2-25-113822/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-113822 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) menetluskulude
Legislator headnote
AI generated2-25-113822/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-113822 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) menetluskulude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Eleri Kimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
14. august 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-113822
Tsiviilasi
Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
maksekäsu
kiirmenetluse avaldus P. Ü. (Ü.) vastu 75 euro tasumise
nõudes / Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus P.
Ü. (Ü.) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
75 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
ning menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490)
Lepinguline esindaja M. J.
Kostja
P. Ü. (isikukood XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või
viide asja lahendamisele
kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-113822 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood
10811490) loobumine hagist P. Ü. (Ü., isikukood XXX) vastu.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-113822.
Menetluskulude jaotus ja
kindlaksmääramise kord
3. Jätta menetluskulud P. Ü. (Ü., isikukood XXX) kanda.
4. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) menetluskulude
suuruseks 85 (kaheksakümmend viis) eurot.
5. Välja mõista P. Ü.lt (Ü., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA
(registrikood 10811490) kasuks menetluskulud 85 (kaheksakümmend viis) eurot.
6. Välja mõista P. Ü.lt (Ü., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA
(registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskulude 85 (kaheksakümmend viis) eurot
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva
kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 85
(kaheksakümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord
1 (4)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie
(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtumääruse peale osas, millega määrati kindlaks menetluskulud, ei saa esitada määruskaebust
(TsMS § 178 lg 2).
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja
§ 442 lg 6).
I. Asjaolude kirjeldus
1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 23.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse P. Ü. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 27.05.2025
kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 03.06.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis
25.06.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus
kohustas hagejat 26.06.2025 määrusega esitama ja põhjendama oma nõuet hagiavaldusele
ettenähtud vormis. Hageja esitas 03.07.2025 hagist loobumise ja menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 85 eurot (riigilõiv
65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramisel palub
hageja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg
1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja põhjendab hagist loobumist sellega, et kostja on pärast
maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist võlgnevuse põhiosa 55 eurot ära maksnud. Kohus andis
kostjale hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastamiseks tähtaja
kuni 25.07.2025. Kostja vastas avaldusele 24.07.2025. Kostja seisukoha kohaselt on hageja
loobunud hagist, kuna leppetrahvi põhiosa 55 eurot on kostja poolt 15.06.2025 vabatahtlikult
tasutud. Kostja ei nõustu hageja menetluskulude 85 eurot kostjalt väljamõistmisega ning palub jätta
hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmise taotlus rahuldamata. Kostja väitel ei olnud ta teadlik
nõudest enne makseettepaneku kättesaamist. Kostja on parkla püsikasutaja alates 2019. aasta
novembrist. Kostja pargib parklas igapäevaselt, kostjal on hageja poolt väljastatud kehtiv
parkimiskaart, mis on seotud aadressiga XXX. Parkimiskaart libises armatuuri ja esiklaasi vahele
ning ei olnud selgelt nähtav. Kostja rikkumine oli tingitud inimlikust eksitusest. Pärast teavitamist
tasus kostja trahvi vabatahtlikult, ilma kohtuotsuseta.
II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab
menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib
hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab
hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2
sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist
loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
Hageja on esitanud 03.07.2025 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist
loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja hagist loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist
loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise
otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib
menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt
2 (4)
seisukohta hagist loobumise avaldusele. Kostja seisukoha kohaselt loobus hageja hagist, sest kostja
tasus 15.06.2025 hagejale leppetrahvi 55 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele mõista
kostjalt välja menetluskulud 85 eurot. Kostja väitel ei olnud ta nõudest teadlik enne
makseettepaneku kättesaamist. Pärast makseettepaneku kättesaamist tasus kostja trahvi
vabatahtlikult.
TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku
esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus
tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks
olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest
tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude
iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi.
Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise
vastu ja lõpetab menetluse.
3. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas
määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja
menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes
aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega,
seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.
4. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja
menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on
nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist
või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab
kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab
hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi
saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka
RKTKm 15.05.2013 3-2-1-55-13, p 13).
Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud.
Kostja tasus hageja haginõudest võlgnevuse põhiosa, s.o leppetrahvi 55 eurot 15.06.2025, s.o pärast
maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 23.05.2025. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi
hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS §
168 lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on
pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma
kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
5. Hageja menetluskulud on nimekirja kohaselt 85 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad
kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 65 eurot ja maksekäsu
kiirmenetluse kulust 20 eurot. TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud
ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise
kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Hageja
põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks on menetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Samuti on
põhjendatud hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamine. TsMS § 172 lg
9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva
seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel
3 (4)
lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude
hulka. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud
hageja menetluskulud 85 eurot (65+20=85).
Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, seega
ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasi kaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Ventsli
kohtunik
4 (4)