2-23-15777/45 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

XXX, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-15777

Tsiviilasi

L. S. (L. S.) taotlus vaadata töövaidlusasjas nr XXX

rahuldatud XXX nõude läbi hagimenetluses (XXX

hagi L. S. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu korraliselt

ülesöelduks lugemiseks)

L. S. (L. S.) hagi XXX vastu TLS § 100 lg 4 alusel

hüvitise ja ületunnitöö tasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

XXX hagi hind 3500 eurot

L. S. hagi hind 5629 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/kostja: XXX (registrikood XXX); juhatuse

liige A. T. (e-post), lepinguline esindaja advokaat

Merili Laansoo (e-post: XXX)

Kostja/hageja: L. S. (isikukood XXX, e-post: XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja:

vandeadvokaat Meelis Masso (e-post: XXX)

Korraldav kohtuistung

(eelistung)

XXX, osalesid L. S., adv Masso ja adv Laansoo

RESOLUTSIOON

1. Määrata tsiviilasjas nr 2-23-15777 L. S. esitatud nõuete hinnaks 5629 eurot.

2. Kinnitada XXX ja L. S. vahel XXX korraldaval kohtuistungil sõlmitud ja

protokollitud järgmine kompromiss:

2.1.

Pooled on jõudnud tsiviilasjas nr 2-23-15777 menetluse lõpetamiseks

kompromissiga selliselt, et L. S. loobub töövaidlusasja hagimenetluses

läbivaatamise nõudest ja hagist XXX vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise, ja

ületunnitöö tasu väljamõistmiseks.

2.2.

Kompromissi tagajärjel jõustub töövaidluskomisjoni XXX otsus

töövaidlusasjas nr XXX osas, millega töövaidluskomisjon tuvastas XXX ja L. S.

vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, tööleping loeti

lõppenuks töölepinguseaduse § 85 lg-te 1 ja 4 alusel korraliselt 09. augustil 2023

ning L. S. nõuded jäeti rahuldamata.

2.3.

Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-23-15777

2.4.

Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimise järel neil ei ole teineteise vastu

2021.a sõlmitud töölepingu nr 19 alusel tekkinud töösuhtest tulenevaid mingeid

nõudeid.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-15777.

4. Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele iga menetlusosalise enda kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

5. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada L. S. talle osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude

riigile hüvitamise kohustusest ning jätta riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. L. S. esitas 07. novembril 2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XXX vastu töövaidlusasjas

nr XXX. Selles töövaidlusasjas lahendas töövaidluskomisjon XXX töövaidlusavaldust L. S.

vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu korraliselt ülesöelduks

lugemiseks ning L. S. vastuavaldust XXX-lt töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 3

kuu keskmise palga ulatuses hüvitise, kütusekompensatsiooni ja ületunnitöötasu

väljamõistmiseks.

2. Hagiavaldusele lisatud töövaidluskomisjoni 27. septembri 2023 otsusest nähtuvalt rahuldas

töövaidluskomisjon täies ulatuses tööandaja avalduse, tuvastas XXX ja L. S. vahel sõlmitud

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 104 lg 1 alusel ning luges töölepingu

lõppenuks TLS § 85 lg-te 1 ja 4 alusel korraliselt 09. augustil 2023.

L. S. töövaidlusavalduse XXX vastu jättis töövaidluskomisjon sama otsusega täies ulatuses

rahuldamata.

3. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § § 58 lg 4 alusel kohus käsitas L. S.

hagiavaldust L. S. ja XXX vahelise töölepingu ülesütlemise erakorralisuse tuvastamise nõude

osas taotlusena vaadata töövaidluskomisjonile esitatud tööandja avaldus läbi hagimenetluse

korras hagina. TvLS § 5 alusel luges töövaidluskomisjonile esitatud tööandja avalduse

hagiavalduseks. 17. veebruari 2025 määrusega kohus võttis tsiviilasjas nr 2-23-15777

menetlusse ja liitis ühte menetlusse XXX hagi L. S. vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu korraliselt ülesöelduks lugemiseks ning L.

S. hagi XXX vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise ja ületunnitöö tasu väljamõistmiseks.

4. Kohus 17. veebruari 2025 määrusega jättis L. S. hagi XXX vastu kütusekompensatsiooni

2281,20 euro väljamõistmiseks käiguta ja määras L. S. le tähtaja riigilõivu 350 euro

tasumiseks. Kuna L. S. riigilõivu ei tasunud, keeldus kohus 11. märtsi 2025 määrusega selle

nõude menetlusse võtmisest. Määrus on jõustunud ning sellega jõustus töövaidluskomisjoni

XXX otsus L. S. kütusekompensatsiooni nõude rahuldamata jätmise osas.

Tsiviilasja hinna täpsustamine

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)TsMS § 136 lg 1 alusel kohus 17. veebruari 2025

hagi osaliselt menetlusse võtmise määruses määras poolte nõuetele hagi hinnad. L. S.

varaliste nõuete hinnaks kohus määras TsMS § 124 lg 1 alusel ekslikult kõikide nõuete

summa, kuigi kütusekompensatsiooni nõude jättis kohus käiguta. Kuna see nõue jäi hiljem ka

menetlusse võtmata, ei ole L. S. hagiavalduses märgitud nõuete kogusumma alusel määratud

tsiviilasja hind 7910,20 eurot õige. L. S. hagi õige hind on 5629 eurot (TLS § 100 lg 4 alusel

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-23-15777

3 kuu keskmise palga hüvitis 775 eurot + ületunnitöö tasu 2854 eurot). TsMS § 136 lg 4

kohaselt kohus võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni

selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Eeltoodu

alusel kohus muudab L. S. hagi hinda ja määrab uueks hinnaks 5629 eurot.

6. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. XXX korraldaval kohtuistungil

jõudsid pooled kompromissile. TsMS § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud

kompromissi tingimused: menetlus lõpetatakse selliselt, et keegi kellelegi midagi ei maksa

ehk L. S. loobub töövaidlusasja hagimenetluses lahendamisest ja XXX vastu esitatud nõuetest

ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda; sellega jõustub töövaidluskomisjoni otsus,

millega tuvastati L. S. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning tööleping loeti TLS §

85 lg 1 ja 4 alusel lõpetatuks 9. augustil 2023.

7. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke

tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid

kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palus jätta

riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

8. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

9. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. TvLS § 58 lg-test 4 ja 8 tulenevalt juhul, kui kohu poole pöördunud isik loobub kohtule

esitatud avaldusest vaadata hagimenetluses läbi vastaspoole nõuded, mille töövaidluskomisjon

rahuldas, jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

11. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral

menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei

leppinud, vaid sedastasid ka kompromissis, et kulud jäävad poolte endi kanda.

Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

12. Menetlusabi hüvitamisest vabastamine. 01. juuli 2025 määrusega kohus andis L. S. le

selles asjas esindamiseks riigi õigusabi, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud 50 protsendi ulatuses võrdse suurusega osamaksetega 12 kuu jooksul alates

riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust.

Kompromissi sõlmimisel hageja taotles, et kohus jätaks riigi õigusabi tasu ja kulud riigi

kanda.

13. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt muu hulgas asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigi tuludesse

täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas

kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või

osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et kuna menetlus lõpeb kompromissi sõlmimisega, on siin asjas põhjendatud L.

S. vabastada riigi õigusabi andmisel talle pandud kohustusest hüvitada pooles ulatuses riigi

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-23-15777

õigusabi tasu ja kulud. Kohus võtab arvesse, et tegemist on töövaidlusasjaga, milles töötaja

üldjuhul loetakse nõrgemaks pooleks, ning et L. S. on praegu lapsehoolduspuhkusel. Seega

riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad täies ulatuses riigi kanda.

14. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise

õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 2 ja 3 alusel jõustub määrus selle avalikult

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

4 (4)