2-25-8713/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. august 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-8713

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi A. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1261,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046

Hageja esindaja: Anzhela Ternikova

Kostja: A. T., isikukood XXX

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi A. T. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. T.-lt (A. T., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks IPF Digital AS ja kostja vahel 29.05.2024 sõlmitud krediidilepingust nr. XXX

tulenev põhivõlgnevus 984,87 eurot, intress 100,40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis alates 04.02.2025 kuni 14.08.2025 summas 56,55 eurot, s.o

kokku 1171,82 eurot.

3. Mõista kostjalt A. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis alates 15.08.2025 kuni

põhinõude summas 984,87 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemääras, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületa

põhivõlga (s.o 984,87 eurot).

4. Jätta hageja menetluskulud kostja A. T. kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 280 eurot ning mõista nimetatud

summa A. T.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

2-25-8713

6. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ning seisukohad

1. Hageja esitas kohtule 04.06.2025 hagiavalduse A. T. vastu IPF Digital AS ja kostja vahel

2 (5)

2-25-8713

25.01.2020 sõlmitud krediidilepingust nr 4708291 ja 29.04.2024 krediidilimiidi

suurendamise lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 984,87 euro, intressi 100,40

euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 36,40 euro nõudes

ning edasiulatuva viivise nõudes. 25.01.2020 sõlmitud krediidilepingu nr 4708291 alusel

võimaldati kostjale krediidilimiiti 500 eurot ning 29.04.2024 krediidilimiidi suurendamise

lepingust nr XXX tulenevalt 1000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud laenulimiiti kokku summas 1224,49 eurot ning lepingu kehtivuse ajal

perioodil 25.01.2020-03.02.2025 tegi kostja tagasimakseid kokku summas 1331,27 eurot,

millest 239,62 eurot krediidiandja arvestas põhiosa katteks, 1046,17 eurot intresside

katteks, 0,48 eurot viiviste katteks ja 45 eurot teenustasude katteks. Vastavalt lepingu

XXX punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, s.o 41,88

% aastas. Hageja arvestab intressi alates 07.11.2024 summalt 984,87 eurot kuni lepingu

ülesütlemiseni s.o kuni 03.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress

summas 100,40 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 04.02.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.06.2025 VÕS §113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja palub välja mõista viivise summas 36,40 eurot.

Kuna kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles esialgne krediidiandja

lepingu üles 03.02.2025 ning loovutas nõuded hagejale 13.02.2025.

Kostja vastuväited ning seisukohad

2. Kohus toimetas hagi, 05.06.2025 hagi täpsustuse ja 06.06.2025 menetlusse võtmise

määruse kostjale kätte tähtitudpostiga 29.07.2025. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o

12.08.2025 ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga (TsMS § 444 lg 3).

5. Hageja taotles hagi p-s 33 juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta,

lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1.

Kostja hagile tähtaegselt s.o 12.08.2025 vastust esitanud ei ole.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 25.01.2020 krediidilepingu nr

4708291 ja 29.04.2024 krediidilimiidi suurendamise lepingust nr XXX. Kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu

tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

7. Krediidilimiidi suurendamise leping sõlmiti 29.05.2024 ning sel ajal oli Eesti Panga

avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitus krediidi kulukuse määr

51,78% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne

krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 406² lg-ga 1 kooskõlas.

8. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja

kontrollis kostja regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja

majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel, kehtivate

3 (5)

2-25-8713

maksehäirete puudumist. Hageja tuvastas, et kostja sissetulekud on 781 eurot ja

laenukohustusi 75 eurot kuus. Kostja majapidamiskuludena arvestas hageja 200 eurot

kuus. Hageja on kogutud andmeid kogumis analüüsinud ning tuvastanud kostja

krediidivõimelisuse, s.o võimekuse maksta hagejale igakuist minimaalset kuumakset 40

eurot. Pärast eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale kätte veel 459 eurot. Seega ei

ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist hageja poolt. Kohus

leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on krediidiandja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴).

9. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29.05.2024 sõlmitud

krediidilepingust nr. XXX tuleneva põhinõude 984,87 eurot, intressi 100,40 eurot,

sissenõudmiskulu 30 ja sissenõutavaks muutunud viivise alates 04.02.2025 kuni

14.08.2025 summas 56,55eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 15.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid arvestusega, et

käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

11. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

13. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

14. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

280 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Riigilõiv on

kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

4 (5)

2-25-8713

väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

15. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

16. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate

andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

5 (5)