1-25-4123/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-4123

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. augustil 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-4123

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Ines Üprus

Kriminaalasi

Vadim Skultšus süüdistatuna KarS § 212 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Andreas Otti

Süüdistatav

Vadim Skultšus – isikukood 38805270237, XXX kodanik,

elukoht XXX, emakeel XXX, XXX töökoht W OY (xxxx),

e-post: XXX, telefon XXX, varem kriminaalkorras

karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Vadim Skultšus KarS § 212 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta 3 kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.01.2025

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-25-50 mõistetud karistuse, s.o 3 kuud vangistust,

võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vadim

Skultšus ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista Vadim Skultšuselt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 613,88 eurot riigituludesse.

Kohustada Vadim Skultšust tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 51,15 eurot.

Menetluskulud summas 613,88 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700021750. Selgitusse võib märkida: „Vadim Skultšus, kriminaalasi

1-25-4123, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Vadim Skultšus`t süüdistatakse KarS § 212 lõikes 1 sätestatud kuriteo toimepanemises, mis

seisnes kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt

kindlustushüvitise saamise eesmärgil, nimelt: 13.01.2023.a. esitas Vadim Skultšus Swedbank

P&C Insurance AS-´ile avalduse, mille kohaselt 07.12.2022.a. sõiduauto BMW, reg nr XXX,

sõitis otsa Vadim Skultšus`ele kuuluvale sõidukile BMW, reg nr XXX ning teavitas, et

avaldus selle sündmuse kohta on politseis olemas.

Väärteomenetluse nr 230222018331 käigus on 14.12.2022.a. teostatud Vadim Skultšus`e

ülekuulamine tunnistajana. Tunnistaja ülekuulamisel Vadim Skultšus andis ütlusi, millest

lähtuvalt 07.12.2022.a. Tallinnas, Läänemere tee 64 läheduses asuvas parklas sõitis sõiduk

BMW 730D, reg nr XXX, otsa Vadim Skultšus`ele kuuluvale sõidukile BMW 730D, reg nr

XXX, mille tulemusena sõidukil BMW 730D, reg nr XXX, sai viga juhiuks ja juhipoolne

esitiib. Tegelikult nimetatud asjaoludel 07.12.2022.a. Tallinnas, Läänemere tee 64 asuvas

parklas liiklusõnnetust ei toimunud, vaid 07.12.2022.a. Tallinnas, Läänemere tee 64 läheduses

asuvas parklas sõiduk BMW 730D, reg nr XXX, sõitis otsa samas parklas viibinud sõiduki

BMW 730D, reg nr XXX parempoolsele (kõrvalistuja poolsele) küljele. Enne politsei

sündmuskohale saabumist muudeti kindlushüvitise saamise eesmärgil sõiduki BMW 730D,

reg nr XXX, asukohta ja antud sõiduk pargiti parklas seisva sõiduauto BMW 730D, reg nr

XXX, ette seisma vasakpoolse (juhipoolse) küljega, eesmärgiga luua ebaõige ettekujutus,

mille kohaselt sõiduk BMW 730D, reg nr XXX, sõitis otsa samas parklas viibinud sõiduki

BMW 730D, reg nr XXX, juhipoolsele küljele.

Kahjukäsitluse käigus on OÜ Heimarus esitanud eelkalkulatsiooni, mille kohaselt

kindlustusjuhtumi toimumise korral oleks Swedbank P&C Insurance AS pidanud hüvitama

sõiduki BMW 730D, reg nr XXX, taastusremondi kulud summas 1752.79 eurot.

Seega oma tegevusega Vadim Skultšus pani toime kindlustuskelmuse, s.o KarS § 212 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Vadim Skultšuse, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.08.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Vadim Skultšuse süüdi tunnistamist KarS § 212 lg 1

järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud. Harju Maakohtu 21.01.2025 otsusega nr

1-25-50 karistati Vadim Skultšust tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta. KarS §

65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskemat

ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja § 65 lg 3 alusel

jätta mõistetav vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdlane ei pane 2 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-

plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg

1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 613,88 eurot riigituludesse.

Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust,

siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas

kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik