4-25-2298/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA. A. esitas 11. juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 kiirmenetluse
Legislator headnote
AI generated4-25-2298/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: A. A. esitas 11. juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 kiirmenetluse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-25-2298
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. august 2025, Tallinn
Väärteoasja number
4-25-2298 (2302,25,008066)
Kohtunik
Margit Roots-Dervishi
Väärteoasi
A. A. väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi
Vaidlustatud lahend
Politsei- ja Piirivalveameti 28. mai 2025 otsus
väärteoasjas nr 2302,25,008066, millega A. A. karistati
LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 440 eurot
Menetlusalune isik
A. A. – isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX kodanik;
telefon: XXX; e-post xxx
Kohtuväline menetleja
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur
Menetlustoiming
Väärteoasjas esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg-st 2, kohus määras:
1. Jätta rahuldamata A. A. taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks.
2. Jätta A. A. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo
liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 otsusele väärteoasjas nr
2302,25,008066 läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates
päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. A. esitas 11. juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja
prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 kiirmenetluse
otsusele väärteoasjas nr 2302,25,008066. Vaidlustatud otsusega karistati menetlusalust isikut
LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 440 eurot.
2. Harju Maakohtu 5. augusti 2025 määrusega määras kohus A. A. kaebuse Politsei- ja
Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai
4-25-2298
2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,008066 arutamisele avalikul
kohtuistungil 14. augustil 2025 kell 11.00.
3. Kohus tegi kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohtumääruse A. A.le nähtavaks
avaliku e-toimiku kaudu ning edastas määruse samal päeval ka A. A. e-posti aadressile XXX.
Samuti edastas kohus A. A.le samal päeval ka kutse 14. augustil 2025 toimuvale
kohtuistungile nii tema eelpool märgitud e-posti aadressile kui ka tema rahvastikuregistris
märgitud elukoha aadressile XXX.
4. Kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohtumäärus on A. A.le
kättetoimetamisportaalis (KÄPO-s) kätte toimetatud 6. augustil 2025 kell 06.43. Niisamuti on
ka kohtukutse A. A.le 6. augustil 2025 kell 06.43 KÄPO-s kätte toimetatud.
5. A. A. edastas kohtule ka 7. augustil 2025 e-kirja, milles kinnitas menetlusdokumendi
kättesaamist 6. augustil 2025. Ühtlasi teatas A. A., et ta ei saa kutses märgitud ajal
kohtuistungile ilmuda, sest tal puudub võimalus määratud ajaks oma elu ulatuslikult ümber
korraldada. A. A. hinnangul oli planeeritud aeg sobimatu ning etteteatamine liigselt lühike.
Istungil osalemine on temale isiklikult hetkel suurt koormust asetav ning raskendab oluliste
kohustuste täitmist. A. A. palub kaaluda võimalust asja arutada tema osavõtuta. Ta on valmis
enne istungit andma kirjalikud ütlused väärteoprotokolli koostamise aluseks olevate asjaolude
kohta. Vajadusel suudab küsimustele kirjalikult lühikese aja jooksul oma vastused anda. Juhul
kui asja lahendamine on kohtu hinnangul ilma tema osaluseta võimatu palub ta osalemise
tagamiseks muuta istungi toimumise aega. Ta palub sellisel juhul kohtuistungi toimumise
ajaks valida mistahes reedene päev eelistatult mitte varasema alguse kellaajaga kui 15:00.
Sellega on temale tagatud kohtuistungil osalemise võimalus. Juhul kui see ei ole võimalik, siis
palub kohtuistungi toimumise ajaks valida neljapäevane päev alates 28. augustist
võimalikult hilise algusajaga. Sellisel juhul suudab teha ümberkorraldused istungil
osalemiseks. Samuti palub A. A. kohtule edastatud kirjas võimaldada temale toimikus
sisalduvale andmekandjale salvestatud tõenditele, millele temal ligipääsu ei ole, ligipääs
eelistatult kaugjuurdepääsu teel, või kättesaamisega Politsei- ja Piirivalveametist või muul
kohtu hinnangul otstarbekal viisil.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kaebuse arutamine oli määratud arutamisele 14. augustil 2025 kell 11.00, kuhu A. A. ei
ilmunud ning kohtuga rohkem ühendust ei võtnud. A. A. on kohtukutse 6. augustil 2025
KÄPO-st kätte saanud ja kohtukutse kättesaamist kinnitanud ka kohtule edastatud e-
kirjas, mistõttu oli ta teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast.
7. Samuti oli A. A. teadlik kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta. Nimelt
märkis kohus väärteoasjas esitatud kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määruses, et
menetlusaluse isiku osavõtt kohtulikust arutamisest on kohustuslik. Kohus selgitas, et VTMS
§ 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse
piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja
õiguslikke asjaolusid. Lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid
aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt
vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal
4-25-2298
algatusel. Kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud
karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata
kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma.
8. A. A.le edastati ka kohtukutse, mille ta on kätte saanud, kus on ühtlasi täiendavalt
selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed. Nii on talle selgitatud, et menetlusalune
isik on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal kohtusse ning et istungile mõjuva
põhjuseta mitteilmumisel jätab kohus VTMS § 126 lg 2 alusel kaebuse läbi vaatamata.
9. VTMS § 126 lg 2 näeb ette, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi
talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja
kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt sama seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega
kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 125 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud
taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise
edasi ühel korral kuni üheks kuuks.
10. A. A. on edastanud kohtule e-kirja, milles väljendab pahameelt, et kohus on määranud
kohtuistungi aja temale sobimatul ajal ja etteteatamise aeg oli liialt lühike, mistõttu ei ole
A. A.l võimalik oma elu märkimisväärselt ümber korraldada selleks, et istungil osaleda. A. A.
esitab seejärel võimalikud ajad, mis oleksid talle sobivad kohtuistungiks.
11. VTMS § 125 lg 1 näeb ette, et maakohtunik võib lükata kaebuse arutamise edasi
kohtumenetluse poole põhjendatud taotluse alusel. Käesolevalt ei ole A. A. esitanud kohtule
põhjendatud ja motiveeritud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. A. A. ei ole esitanud
kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et tal esinevad mõjuvad põhjused kohtu poolt
määratud kohtuistungi ajaks mitte ilmumiseks. A. A. kohtule edastatud e-kirjast ei ole
võimalik ühtegi reaalset mõjuvat põhjust, mis VTMS § 42 alusel kvalifitseeruks mõjuvaks
põhjuseks, välja lugeda. Nii sätestab VTMS § 42 lg 2, et ilmumata jäämise mõjuvad on
põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena (p
1); kutse kättesaamise hilinemine (p 2); muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks (p 3).
Ühtegi seesugust põhjendust ega ka tõendit A. A. kohtule edastanud ei ole. A. A. ei ole
esitanud kohtule VTMS § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Pelgalt
ebamugavustunne võimaliku kohtuistungi toimumise osas ei ole mõjuvaks põhjuseks VTMS
mõttes.
12. Kohus peab vajalikuks lisada sedagi, et kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse
esitamine on isiku vaba valik. Siinjuures peab kaebaja arvestama ka kaebuse esitamisega
kaasnevate tagajärgede ja kohustustega, nt kohtuistungile ilmumisega. Ka ei olnud tegemist
lühikese etteteatamisajaga, arvestades, et kohus määras 5. augusti 2025 määrusega kaebuse
arutamisele 14. augustil 2025. Kohus selgitab veelkord, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab
maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Eelöeldu tähendab,
et maakohus peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel
arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides
kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,
lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Asja arutamine täies ulatuses algusest peale
eeldab VTMS § 85 p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette
valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks
4-25-2298
tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale
esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja
KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt
esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Lisaks sätestab VTMS § 89 lg 2 sedagi,
et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule
kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Ja praegusel juhul
kohus kohustaski A. A. tulenevalt uurimispõhimõttest kohtuistungist osa võtma, sest nii saab
A. A. anda ka kohtuistungil omapoolseid ütlusi väidetava rikkumise asjaolude kohta ja
selgitusi ning vajadusel peab kohus kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel
täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Ja nagu kohus ka eelnevalt selgitas, siis kuigi
kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt
uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu
kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma. Kokkuvõttes, VTMS § 126 lg 1
alusel määrab väärteomenetluses esitatud kaebuse kohtulikust arutamisest osavõtu
kohustuslikkuse kohus ning praegusel juhul kohustaski kohus A. A. kohtuistungist osa võtma
ning kaebust ei ole võimalik arutada ilma kaebuse esitaja osavõtuta.
13. VTMS § 126 lg 2 sätestab üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse
arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust
arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab
kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kuivõrd kaebuse esitaja A. A. ei ilmunud 14.
augustil 2025 toimunud kohtuistungile, kuigi kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli
kohustuslik, ega esitanud selle selgituseks mõjuvaid põhjuseid, siis tulenevalt VTMS § 126
lg-st 2 jätab maakohus menetlusaluse isiku A. A. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja
prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 otsusele
väärteoasjas nr 2302,25,008066 läbi vaatamata. A. A. taotlus kaebuse arutamise
edasilükkamiseks jätab kohus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)