3-25-2279/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2279

Määruse kuupäev

14. august 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses keelekohvikus

osalemise piiramisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Tagastada Tartu Vanglale 21. juulil 2025 kohtule esitatud vastuse lisa 1.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 9. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja põhjendab, et vanglas olid varem riigikeele kursused,

kuid kaebaja ei saanud terviseprobleemide tõttu riigikeele C-1 taseme eksamit sooritada.

Haridus- ja Noorteameti kaudu korraldati kaebaja jaoks eraldi lisatingimustega eksamid.

Kahjuks eksis üks eksamineerija tingimuste vastu ning kaebajal ei olnud võimalik eksamit

lõpuni sooritada. Vangla asendas riigikeele kursused keelekohvikuga, kus kaebaja käis 2024.

ja 2025. a. Mingi aeg kaebaja lukustati põhjendamatult ning tal ei lastud keelekohvikus kolm

nädalat osaleda. Kaebaja palus tal võimaldada keelekohvikus käia, sest tal võimaldati näiteks

arsti juures käia ning sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja psühhiaatriga kohtuda. Kaebajat ei lastud

ka pärast lukustamist keelekohvikusse, kuigi kaebaja palus seda nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Kaebajale teatati, et piisas üheksast korrast. Vangla ei võimaldanud kaebajal õigusvastaselt

lukustatud kambris viibimise ajal ning pärast seda keelekohvikus käia. Samuti palub kaebaja

tunnistada õigusvastaseks asjaolu, et Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuses nr 1-8/2-

25/99-2 puudub vaidlustamisviide. Kaebaja taotleb tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest

vabastamist ja riigi õigusabi.

3-25-2279

2. Tartu Vangla esitas 21. juulil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid. Vangla märgib, et kaebaja viidatud Tartu Vangla 21. jaanuari 2025. a vastus nr

2-2/2-25/462-1 ei ole kaebaja avaldusele koostatud vastus, vaid tegemist on teist

kinnipeetavat puudutava dokumendiga. Samuti selgitab vangla, et Tartu Vangla ei ole

asendanud kinnipeetavatele määratud riigikeele kursusi keelekohvikuga, vaid keelekohviku

puhul on tegemist vabatahtliku tegevusega, mis on mõeldud vene emakeelega

kinnipeetavatele eesti keele oskuse arendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus lähtub vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 kaebuse tõlgendamisel kaebaja tegelikust

tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja palub HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel tunnistada

õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses kaebaja keelekohvikus osalemise piiramisega nii

lukustatud kambris viibimise ajal kui ka pärast seda. Samuti palub kaebaja tunnistada

õigusvastaseks Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/99-2, kuna seal puudub

nõuetekohane vaidlustamisviide.

4. Osas, milles kaebaja nõuab keelekohvikus osalemise piiramise õigusvastasuse

kindlakstegemist, tagastab kohus X-i kaebuse vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21, mis

sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt osales kaebaja ajavahemikul 20. november

2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohvikus ning viibis 12 kohtumisel. Üks

keelekohvik koosneb 15 kohtumisest ning edukaks keelekohviku läbimiseks loetakse

osalemist vähemalt 60% kohtumistest ehk vähemalt 9 kohtumisel. Vangla kohaldas 19.

veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/52 alates samast päevas kaebaja suhtes

vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh lukustatud

kambrisse paigutamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, ning seetõttu ei

võimaldanud vangla kaebajal ajavahemikul 20. november 2024 kuni 26. veebruar 2025

toimunud keelekohviku viimastel kohtumistel osaleda. 14. märtsil 2025 alustas uus

keelekohvik, kuhu võis varasemas keelekohvikus osalejaid suunata ainult juhul, kui nad

osalesid varasemas keelekohvikus 8 või vähem korda. Kuna kaebaja osales 12 kohtumisel,

siis ei lisatud teda uue keelekohviku osalejate nimekirja (Tartu Vangla 9. juuni 2025. a

vaideotsus nr 1-8/2-25/99-2, 10. märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/898-2 ja 6. mai 2025. a

vastus nr 2-2/2-25/2462-2).

4.2. Vangla esitatud tõenditest ilmneb, et enamikel kordadel sai kaebaja keelekohviku, mille

osalejate nimekirja ta oli kantud, kohtumistel osaleda ning tema keelekohvikus osalemine

loeti edukalt läbituks. Kuigi asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul 20. november

2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohviku viimastel kohtumistel ning pärast seda

alates 14. märtsist 2025 toimunud uue keelekohviku kohtumistel osaleda, võis põhjustada

kaebajale heaolu langust ning rahulolematust, ei saanud vangla tegevus kaebaja võimalusi

oma eesti keele oskuse arendamiseks oluliselt piirata ega põhjustada talle ülemääraseid

kannatusi. Vangla tegevust ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.

4.3. VangS § 34 lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, võimalus eesti

keele õppimiseks. Tartu Vangla 21. juuli 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vanglas

on võimalik eesti keelt õppida riigikeele kursustel ning lisaks arendada oma eesti keele oskust

3-25-2279

keelekohvikus. Vangla võimaldas kaebajal eesti keelt õppida ja arendada ajavahemikul 20.

november 2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohvikus osalemisega. Viimastel

kohtumistel ei võimaldatud kaebajal osaleda tema suhtes kohaldatud täiendavate

julgeolekuabinõude tõttu. Vangla rakendas kaebaja suhtes alates 19. veebruarist 2025

täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja ähvardas kasutada ametnike suhtes vägivalda

ja lõhkuda kambrit. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk oli vähendada kaebaja

käitumisest tulenevat võimalikku ohtu vangla julgeolekule, eraldades kaebaja suuremast

hulgast kinnipeetavatest ning vähendades kaebaja kokkupuuteid teiste kinnipeetavate ja

ametnikega. Kuna kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadus oli piiratud, siis ei olnud vanglal

võimalik lubada kaebajal osaleda tegevustes, kus lisaks kaebajale oli ka teisi kinnipeetavaid

(Tartu Vangla 10. märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/898-2). Seega ei piiranud vangla kaebaja

keelekohvikus osalemist lukustatud kambris viibimise ajal põhjendamatult, vaid kehtiva

haldusakti alusel õiguspäraselt. Õigusvastaseks ei saa pidada ka seda, et kaebajal ei

võimaldatud keelekohvikus osaleda pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

lõpetamist. Selleks ajaks olid keelekohviku, mille osalejate nimekirja kaebaja oli kantud,

kohtumised lõppenud ning arvestades kaebaja keelekohviku kohtumistel osalemise kordi,

loeti tema keelekohvikus osalemine edukalt läbituks. 14. märtsist 2025 alustas küll uus

keelekohvik, kuid kuna kaebaja oli varasema keelekohviku edukalt läbinud, siis ei olnud tema

sinna suunamine võimalik. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et vangla oleks kaebaja

võimalust eesti keele õppimiseks õigusvastaselt piiranud. Keeleõpe omab küll kinnipeetavate

taasühiskonnastamisel olulist rolli, kuid kaebaja ei saa eeldada, et tal võimaldatakse osaleda

keelekohviku kohtumistel piiramatult. Kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, siis on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel osas,

milles ta nõuab keelekohvikus osalemise piiramise õigusvastasuse kindlakstegemist.

5. Osas, milles kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr

1-8/2-25/99-2 õigusvastaseks, tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis

sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus.

5.1. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama

kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4).

Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus hindab seejärel, kas

isik pidi läbima kohtueelse menetluse, kas isik läbis selle nõuetekohaselt, kas kohtueelne

menetlus on toimunud õiguspäraselt jne. Vaidemenetluses tehtud otsuse vaidlustamine eeldab

vaide esemeks olevast haldusaktist või toimingust sõltumatute õiguste rikkumist, mida ei ole

võimalik kõrvaldada vaide eset vaidlustades. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste

eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu

8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja soovib Tartu Vangla 9. juuni

2025. a vaideotsust nr 1-8/2-25/99-2 vaidlustada, kuna seal puudub nõuetekohane

vaidlustamisviide. Tegemist ei ole vaide esemest sõltumatu õiguse rikkumisega, mida ei ole

võimalik vaide eseme vaidlustamisel kõrvaldada. Kui vaidlustamisviite puudumine põhjustab

nt kohtule kaebuse esitamisel tähtaja möödalaskmise, siis on isikul võimalik taotleda tähtaja

ennistamist ning vaidlustamisviite puudumist saab pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja

ennistamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-100-10,

p 20). Seega ei ole tegemist sellise erandliku olukorraga, mil peaks lubama kohtus

eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat otsust vaidlustada. Samuti on kaebaja

3-25-2279

peamiseks eesmärgiks kohtus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine seoses

keelekohvikus osalemise piiramisega ning vaidlusalune vaideotsus ei ole eelkirjeldatud nõude

kohtule esitamist takistanud. Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/99-2

vaidlustamine ei ole lubatud üksnes otsuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks. Kaebuse

selles osas rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.

5.2. Seetõttu tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osas, milles kaebaja

palub tunnistada Tartu Vangla 9. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/99-2 õigusvastaseks.

6. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

8.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-25-2650, 3-25-2314, 3-25-2206, 3-25-787, 3-25-583, 3-25-391, 3-25-295, 3-25-103,

3-24-2072, 3-24-2001 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

8.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

9. Kohus tagastab Tartu Vanglale HKMS § 62 lg 2 alusel 21. juulil 2025 kohtule esitatud

vastuse lisa 1, s.o vangla 21. jaanuari 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/462-1, kuna tegemist on

teist kinnipeetavat puudutava dokumendiga. Eelduslikult on kaebaja dokumendile viidates

registreerimisnumbriga eksinud, kuivõrd kaebaja on esitanud vanglale 21. aprillil 2025

avalduse nr 2-2/2-25/2462-1, millele vangla vastas 6. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-

25/2462-2.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

3-25-2279

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider