõendid.

19.3. Kaebaja on 01.04.2025 ja 20.04.2025 esitanud käesolevas haldusasjas tõendina

toimetulekutoetuse menetluse kohta Sotsiaalkindlustusameti 13.02.2025 vastuse. Vastustaja

on seisukohal, et nimetatud tõend ei ole asjakohane, kuna Z. Z on Sotsiaalkindlustusametilt

küsinud seisukohta teavitamata konteksti ning seetõttu on kaebaja tõlgendus

Sotsiaalkindlustusameti seisukoha osas meelevaldne. Samuti märgib vastustaja, et HMS § 6

sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

oma algatusel. Seega on vastustajal kohustus välja selgitada lisaks dokumentide kogumisele

ka menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, mistõttu ei ole toimetulekutoetuse

määramine üksnes dokumendipõhine protsess. Sealjuures on kaebajal seadusest tulenev

kaasaaitamiskohustus (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 punkt 1).

19.4. Vastustaja leidis, et taotlustes esinesid puudused ehk kaebaja ei esitanud kogu teavet,

mis on taotluste menetlemiseks vajalik. Seetõttu asus vastustaja lähtudes seadusest tulenevast

kohustusest taotluste menetlemiseks vajalikke dokumente ja teavet koguma. Kuivõrd kaebaja

poolt esitatud teave ja dokumendid ei olnud piisavad, pöördus vastustaja vajaliku teabe ja

dokumentide esitamiseks kirjalikult kaebaja poole vastavalt 11.02.2025 taotluse osas

6(22)

18.02.2025 kirjaga nr 5- 8/210-2 ja 10.03.2025 taotluse osas 18.03.2025 kirjaga nr 5-8/377-2,

andes vajaliku teabe ja dokumentide esitamiseks kaebajale tähtaja. Ühtlasi juhiti tähelepanu,

et kui kirjas nimetatud tähtaja jooksul kaebaja asjakohaseid dokumente ja teavet ei esitata,

võib TKV sotsiaalhoolekande osakond jätta taotluse HMS § 38 lg 3 alusel läbi vaatamata

(lisad 2, dtl 493-496 ja lisa 7, dtl 506-509). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et talle

tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ei ole antud. Vastustaja märgib, et Tallinna Kesklinna

Valitsuse SHO edastas 18.02.2025 kirja nr 5-8/210-2 kaebajale uuesti 07.03.2025 kirjaga nr

5-8/210-3 (lisa 4, dtl 499), kuna 18.02.2025 kirja ei õnnestunud kaebajale postitöötaja

vahendusel aadressil Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn isiklikult kätte toimetada, samuti ei

kasutanud kaebaja võimalust saada kiri kätte postkontorist. Sellest tulenevalt on kahtlus, et

kaebaja võis viibida kirja saatmise ajal välismaal, mistõttu ei olnud võimalik kaebajal kirja

vastu võtta.

19.5. Vastustaja märgib, et kuivõrd mõlema toetuse (riikliku toimetulekutoetus ja Tallinna

linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv universaaltoetuse) puhul tuleb kaebaja abivajadust

hinnata ja esitatud on ka füüsiliselt üks taotlus, oli menetlusökonoomikat silmas pidades

otstarbekas koguda tõendeid perekonna sotsiaalmajandusliku olukorra ehk abivajaduse kohta

korraga, antud juhul esitati kaebajale küsimused vastavalt 18.02.2025 kirjaga nr 5-8/210-2 ja

18.03.2025 kirjaga nr 5- 8/377-2 (lisad 2, dtl 493-496 ja lisa 7, dtl 506-509). Küll aga toimub

toetuste sisuline menetlus eraldi - riiklik toimetulekutoetus Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistris (XXXX) ja sissetulekust sõltuv universaaltoetus Tallinna universaaltoetuste

andmekogus (XXXX), arvestades vastavalt konkreetseid toetusi reguleerivaid õigusakte.

Taotluse läbivaatamata jätmise korral ei ole vastustaja pidanud samuti põhjendatuks otsuse

tegemist toetuste puhul eraldi, kuivõrd alused on samad.

19.6. Vastustaja on kaebajale korduvalt ka varasemate taotluste menetlemise käigus

selgitanud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja perekonna majanduslik

toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud asjaolud, mida tõendavad

ka kaebaja ja tema perekonnaga seotud varasemates haldusasjades nr xxx esitatud

dokumendid.

19.7. Vastustaja leiab, et kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata seadusest tuleneva

kohustuse teha vastustajaga koostööd, mis on sätestatud HMS § 38 lõike 3 esimeses lauses ja

SÜS § 21 lg 1 punktis 1. Samuti ei ole võimalik väita, et kaebaja on hüvitiste taotlemisel

aidanud igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele nagu SÜS § 5 lg 2

sätestab. Kaebaja on esitanud veebruaris ja märtsis 2025 enda ja perekonna kohta teavet

valikuliselt, mistõttu ei olnud võimalik vastustajal kaebaja taotlusi menetleda.

19.8. Toimetulekutoetuse määramist ja maksmist reguleerib SHS, mille § 134 lg 2 kohaselt

määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks

tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse

täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi

vaatamata.

19.9. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse osas sätestab

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja

kord" § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide

esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise

tähtpäevast. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 "Sotsiaalhoolekandelise abi

andmise kord" § 8 lg 4 punktid 1 ja 3 sätestavad, et linnaosa valitsus võib jätta taotluse läbi

vaatamata, kui taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida linnaosa

valitsuse nimetatud tähtaja jooksul ning ei esita nõutavaid lisadokumente või jätab mõjuva

põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata.

19.10. Vastustaja leiab, et ei ole kaebaja 11.02.2025 ja 10.03.2025 taotluste menetlemisega

viivitanud, vaid järginud kõiki seadusest tulenevaid tähtaegu. Kaebajal ei ole ka õigusaktidest

7(22)

tulenevat õigust nõuda taotluste läbivaatamist 24 tunni jooksul määruse tegemisest, sest

taotlused tuleb läbi vaadata vastavalt toimetulekutoetuse puhul viie tööpäeva jooksul pärast

kõikide dokumentide esitamist ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul kümne

tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende

esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast.

19.11. Antud juhul on vastustaja järginud kaebaja 11.02.2025 ja 10.03.2025 taotluste

menetlemisel punktides 49 ja 50 viidatud õigusaktides sätestatud tähtaegu ning otsustanud

jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata vastavalt 28.03.2025 kirjas nr 5-8/210-5 ja 04.04.2025

kirjas nr 5-8/377-4 (04.04.2025 kohtunõude vastuse lisad 1, dtl 146-149 ja 6, dtl 187-190)

toodud põhjustel. Peamiseks põhjuseks oli kokkuvõttes kaebaja koostöö puudumine, mistõttu

jäid tähtaegselt esitamata vastustajale taotluse menetlemiseks vajalik teave ja dokumendid

ning see ei võimaldanud hinnata kaebaja ja tema perekonna abivajadust.

19.12. Täpsustame siinkohal, et 09.03.2025 e-kirjas (kätte saadud 10.03.2025) esitas kaebaja

11.02.2025 taotluse osas enda vastused ning Exceli tabeli võlgnevuste kohta, kuid esitatut ei

saanud lugeda piisavaks. Nimelt 18.02.2025 kirja nr 5-8/210-2, mis edastati uuesti 07.03.2025

kirjaga nr 5-8/210- 3, punktis 1 esitatud küsimusele kaebaja asjakohaselt vastanud ei ole,

mistõttu on endiselt selgusetu ja puuduvad asjakohased andmed, kuidas toimub kaebaja

perekonna igapäevane majapidamine ja kust tehakse kulutused esmavajaduste rahuldamiseks

s.o toit, riided, sidekulud, elekter, majapidamiskulud jms, kuivõrd pangakontodel nähtuvad

vaid eluasemekulude ning üksikute kulude eest tasumine. Ka ei ole selge ega tõendatud, kes

konkreetselt kaebajat igapäevaselt reaalselt abistavad ja et ta on kasutanud toidujagamiskappi.

Punktis 2 esitatud küsimustele kaebaja asjakohaselt vastanud ei ole. Kaebaja on esitanud enda

arvamuse elatise nõudes kohtusse pöördumise osas, kuid ei ole esitanud konkreetseid fakte,

mis kinnitaksid läbirääkimiste ebaõnnestumist kohtuväliselt või seda, et Y. Yi isa vastu ei ole

võimalik elatise nõuet esitada. Samas nähtub avalikust Äriregistrist, et Y. Yi isa on asutanud

lähiaastatel kaks ettevõtet. Samuti puudub teave, kas elatist aitab tasuda tütre isapoolne

vanaema nagu varasemalt. Punktis 3 esitatud küsimusele on kaebaja vastanud, kuid ka Y. Yi

poolt varasemad asjade müügid (Xxxx platvormil) ei ole esitatud pangakontode väljavõtetel

kajastunud. Punktis 4 esitatud küsimusele ei ole kaebaja asjakohaselt vastanud ja ei ole

eluliselt usutav, et kaebaja sellest tegevusest tulu ei saa. Punktis 5 esitatud küsimustele ei ole

kaebaja asjakohaselt vastanud ja ei ole esitanud ka palutud dokumenti üürivõlgnevuste kohta.

Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milliseid pingutusi on ta teinud eluasemekulude jagamiseks

F. F ja temaga seotud ettevõtetega. Punktis 6 esitatud küsimusele on kaebaja vastanud, kuid

see küsitud asjaolusid ei tõenda. Siinkohal märgime, et ka kaebaja poolt 28.01.2025 saadetud

kohtutäituri täitmisteated (04.04.2025 kohtunõude vastuse lisad 15-17, dtl 209-325) ei anna

alust veendumuseks, et kaebajal seosed F. F puuduvad. Punktis 7 palutud dokumente ja

teavet on kaebaja esitanud valikuliselt ning esitatud Exceli tabel ei tõenda reaalsete kohustuste

olemasolu, kuna kajastab väidetavalt infot seisuga 03.12.2024. Samuti jääb tabelist

arusaamatuks, et menetluses oleva täitetoimiku saldo/jääk on 0 eurot, samas kui kahe

lõpetatud täitetoimiku saldo/jääk kajastub tabelis, mille nõuete ja tasude algsummad on

võrdsed nõuete jääkidega. Lisaks, viimati kaebaja poolt vormil perekonna vara andmete kohta

oli märkinud, et kaebajal on lisaks võlg eraisiku ees summas 5880 eurot (lisa 9, dtl 512-518).

Y. Yi poolt esitatud vormil perekonna vara andmed kohta (04.06.2024) oli märgitud võlg

muudele võlausaldajatele 12 000 eurot ja eraisiku võlg 6800 eurot (lisa 10, dtl 519-523).

Samuti nähtub kohtule esitatavates riigi õigusabi taotlustes, et kaebajal on kohustused ka F. F

ees (lisa 11, dtl 524-534). Vastavaid kohustusi tõendavaid dokumente kaebaja esitanud ei ole

ja esitatud teave on vastuoluline.

Punktis 8 esitatud küsimusele on kaebaja vastanud, kuid jääb endiselt arusaamatuks, miks

kaebaja enda 03.10.2024 e-kirjas (lisa 12, dtl 535-537) teatas, et töötab. Punktis 9 esitatud

küsimusele on kaebaja vastanud. Punktis 10 esitatud küsimusele on kaebaja vastanud, kuid ei

ole eluliselt usutav, et kaebaja sellest tegevusest tulu ei saa.

8(22)

19.13. 20.03.2025 e-kirjas esitas kaebaja 10.03.2025 taotluse osas enda vastused ning

arstitõendi, kuid esitatut ei saanud lugeda piisavaks. 18.03.2025 kirja nr 5-8/377-2 punktis 1

esitatud küsimusele kaebaja asjakohaselt vastanud ei ole, mistõttu on endiselt selgusetu ja

puuduvad asjakohased andmed, kuidas toimub kaebaja perekonna igapäevane majapidamine

ja kust tehakse kulutused esmavajaduste rahuldamiseks s.o toit, riided, sidekulud, elekter,

majapidamiskulud jms, kuivõrd pangakontodel nähtuvad vaid eluasemekulude ning üksikute

kulude eest tasumine. Ka ei ole selge ega tõendatud, kes konkreetselt kaebaja igapäevaselt

reaalselt abistavad ja et on kasutanud toidujagamiskappi, nagu ta märkis 09.03.2025 e-kirjas.

Punktis 2 esitatud küsimustele kaebaja asjakohaselt vastanud ei ole. Kaebaja on esitanud enda

arvamuse elatise nõudes kohtusse pöördumise osas, kuid ei ole esitanud konkreetseid fakte,

mis kinnitaksid läbirääkimiste ebaõnnestumist kohtuväliselt või seda, et Y. Yi isa vastu ei ole

võimalik elatise nõuet esitada. Samas nähtub avalikust Äriregistrist, et Y. Yi isa on asutanud

lähiaastatel kaks ettevõtet. Samuti puudub teave, kas elatist aitab tasuda tütre isapoolne

vanaema nagu varasemalt.

Punktis 3 esitatud küsimusele ei ole kaebaja asjakohaselt vastanud ja ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja sellest tegevusest tulu ei saa. Punktis 4 esitatud küsimustele ei ole kaebaja

asjakohaselt vastanud ja ei ole esitanud ka palutud dokumenti üürivõlgnevuste kohta. Samuti

ei ole kaebaja selgitanud, milliseid pingutusi on teinud eluasemekulude jagamiseks F. F ja

temaga seotud ettevõtetega. Punktis 5 esitatud küsimusele on kaebaja vastanud, kuid see

küsitud asjaolusid ei tõenda. Siinkohal märgime, et ka kaebaja poolt 28.01.2025 saadetud

kohtutäituri täitmisteated (04.04.2025 kohtunõude vastuse lisad 15-17, dtl 209-325) ei anna

alust veendumuseks, et kaebajal seosed F. F puuduvad. Punktis 6 palutud dokumente ja

teavet on kaebaja esitanud valikuliselt ning 09.03.2025 esitatud Exceli tabel ei tõenda

reaalsete kohustuste olemasolu, kuna kajastab väidetavalt infot seisuga 03.12.2024. Samuti

jääb tabelist arusaamatuks, et menetluses oleva täitetoimiku saldo/jääk on 0 eurot, samas kui

kahe lõpetatud täitetoimiku saldo/jääk kajastub tabelis, mille nõuete ja tasude algsummad on

võrdsed nõuete jääkidega. Lisaks, viimati kaebaja poolt vormil perekonna vara andmete kohta

on kaebaja märkinud, et kaebaja on lisaks võlg eraisiku ees summas 5880 eurot (lisa 9, dtl

512-518). Y. Yi poolt esitatud vormil perekonna vara andmed kohta (04.06.2024) on märgitud

võlg muudele võlausaldajatele 12 000 eurot ja eraisiku võlg 6800 eurot (lisa 10, dtl 519-523).

Samuti nähtub kohtule esitatavates riigi õigusabi taotlustes, et kaebajal on kohustused ka F. F

ees (lisa 11, dtl 524-534). Seega vastavaid kohustusi tõendavaid dokumente kaebaja esitanud

ei ole ning esitatud teave on vastuoluline ja ei kajasta kõiki kohustusi. Punktis 7 esitatud

küsimusele on kaebaja vastanud, kuid jääb endiselt arusaamatuks, miks kaebaja enda

03.10.2024 e-kirjas teatas, et töötab (lisa 12, dtl 535-537). Punktis 8 esitatud küsimusele on

kaebaja vastanud. Punktis 9 esitatud küsimusele on kaebaja vastanud, kuid ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja sellest tegevusest tulu ei saa. Lisaks, 09.03.2025 on kaebaja vastanud ka

küsimusele asjade müügi osas, et seda ei ole toimunud, kuid ka Y. Yi poolt varasemad asjade

müügid (Xxxx platvormil) ei ole esitatud pangakontode väljavõtetel kajastunud.

19.14. Vastustaja märgib, et eelnevalt välja toodud kaebaja vastused tõendavad, et tema poolt

esitatud teave on taotluste esitamisel läbivalt valikuline ning seetõttu on asjakohatud kaebaja

etteheited, et temalt küsitakse pidevalt samu küsimusi, kuna ta ise esitatud küsimustele

asjakohaselt ei vasta ega esita ka nõutud dokumente.

19.15. Siinkohal märgib vastustaja, et kaebaja tegutseb aktiivselt sotsiaalmeedias nii enda

Facebooki kontode, enda nimelise e-poe kui ka XX veebilehe kaudu, reklaamides seal

erinevaid tooteid, teenuseid, retsepte, nõusid ning enda poolt välja antud raamatuid. Eluliselt

usutav ei ole, et kaebaja tegutseb üksnes heategevuslikel eesmärkidel ning toodete, nõude ja

raamatute müügist mingit tasu ei saa (04.04.2025 kohtunõude vastuse lisad 12 ja 13 dtl 201-

203 ning lisa 13, dtl 538-566). Samuti nähtub, et toidukaupu turustatakse ka välismaale (lisa

13, dtl 538-566 vt lk 18 - 21). Lisaks ilmneb kaebaja postitustest, et ta kasutab ise ka ilusüste,

kuigi enda sõnul tal rahalisi vahendeid elamiseks ei ole (lisa 13, dtl 538-566 lk 25 - 29).

9(22)

Vastustaja hinnangul on paljasõnalised kaebaja väited selle kohta, et tema, F. F ja XX vmt

kohta internetis avaldatu on vale.

19.16. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja viitab küll toimetulekutoetuse mittemääramisega

seoses võlgnevuste tekkimisele, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole

võimalik tuvastada. Ühtegi tõsiselt võetavat eluasemekulude võlgnevusi tõendavat dokumenti

kaebaja esitanud ei ole. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja

eluasemekulude arvetelt nähtub, et seisuga 28.02.2025 võlgnevusi ei ole. Siinkohal juhib

vastustaja kohtu XXX tähelepanu, et kõnealune üürisuhe on korteri omanikul XXXX otseselt

OÜga, mille esindaja kaebaja ise kuni 28.11.2023 oli ning kaebaja oli osaühingu esindajana

sõlminud omakorda üürilepingu iseenda kui füüsilise isikuga (04.04.2025 kohtunõude vastuse

lisa 14, dtl 204-208). Arvestades nimetatud asjaolu ei saa kaebajal olla võlgnevust korteri

omaniku ees ehk kaebaja lisatud XXXX teate puhul ei ole teada, kas ja kellel võlgnevus

tegelikult on. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei saa kaebaja seotuse lõppemise osas

äriühingus XXX (ka XXX) olla veendunud, et tegemist ei ole nö äriühingutega

skeemitamisega, kuna ka kohus on juhtinud taotlejaga seotud kohtuasjades (xxxx) tähelepanu

sellele, et taotleja esineb üürilepingute sõlmimisel samaaegselt nii juriidilise isiku kui ka

füüsilise isikuna ning käesolevalt on taotleja selle nö korrastanud. Lisaks on korteri omaniku

ja XXX vahel sõlmitud üürilepingu alusel eluruumi Xxxxx-Xxxxx xx 7-7 üürnik ka XXXga

seotud isik F. F (kuni novembrini 2024 oli F. F XXX juhatuse liige ja ainuomanik, käesolevalt

on XXX uue ärinimega XXX (XXX omanik on tänaseks F. F seotud XX)) (04.04.2025

kohtunõude vastuse lisa 14, dt 204-208). Kaebaja on ise avaldanud tsiviilasjas nr xx, et F. F

on tema elukaaslane (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsuse p 4). Tihedat suhtlust F. F

tõendavad ka tema osalemised kaebaja kohtuistungitel, viimati 04.06.2024 haldusasjas nr xx,

kus ta oli ka kaebajale (omavahelises vestluses) nõuandja rollis. Samuti jagab kaebaja teavet

F. F äsja ilmunud raamatu kohta (lisa 13, dtl 538-566 lk 6). F. F avaldab internetis ka

kaebajaga seotud kohtuasjades kaebaja suunas kallutatud artikleid. Lisaks märgib vastustaja,

et kaebaja seotust F. F tõendab ka kaebaja poolt haldusasjas nr xx 28.01.2024 dokumendi

lisana 13 esitatud 15.11.2023 vara kordusenampakkumise akt, kus F. F on enda aadressiks

märkinud samuti Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn. Puudub alus kahelda, et F. F esitab

kohtutäiturile valeandmeid. Seega on tõendamata, et F. F elab tegelikult kuskil mujal (X. Xist

eraldi).

19.17. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebus on sisuliselt põhjendamata ning

vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja poolt kaebeõiguse kuritarvitamisega. Kaebaja on

olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021, 01.01.2022-31.05.2022

ning 01.09.2022-13.06.2023, ja taotlenud toetust järjepidevalt ka perioodil juuli 2023 kuni

aprill 2025 (perioodil märts kuni mai 2024 esitas toetuste taotlusi kaebaja pere- ja leibkonna

liige tütar Y. Y, veebruaris 2024 esitasid taotlused mõlemad). Seoses vastustaja poolt

sotsiaaltoetuste mittemääramisega alates juulist 2023 on kaebaja ka järjepidevalt kohtule

selles osas kaebusi esitanud. Seega on kaebaja hästi kursis sotsiaaltoetuste taotluste

menetlemise ning selle tähtaegadega. Kaebaja ei ole tõendanud ega selgitanud, millisel viisil

on vastustaja taotluste menetlemisega viivitanud. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebaja

11.02.2025 ja 10.03.2025 taotluste menetlemisega viivitanud, jättes ebapiisava teabe tõttu

selle menetlemiseks läbivaatamata, ei ole asjakohane nõuda ka nende läbivaatamist ehk

lahendamist. Vastustaja hinnangul on 28.03.2025 kiri nr 5-8/210-5 ja 04.04.2025 kiri nr 5-

8/377-4 kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

19.18. Vastustaja märgib, et kui kaebaja eesmärk on saada vastustajalt toetusi, siis esitatud

kaebusega ei ole võimalik seda eesmärki saavutada, sest selleks on vajalik kaebaja koostöö

vastustajaga, milleks kaebajal soov puudub. Nimetatud asjaolu on tinginud ka kaebaja

taotluste läbivaatamata jätmise.

19.19. Samuti selgitab vastustaja, et tulenevalt haldusmenetluse põhimõttest kohelda sarnases

olukorras olevaid abi taotlejaid võrdselt, ei ole vastustajal võimalik vaadata läbi kaebaja

10(22)

puudustega taotlusi, andes kaebajale selles osas eelise võrreldes teiste taotlejatega (ka teiste

taotlejate puudustega taotlusi vastustaja ei menetle).

19.20. Samuti märgib vastustaja, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-2633

11.12.2023 kohtumääruse punktis 22 märkinud, et kuivõrd riigi vahendid on toetuste

maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel

on selle saamiseks õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda

elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema

tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud.

19.21. Siinkohal juhib vastustaja tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999

määruse nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused" punkti

2 kohaselt on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda

perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on

see 51 m2 . Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2 , mis on kaheliikmelise

perekonna kohta üle poole suurem kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui

toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul

oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus, kuid kaebajatel puudub

soov oma elustandardis muudatusi teha (vt haldusasjad 3-24-826, 3-24-1842 ja 3-24-1912).

19.22. Kaebaja väitel takistab menetluse venimine lisaks ka teiste toetuste (puudetoetus,

töövõimetushüvitis) määramist, mis sõltuvad toimetulekutoetuse otsusest. Siinkohal leiab

vastustaja, et kaebaja väitega ei ole võimalik nõustuda, kuna nimetatud riiklikud toetused ei

sõltu toimetulekutoetuse saamisest. Nimelt hinnatakse mõlemal juhul (puudetoetus,

töövõimetushüvitis- ilmselt peab kaebaja silmas töövõimetoetust) taotleja tervislikku

seisundit, toimetulekutoetuse puhul on aga määravaks taotleja ja tema perekonna majanduslik

toimetulek. Samuti ei sõltu ajutise töövõimetuse hüvitis, mida saadakse Tervisekassalt

haigestumise korral töölt eemal olles, toimetulekutoetuse määramisest.

19.23. Toiduabi osas selgitab vastustaja, et Euroopa abifondi toiduabile, mida jagatakse

koostöös XX toidukaartidena, on õigus inimesel, kes on saanud toimetulekutoetust või

sissetulekust sõltuvat konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku

omavalitsuse eelarve vahenditest makstud sotsiaaltoetust sotsiaalministeeriumi poolt määratud

perioodil. Toidukaarti ei taotleta eraldi, vaid see kaasneb eeltoodud toetustega, millede osas

on tehtud otsus toetuse määramise/mittemääramise kohta. Kuivõrd kaebaja veebruari ja märtsi

2025 taotlused on jäetud läbivaatamata, ei tekkinud tal õigust toiduabile. Toiduabi saamise

kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed. Toiduabi on mõeldud koos käima ennekõike

toimetulekutoetuse, teatud tingimustel sissetulekust sõltuva toetusega ja nende mõlema

aluseks on majandusliku toimetuleku terviklik välja selgitamine ja hindamine.

19.24. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et väidetavalt Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kui ka kehtiv kohtupraktika on korduvalt kinnitanud, et

üksikisikule tehtud eraviisilised, ebaregulaarsed või ajutised maksed ei ole toimetulekutoetuse

mõttes arvestatav sissetulek, kui need ei ole seotud töö, toetuste või püsiva elatusallikaga.

Kaebaja väited selles osas on paljasõnalised ja tõendamata, kuivõrd ka kolmandatelt isikutelt

saadud rahalised vahendid tuleb lugeda perekonna sissetulekute hulka, kui seda on võimalik

kasutada taotleja ja tema perekonna toimetuleku parandamiseks. Kaebaja väited selles

küsimuses ja viited sellele annavad aluse kahtluseks, et kaebaja perekonnale ka tehakse

kõnealuseid makseid, millest kaebaja perekond majandab, kuid kaebaja andmeid nende kohta

vastustajale ei esita.

Kaebaja on viidanud enda ja tütre tervise probleemidele väidetavalt seoses toimetulekutoetuse

mittemääramise ja kohtuasjadega. Vastustaja hinnangul ei ole tõendatud, et viidatud

probleeme põhjustab just toimetulekutoetuse mittemääramine ja kõnealune kohtuasi, ega ka

kaebajaga seotud halduskohtu menetluses olevad teised toimetulekutoetust puudutavat asjad,

kuna kaebajal on tema sõnul pooleli ka hulgaliselt tsiviilvaidlusi. Kohtuvaidluste, eelkõige

tsiviilasjade algatamine on olnud tema vaba tahe ja toimetulekutoetuse vaidluste puhul

11(22)

taanduvad probleemid peaasjalikult kaebaja koostöötahte puudumisele, mis on toonud kaasa

negatiivsed otsused kaebaja suhtes. On vähetõenäoline, et perekonna terviseprobleeme

leevendab toimetulekutoetuse maksmine. Tervise probleemide korral on asjakohane pöörduda

arstide jm vastava ala spetsialistide poole. Kaebaja on esitanud küll dokumendi tema osalise

töövõime tuvastamise kohta, kuid kaebusele lisatud arstitõendid ei tõenda põhjuslikku seost

toetuste mittemääramisega ega puuduvat töövõimet, sest viimase tuvastamise õigus on Eesti

Töötukassal. Kaebaja väited selle kohta, et vastustaja ei taha retseptiravimeid hüvitada ja

kaebajat toetada, on samuti meelevaldsed, kuna antud juhul ei ole vastustajal olnud võimalik

puuduliku teabe tõttu otsustada, kas toetust määrata või mitte.

19.25. SÜS § 5 lõike 2 järgi peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa

eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise

kohandamisele. Tuleb rõhutada, et olukorras, kus abivajav isik ei tee abivajaduse hindamisel

ja abivajadusele vastavate toetuste ja teenuste korraldamisel koostööd, ei ole põhjendatud

lähtuda isiku soovidest. Ka halduskohus on rõhutanud, et SHS § 15 lõikes 2 sätestatud

tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik,

mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli vajalik ja soovitu ei kattu. Kohalikul

omavalitsusel on seega õigus teha isiku taotlusest erinev otsustus ja määrata taotluses esitatust

erinev toetus või teenus (Tallinna Halduskohtu 08.10.2020 otsuse nr 3- 18-164 p 33.2). Seega

ei saa isik ette kirjutada, millist sotsiaaltoetust peab kohalik omavalitsus talle maksma või

millist sotsiaalteenust osutama.

19.26. Vastustaja märgib lisaks, et SÜS § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt on sotsiaalkaitsesüsteemi

osa ennekõike inimese ja perekonna omavastutus ja seejärel riigi ja kohaliku omavalitsuse

korraldatud ja antavad hüved. § 10 lg 1 sätestab, et sotsiaalkaitse oluline osa on inimese

omavastutus, koostöö tegemine ja inimese vajadusele vastava ja avalikust huvist lähtuva

hüvitise tagamine lähtudes sellest, et avalikke vahendeid kasutatakse säästlikult ja

otstarbekalt. 69. SÜS § 5 lg 1 sätestab, et esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete

riskidega toimetulekul on isikul endal. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja teda ja tema

perekonda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul vajalikku vastutust võtnud.

19.27. Vastustaja leiab, et asjassepuutumatud on kaebaja poolt kaebusega esitatud lisad 4, 5 ja

7 ning 01.04.2025 dokumendi lisad 1 ja 4-8.

19.28. Vastustaja on eeltoodut arvestades seisukohal, et kaebaja nõue ei ole põhjendatud ning

tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Taotluste lahendamine

20. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kaebuse esitaja esitas peale lõplike menetlustähtaegade saabumist (milleks olid 18.06.2025 ja

26.06.2025) kohtule mitmeid uusi taotlusi, millised taotlused kohus lahendab alljärgnevalt.

Riigi õigusabi taotlus

21. Kaebaja esitas

28.06.2025

riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks

halduskohutumenetluses seoses kaebaja tervisliku seisundiga.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi

riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud

advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110

lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel

käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole

12(22)

sätestatud teisiti. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1).

23. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut,

mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed,

ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele,

transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused

võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.

24. Võttes kohtule varasemalt käesolevas menetluses esitatud andmed kaebaja

majandusliku seisundi kohta (vt näiteks dtl 604-613) leiab kohus, et antud juhul

puuduvad HKMS § 112 lg 1 sätestatud piirangud kaebajale menetlusabi andmiseks.

Kohtu hinnangul ei võimalda kaebaja sissetulekud tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest, panemata kaebajat majanduslikult raskesse olukorda. Seega on majandusliku

seisundi aspektist kaebajale menetlusabi andmine lubatav.

25. Sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist jätab kohus RÕA taotluse

rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7

lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Esiteks on käesoleval juhul halduskohtus menetlus lõpusirgel – asjas on kindlaks määratud

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ning riigi õigusabi taotluse esitamise ajaks olid

möödunud kõik menetlustähtajad. Seega võiks kaebaja vajada riigi õigusabi üksnes

apellatsioonkaebuse esitamiseks. Vastava taotluse saab kaebaja esitada vajadusel ka

ringkonnakohtule, kuigi kohus ei pea hetkel ka vastava taotluse eduväljavaateid kuigi

headeks, kuivõrd kohus leiab, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi vaatamata tema

terviseseisundile.

Tallinna Ringkonnakohus on põhjendatult samadel asjaoludel esitatud kaebaja riigi õigusabi

taotlust lahendades välja toonud, et mõlema haldusasja (so xx ja xx) toimikust nähtub, et

kaebaja tuleb toime kohtuga e- kirjavahetuse pidamisega (korduvad kirjad alates 27.06.2025).

Ringkonnakohus on 17.06.2025 määruses asjas nr xx (p 19) selgitanud, et riigi õigusabi ei

anta selleks, et kaebaja asemel haldaks tema menetlustoiminguid riigi kulul määratud

esindaja. Esindaja saamine ei pruugi kaebaja tervise ja ravi aspektist midagi paremaks muuta.

Ka esindaja peaks kooskõlastama kaebajaga oma toimingud, järgima kaebaja käsundit, saama

temalt asjaomast teavet, tõendeid jne, mistõttu ei oleks kaebajal ka esindaja olemasolul

võimalik kõikidest oma kohtumenetlustest n-ö distantseeruda. Riigi kulul riigi õigusabi

osutajat ei määrata kaebaja asjaajamise hõlbustamise, sh kõikidest kohtuasjadest ülevaate

hoidmise eesmärgil. Halduskohus nõustub eeltoodud ringkonnakohtu seisukohtadega ja leiab,

et need on kohaldatavad ka antud juhul.

Kaebaja on antud asjas kaebuse ja täiendavad seisukohad kohtule esitanud, vastustaja on neile

vastanud ja kohus saab kaebaja kaebuse lahendada. Kõik täiendavate seisukohtade esitamise

tähtajad on käesolevas asjas ka juba möödunud. Seega ei saaks riigi õigusabi korras määratud

esindaja ka esitada käesoleva asja juurde täiendavaid seisukohti või tõendeid.

13(22)

Vaidlus ei ole ka olemuselt keeruline. Faktilised asjaolud on kaebaja poolt kohtule esitatud.

Kohus peab võtma seisukoha, kas kaebaja toimetulekuoetuste taotlused on jäetud

õiguspäraselt läbi vaatamata või mitte. Kohtu selgitamis- ja uurimispõhimõtetest tulenevalt on

halduskohtul omalt poolt kohustus tagada poolte menetluslik võrdsus ning oluliste asjaolude

väljaselgitamine. Kaebaja on saanud oma avaldused ja seisukohad kohtule esitada.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning jätab

RÕA taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata vaatamata kaebaja poolt kohtule

esitatud terviseandmetele.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

26. Kaebuse esitaja esitas 07.08.2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja tagada igakuine ettemakse vähemalt 100 euro

ulatuses ravimite ja toidu soetamiseks X. Xile ja tema tütrele Y. Y, kuni lõpliku

kohtuotsuse jõustumiseni.

27. Kohus selgitab esmalt kaebajale, et kohtu menetluses on kaebus nõudega kaebaja

2025. a veebruari- ja märtsikuu sotsiaaltoetuse taotluste Tallinna linna poolt

läbivaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks

lahendada kaebaja 2025. a veebruarikuu ja 2025. a märtsikuu sotsiaaltoetuste taotlused

sisuliselt.

28. HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

29. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse

õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda

kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu

14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine

põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid

õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja

õiguste kaitseks hädavajalik.

30. Kohus selgitab, et jääb oma seisukoha juurde, et toimetulekutoetuse eesmärk on

ajutise meetmena leevendada abi vajava inimese või perekonna materiaalset puudust

ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks

(sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 1). Toetuse maksmisega tagatakse

inimesele või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt

katta kõige põhilisemad vajadused. Sealjuures on esialgse õiguskaitse kohaldamise

eesmärk hoida ära üksnes kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine

kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset

tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

31. Kaebaja esitas 07.08.2025 kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib

Tallinna linna kohustamist tagada igakuine ettemakse vähemalt 100 euro ulatuses

ravimite ja toidu soetamiseks X. Xile ja tema tütrele Y. Y, kuni lõpliku kohtuotsuse

jõustumiseni. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tal puuduvad

14(22)

rahalised vahendid oma perekonna esmavajaduste rahuldamiseks ning seni kuni

taotlused on sisuliselt lahendamata (need on jäetud läbi vaatamata) puudub kaebajal ka

õigus toiduabile, ja ravimihüvitisele. See kõik paneb kaebaja olukorda, kus

rahuldamata on tema ja tema pere esmavajadused toidule ja ravimitele.

32. Kohus märgib, et kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset viisil, mis väljub kaebuse

nõudest, millest tulenevalt ei ole võimalik kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust

rahuldada juba üksnes sel põhjusel.

33. Juhul kui tõlgendada aga kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et see

lähtuks kaebuse nõudest, milleks on kohustada vastustajat lahendama kaebaja 2025. a

veebruarikuu ja 2025. a märtsikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt, siis juhul, kui

kohus kaebaja taotluse rahuldaks, lahendaks kohus kaebuse sisuliselt lõplikult enne

kohtumenetluse lõppemist. Kohus selgitab, et kuigi esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamine ei ole välistatud olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma

eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, peaks sel juhul esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus. Samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3 3-1-59-14,

p 19). Käesoleval juhul saaks kohus kohustada vastustajat kaebuse sisulisel

läbivaatamisel kaebaja taotlust sisuliselt lahendama (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

20.06.2024 määrus nr 3 24-1240, p 20, Tallinna Ringkonnakohtu 22.07.2024 määrus

nr 3-24-1797, p 9).

34. Kaebaja põhjendused esialgse õiguskaitse vajaduse osas keskenduvad sellele, et

seni kuni kaebaja taotlused on jäetud läbi vaatamata ei saa kaebaja taotleda ka toiduabi

ja ravimite hüvitamist, mis arvestades kaebaja rasket majanduslikku olukorda paneb ta

veelgi keerukamasse olukorda ning katmata on tema ja tema pere põhivajadused.

35. Kohus jääb oma 07.04.2025 määruses avaldatud seisukoha juurde ja leiab, et talle

käesoleva määruse tegemise ajaks esitatud dokumentidest ja neis sisalduvatest

andmetest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja

minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus ning ei pea vajalikuks neid seisukohti

korrata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kaebuse nõuete muutmise taotluste lahendamine

I

36. 11.05.2025 esitas kaebaja esiteks kohtule taotluse võtta menetlusse 01.04.2025

esitatud kaebuses sisalduv iseseisev nõue, mis puudutab isikuandmete kaitse

üldmääruse (XXXX) rikkumist Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt.

Kaebaja selgitab, et nimetatud nõue on esitatud kaebuse IV peatükis ning puudutab olukorda,

kus Tallinna Kesklinna Valitsus on: kogunud ja töödelnud isikuandmeid, sealhulgas tundlikke

terviseandmeid ja võlainfo andmeid; ilma seadusliku eesmärgi ja õigusliku aluseta, s.o. ilma

et oleks olnud kavatsust teha haldusakt või muu seadusega ettenähtud toiming; jätnud

teavitamata isikut andmetöötluse ulatusest ja eesmärgist (XXXX art 13–14); ei ole esitanud

ülevaadet andmetöötluse loogikast, eesmärkidest ega vastutavast töötlejast (XXXX art 15).

37. Kohus tõlgendab kaebaja nõuet kui nõuet tuvastada, et vastustaja on rikkunud XXXX

sätteid, kogudes ja töödeldes kaebaja ja tema pereliikmete isikuandmeid ilma seadusliku

aluseta ning järgimata eesmärgipärasust ja minimaalsust ning kohustada vastustajat

15(22)

selgitama, millistel alustel ja millises mahus on kaebaja andmeid kogutud, ning esitama

täieliku andmetöötluse ülevaate, samuti keelata vastustajal jätkata õigusvastast andmete

kogumist ja töötlemist ning kohustada vastustajat kustutama ebaseaduslikult kogutud

andmed.

38. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otXXXXbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks

ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

39. Kohus keeldub käesolevaga kaebuse nõude muutmisest, kuivõrd leiab, et vastava

tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebuse esitamine ei ole lubatav.

40. Tallinna Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas oma 17.06.2025 määruses, et

praegusel juhul on oluline, et vaidlusalused isikuandmed on esitanud vastustaja nõudmisel

kaebaja ise haldusmenetlustes, mille lõpptulemusi on tal iga kord õigus halduskohtus

vaidlustada. Kaebaja isikuandmete töötlemine on seega olnud menetlustoiminguteks

haldusmenetlustes ning nende võimalik õigusvastasus riivab kaebaja menetluslikke õigusi.

HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

HKMS § 45 lg 3 eeldused menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks pole siinses asjas

täidetud, kuna esiteks soovib kaebaja kaitset oma menetluslikele õigustele ning teiseks

otsustab vastustaja toimetulekutoetuse andmise üle ulatusliku kaalutlusõiguse alusel (SHS §

131 ja 134), mistõttu pole alust arvata, et vastustaja nõudmine esitada isikuandmed ning

nende töötlemine toob igal juhul kaasa toimetulekutoetuse taotluse menetluse lõpptulemuse

õigusvastasuse. Kaebaja leiab, et isikuandmete nõudmine ei ole põhjendatud olukorras, kus

vastustaja jätab tema taotlused toetuse saamiseks läbi vaatamata. Kaebajal on õigus

toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmise toimingu peale kaebuse esitamise raames

esitada muu hulgas vastuväited selle kohta, milliste isikuandmete esitamist temalt nõuti ja

kuidas neid töödeldi. Kaebaja isikuandmete töötlemise võimalik õigusvastasus võib kaasa

tuua menetluse lõpptulemuse õigusvastasuse. Eeltoodu on kooskõlas Riigikohtu 07.06.2018

määruses asjas nr 3-16-586 (p-d 11 ja 12) avaldatud seisukohtadega. Nii nagu tolles asjas,

pole ka siinsel juhul avaldatud kaebaja isikuandmeid haldusmenetluse välisele isikule,

kaebajal oli kontroll selle üle, millised andmed vastustajale esitada, kui kaebaja pidas andmete

nõudmist alusetuks, sai ta sellele tugineda haldusmenetluse lõpptulemuse vaidlustamisel.

41. Eeltoodust tulenevalt ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine lubatav – kaebajal

puudub selles osas kaebeõigus ning (vt HKMS § 45 lg 3 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kohus kontrollib isikuandmete kogumise õiguspärasust hinnates lõppotsuse õiguspärasust (vt

allpool kohtuotsuse osa).

42. Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma 17.06.2025 määruses veel, et mis puudutab

kaebaja taotlusi kohustada vastustajat esitama täielik andmetöötluse ülevaade, sh milliseid

andmeid on kogutud, mis eesmärgil ja kui kaua neid säilitatakse, tagama andmete

anonüümsus ja kustutada kogutud andmed, siis enne säärase nõude kohtule esitamist peab

kaebaja olema pöördunud samade taotlustega vastustaja poole. Vastustaja on 18.03.2025 ja

04.04.2025 kirjades vastuseks kaebaja küsimustele selgitanud, millisel eesmärgil nõutakse

kaebajalt võlaandmete esitamist. Kirjades on vastustaja selgitanud ka seda, et andmeid

kogutakse selleks, et hinnata kaebaja abivajadust sotsiaaltoetuse saamiseks. See, kas õige on

kaebaja väide, et toimetulekutoetus tuleb määrata ainult sissetulekute andmete alusel või on

vastustajal õigus koguda andmeid ka kaebaja abivajaduse kindlakstegemiseks, on sisulise

vaidluse koht, mille üle saab kohus otsustada toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata

jätmise toimingule hinnangut andes. Andmed, mille kogumise ja säilitamise üle käib siinses

16(22)

asjas vaidlus, on kaebaja ise vastustajale esitanud, seega ei saa ta olla teadmatuses, milliseid

tema isikuandmeid töödeldakse. XXXX art 13 lg 4 sätestab, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata,

kui ja sel määral mil andmesubjektil on see teave juba olemas. Ülejäänud küsimustes seoses

kaebaja isikuandmete töötlemisega, tuleb kaebajal kõigepealt pöörduda vastustaja poole.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku

võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku

õigusi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks

pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral

võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

43. Kuivõrd kaebaja ei ole viidatud küsimustes vastustaja poole pöördunud, siis ei ole

täidetud vastava kohustamiskaebuse lubatavuse eeldused (kohus leiab, et vastava

kohustamiskaebusega on hõlmatud ka kaebaja taotlus keelata vastustajal jätkata õigusvastast

andmete kogumist ja töötlemist) ning ka selles osas tuleb jätta kaebaja taotlus kaebuse nõude

muutmiseks rahuldamata. Seda, kas vastustaja on nõudnud kaebaja toimetulutoetuse taotlust

lahendades täiendavaid andmeid õiguspäraselt, hindab kohus jällegi käesolevas asjas

menetluses olevat kohustamisnõuet lahendades (vt allpool – kohtuotsuse osa).

44. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebaja 11.05.2025 taotluse kaebuse nõude muutmiseks so

täiendamaks nõuetega tuvastada, et vastustaja on rikkunud XXXX sätteid, kogudes ja

töödeldes kaebaja ja tema pereliikmete isikuandmeid ilma seadusliku aluseta ning järgimata

eesmärgipärasust ja minimaalsust ning kohustada vastustajat selgitama, millistel alustel ja

millises mahus on kaebaja andmeid kogutud, ning esitama täieliku andmetöötluse ülevaate,

samuti keelata vastustajal jätkata õigusvastast andmete kogumist ja töötlemist ning kohustada

vastustajat kustutama ebaseaduslikult kogutud andmed, rahuldamata.

45. Kaebaja tasus kaebuse nõude muutmise taotluselt riigilõivu summas 20 eurot. Kuivõrd

kohus keeldus kaebuse nõude muutmise taotluse rahuldamisest ning menetluses olev kaebus

oli riigilõivu vaba, siis leiab kohus, et tasutud riigilõivu summas 20 eurot saab kaebajale

HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastada.

II

46. Kaebaja esitas 07.08.2025 taotluse, mida kohus tõlgendab mh kui kaebuse nõude

muutmise taotlust. Kaebaja on kohtule esitanud uue nõude talle tekitatud tervisekahju

hüvitamiseks kohtu äranägemisel (kuivõrd kahju hüvitise summa on jäetud

märkimata). Kaebaja leiab, et kahju tekitajateks on Tallinna linn, Sotsiaalministeerium

ja Tallinna Halduskohus ja meedia.

47. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

48. Kohus keeldub käesolevaga kaebuse nõude muutmisest, kuivõrd leiab, et nõude muutmine

ei ole otstarbekas ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kahju hüvitamise nõude

esitamisel tuleks uuendada asja arutamine ja anda esiteks kaebajale tähtaeg kaebuse

korrastamiseks (esitatud kujul ei ole vastav nõue menetletav) ning täiendavate tõendite

esitamiseks, samuti määrata vastustajale (vastustajatele) uued tähtajad kaebusele vastamiseks

ehk sisuliselt alustada menetlusega algusest peale. Olukorras, kus käesolevas asjas on

kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ning taotlus on esitatud peale

kõikide menetlustähtaede möödumist ning kaebuse kohaselt on kaebaja jaoks esmajärjekorras

oluline käesolevas asjas vaidluse all oleva toetuse taotluse lahendamine, ei oleks see

kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega kaebuse eesmärgiga. Lisaks on tegemist

sisuliselt täiesti iseseisva kaebusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse

kaebuse nõude muutmiseks – so täiendamaks kahju hüvitamise nõudega - rahuldamata.

17(22)

49. Kohus selgitab, et juhul kui kaebaja soovib esitada Tallinna linna või teiste kaebaja poolt

nimetatud haldusorganite vastu kahju hüvitamise nõude, tuleb tal selleks vormistada eraldi

kaebus järgides halduskohtumenetluse seaduses sätestatud nõudeid (vt HKMS §§-d 37- 39).

Eraõigusliku meediaettevõtete vastu ei saa esitada kaebust halduskohtule. Selles osas on

tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning milline hagi

tuleb esitada maakohtule.

KOHTUOTSUS JA SELLE PÕHJENDUSED

50. Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning analüüsinud asjas esitatud

tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole alust.

51. Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas vastustaja jättis

põhjendamatult läbi vaatamata kaebaja taotlused toimetulekutoetuse ja sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse saamiseks 2025. a veebruari- ja märtsikuu osas. On

asjakohane märkida, et tegemist on menetlusosaliste vahelise pikemaajalise

vaidlusega, kuivõrd haldusasjas nr xx on kaebaja vaidlustanud juuli, augusti ja

septembri 2023. a sotsiaaltoetuse määramata jätmise, haldusasjas nr xx oktoobri 2023;

haldusasjas nr x novembri ja detsembri 2023 ning haldusasjas nr x on kohtud jätnud

jaanuari 2024 sotsiaaltoetuste määramata jätmise kohta esitatud kaebuse rahuldamata

(jõustunud); 2024.a. veebruarikuu sotsiaaltoetuse määramata jätmise vaidlus toimub

haldusasjas nr xx; ning aprilli – septembrikuu sotsiaaltoetuste taotluste läbi vaatamata

jätmisega on seotud haldusasjad nr xx ning 2024 oktoobri- 2025.a maikuu

sotsiaaltoetuste taotluste läbi vaatamata jätmist käsitlevad haldusasjad, xx ja xx. Kõigis

nimetatud haldusasjades, kus esimese astme kohus on teinud otsuse, on kaebus jäetud

rahuldamata. Kuivõrd vaidluse asjaolud neis ja käesolevas haldusasjas on suuresti

kattuvad, nõustub kohus neis kohtuasjades tehtud kohtulahendites väljendatud

põhimõtteliste seisukohtadega ja leiab, et nende ükshaaval üle kordamine ei ole

käesolevas asjas tarvilik. Lisaks on kaebaja vaidlustanud mitmel juhul vastustaja

viivituse sotsiaaltoetuste taotluse lahendamisel, mis kaebaja hinnangul seisnes

täiendavate andmete alusetul küsimisel. Selles osas on kohtud korduvalt leidnud, et

vastustaja poolt täiendavate andmete küsimist ei saa pidada alusetuks viivitamiseks (vt

nt haldusasjad nr xx).

52. Vaatamata eeltoodule ja suurele hulgale väga sarnastel asjaoludel tehtud

kohtulahenditele on kaebaja jätkanud oma taotluste esitamist sisuliselt haldusotsuse

tegemiseks vajalikke olulisi andmeid esitamata või esitades neid ainult osaliselt. Kuna

tegemist on siiski igal üksikjuhtumil veidi erinevate olukordadega peab kohus oma

otsuse põhjendamisel käsitlema ka neid asjaolusid detailsemalt, mida kohus järgnevalt

teeb.

53. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lõigetele 1 ja 2 on

toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise

abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

54. SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada

dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud

18(22)

netosissetulekuid, makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole

võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma

allkirjaga. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste näitamist, kuid kuna

toimetulekutoetuse vajaduse määramiseks peab vastustaja andma hinnangu kaebaja

toimetulekuvajadusele, on vastustajal õigus arvesse võtta ka andmeid kaebaja

kulutuste kohta. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 alusel peab isik

hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1

p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik

teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on

vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks.

55. Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks reguleerivad Tallinna Linnavolikogu

07.10.2021 määrus nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kordˮ ja Tallinna

Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kordˮ (määrus

nr 24). Määruses nr 26 ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel lähtutakse

haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest

ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi (määrus 26 §

2).

56. Kaebaja on sotsiaaltoetuste taotluste juurde lisanud eluasemekulude arved, puude

tuvastamise ja töövõimetoetuse määramise otsused ja andmebaaside väljavõtted

lapsetoetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse kohta. Samas ei ole need dokumendid

ka kohtu hinnangul kaebaja majandusliku toimetuleku vajaduse määramiseks piisavad

olukorras, kus kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlusi pikema aja vältel ning

vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja tegeliku majandusliku olukorra

vastavuses kaebaja poolt esitatud dokumentidele kajastatud andmetele. Seega on

vastustaja õiguspäraselt esitanud kaebajale täiendavad küsimused (dtl 493-496; 506-

509) ning selgitanud vajadust läbi viia kaebaja abivajaduse hindamine. Kaebaja ei ole

vaatamata korduvatele järelepärimistele nõutaval määral infot andnud (dtl 13, 87 ja

184-185) ja sellist kaebaja käitumist ei saa pidada SÜS kohaselt taotluse

menetlemisele igakülgseks kaasaaitamiseks.

57. Vastustaja 18.02.2025 (dtl 493-496) ja 18.03.2025 (dtl 506-509) järelepärimistes

toodud küsimusi ei saa pidada asjakohatuks. Vastustaja on küsinud täpsemaid andmeid

kaebaja igakuise majandamise kohta sh viidanud kulutustele toidule, sidekuludele,

elektrikuludele, majapidamisele ja palunud esitada andmed kõikide summade kohta,

mis on tulnud lähedastelt, sest neid andmeid ei ole võimalik teisiti koguda (18.02.2025

kirja küsimus nr 1 ja 18.03.2025 küsimus nr 1). Samuti on vastustaja palunud

täpsustada, kas kaebaja tütar saab isalt elatist või muul moel materiaalset toetust

(18.02.2025 ja 18.03.2025 kirjade küsimus nr 2). Kuna kaebaja on eelnevalt

vastustajale väitnud, et on igapäevaseid kulutusi kandnud isiklike esemete müügist, on

linn palunud seda infot täpsustada (18.02.2025 küsimus nr 3); arvestades, et kaebaja

tegutseb pikema aja vältel aktiivselt XX kaubamärgiga seotud toodete turundamisega,

reklaamib end tervisliku toitumise edendajana ning on andud välja ka

retseptiraamatuid, tuleb asjakohaseks pidada ka linna küsimusi kaebaja sissetulekute

osas sellisest tegevusest (18.02.2025 kirja küsimus nr 4 ja 18.03.2025 kirja küsimus nr

3). Lisaks on linn tõstatanud korduvalt õigustatult küsimusi ka selles osas, et kaebajaga

samasse elukohta on elanikuna registreeritud F. F ning kaebajaga ja F. F seotud

äriühingud (18.02.2025 kirja küsimused nr 5-6 ja 18.03.2025 kirja küsimused nr 4-5).

Kohus peab põhjendatuks ka vastustaja poolt tõstatatud küsimusi seoses kaebaja

19(22)

võlgnevuste ja võimalike sissetulekutega, kuivõrd need aitavad hinnata kaebaja

tegelikku majanduslikku olukorda (18.02.2025 kirja küsimused 7-10 ja 18.03.2025

kirja küsimused 6-9).

58. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja poolt 09.03.2025 ja 20.03.2025

saadetud vastused (dtl 13; 87) on liialt üldsõnalised, et selle põhjal oleks linnal olnud

võimalik veenduda kaebaja toetusvajaduse põhjendatuses ja juba varasemalt kerkinud

kahtlused saanuks lugeda kõrvatatuks. Näiteks on kaebaja vastustaja kirjade esimesele

küsimusele vastanud üksnes osaliselt, ja endiselt jääb selgusetuks, kuidas ja kes tasub

kaebaja ja tema pere sidekulude ja majandamiskulude eest. Elatisega seotud

küsimusele vastates on kaebaja esitanud enda arvamuse elatise nõudes kohtusse

pöördumise osas, kuid ei ole esitanud konkreetseid fakte, mis kinnitaksid

läbirääkimiste ebaõnnestumist kohtuväliselt või seda, et isa vastu ei ole võimalik

elatise nõuet esitada. Küsimusele seoses asjade müümisega on kaebaja vastanud, kuid

vastustaja viitab, et selle vastuse õigsuses ei saa olla veendunud, kuna ka varasemad

asjade müügid (Xxxx platvormil) ei ole esitatud pangakontode väljavõtetel kajastunud.

Küsimusele seoses suhkruvabade toodete müümisega sotsiaalmeedias on kaebaja

jätnud asjakohaselt vastamata ja vastustaja nõutud dokumendid esitamata. F. F seotud

küsimustele on kaebaja vastanud, kuid ei ole esitanud nõutud dokumente.

Võlaandmetega seotud dokumente ja teavet on kaebaja esitanud valikuliselt ning

esitatud andmed ei tõenda reaalsete kohustuste olemasolu. XXga seotud küsimusele

antud selgitusi ei saa ka kohtu hinnangul pidada eluliselt usutavaks, arvestades, et

kaebaja on pikka aega aktiivselt tegutsenud sotsiaalmeedias XX toodete turustamisega

ning jätkas selle tegevusega ka taotluste menetlemise ajal (vt ka vastustaja poolt

esitatud kuvatõmmised dtl 538-566)).

59. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et linna küsimused kaebaja toimetuleku

täpsustamiseks ei ole asjakohatud ning kuivõrd kaebaja ei ole linna küsimustele

andnud ammendavaid vastuseid, ei ole esitanud küsitud dokumente ning kohati on

kaebaja vastused vastuolulised, on linn jätnud õigustatult kaebaja sotsiaaltoetuste

taotlused läbi vaatamata. Lisaks nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja

väiteid tema pere pikaajalisest majanduslikust kitsikusest ei kinnita asjaolu, et kaebaja

üürib pikaajaliselt 121,70 m2 suurust korterit asukohaga Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn,

mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Sellise

asukoha, suuruse ja hinnaga elukoha üürimine ei näita, et kaebaja oleks pikaajalistes

tõsistes majanduslikes raskustes, sest sellisel juhul oleks tal arvestades tema enda poolt

väidetava perekonna suurust toimetuleku tagamiseks igati mõistlik leida endale

odavam üüripind.

60. Nõustuda ei saa kaebaja väidetega selle kohta, et sotsiaaltoetuste taotluste

lahendamisega viivitamine linna poolt ning nende läbi vaatamata jätmine on takistanud

kaebajal ka teiste puudetoetuste ja töövõimetushüvitiste määramist (kaebaja

01.04.2025 seisukoht, dtl 8). Kaebaja poolt nimetatud riiklikud toetused ei sõltu

toimetulekutoetuse saamisest. Töövõimetoetuse ning puudega tööealise inimese

toetuse andmisega tegelevad vastavalt Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet, kes

hindavad taotleja tervislikku seisundit, kaebaja poolt linnalt taotletud toetuste puhul on

aga määravaks taotleja ja tema perekonna majanduslik toimetulek. Samuti ei sõltu

ajutise töövõimetuse hüvitis, mida saadakse Tervisekassalt haigestumise korral töölt

eemal olles, toimetulekutoetuse määramisest.

61. Kaebaja väited pikaajalise halduskiusu ning vastustaja ja kohtute selgitamiskohustuste

rikkumise kohta ei ole kinnitust leidnud. Nii vastustaja kui kohus on kaebajale andnud

korduvalt põhjalikke selgitusi selle kohta, milliseid andmeid ja selgitusi tuleks kaebajal

20(22)

täiendavalt esitada ning andnud soovitusi kaebajale oma majandusliku toimtuleku

parandamiseks (nt esitada kohtusse nõue tütre isalt elatise saamiseks, asuda tööle osalise

tööajaga, vahetada elukoht soodsama vastu jne). Kaebajal on alama astme kohtute lahendite

õigsust võimalik vaidlustada kõrgemas kohtuastmes ning seda õigust on kaebaja kasutanud.

62. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tegema asjas lõppotsuse mitte jätma

taotlust läbi vaatamata, samuti leiab kaebaja, et toimetulekutoetuse puhul ei ole

vastustajal täiendavate andmete kogumise õigust ning otsus tuleks teha üksnes

andmebaasi XXXX infole tuginedes. Nende kaebaja väidetega ei saa kohus nõustuda.

Toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses

toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse

määramiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane

taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS §

132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1). Vastustaja peab hindama taotleja vastavust

seaduse nõuetele ning sellest tulenevalt on vastustajal ka täiendavate andmete ja

selgituste nõudmise õigus ning ka kohustus, sest riigi- ja linneelarveliste vahendite

arvelt antavat toetust saab anda üksnes siis, kui haldusorgan on veendunud toetuse

andmise vajalikkuses ja õiguspärasuses. Toimetulekutoetuse andmise keeldumise

aluseks saab olla see, kui kaebaja majanduslik olukord ammendavalt esitatud andmete

alusel ei vasta SHS §133 lõike 1 nõuetele. Kui kaebaja ei ole kõiki enda sissetulekut

kirjeldavaid andmeid esitanud, ei saa vastustaja selle eelduse täidetust kontrollida ning

põhjendatud on taotluse läbi vaatamata jätmine. Sarnane lähenemine on põhjendatud

ka täiendava sotsiaaltoetuse taotluse menetlemisega seonduvalt. Kui kohalik

omavalitsuses on nõuetekohaselt andnud inimesele võimaluse oma sissetulekute- ja

kulutusega seotud asjaolusid selgitada ning inimene ei esita seejuures täielikke

vastuseid toimides vastuolus SÜS § 21 lõikega 1, on lubatav on taotluse läbi vaatamata

jätmine.

63. Kaebaja leiab veel, et vastustaja on kogunud kaebaja kohta isikuandmeid

õigusvastaselt (ülemääraselt), kuivõrd küsitud on ka andmeid, mis ei ole taotluse

lahendamiseks vajalikud. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud XXXX artikleid 5,

6, 13, 14, 17.

HMS § 7 lg 4 sätestab, et haldusmenetluses tuleb järgida XXXX ja isikuandmete kaitse

seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades seaduses sätestatud erisusi,

ning lg 5 näeb ette, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu

tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas

vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud

teisiti. HMS § 36 lg 1 p 11 sätestab, et haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse

esitamist kaaluvale isikule nende soovil millised on haldusmenetluses töödeldavad

isikuandmed ning andmesubjekti õigused.

Kohus leiab, et kaebaja andmete töötlemine kaebaja toimetulekutoetuste taotlemise

menetluses, kus vastustaja on esitanud kaebajale nõudmised esitada isikuandmeid sisaldavaid

dokumente ja selgitusi, on toimunud XXXX ja HMS sätestatud nõudeid järgides.

Esiteks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et käesoleval juhul ei ole kaebaja

isikuandmeid avaldatud haldusmenetluse välisele isikule, kaebajal oli kontroll selle üle,

millised andmed ta vastustajale esitab. Seega, milliseid kaebaja andmeid vastustaja töötleb, on

kaebajale teada. Andmed, mille kogumise ja säilitamise üle käib käesolevas asjas vaidlus, on

kaebaja ise vastustajale esitanud, seega ei saa ta olla teadmatuses, milliseid tema isikuandmeid

töödeldakse. XXXX art 13 lg 4 sätestab, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui ja sel määral mil

andmesubjektil on see teave juba olemas.

21(22)

Teiseks põhjendas kohus juba eespool, et kaebajal oli taotluste lahendamiseks vastustajal

õigus küsida kaebajalt täiendavaid andmeid, et hinnata kaebaja majanduslikku seisundit.

Kohus jääb oma ülal toodud seisukohtade juurde ning leiab, et andmete küsimine oli

põhjendatud ja vajalik. Kohtule ei nähtu kaebaja poolt viidatud XXXX artiklite rikkumisi ega

ka SHS või HMS sätete rikkumisi seoses andmete kogumisega.

Mis puudutab võlaandmete kogumist, siis vastustaja on 18.03.2025 (506-508) ja 04.04.2025

(dtl 187-190) kirjades vastuseks kaebaja küsimustele selgitanud, millisel eesmärgil nõutakse

kaebajalt võlaandmete esitamist. Kirjades on vastustaja selgitanud ka seda, et andmeid

kogutakse selleks, et hinnata kaebaja abivajadust sotsiaaltoetuse saamiseks. Nagu kohus ka

juba ülal leidis, siis ei ole õige kaebaja väide, et toimetulekutoetus tuleb määrata ainult

sissetulekute andmete alusel. Kohus leiab, et vastustajal on õigus koguda täiendavaid andmeid

kaebaja abivajaduse kindlakstegemiseks ja ta peabki seda teema, kui vastustajal on tekkinud

kahtlus temale esitatavate andmete täielikkuses või õigsuses. Kohtu hinnangul on vastustaja

vastavat kahtlust piisavalt põhjendanud (muuhulgas osade majandamiskulude katmise allikate

ebaselgus, võimalikud vanemate ja eksabikaasa toetused, kooselu F. F, internetis toimuva

müügitegevuse tulud).

Kohus kordab ka seda, et mis puudutab kaebaja taotlusi kohustada vastustajat esitama täielik

andmetöötluse ülevaade, sh milliseid andmeid on kogutud, mis eesmärgil ja kui kaua neid

säilitatakse, tagama andmete anonüümsus ja kustutada kogutud andmed, siis enne säärase

nõude kohtule esitamist peab kaebaja olema pöördunud samade taotlustega vastustaja poole

ning vastavas osas kohustamisnõuet ei ole käesoleva asjas kohtu menetluses.

64. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja on kaebaja toetusetaotluste menetlemisel ja

nende taotluste läbi vaatamata jätmisel toiminud kooskõlas asjaomastes õigusaktides

sätestatuga ning kaebus tuleb seega jätta tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

65. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Isikute nimede ja aadressiandmete, kaubamärkide ning kohtuasjade numbrite

tähemärgiga asendamine

66. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ja aadressid,

kaubamärgid ning kohtuasjade numbrid tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

22(22)