2-20-7210/95 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-7210

Tsiviilasi

T.B hagi F.U.M vastu saamata jäänud tulu, mittevaralise

kahju ning viiviste nõudes

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.U.M määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): F.U.M (registrikood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Vastustaja (hageja): T.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Mihkel Nukka

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.U.M määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2025 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli T.B (hageja) hagi F.U.M (kostja) vastu saamata jäänud tulu,

mittevaralise kahju ning viiviste nõudes.

Maakohtu 15. juuli 2022 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kohus

otsustas määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist.

Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2023 otsusega tühistati maakohtu otsus ning tehti asjas uus

otsus, millega jäeti hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti maa- ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Riigikohtu 26. juuni 2024 otsusega tühistati ringkonnakohtu 23. novembri 2023 otsus ja saadeti asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jäeti ringkonnakohtu

otsustada.

Ringkonnakohtu 30. aprilli 2025 otsusega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu

15. juuli 2022. a otsus muutmata. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtulahendi jõustumist. Tartu Maakohtu 15. juuli

2022 otsus jõustus 31. mail 2025.

2. Hageja esitas maakohtus menetluskulude nimekirja 19. juulil 2022. Menetluskulude nimekirja

kohaselt kandis hageja maakohtu menetluses esindajakulusid kokku 13 566 eurot (käibemaksuga),

s.o 80 tundi 45 min tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta).

3. Kostja esitas hageja maakohtu menetluskuludele vastuväite apellatsioonkaebuses. Maakohus

määras menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 10. juuni 2022. Hageja

esindaja määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ega taotlust määratud tähtaja pikendamiseks

ei esitanud. Hageja esindajal puudus mõjuv põhjus menetluskulude nimekirja tähtajaks esitamata

jätmiseks ning nimekirja esitamine pärast kohtuotsuse tegemist tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd

nimekirja esitamise ajaks oli hageja oma vastava õiguse minetanud.

4. Hageja esitas ringkonnakohtus esimesel korral menetluskulude nimekirja 9. novembril 2023.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja ringkonnakohtus esindajakulusid 1722 eurot

(käibemaksuga), so 10 tundi 15 min tunnitasuga 168 eurot (käibemaksuga).

5. Kostja esitas hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Kohtupraktikas on peetud mitteadvokaadist esindaja mõistlikuks tunnitasuks vahemikku 60 – 90

eurot. Ei ole põhjendatud, et hageja õigusabikulud on suuremad kui kostjal. Kostja esitas

vastuväiteid ka hageja esindaja üksikute toimingute mahule.

6. Hageja esitas Riigikohtus menetluskulude nimekirja 3. juunil 2024. Menetluskulude nimekirja

kohaselt olid hageja menetluskulud Riigikohtus riigilõiv 103 eurot ja õigusabikulu 2412 eurot

(käibemaksuga). Õigusabi osutati tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta) mahuga 12 tundi 30 min.

Menetluskulud kokku olid 2515 eurot. Kostja hageja menetluskuludele kassatsioonastmes

vastuväiteid ei esitanud.

7. Hageja esitas ringkonnakohtus teisel korral menetluskulude nimekirja 31. märtsil 2025.

Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus teiselkorral 2476

eurot 60 senti (käibemaksuga), mis koosnesid täies ulatuses õigusabikuludest. Hagejale osutati

õigusabi 14 tundi 30 min tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta).

8. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited. Vastuväidete kohaselt ületab hageja esindaja

tunnitasu 140 eurot oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Menetlusdokumentide koostamisele märgitud aeg on ülepaisutatud ja osaliselt ebavajalik. Ei ole

loogiline, et hageja esindaja oleks põhjendatult kulutanud apellatsioonimenetluses õigusteenusele

enam aega kui kostja esindaja. Arvestades poolte esindajate kvalifikatsiooni ning menetlusliku

positsiooni, ei ole põhjendatud, et hageja õigusabikulud on suuremad kui kostjal.

MAAKOHTU SEISUKOHT

9. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hagejale maakohtus kantud

menetluskulude katteks välja 11 886 eurot (käibemaksuga), mis koosnes täies ulatuses

õigusabikuludest.

Kohtul on õigus määrata menetluskulud kindlaks hoolimata asjaolust, et hageja ei esitanud

menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Arvestades, et hageja on menetluskulude nimekirja esitanud

siiski ligi 3 aastat enne tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist, ei ole adekvaatset põhjust, miks

nimekirjaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada ei saa ning miks peaks hageja pärast

aastaid kestnud kohtuvaidlust jääma ilma võimalusest saada oma menetluskulud hüvitatud.

Lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) on mõistlik, põhjendatud ja vastab

kohtupraktikale. Kõiki asjaolusid arvesse võttes tuleb õigusabikulude põhjendatud mahtu vähendada

10 tunni võrra.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus esimeselkorral kantud menetluskulude

katteks välja 1218 eurot (käibemaksuga), mis koosnes täies ulatuses õigusabikuludest. Hageja

lepingulise esindaja õigusabi tunnihind 140 eurot, millele lisandub käibemaks on mõistlik ja

põhjendatud. Apellatsioonkaebuse vastus ning kokkuvõtlikud seisukohad olid suures osas juba

maakohtus esitatud seisukohtade kordused, seega ei ole need sellises ajamahus põhjendatud.

Lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada 3 tunni võrra.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks Riigikohtus kantud menetluskulude katteks välja 2515

eurot, millest 2412 eurot (käibemaksuga) on õigusabikulu ning 103 eurot riigilõiv. Lepingulise

esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Esindaja ajakulu on

põhjendatud täies ulatuses.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus teisel korral kantud menetluskulude

katteks välja 1964 eurot 20 senti (käibemaksuga), mis koosnes täies ulatuses õigusabikuludest.

Lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Ajakulu

hageja kirjalike seisukohta koostamisele 27. veebruaril 2025, 10. märtsil 2025 ja 31. märtsil 2025 on

ülepaisutatud. Kõik eelmainitud dokumendid on sisu poolest u 2,5 lehekülge pikad, seega ei saanud

nende koostamiseks kokku kuluda 10 tundi 30 min. Esindaja ajakulu tuleb vähendada 3 tunni võrra.

Kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 17 583 eurot 20 senti,

millest riigilõiv on 103 eurot ja õigusabikulud 17 480 eurot 20 senti (käibemaksuga).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas. Kostja palub muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 viisil,

et määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 10 992 eurot 50 senti, millest riigilõiv on 103

eurot ja õigusabikulud kokku 10 889 eurot 50 senti, millest I astmes 6660 eurot, teises astmes 750

+ 1067 eurot 5 senti ning kolmandas astmes 2412 eurot.

Maakohus jättis ekslikult vähendamata juristist esindaja tunnitasu suuruse 140 eurot + km.

kohtupraktikas on peetud mitteadvokaadist esindaja mõistlikuks tunnitasuks vahemikku 60 – 90

eurot. Määruse p-s 21 märgib kohus, et kostja viidatud kohtupraktika juristide tunnitasu suuruse

osas on vananenud. Samas ei viidanud kohus väidetavale uuemale praktikale, milles oleks

tunnistatud juristist esindaja tunnitasu põhjendatust suuremas ulatuses kui 100 eurot tund + km.

Põhjendatud on vähendada juristist esindaja tunnitasu 100 euroni + km)

Maakohus määras menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 10. juuni 2022.

a. Hageja esindaja nimetatud ajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja ei selgitanud

kohtule, et tal oleks olnud mõjuv põhjus menetluskulude nimekirja õigeaegseks mitteesitamiseks

ega esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotlust, mistõttu kohus vastavat tähtaega ei ennistanud.

TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda

enda määratud tähtaega. Seega minetas hageja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja

esitamise õiguse ja ka maakohtus kantud menetluskulude nõudeõiguse. Menetlustähtaja

möödalaskmisest tulenev vastutus lasub lepingulisel esindajal. Olukorras, kus esindaja ei esitanud

määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja, on põhjendatud jätta hageja menetluskulud

maakohtus hageja enda kanda.

Maakohus on määruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja mõistnud

kostjalt välja hageja menetluskulud osaliselt ebavajalikus ja põhjendamata suuruses, mistõttu tuleb

neid vähendada. Kohus vähendas hageja menetluskulusid maakohtus 10 tunni võrra analüüside,

tutvumiste, selgituste ja Riigikohtu praktika analüüside arvelt. Hageja menetluskulusid on

põhjendatud vähendada veelgi rohkem. Hageja esindaja maakohtu menetluses märgitud õigusabile

kulunud aeg on ebavajalik, põhjendamata ja ülepaisutatud kokku 25 tunni 15 min ulatuses. Kuivõrd

maakohus vähendas hageja menetluskulusid maakohtu menetluses 10 tunni võrra, on maakohus

alusetult jätnud vähendamata hageja menetluskulude mahu maakohtus täiendava 15 tunni 15 minuti

võrra.

Hageja õigusabile ringkonnakohtu esimesel menetlusel kulutatud aeg on üle paisutatud 4 tunni

osas. Kohus vähendas hageja õigusabikulu 3 tunni võrra, millest tulenevalt tuleb hageja

põhjendatud õigusabikulu vähendada täiendavalt 1 tunni võrra.

Hageja õigusabile ringkonnakohtu tesitkordses menetluses kulutatud aeg on üle paisutatud 5 tunni

45 min ulatuses. Kohus vähendas hageja õigusabikulu 3 tunni võrra, millest tulenevalt tuleb hageja

põhjendatud õigusabikulu vähendada täiendavalt 2 tunni 45 min võrra.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Maakohus jäi määruse tegemisel diskretsiooniõiguse piiridesse. Tunnitasu suuruse hindamisel on

arvestatud nii vaidluse keerukust, esindaja spetsialiseeritust kui ka õigusabiteenuse sisu ja mahtu.

Eksitav on kostja väide, et kohtupraktikas ei ole kohtud mõistnud lepingulisest esindajast juristile

välja menetluskulu suurema tunnihinnaga kui 100 eurot (+ km). Kostja viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu lahendid puudutasid oluliselt väiksema keerukuse ja mahuga vaidlusi ning ei ole

käesoleva asjaga võrreldavad. Hageja praegusele lepingulisele esindajale on näiteks 21. augustil

2024 tsiviilasja nr 2-21-2167 otsuses kohus lugenud põhjendatuks tunnihinna 150 eurot + km.

Käesolevas asjas oli tegemist mahuka ja keeruka kutsehaigusvaidlusega, mis nõudis eriteadmisi

ning põhjalikku tööd kõigis kohtuastmetes. Tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

tuleb lähtuda konkreetse kohtuasja õiguslikust keerukusest ja mahust, mis antud juhul õigustavad

hageja lepingulise esindaja tunnihinda.

TsMS § 66 ja § 331 lg 1 võimaldavad kohtul menetleda hilinenult esitatud taotlust juhul, kui selle

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Arvestades, et

hageja esitas menetluskulude nimekirja täienduse 2022. a ja menetluskulude kindlaksmääramiseni

jõudis menetlus 2025. a ehk kolm aastat hiljem, võis maakohus viidatud sätetest tulenevalt

hilinenult esitatud kulunimekirja arvestada.

Maakohtu menetluses jäi e-toimiku andmetel menetluskulude nimekiri e-toimikusse tähtaegselt üles

laadimata. Hageja sai sellest teada maakohtu 15. juuli 2022 otsusest ning esitas otsuse

kättesaamisest viivitamata menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja metaandmetest on

selle koostamise kuupäev 10. juuni 2022. Seega oli hagejal 10. juunil 2022 avaldus ja

menetluskulude nimekiri tegelikult koostatud ning lepingulise esindaja teadmisel laeti see ka e-

toimikkuse üles, ent teadmata põhjusel jäi 10. juunil 2022 dokument e-toimikus registreerimata. See

ei tohiks olla antud asjaoludel menetluskulude nimekirja täies ulatuses arvestamata jätmise aluseks.

Maakohtu menetluses tekkinud menetluskuludega arvestamata jätmine oleks hageja suhtes

äärmiselt ebaproportsionaalne. Ükski menetluslik asjaolu ei kaalu üle hageja huvi saada hüvitust

talle põhjustatud kohtumenetlusega kaasnenud kulude katteks.

Maakohus ei vähendanud hagejal tekkinud menetluskulusid liiga vähe. Maakohus vähendas kulusid

1680 euro võrra. Tegemist on hageja jaoks suure summaga. Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli

kogu menetluse kestel kokku 118 tundi. Arvestades, et menetlus kestis 5 aastat ja läbis kõik kolm

kohtuastet, tsiviilasi oli õiguslikult keskmiselt keerukam, viidi läbi meditsiiniline ekspertiis ja

toimus mitmeid kohtuistungeid, siis sellise menetlusaja peale on 118 tunnine esindaja ajakulu

mõistlik ja ootuspärane. Kuivõrd maakohus on hüvitatavat ajakulu juba 10 tunni võrra vähendanud,

siis täiendav vähendamine oleks hageja suhtes ebaproportsionaalne. Kohus on arvestanud nii

õigusabiteenuse mahtu, vaidluse kestust, keerukust kui ka hageja olukorda, mistõttu on maakohus

teinud vaidlustatud määruse lubatud kaalutlusõiguse piirides.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale

on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega

määrati hageja menetluskulude (esindajakulud) rahaline suurus kindlaks ja mõisteti hagejalt välja.

Kostja palub väljamõistetud menetluskulude suurust vähendada.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 on kohtul õigus määrata menetluskulude rahaline suurus

kindlaks mh määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt eeltoodust oli kohtul õigus määrata

menetluskulud kindlaks hoolimata asjaolust, et hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja

tähtaegselt.

Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja oma eksimusest teada saades esimesel võimalusel

ning ligi 3 aastat enne tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, võib kohus menetleda menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

mh TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul (TsMS § 66 I lause). TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes

juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on selge, et hilinenult

esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestamine ei saanud põhjustada menetluse lahendamise

viibimist. Seetõttu oli maakohtul õigus hageja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga

arvestada.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel.

Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016,

3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on

ilmselgelt põhjendamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.

Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, ei saa hageja lepingulise esindaja õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida

maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

18. Kostja on palunud vähendada kostja esindaja tunnitasu suurust 140 eurolt (+ km) 100 euroni.

Kostja väitel on mitteadvokaadist esindaja tunnitasu määraks kohtupraktika kohaselt 60 eurot – 90

eurot. Avaldaja viitas kohtupraktikale aastast 2020, milles juristist esindaja tunnitasu määra

vähendati ringkonnakohtus 90 ja 100 euroni. Hageja esindaja viitas teda ennast puudutava

kohtupraktika põhjal, et 2024 luges kohus tema põhjendatud tunnitasu määraks 150 eurot (+ km).

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tunnitasu 140 eurot + käibemaks võib olla keerulisemas ja

mahukas asjas mitteadvokaadist esindajale mõistlik. Tegemist oli mahuka ja keeruka

kutsehaigusvaidlusega, mis jõudis ka Riigikohtusse. Seetõttu ei ole maakohus hageja esindaja

tunnitasu põhjendatust hinnates oma diskretsiooni ületanud.

19. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei

nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 3-

2-1-88-11, p 12).

Maakohus on hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingutele kulunud aja põhjendatust ja

vajalikkust hinnanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi. Kostja määruskaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks väljunud

diskretsioonipiiridest, vaid kostja hindab hageja esindajakulude põhjendatust maakohtust erinevalt.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

20. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid vastavalt TsMS §

178 lg-le 4 ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)