Legislator Case Law & Legislation
2-25-8789/4 AI generated

2-25-8789/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-8789/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista U.L-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Fresh Finance OÜ 2.1 põhivõlgnevus 8240,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4163,72 eurot;

Legislator headnote

AI generated

2-25-8789/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista U.L-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Fresh Finance OÜ 2.1 põhivõlgnevus 8240,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4163,72 eurot;

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8789

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi U.L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 322,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: U.L (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht

xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-

post xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista U.L-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Fresh Finance OÜ

vahel 25.10.2019. a sõlmitud krediidilepingu nr 10456 alusel:

2.1 põhivõlgnevus 8240,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4163,72 eurot;

2.2 viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 06.06.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni,

kuid koos punktis 2.1 märgitud sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui 8240,21 eurot.

3. Menetluskulud jätta U.L kanda.

4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 1337

eurot, sh riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 427 eurot.

5. Mõista U.L-ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud

1337 eurot.

6. U.L peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 05.06.2025. a esitatud hagis U.L-ilt põhivõlgnevuse

8240,21 euro ja viivise väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Fresh Finance OÜ 25.10.2019. a. krediidilepingu,

mille alusel sai kostja laenu. Laenusummaga refinantseeriti kostja teisi kohustusi ning

laenusumma kanti otse võlausaldajatele. Kostja kohustus laenusumma tagastama

osamaksetena. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu ütles võlausaldaja lepingu

alates 25.03.2020. a üles ja loovutas nõude 10.04.2020. a hagejale.

Hageja esitab nõude üksnes tagastamata krediidisumma ja seaduses sätestatud määras viivise

väljamõistmiseks.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.07.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja kinnitas 18.07.2025. a hagimaterjalide kättesaamist Seega oli hagile vastamise

viimaseks päevaks 07.08.2025. a. Kostja vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja

leiab, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat teavet

kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7

ettenähtud ümberarvestuse ning taotleb põhisumma ja viivise väljamõistmist. Kohus

rahuldab sellest tulenevalt hagi täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 910 eurot ja

õigusabikulude 427 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1337 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 910 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 427 eurot,

arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja sisu ning menetluse kestust.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 1337 eurot.

6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin