3-25-2485/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2485

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 05.06.2025 otsuse

nr 2-15/25/265 tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks

otsustama aukohtumenetluse algatamine

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Y. Y tegevuse

peale kaebaja lapse esindamisel ja lapsega suhtlemisel tsiviilasja raames. Kaebaja leidis, et

advokaat ei ole pädev lapsega suhtlema ja temaga seotud asjaolusid välja selgitama ning on

kallutatud lapse isa suhtes.

2. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 05.06.2025 otsusega nr 2-15/25/265 vandeadvokaat

Y. Y tegevuse suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata. Kokkuvõtlikult leidis aukohus, et

advokaat ei ole asjatundmatu oma õigusteadmiste või isikuomaduste poolest. Samuti ei ole

advokaat tegutsenud menetluses lapse huvide vastaselt või irdunud kutse-eestikast või

juhendis sätestatust. Kohtumenetlus on endiselt pooleli ja kohtul ei ole lapse esindajale

etteheiteid olnud. Advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteole viitavad tunnused ja

aukohtu menetlus tuleb jätta algatamata.

3. Kaebaja esitas 25.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

05.06.2025 otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks otsustama uuesti

aukohtumenetluse algatamine vandeadvokaat Y. Y suhtes. Kaebaja kordas oma põhjendusi

advokaadi ebapädevuse ja kallutatuse kohta.

3-25-2485

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et advokatuuriseaduse (AdvS) § 16

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse

algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale

kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust

omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas

eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna

Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18

lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt

27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016

määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr

3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538;

20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse

õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu

halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline

otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt

vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle

tegevust on otsuses hinnatud). Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja

subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

6. Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja

lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja

koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale

poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste

seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne

distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei

pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud

arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. See, et kaebaja ei

nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei anna alust väita, et otsust ei ole põhjendatud.

Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st

kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo

tunnused).

7. Aukohtu otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtu otsus saaks

rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi üksnes juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse

algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud avalduse esitaja väiteid (nt Tallinna Ringkonna-

kohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148) või on asja sisuliselt lahendanud, ent jätnud

põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas (Tartu Halduskohtu

21.08.2017 otsus asjas nr 3-17-940; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrus asjas nr 3-

19-1105). Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kaebaja rikkumisi ei ole aukohus käsitlenud.

Olukorras, kus aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks

alus, sest aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete

õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle

(Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Halduskohtu võimalused

sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr

3-18-1203).

2(3)

3-25-2485

8. Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega

kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus

realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid

advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on kuidagi tema või tema lapse õigusi rikkunud.

Samuti on kaebajal võimalik tõstatada pooleliolevas tsiviilasjas küsimus advokaadi pädevuse

kohta. Kui tsiviilasja menetlev kohus leiab samuti, et advokaat ei ole pädev last esindama või

on rikkunud esindamisel lapse õigusi või huve, siis on kohtul võimalik esindaja menetlusest

kõrvaldada. Eeltoodu ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtu otsus ei ole

kohtule siduv ja kohus saab vajadusel ise asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada.

Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

9. Järelikult tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebajale läbivaatamatult

tagastada.

10. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot

tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)