Legislator Case Law & Legislation
4-25-2298/11 AI generated

4-25-2298/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-25-2298/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. A. esitas 11. juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 kiirmenetluse

Legislator headnote

AI generated

4-25-2298/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: A. A. esitas 11. juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 kiirmenetluse

Keywords

AI generated
untimely notification of defects inadequate medical examination late payment of fees inadequate service provision lack of credibility repeated non-compliance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-25-2298

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2298 (2302,25,008066)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Väärteoasi

A. A. väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 28. mai 2025 otsus

väärteoasjas nr 2302,25,008066, millega A. A. karistati

LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 440 eurot

Menetlusalune isik

A. A. – isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX kodanik;

telefon: XXX; e-post xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

Menetlustoiming

Väärteoasjas esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg-st 2, kohus määras:

1. Jätta rahuldamata A. A. taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks.

2. Jätta A. A. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 otsusele väärteoasjas nr

2302,25,008066 läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. A. esitas 11. juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2302,25,008066. Vaidlustatud otsusega karistati menetlusalust isikut

LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 440 eurot.

2. Harju Maakohtu 5. augusti 2025 määrusega määras kohus A. A. kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai

4-25-2298

2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,008066 arutamisele avalikul

kohtuistungil 14. augustil 2025 kell 11.00.

3. Kohus tegi kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohtumääruse A. A.le nähtavaks

avaliku e-toimiku kaudu ning edastas määruse samal päeval ka A. A. e-posti aadressile XXX.

Samuti edastas kohus A. A.le samal päeval ka kutse 14. augustil 2025 toimuvale

kohtuistungile nii tema eelpool märgitud e-posti aadressile kui ka tema rahvastikuregistris

märgitud elukoha aadressile XXX.

4. Kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohtumäärus on A. A.le

kättetoimetamisportaalis (KÄPO-s) kätte toimetatud 6. augustil 2025 kell 06.43. Niisamuti on

ka kohtukutse A. A.le 6. augustil 2025 kell 06.43 KÄPO-s kätte toimetatud.

5. A. A. edastas kohtule ka 7. augustil 2025 e-kirja, milles kinnitas menetlusdokumendi

kättesaamist 6. augustil 2025. Ühtlasi teatas A. A., et ta ei saa kutses märgitud ajal

kohtuistungile ilmuda, sest tal puudub võimalus määratud ajaks oma elu ulatuslikult ümber

korraldada. A. A. hinnangul oli planeeritud aeg sobimatu ning etteteatamine liigselt lühike.

Istungil osalemine on temale isiklikult hetkel suurt koormust asetav ning raskendab oluliste

kohustuste täitmist. A. A. palub kaaluda võimalust asja arutada tema osavõtuta. Ta on valmis

enne istungit andma kirjalikud ütlused väärteoprotokolli koostamise aluseks olevate asjaolude

kohta. Vajadusel suudab küsimustele kirjalikult lühikese aja jooksul oma vastused anda. Juhul

kui asja lahendamine on kohtu hinnangul ilma tema osaluseta võimatu palub ta osalemise

tagamiseks muuta istungi toimumise aega. Ta palub sellisel juhul kohtuistungi toimumise

ajaks valida mistahes reedene päev eelistatult mitte varasema alguse kellaajaga kui 15:00.

Sellega on temale tagatud kohtuistungil osalemise võimalus. Juhul kui see ei ole võimalik, siis

palub kohtuistungi toimumise ajaks valida neljapäevane päev alates 28. augustist

võimalikult hilise algusajaga. Sellisel juhul suudab teha ümberkorraldused istungil

osalemiseks. Samuti palub A. A. kohtule edastatud kirjas võimaldada temale toimikus

sisalduvale andmekandjale salvestatud tõenditele, millele temal ligipääsu ei ole, ligipääs

eelistatult kaugjuurdepääsu teel, või kättesaamisega Politsei- ja Piirivalveametist või muul

kohtu hinnangul otstarbekal viisil.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kaebuse arutamine oli määratud arutamisele 14. augustil 2025 kell 11.00, kuhu A. A. ei

ilmunud ning kohtuga rohkem ühendust ei võtnud. A. A. on kohtukutse 6. augustil 2025

KÄPO-st kätte saanud ja kohtukutse kättesaamist kinnitanud ka kohtule edastatud e-

kirjas, mistõttu oli ta teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast.

7. Samuti oli A. A. teadlik kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta. Nimelt

märkis kohus väärteoasjas esitatud kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määruses, et

menetlusaluse isiku osavõtt kohtulikust arutamisest on kohustuslik. Kohus selgitas, et VTMS

§ 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid

aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt

vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal

4-25-2298

algatusel. Kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud

karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata

kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma.

8. A. A.le edastati ka kohtukutse, mille ta on kätte saanud, kus on ühtlasi täiendavalt

selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed. Nii on talle selgitatud, et menetlusalune

isik on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal kohtusse ning et istungile mõjuva

põhjuseta mitteilmumisel jätab kohus VTMS § 126 lg 2 alusel kaebuse läbi vaatamata.

9. VTMS § 126 lg 2 näeb ette, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi

talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja

kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt sama seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega

kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 125 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud

taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise

edasi ühel korral kuni üheks kuuks.

10. A. A. on edastanud kohtule e-kirja, milles väljendab pahameelt, et kohus on määranud

kohtuistungi aja temale sobimatul ajal ja etteteatamise aeg oli liialt lühike, mistõttu ei ole

A. A.l võimalik oma elu märkimisväärselt ümber korraldada selleks, et istungil osaleda. A. A.

esitab seejärel võimalikud ajad, mis oleksid talle sobivad kohtuistungiks.

11. VTMS § 125 lg 1 näeb ette, et maakohtunik võib lükata kaebuse arutamise edasi

kohtumenetluse poole põhjendatud taotluse alusel. Käesolevalt ei ole A. A. esitanud kohtule

põhjendatud ja motiveeritud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. A. A. ei ole esitanud

kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et tal esinevad mõjuvad põhjused kohtu poolt

määratud kohtuistungi ajaks mitte ilmumiseks. A. A. kohtule edastatud e-kirjast ei ole

võimalik ühtegi reaalset mõjuvat põhjust, mis VTMS § 42 alusel kvalifitseeruks mõjuvaks

põhjuseks, välja lugeda. Nii sätestab VTMS § 42 lg 2, et ilmumata jäämise mõjuvad on

põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena (p

1); kutse kättesaamise hilinemine (p 2); muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks (p 3).

Ühtegi seesugust põhjendust ega ka tõendit A. A. kohtule edastanud ei ole. A. A. ei ole

esitanud kohtule VTMS § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Pelgalt

ebamugavustunne võimaliku kohtuistungi toimumise osas ei ole mõjuvaks põhjuseks VTMS

mõttes.

12. Kohus peab vajalikuks lisada sedagi, et kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse

esitamine on isiku vaba valik. Siinjuures peab kaebaja arvestama ka kaebuse esitamisega

kaasnevate tagajärgede ja kohustustega, nt kohtuistungile ilmumisega. Ka ei olnud tegemist

lühikese etteteatamisajaga, arvestades, et kohus määras 5. augusti 2025 määrusega kaebuse

arutamisele 14. augustil 2025. Kohus selgitab veelkord, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab

maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Eelöeldu tähendab,

et maakohus peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel

arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,

lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Asja arutamine täies ulatuses algusest peale

eeldab VTMS § 85 p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette

valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks

4-25-2298

tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja

KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt

esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Lisaks sätestab VTMS § 89 lg 2 sedagi,

et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule

kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Ja praegusel juhul

kohus kohustaski A. A. tulenevalt uurimispõhimõttest kohtuistungist osa võtma, sest nii saab

A. A. anda ka kohtuistungil omapoolseid ütlusi väidetava rikkumise asjaolude kohta ja

selgitusi ning vajadusel peab kohus kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel

täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Ja nagu kohus ka eelnevalt selgitas, siis kuigi

kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt

uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu

kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma. Kokkuvõttes, VTMS § 126 lg 1

alusel määrab väärteomenetluses esitatud kaebuse kohtulikust arutamisest osavõtu

kohustuslikkuse kohus ning praegusel juhul kohustaski kohus A. A. kohtuistungist osa võtma

ning kaebust ei ole võimalik arutada ilma kaebuse esitaja osavõtuta.

13. VTMS § 126 lg 2 sätestab üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse

arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust

arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab

kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kuivõrd kaebuse esitaja A. A. ei ilmunud 14.

augustil 2025 toimunud kohtuistungile, kuigi kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli

kohustuslik, ega esitanud selle selgituseks mõjuvaid põhjuseid, siis tulenevalt VTMS § 126

lg-st 2 jätab maakohus menetlusaluse isiku A. A. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse valvegrupi 28. mai 2025 otsusele

väärteoasjas nr 2302,25,008066 läbi vaatamata. A. A. taotlus kaebuse arutamise

edasilükkamiseks jätab kohus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)