3-25-2609/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2609

Määruse kuupäev

14. august 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Z.S (Z.S) kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse

tuvastamiseks seoses kambri WC-s valgustuse tagamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-25-2609.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

4. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav Z.S (kaebaja) esitas 8. augustil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tema kambri WC-s

elektritööde tegemata jätmisega. Kaebaja selgitas, et tema kambri WC valgustus ei tööta

alates 30. juulist 2025. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vanglale 3. augustil 2025 vaide

eesmärgiga, et vangla teeks vastavad toimingud, et WC valgustus töötaks. Kaebaja märkis, et

esitab kaebuse preventiivsel eesmärgil. Valguse puudumine WC-s riivab oluliselt

inimväärikust. Ka esitas Z.S menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja

esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks teha elektritöid R2 sektori

WC-des.

2. Viru Vangla esitas 13. augustil 2025 kaebaja 3. augusti 2025. a vaide ja seisukoha

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Viru Vangla on seisukohal, et Z.S taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Vangla selgitas, et 29. juulil 2025 tuvastas III üksus, et R-hoone I korruse osakondades R1 ja

R2 ei põle WC valgustid ning probleeme on ka kambrite päevavalgusega. 2025 aasta keskel

vahetati R-hoone kõik valgustid LED valgustuse vastu. Kaebaja paikneb R2 eluosakonnas,

3-25-2609

kus üheski kambris WC valgustus ei põle. R-hoone vahistatuid, sh kaebajat ei ole võimalik

kuskile mujale paigutada, kus oleks WC-s valgustus. Vangla märgib, et kaebaja paikneb enda

elukambris üksi. Vangla haldusteenistuse peaspetsialisti sõnul hakatakse remonditöid

teostama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt 14. augusti 2025. a hommikul. Vangla rõhutab, et

tegemist on ulatusliku rikkega sektori elektrisüsteemis, mida püütakse parandada võimalikult

kiiresti.

KOHTU SEISUKOHT

I

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt

selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus märgib esmalt, et tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest ning HKMS § 44

lõikest 1 mõistab kohus kaebust selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte kõigi R-

hoone esimese korruse kinnipeetavate õiguste kaitseks. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud

tuvastamisnõude ning soovib, et kohus tuvastaks Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse

seoses kaebaja kambri WC-s valgustuse tagamata jätmisega (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6).

5. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub

praeguses kaebuses esitatud nõude osas ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel.

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks

(HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõige 1) ning tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks

(HKMS § 45 lõige 2). Täiendavalt on kohtupraktikas tuvastamiskaebuse lubatavuse osas

leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus

asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase

järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25. oktoobri

2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p

23.1). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus

menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks vangla õigusvastase

tegevusetuse kaebaja kambri WC-s valgustuse tagamisel, ei kohustaks see Viru Vanglat

tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam esitada vanglale

kohustava sisuga vaie vajalike elektritööde tegemiseks, et valgustus WC-s töötaks, mida

kaebaja on asja materjalide kohaselt 3. augustil 2025 ka teinud. Kohus ei pea võimalikuks

suunata kaebajat käesoleva haldusasja raames tema õiguste kaitseks tõhusama nõude

esitamisele. Kuna kaebaja esitas vanglale asjakohase vaide 3. augustil 2025 ning Viru Vangla

kinnitusel on vaidemenetluse hetkel pooleli, siis ei ole kaebajal käesolevaks ajaks

kohustamisnõudega seonduv vangistusseaduse § 11 lõikest 5 tulenev kohustuslik kohtueelne

menetlus veel läbitud. Kaebajal on võimalik esitada kohtule uus kaebus kohustamisnõudega

pärast kohtueelse menetluse läbimist.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Z.S kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

3-25-2609

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohus jätab taotluse sel põhjusel

läbi vaatamata.

II

9. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja

taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist tagada tema kambri WC-s

valgustus (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).

10. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse

esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka

vaidemenetluse ajal. Kuna kaebajal on esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses käimas

vaidemenetlus, siis saab esialgse õiguskaitse taotluse lähtuvalt HKMS § 249 lõikest 2

lubatavaks lugeda.

11. Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks

või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

12. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt

põhivaidluse äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise

aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise

korral sisuliselt oma eesmärgi. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade

kohaselt üldjuhul vältida. Juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse

äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks

peab isikul esinev vajadus olema ülekaalukas (vt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus

asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad isiku jaoks pöördumatud või hiljem

raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega isiku jaoks

mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

13. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

põhivaidlust ette ära otsustada ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Kaebaja ei

ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus, et vangla tagaks viivitamatult tema

kambri WC-s valgustuse.

14. Kaebaja kambri WC-s ei ole tõepoolest mõnda aega valgusti töötanud. Vangla kinnitusel

hakati alates tänasest tegema vajalikke remonditöid, et ulatuslik rike elektrisüsteemis

kõrvaldada. Seega võib eeldada, et probleem saab lähiajal lahendatud. Kaebaja ei ole esile

toonud, millised negatiivsed pöördumatud tagajärjed talle kaasnevad, kui ta peab veel veidi

aega ootama, et tema kambri WC-s jälle valgustus töötaks. Kohtule ei nähtu, et pimedas WC-s

käimine saaks kaebaja inimväärikust alandada. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt

saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega

kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2023. a otsus asjas

3-25-2609

nr 3-19-1838, p 37 ja seal viidatud praktika). Sellisteks juhtumiteks saab kujunenud praktika

järgi pidada näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni, ilma meditsiinilise näidustuseta

sundtoitlustamisest, põhjendamatu jõu kasutamist või pikemaks ajaks väiksesse kambrisse

paigutamist ilma jalutamisvõimaluseta. Praegusel juhul ei ole ilmselgelt midagi eeltooduga

võrreldavat toimunud. Vangla kinnitusel viibib kaebaja oma kambris üksinda, seega on tal

soovi korral võimalik jätta WC-uks avatuks, et kambri valgustus valgustaks ka WC-d.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et kaebaja peab seoses WC-s valgustuse

puudumisega taluma teatud väheseid ebamugavusi.

15. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse

abinõud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

16. Kohus märgib, et arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu,

et HKMS § 249 lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel

(st ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks

hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kontrollima kaebaja maksejõulisust.

Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse

osas seisukohta võtmata. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel läbi vaatamata.

III

17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175

lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)